2-18-5545/68 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Ulvi Loonurm ja Peeter Pällin

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

20. detsember 2019, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-18-5545

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi XX

(pankrotis), XX (pankrotis) pankrotihalduri, AD

Capital OÜ ja Indefinite Assets OÜ (AV Partnerid

OÜ õigusjärglane) vastu pandiõiguse tunnustamiseks

XX pankrotimenetluses

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 29. mai 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti

kaudu), lepinguline esindaja Merlin Paas

Kostja I (vastustaja I): XX (pankrotis, isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostja II (vastustaja II): XX (pankrotis) pankrotihaldur

Ly Müürsoo, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti

Kägi

Kostjad III ja IV (vastustajad III ja IV): AD Capital OÜ

(registrikood 11713022) ja Indefinite Assets OÜ

(AV Partnerid OÜ õigusjärglane, registrikood

14137240), ühised lepingulised esindajad advokaadid

Tanel Kalaus ja Eli Täpp

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 25. novembril 2019, millel osalesid

pankrotihaldur Ly Müürsoo ja eespool märgitud

lepingulised esindajad

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 29. mai 2019 otsus tühistada.

2. Teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

3. Tunnustada XX (pankrotis) pankrotimenetluses Eesti Vabariigi (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) pandiõigust summas 400 000 eurot ja sellega tagatavaid nõudeid

summas 400 000 eurot esimeses rahuldamisjärgus.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

2 (8)

5. Hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostjate kanda võrdsetes

osades ja iga kostja kulud tema enda kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, hageja) esitas 10. aprillil 2018 Harju Maa-

kohtule hagi XX (pankrotis, kostja I), tema pankrotihalduri Ly Müürsoo (kostja II), AD

Capital OÜ (kostja III) ja AV Partnerid OÜ (üldõigusjärglane Indefinite Assets OÜ, kostja IV)

vastu. Hageja palus lugeda kaitsmiseta tunnustatuks hageja pandiõigus summas 400 000 eurot

või

alternatiivselt

tunnustada

hageja

pandiõigust

summas

400 000 eurot

kostja I

pankrotimenetluses.

Hageja esitas 30. novembril 2018 hagiavalduse täpsustuse, milles palus tunnustada kostja I

pankrotimenetluses hageja pandiõigust summas 400 000 eurot ja sellega tagatavaid nõudeid

summas 400 000 eurot esimeses rahuldamisjärgus.

Hageja peamised väited olid järgmised:

-

kostja I pankrot kuulutati välja maakohtu 13. oktoobri 2017 määrusega tsiviilasjas

nr 2-17-10025 ja hageja esitas 25. oktoobril 2017 nõudeavalduse, milles palus

tunnustada mh pandiõigust summas 400 000 eurot;

-

pandiõiguse aluseks on 12. novembril 2015 sõlmitud ühishüpoteegi seadmise leping

(edaspidi: leping), mille alusel kanti kostja I ja YY (edaspidi: kostja I abikaasa)

kinnistutele ühishüpoteek summas 400 000 eurot. Lepingu p-de 4.2 ja 4.2.1 kohaselt

on ühishüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja (hageja) nõuded aktsiaseltsi Uvic

(edaspidi: Uvic) vastu, mis on hõlmatud hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmisest viie

tööpäeva jooksul kinnitatavasse maksuvõla tasumise ajatamise otsusesse ja selle

võimalikesse muudatustesse. Uvici maksuvõla tasumise ajatamise otsus nr 13-1/4524

(edaspidi:

ajatamisotsus)

tehti

12. novembril 2015.

Ühishüpoteek

kanti

kinnistusraamatusse 21. novembril 2015;

-

nõuete kaitsmise koosolekul 12. märtsil 2018 esitasid kostjad hageja nõudele täies

ulatuses vastuväited.

2. Kostja I hagile ei vastanud.

3. Kostjad II–IV vaidlesid hagile vastu, nende vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

maksuvõla ajatamise otsusesse kaasatud maksunõudeid ei saa lugeda tagatuks

ühishüpoteegiga, kuna otsus tehti enne ühishüpoteegi kandmist kinnistusraamatusse;

3 (8)

-

lepingut ei saa tõlgendada selliselt, et kostja I ja tema abikaasa soovisid oma isikliku

varaga tagada Uvici mistahes maksuvõlga;

-

kuna ajatamisotsus on tunnistatud kehtetuks, siis puuduvad nii kehtiv ajatamisotsus kui

ka tagatud kohustus, sh sissenõutav maksuvõlg;

-

hageja 30. novembri 2018 menetlusdokumenti tuleb käsitleda hagi muutmisena. Seega

tuleb hageja nõue jätta läbi vaatamata, kuna see esitati pankrotiseaduse (PankrS) § 106

lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes, või on nõue aegunud;

-

kostja II tugines lisaks sellele, et hageja pandiõigusele pole vastuväiteid esitatud.

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus jättis hagi 29. mai 2019 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

hageja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.

4.1. Maakohus tuvastas järgmist:

-

maakohtu 13. oktoobri 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-10025 kuulutati välja

kostja I pankrot;

-

hageja esitas 25. oktoobril 2017 nõudeavalduse, milles palus tunnustada maksuvõlga

summas 414,45 eurot kostja I pankrotimenetluses II rahuldamisjärgu nõudena. Lisaks

palus hageja tunnustada pandiõiguse nõuet summas 400 000 eurot;

-

hageja pandiõiguse aluseks on hageja, kostja I ja tema abikaasa vahel sõlmitud leping,

millega seati ühishüpoteek kostjale I ja tema abikaasale kuuluvatele kinnistutele.

Ühishüpoteegiga on tagatud kõik hageja nõuded Uvici vastu, mis olid hõlmatud

maksuvõla ajatamise otsusega;

-

kostja I pankrotimenetluses 12. märtsil 2018 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul

esitasid kostjad kõnealusele nõudele täies ulatuses vastuväited.

4.2. Maakohus tugines PankrS § 106 lg-le 1 ja leidis, et hageja esitas hagiavalduse kohtusse

tähtaegselt. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 12. märtsil 2018, hageja esitas hagiavalduse

10. aprillil 2018, st ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse

tunnustamata. Hageja sõnastas 30. novembri 2018 menetlusdokumendis nõude ümber, kuid

selle sisu on sama nagu algses hagiavalduses. Hagi muutmine ei ole käsitletav uue haginõudega

kohtusse pöördumisena.

4.3. Lepingu p-d 4.2 ja 4.2.1 näevad ette hüpoteegipidaja (hageja) nende nõuete tagamist

Uvici vastu, mis on hõlmatud hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmisest viie tööpäeva jooksul

kinnitatavasse maksuvõla tasumise ajatamise otsusesse ja selle võimalikesse muudatustesse.

Seega tuleneb lepingust üheselt, et ühishüpoteegiga olid kostja I ja tema abikaasa nõus tagama

üksnes viie tööpäeva jooksul pärast hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist Uvici suhtes

kinnitatud maksuvõla ajatamise otsused.

Ühishüpoteek kanti kinnistusraamatusse 21. novembril 2015. Seega peaks maksuvõla

ajatamise otsus ja selle võimalikud muudatused olema kinnitanud 21. - 26. november 2015.

Ajatamisotsus tehtud varem. Seega ei ole põhjendatud tunnustada kostja I pankrotimenetluses

hageja pandiõigust summas 400 000 eurot ja sellega tagatavaid nõudeid samas summas.

Lepingut ei saa tõlgendada erinevalt selle sõnastusest. Kui lepinguosalised oleks soovinud

ajatamisotsuse tegemise ajavahemikuna määratleda 12. – 26. november 2015, saanuks nad

kokkuleppe nii ka sõnastada. Hageja kui suure juristkonnaga riigiasutus pidi hüpoteeke seades

aru saama poolte tegeliku tahte täpse sõnastamise olulisusest.

4.4. Kuna hagi jäi rahuldamata põhjusel, et ajatamisotsuses märgitud maksuvõlg ei ole tagatis-

kokkuleppega hõlmatud, siis polnud vaja käsitleda kostjate ülejäänud vastuväiteid.

4 (8)

POOLTE SEISUKOHAD

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostjate kanda.

Lepingu p 4.2.1 sõnastust „hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmisest viie tööpäeva jooksul

kinnitavasse maksuvõla ajatamise otsusse“ tuleb tõlgendada selliselt, et ühishüpoteek tagab

neid

Uvici

maksukohustusi,

mis

on

kaasatud

vahemikus

lepingu

sõlmimisest

(12. november 2015) kuni viis päev pärast hüpoteegi kandmist kinnistusraamatusse

(26. november 2015) tehtud maksuvõla tasumise ajatamise otsusesse. Vastava sõnastusega

piirati aega, mille raames pidi hageja hiljemalt tegema ajatamisotsuse, et hüpoteek hakkaks

tagama sellesse kaasatavaid nõudeid.

Kostja I ja tema abikaasa ühine tahe seada kinnistutele ühishüpoteek Uvici maksuvõlgade

tasumise

ajatamiseks

tuleneb

lepingu

sõlmimise

asjaoludest,

sh

lepingueelsetest

läbirääkimistest ning lepingu olemusest ja eesmärgist. Puudub mistahes mõistlik põhjendus,

miks pidanuks kostja I ja tema abikaasa tahe seada oma kinnistule hüpoteek Uvici

maksuvõlgade tagamiseks olema sõltuvuses sellest, kas ajatamise otsus tehakse enne hüpoteegi

kinnistusraamatusse kandmist. Kõikides hilisemates maksuvõla tasumise ajatamise otsustes on

kirjas, et Uvici maksuvõlgade tasumise tagamiseks on seatud ühishüpoteek kostja I ja tema

abikaasa kinnistutele. Sellest lähtusid ka maksuvõla tasumise ajatamise taotlused. Kostjale I kui

Uvici juhatuse liikmele olid teada kõik Uvici maksuvõla tasumisega seotud asjaolud. Need

asjaolud olid teada ka kostja I abikaasale kui Uvici nõukogu liikmele.

Kostja I ega tema abikaasa ei ole kordagi enne kostja I pankroti väljakuulutamist nõudnud

ühishüpoteegi kustutamist ega esitanud vastuväiteid sellele, et nende kinnistuid koormav

ühishüpoteek on alusetu. Ka kohtumenetluses ei ole kostja I esitanud ühtegi seisukohta.

6. Kostjad II–IV vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, kostja I kaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus saab teha uue otsuse hagi rahuldamise kohta. Hagi ja apellatsioonkaebus on

kokkuvõttes edukad, aga menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus jäävad iga poole enda

kanda.

8. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda eespool p-s 4.1 refereeritud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

hageja ei ole nõuet sisuliselt muutunud ja nõue ei ole aegunud (järgnevas p 10). Samas ei nõustu

ringkonnakohus maakohtuga lepingu tõlgendamise osas (p 11) ja kontrollib seetõttu kostjate

ülejäänud vastuväiteid (p 12).

9. Enne kaebuse ja hagi sisulist lahendamist märgib ringkonnakohus, et hageja esitas koos

hagiavalduse terviktekstiga 9. aprillil 2019 uuesti hagiavalduse lisad ja maakohus võttis need

põhjendamatult tsiviilasja toimikusse. TsMS § 376 lg 5 ei nõua ega eelda, et koos hagiavalduse

terviktekstiga esitatakse uuesti senised tõendid jm taotlused. TsMS § 238 lg 1 p 2 mõtte

kohaselt peaks kohus keelduma sama tõendi uuesti vastuvõtmisest. Ringkonnakohus jätab

korduvalt esitatud tõendid (I kd tl 173 jj) tähelepanuta ja lähtub vaidluse lahendamisel algse

hagiavalduse lisadest (I kd tl 7 jj).

10. Ringkonnakohus käsitleb esmalt kostjate vastuväiteid hagi muutmise, ulatuse ja võimaliku

aegumise kohta.

10.1. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hageja pandiõiguse asjaõigusliku realiseerimisnõude

tunnustamise nõuet pidada käesolevas asjas tervikuna lubatavaks. Kuigi hageja soovib

realiseerida kinnispandiõigust, siis on olukord õiguslikult piisavalt sarnane Riigikohtu

28. märtsi 2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-60590 käsitletuga (vt p 17 jj).

5 (8)

10.2. Pandist kui asjaõigusest tuleneb asjaõigusseaduse (AÕS) § 276 lg 1 järgi asjaõiguslik

nõue pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel. Täpsemalt näeb AÕS § 325 lg 1

ette kinnisasja hüpoteegiga koormamise korral on isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud

(hüpoteegipidajal), õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.

PankrS nõuete esitamise, kaitsmise ja rahuldamise süsteem on üles ehitatud sellele, et

pankrotivõlausaldajal on pankrotivõlgniku vastu (ka) isiklik nõue, st PankrS ei reguleeri

asjaõiguslike realiseerimisnõuete esitamist ja tunnustamist pankrotimenetluses. Siiski peab ka

hüpoteegipidajal olema tõhus võimalus oma pandiõigus realiseerida. Seetõttu on lubatav

esitatud pandiõiguse asjaõigusliku realiseerimisnõude tunnustamise nõue kõrvuti isiklike

nõuetega. Nõude sisuks on õiguse tunnustamine osaleda pandiga koormatud vara

võõrandamisest saadava tulemi jaotamisel tagatud kohustuste katteks. Sellist eesmärki järgib

hageja algusest peale nõuet esitades ja kohtus selle tunnustamist nõudes.

10.3. Sisuliselt tuleb tunnustada nii pandiõigust kui ka tagatavat nõuet, sest võlausaldajatel

peab olema võimalus esitada tagatavale nõudele samu vastuväiteid nagu võlgnikuks mitteoleval

pantijal (AÕS § 279 lg 7). Pandist ei tulene abstraktset realiseerimisõigust, vaid pandieseme

saab realiseerida üksnes pandiga tagatud nõude katteks. Tagatud nõude tunnustamisest tekib

õigus osaleda pandieseme realiseerimisest saadud tulemi jaotamisel, mitte õigus rahuldada nõue

isiklikuks võlgnikuks mitteoleva pankrotivõlgniku muu vara arvel (vt ka PankrS § 153 lg 4

teine lause).

10.4. Hageja esitas kostja I pankrotimenetluses 25. oktoobril 2017 nõudeavalduse, mille

resolutsiooni p-s 3 palus tunnustada tema „pandiõiguse nõuet summas 400 000 eurot“ ja p-s 4

palus „tunnustada pandiõigust I järgu nõudena“ (I kd tl 19–21). Pankrotihaldur (kostja II)

kandis 12. märtsi 2018 nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõude ette kui „pandiõigusega

võlanõude summas 400 000 eurot[, mille] tagamiseks on seatud hüpoteek summas

400 000 eurot“ kostja I ja tema abikaasa kinnistutele (I kd tl 22–25). Koosoleku protokolli järgi

esitasid kõik kostjad nõudele täies ulatuses vastuväite. Seega ei eristanud hageja kostja I

pankrotimenetluses nõude esitamisel ega ka kostjad sellele vastu vaieldes maksunõuet võlgniku

vastu ja asjaõiguslikku tagatist. Ühtlasi pole põhjendatud kostja II vastuväide, et hageja

pandiõigust ei vaidlustatud, sest kostjad vaidlesid vastu hageja nõudele tervikuna.

10.5. Hagiavalduses palus hageja esimese võimalusena lugeda tema pandiõigus summas

400 000 eurot kaitsmiseta tunnustatuks või teise võimalusena tunnustada pandiõigust samas

summas. Hagiavalduses tõi hageja mh esile eelmises alapunktis refereeritud asjaolud, st tugines

nõude esitamisele kostja I pankrotimenetluses ja kostjate vastuväidetele. Kui hageja esitas

30. novembril 2018 hagiavalduse täpsustuse, siis sõnastas ta oma nõude varasemast erinevalt

ning palus tunnustada pandiõigust summas 400 000 eurot ja sellega tagatavaid nõudeid samas

summas esimeses rahuldamisjärgus. Sama sõnastust järgis hageja ka 9. aprilli 2019 hagi-

avalduse terviktekstis. Kuigi hageja kasutas nüüd nõude sõnastamiseks senisest erinevat viisi,

siis on algusest peale üheselt arusaadav, mida hageja nii kostja I pankrotimenetluses nõude

esitamise kui ka kohtusse pöördumisega taotles, hageja nõue vastab PankrS § 107 tingimustele.

Sellisel juhul ei saa nõude sõnastuse muutumist käsitleda hagi muutmisena TsMS § 376 lg 1

tähenduses (vrd Riigikohtu 10. juuni 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-08, p 15 neljas lõik;

19. detsembri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, p 23 teine lõik). Lisaks märgib

ringkonnakohus, et hagejal oli TsMS § 376 lg 4 p 1 järgi õigus täiendada ja parandada oma

õiguslikke väiteid.

10.6. Eelnevast tulenevalt ei ole hageja hagi lubamatult muutnud ega esitanud uusi nõudeid.

Järelikult pöördus hageja kohtusse tähtaegselt nii kostja I vastu PankrS § 104 lg 2 alusel kui ka

kostjate II–IV vastu PankrS § 106 lg 1 alusel. Neist sätetest viimane ei näe ette aegumis-

tähtaega, vaid ennistatava menetlustähtaja (vt Riigikohtu 17. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-80-12, p 10). PankrS § 104 lg 2 sisaldab aegumistähtaega, aga kostja I pole esitanud

aegumise vastuväidet.

6 (8)

11. Järgmiseks analüüsib ringkonnakohus apellatsioonimenetluse põhiküsimust, nimelt, kuidas

tuleb tõlgendada lepingu p-des 4.2 ja 4.2.1 sisalduvat tagatiskokkulepet. Ringkonnakohus ei

nõustu maakohtu tõlgendusega ja põhjendab seda järgmiselt.

11.1. Lepingu p-de 4.2 ja 4.2.1 kohaselt on ühishüpoteegiga summas 400 000 eurot tagatud

kõik hüpoteegipidaja (hageja) nõuded Uvici vastu, mis on hõlmatud hüpoteegi kinnistus-

raamatusse kandmisest viie tööpäeva jooksul kinnitatavasse maksuvõla tasumise ajatamise

otsusesse ja selle võimalikesse muudatustesse (I kd tl 12–15). Uvic taotles maksuvõla ajatamist

14. septembril 2015 (I kd tl 97). Maksuhaldur nõudis ajatamiseks tagatist ja Uvic soovis esitada

tagatiseks vaidlusaluse ühishüpoteegi (I kd tl 94–96).

11.2. Tagatiskokkulepe on võlaõiguslik kokkulepe ehk leping (Riigikohtu 4. novembri 2015

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-15, p 13 neljas lõik). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1

sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see

tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine

tahe. VÕS § 29 lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel aluseks olla mh ebaõige tähistus või

väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu. VÕS § 29 lg 5 järgi tuleb lepingu

tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi

(p 1), lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (p 3) ning lepingu olemust ja

eesmärki (p 4). Tõlgendamisel saab vajadusel arvesse võtta ka lepingupooltega sarnase

mõistliku isiku arusaama (VÕS § 29 lg 4).

11.3. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 111 lg 1 annab (nii praegu kehtivas kui ka

ajatamisotsuse tegemise ajal 2015. aastal kehtinud redaktsioonis) maksuhaldurile õiguse

makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine. MKS § 112

lg 1 sätestab, et maksuhaldur teeb maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamise või

rahuldamata jätmise kohta otsuse 20 päeva jooksul selle saamisest arvates. Maksuhalduril on

MKS § 112 lg 3 esimese lause ja sama seaduse § 120 lg 1 p 1 alusel õigus nõuda maksuvõla

tasumise ajatamise korral tagatist. MKS § 112 lg 3 kolmanda lause kohaselt tehakse maksuvõla

tasumise ajatamise otsus sel juhul viie tööpäeva jooksul tagatise esitamise päevast arvates.

MKS § 122 p 3 järgi võib tagatise anda mh riigi kasuks seatud hüpoteegina. MKS ei reguleeri

täpsemalt, millal loetakse tagatis esitatuks, st millal hakkab kulgema MKS § 112 lg 3 kolmanda

lause tähtaeg.

11.4. Tagatiskokkulepe sõlmiti olukorras, kus kostja I ja tema abikaasa soovisid tagada Uvici

maksukohustuse täitmist. Maksukohustuse ulatus oli vähemalt maksukohustuslasele teada ja

enne tagatiskokkuleppe sõlmimist tegid koormatavate kinnistute omanikud kokkuleppe

sõlmimiseks samuti ettevalmistusi (I kd tl 33). Tuleb eeldada, et mõistlik isik kontrollib enne

oma kinnisasja hüpoteegiga koormamist, millist kohustust ta oma varaga tagab. Kuigi kostja I

ja tema abikaasa ei osalenud hilisemate ajatamisotsuste menetluses, siis ei tähenda see veel, et

nende vaikimisi nõustumist ühishüpoteegi püsimisega ei saa võtta arvesse käitumisena pärast

lepingu sõlmimist. Tagatiskokkuleppe ja lepingu kui terviku eesmärk oli anda MKS § 112

lg-s 3, § 120 lg 1 p-s 1 ja § 122 p-s 3 ette nähtud tagatis. Ühtlasi nähtub lepingu p-st 4.2.1

selgelt tahe määrata sama tähtaeg, mille sätestab MKS § 112 lg 3 kolmas lause.

11.5. Ringkonnakohus nõustub kokkuvõtvalt hagejaga, et kirjeldatud viisil sõnastatud

kokkulepet tuleb osaliste läbirääkimistest ja käitumisest, aga ka lepingu eesmärgist lähtudes

tõlgendada ajatamisotsuse hiliseima võimaliku kuupäeva ehk selle otsuse tegemise tähtpäeva

kokkuleppena. Puudub igasugune mõistlik põhjus, miks pidanuks lepingu sõlmimisel osalenud

isikud soovima leppida kokku tagatise andmises üksnes maksuvõla kohta, mida kajastab alles

pärast ühishüpoteegi kinnistusraamatusse kandmise järel täpselt viie tööpäeva jooksul

koostatud ajatamisotsus. Ringkonnakohtu tõlgenduse järgi ei hõlma tagatiskokkulepe

määratlemata maksuvõlga ega tulevasi nõudeid. Vaidlust ei ole selles, et ajatamisotsus tehti

enne, kui möödus viis tööpäeva ühishüpoteegi kinnistusraamatusse kandmisest. Seega ei

saanud hagi jätta rahuldamata maakohtu esitatud põhjendustel.

7 (8)

12. Hageja nõude lahendamiseks tuleb lõpuks hinnata kostjate II–IV ülejäänud vastuväiteid.

12.1. Kostjate II–IV arusaama kohaselt puudub tagatiskokkuleppega hõlmatud kohustus mh

põhjusel, et ajatamisotsus on tunnistatud kehtetuks. Ringkonnakohus kostjatega ei nõustu. MKS

§ 113 näeb ette erinevad alused, mille esinemisel tunnistatakse maksuvõla tasumise ajatamise

otsus kehtetuks. Esiteks on need olukorrad, kus maksukohustuslane rikub oma kohustusi (lg 1

p 1), teiseks kompromissi tühistamise korral pankrotiseaduse alusel (lg 2) ja kolmandaks

saneerimismenetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisel (lg 3). MKS-st ega

teistest õigusaktidest ei tulene, et maksuvõla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks

tunnistamisega lõppeks maksuvõlg või selle kohta antud tagatis. Käesoleval juhul on

tagatiskokkulepe sõnastatud nii, et ühishüpoteegiga on tagatud maksunõuded Uvici vastu, mis

on hõlmatud ajatamisotsusesse ja selle võimalikesse muudatustesse. Seega ei ole tagatud pelgalt

ajatamisotsuse täitmine, vaid selles kajastatud maksuvõla tasumine.

12.2. Asjakohane pole kostjate II–VI väide, et Uvici saneerimismenetluse tõttu ei saa hageja

praegu panti realiseerida, sest maksuvõlg ei ole sissenõutav. Isegi kui hageja ei saa praegu

nõuda pandi arvel endale väljamakse tegemist, siis saab käsitleda hageja nõuet tingimuslikuna

PankrS § 152 lg 1 tähenduses ja ühishüpoteegi alusel võlgnetava summa hoiustada.

12.3. Vaidlust ei ole ühishüpoteegi kinnistusraamatusse kandmise üle (I kd tl 26, 27). Eespool

p-s 11 märgitu kohaselt on ühishüpoteegiga tagatud ajatamisotsusesse hõlmatud maksuvõlg.

Hagi rahuldamiseks pidi hageja täiendavalt tõendama, et tal on Uvici vastu vähemalt

400 000 euro suurune maksunõue, mis on hõlmatud tagatiskokkuleppega. Hageja tõi esile, et

tagatiskokkuleppe sõlmimisel lähtuti Uvici maksuvõlast nii nagu seda kajastavad

12. novembril 2015 sisestatud andmed 6. veebruari 2018 väljavõttel (I kd tl 30). Lisaks tõi ta

esile, et kostja I pankrotimenetluses esitas ta pandiõigusest tuleneva nõude lähtudes

maksuvõlast, mida kajastab 9. aprilli 2018 saldopäring (I kd tl 34). Kostjad ei esitanud

vastuväiteid, et viidatud väljavõtted kajastavad vastava aja seisuga Uvici maksuvõlga. Hageja

selgitas ringkonnakohtu istungil, et tema arvutuste kohaselt sisaldab praegune võlg enam kui

400 000 euro ulatuses algselt ajatatud võlga.

Eelnevas kokku võetud väite kontrollimiseks tuleb seega võrrelda mõlemas väljavõttes

kajastatud võlasummasid maksuliikide ja perioodide kaupa. Ringkonnakohus viis asjaomase

kontrolli läbi nii, et kõrvutas 9. aprilli 2018 väljavõtte summasid 12. novembril 2015 sisestatud

summadega ja kontrollis, kas samasisuline kirje on kostja I pankrotimenetluses pandiõigusel

rajaneva nõude esitamisel vähemalt sama suur kui sisaldub ajatamisotsusega hõlmatud

maksuvõlas. Kontrolli tulemus on võimalik esitada tabelina järgmiselt.

Maksu liik

Periood

9. 4. 2018 seis 12. 11. 2015 seis

Kinnipeetud tulumaks

09.2015

21 861,74 =

21 861,74

10.2015

20 064,70 =

20 064,70

Erijuhtude tulumaks

09.2015

21 512,36 =

21 512,36

Sotsiaalmaks

09.2015

42 935,65 =

42 935,65

10.2015

39 643,83 =

39 643,83

Töötuskindlustusmakse 09.2015

2 980,90 =

2 980,90

10.2015

2 790,39 =

2 790,39

Käibemaks

08.2015

20 844,49 <

24 373,55

09.2015

16 794,45 =

16 794,45

Raskeveokimaks

4kv2015

60,60 =

60,60

Maamaks

2015

1 115,75 =

1 115,75

Intress

11.2015

239 317,46 =

239 317,46

Saastetasu välisõhk

3kv2015

158,33 =

158,33

KOKKU

430 080,65

8 (8)

Tabelist nähtub, et hilisemas väljavõttes kajastatud maksuvõlast sisaldus kogu summa

430 080,65 eurot 2015. aastal ajatatud maksusummas, seega ka 12. novembri 2015 tagatis-

kokkuleppes. Kuna ühishüpoteek seati väiksemas summas 400 000 eurot ja hageja nõuet on

piiratud selle summaga, siis on piisav tuvastada, et ajatamisotsusesse oli hõlmatud Uvici

maksuvõlg vähemalt summas 400 000 eurot ja kostja I pankrotimenetluses nõudeavalduse

esitamise seisuga oli samal alusel maksuvõlg märgitud ulatuses endiselt tasumata.

12.4. Hageja on seega toonud esile ja vaidlusaluses osas tõendanud, et kostja I ja tema abikaasa

kinnistud koormati ühishüpoteegiga summas 400 000 eurot hageja kasuks, kusjuures

hüpoteegiga tagati Uvici maksuvõlga, mis oli hõlmatud ajatamisotsusesse. Uvici asjaomane

maksuvõlg nii ajatamisotsuse järgi kui ka kostja I pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamisel

oli vähemalt 400 000 eurot. Järelikult on hagejal õigus AÕS § 325 lg 1, § 359 lg 1 ja § 360 lg 1

alusel nõuda panditud kinnisasjade arvel nõude rahuldamist ja ühtlasi esitada oma vastav nõue

kostja I pankrotimenetluses. PankrS § 153 lg 1 p 1 kohaselt kuulub hageja nõue esimesse

rahuldamisjärku. Kuna kostjate vastuväited nõudele pole põhjendatud, siis tuleb hageja

pandiõigust ja nõuet tunnustada ning hagi rahuldada.

13. Hagi rahuldamise tõttu tuleb mõlema senise kohtuastme menetluskulud jätta TsMS § 162

lg 1 alusel kostjate kanda. TsMS § 165 lg 1 eelduse järgi vastatavad kostjad kulude kandmise

eest küll võrdsetes osades, aga TsMS § 165 lg 2 mõtte kohaselt ei vastuta nad üksteise kulude

kandmise eest. Seega jäävad kokkuvõtvalt hageja kulud võrdsetes osades kostjate kanda ja iga

kostja kulud tema enda kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib

ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Tulenevalt

menetluskulude jaotusest ja tõsiasjast, et hagejale hüvitatavad menetlusulud puuduvad, pole

vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Ulvi Loonurm

Peeter Pällin