2-17-7795/100 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek

Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-7795

Tsiviilasi

Pecunia OÜ hagi Weldon Ehitus OÜ (endine XL

Ehitusjuhtimine OÜ) vastu võlgnevuse 9 000 euro ja

viivise 9 000 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.05.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Weldon Ehitus OÜ apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsiooni-

menetluses

18 000 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja (vastustaja) Pecunia OÜ (registrikood 11877841),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Margot Maksing

Kostja (apellant) Weldon Ehitus OÜ (endine XL

Ehitusjuhtimine OÜ, registrikood 11418553), seaduslik

esindaja KK ja volitatud esindaja Juhan Raudam

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Pecunia OÜ taotlus uut tõenditena esitatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse

vastus ja ehitustööde päevik asja juurde võtmata.

2. Jätta Harju Maakohtu 15.05.2019 otsus lõppjärelduses muutmata, kuid täiendada

otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Weldon Ehitus OÜ kanda.

5. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Pecunia OÜ (hageja) esitas 18.05.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse Weldon Ehitus

OÜ (endine XL Ehitusjuhtimine OÜ, kostja) vastu võlgnevuse 9000 euro ja viivise 9000

euro väljamõistmiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Contilora OÜ (edaspidi töövõtja) ja kostja 31.12.2013

(dateeritud 27.12.2013) töövõtulepingu, mille objektiks Kohtla-Järvel asuva

kaubanduskeskuse „Virona keskus“ laienduse veevarustuse, kanalisatsiooni ning

küttetööd. Tasu maksmise aluseks oli kostja esindajate poolt aktsepteeritud teostatud

tööde akti põhjal koostatud arve. Töövõtja teostas kokku lepitud tööd ja esitas teostatud

tööde kohta kostjale aktid. Aktide alusel koostati arved kokku summas 135 932,40 eurot

koos käibemaksuga. Kostja võttis tööd vastu ja ei esitanud teostatud tööde kohta

vastuväiteid. Viimase akti nr 1238 esitas töövõtja kostjale 26.08.2014 ja selle alusel arve

140021 summas 29 132,40 eurot. Kostja tasus arvest 20 132,40 eurot. Tasumata on

9000 eurot, millele lisandub viivis. Kuna kostja on arve osaliselt tasunud, siis on kostja

nii akti kui arve kätte saanud.

3. Töövõtja loovutas 17.08.2015 nõude loovutamise lepingu alusel nõude kostja vastu

hagejale. Hageja põhinõue 9000 eurot koosneb akti nr 1238 järgi töövõtjale tasumata

jäänud 9000 eurost. Viivisenõue 9000 eurot tuleneb lepingu p-st 16.7. Hageja on

arvestanud viivis perioodi 17.09.2014-17.05.2017 eest summas 13 162,50 eurot.

Vastavalt Riigikohtu praktikale (RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 18) palub hageja kostjalt

välja mõista viivise põhunõudega võrdses ulatuses 9000 eurot.

4. Kostja ei ole õigel ajal ega piisavalt konkreetselt teatanud puudustest töövõtja tehtud

töödes. Töövõtja poolt teostatud tööd tuleb lugeda vastuvõetuks.

5. Paljud kostja etteheidetavad puudused ei ole tegelikult üldse puudused või on tegemist

tühiste pisipuudustega. Samuti on ette heidetud puudused kõrvaldatud. Lepingu

objektiks olnud Vironia keskus on praegu, mitu aastat pärast tööde lõppemist, toimiv

kaubanduskeskus. Kostja ei ole õigeaegselt väidetavatele puudustele tuginenud.

6. Kostja esitatud hinnapakkumine väidetavate puuduste kõrvaldamiseks ei ole

asjakohane. Hinnapakkumine ei ole koostatud pädeva pakkuja poolt. Hinnapakkumine

on koostatud Vironia Kaubanduskeskuse laienduse VKKVJ põhiprojekti nr 018-13

põhjal ehk pakkumine ei arvesta tegeliku olukorraga. Tehtud ei ole paikvaatlust, vaid

pakkumine on koostatud kostja väidete põhjal. Lisaks on pakkumises toodud hinnad

ülepaisutatud ja ei vasta töö tegelikule kulule.

Kostja vastuväited hagile

7. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja

kanda.

8. Töövõtja ei ole täitnud lepingu alusel võetud kohustusi ning töövõtulepingu p-i 10.5 ja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 111 lg 1 alusel on kostjal õigus keelduda oma kohustuse

täitmisest kuni kõik puudused on kõrvaldatud. Töövõtja ei ole töös esinenud puuduseid

vaatamata meeldetuletustele kõrvaldanud. Isegi, kui lugeda, et kostja on tööd vastu

võtnud, siis oli töövõtjal kohustus töödes esinenud puudused kõrvaldada garantiikorras.

Töövõtja pidi ehitama vastavalt projektile ning kostja eesmärgiks oli saada kokku

lepitud ja projektile vastav tulemus, mitte aga tulemus, kus on kasutatud teistsuguseid

materjale ja lahendusi. Töövõtja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Töövõtja ei

ole kostjale edastanud akti nr 1238. Aktid on allkirjastamata. Kostja on töövõtjale

esitanud pretensioonid 20.08.2014, 28.10.2014, 30.10.2014 ja 30.12.2014 ning neid

piisavalt põhistanud.

9. Kostjal puudus alus kahelda vaheaktides märgitu osas. Alles pärast tööde lõplikku

üleandmist tekkis kostjal kahtlus kasutatud materjalide ja kvaliteedi osas.

10. Kostja on võtnud puuduste kõrvaldamiseks hinnapakkumise Kaldram OÜ-lt, millest

nähtub, et puuduste kõrvaldamiseks kuluks 39 684 eurot, sh käibemaks. Keeldudes oma

kohustuste täitmisest 9000 euro ulatuses, on kostja keeldunud oma kohustuste täitmisest

tunduvalt väiksemas ulatuses, kui seda on töövõtja kohustuste koguväärtus kostja ees.

Esimese astme kohtu otsus

11. Harju Maakohtu 15.05.2019 otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlgnevus 9000 eurot ja viivis 9000 eurot. Maakohus jättis menetluskulud

kostja kanda.

12. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus jätta hagejale tasumata 9000 eurot (sh

km), sh kas töövõtja tasunõue on sissenõutavaks muutunud. Samuti vaidlevad pooled

selle üle, kas töövõtja poolt teostatud tööd vastavad lepingutingimustele.

13. Maakohus viitas töövõtulepingu p-dele 10.3, 13.1 - 13.6 ja VÕS §-le 638 ning märkis,

et teostatud tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Hageja on kohtule esitanud

allkirjastamata teostatud tööde aktid nr 1225, 1228, 1229, 1230, 1232, 1238 (III kd tl

23-28, I kd tl 28). Tunnistaja XX ütlustega (II kd tl 164-165 pöördel) on tõendatud, et

aktid edastati e-postiga ning kui pretensioone ei esitatud, siis esitati arved, mis kostja

poolt tasuti (II kd tl 164 pöördel). Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes, kuna

tulenevalt töövõtja ja kostja vahel allkirjastatud lepingu p-st 10.3 oli arve tasumise

aluseks tellija esindajate poolt aktsepteeritud teostatud tööde akt. Kohtul puudub alus

kahelda, et kostja on töövõtja poolt edastatud aktid kätte saanud ja neid aktsepteerinud,

mida näitab arvete tasumine kostja poolt. Arvetelt nähtub, et arved on esitatud vastavalt

aktile, seega on eluliselt ebausutav, et kostja tasus arved ilma töid üle vaatamata ja akte

nägemata. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostja oleks esitanud aktides

märgitud tööde osas pretensioone või et kostja oleks nõudnud töövõtjalt aktide

edastamist, kuna ei ole arvete aluseks olevaid akte saanud. Asjakohatud ja tõendamata

on kostja väited, et aktid 1225, 1228, 1229, 1230, 1232 on koostatud tagantjärgi ja

hageja esindaja poolt. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et töövõtja ei ole aktidel

märgitud töid teostanud. Tööde teostamine töövõtja poolt on tõendatud ka kaetud tööde

aktidega ning ehitustööde päevikutega (III kd tl 29-75). Tulenevalt poolte praktikast

nähtub, et kostja aktsepteeris töövõtja poolt teostatud töid arvete tasumisega, mitte

aktide allkirjastamisega (TsÜS § 2 lg 2, VÕS § 25 lg 1). Eeltoodust tulenevalt on

tõendatud ja usutav hageja väide, et töövõtja on edastanud kostjale ka 26.08.2014 nõude

aluseks oleva akti nr 1238 ja selle alusel arve 140021 (I kd tl 27-28). Hageja pidi olema

akti ja arve kätte saanud hiljemalt 12.09.2014, millisel ajal on kostja arve osaliselt

tasunud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks kordagi töövõtjalt küsinud arve

aluseks olevat akti nr 1238. Seega ei ole usutavad kostja väited, et kostja ei ole akti

saanud. Tööd tuleb kostja poolt lõplikult vastu võetuks lugeda hiljemalt 12.09.2014.

Kohtule esitatud ehitustööde päevikutega (III kd tl 43-75) on tõendatud, et tööd lõpetati

30.07.2014 (III kd tl 75) ja valminud ehitise ülevaatus toimus 06.08.2014, millal

koostati valminud ehitise ülevaatuse akt, mis allkirjastati 06.08.2014 ja 07.08.2014 (III

kd tl 76-77). Tööd on töövõtja poolt teostatud, arved on kostja poolt suuremas ulatuses

tasutud. Vironia kaubanduskeskus on kasutusel ja töötab. Valminud ehitise ülevaatuse

aktis ei ole esitatud pretensioone tööde osas, mida teostas töövõtja kostjaga sõlmitud

lepingu alusel. Asjakohatud on kostja väited, et hageja on esitanud endale sobivaid

väljavõtteid ehitustööde päevikutest ja kaetud tööde aktidest, kostja ei ole enda väidete

tõendamiseks tõendeid esitanud. Ekspert TS ütluste (II kd tl 162-164) kohaselt kostja

toodud puudused on lepingulised puudused, puuduseteks ei ole need hoone kasutamise

mõistes, hoone kasutamist need ei sega. Eeltoodu alusel tuleb lugeda tööd kostja poolt

vastu võetuks.

14. Maakohus viitas VÕS § 637 lg-tele 3 - 5 ning märkis, et kuigi kostjal on õigus viidata

töödes esinevatele puudustele, on töövõtja tasunõue muutunud sissenõutavaks.

Maakohus viitas VÕS § 641 lg-le 1, § 642 lg-le 1 ja VÕS § 635 lg-le 1 ning

töövõtulepingu p-dele 1 ja 6.1 ja märkis, et ei nõustu, et tehtud tööd ei vastanud

lepingutingimustele. Käesolevas vaidluses on kostja tuginenud puudustele, millele

kostja on juhtinud töövõtja tähelepanu 30.12.2014 e-kirjas (II kd tl 86-87). Kostja on

selgitanud, et on jätnud 9000 eurot tasumata vastavalt lepingu p-le 10.5.

15. Musta terastoru kasutamine vastab lepingutingimustele ning tegemist ei ole puudusega

töövõtja poolt teostatud töös. Musta terastoru kasutamise kohustus tuleneb projekti

seletuskirjast ja on kooskõlastatud kostjaga. Veisman Projekti, milline oli lepingu

lahutamatuks lisaks tulenevalt lepingu p-st 2.1.2.1 (I kd tl 7), seletuskirja p-i 3.2 järgi

tuli tuletõrje veevarustus ehitada mustast vee-gaasitorust ning p-i 3.3 järgi pidi

veekardina torustiku materjal olema must (II kd tl 102). Materjalide spetsifikatsiooni

kohaselt (I kd tl 189, II kd tl 96) pidi töövõtja kasutama tsingitud terastoru. Seega on

usutav ja põhjendatud hageja seisukoht, et töövõtjal tuli tööde käigus kooskõlastada,

millist toru töövõtjal kasutada tuleb, kuna projektis esines lahknevusi. 22.04.2014

materjalide ja seadmete kooskõlastuslehelt nähtub, et kostja ja töövõtja on

kooskõlastanud Borusan Mannesmann terastoru koodiga EN 10217-1 kasutamise (I kd

tl 205). Kostja on küll kohtule esitanud tõendi, et kood EN- 10217-1 vastab nii tsingitud

kui ka värvitud variandile (II kd tl 64, tõlge I kd tl 62), kuid see, et hageja on

kooskõlastanud töövõtjaga musta terastoru paigaldamise nähtub sellest, et pooled on

peale toru paigaldamist 23.04.2014 ja 03.06.2014 allkirjastanud kaetud tööde aktid nr

K110-24 ja nr VK110-26 (I kd tl 206-207). Kaetud tööde aktides on kinnitatud, et tehtud

tööd vastavad projektile, standardile, ehitusnormidele ja – eeskirjadele ning nende

tööde vastuvõtu nõuetele. Eeltoodut kinnitavad ka tunnistaja XX ütlused, kes on

tunnistanud, et lepingus lepiti kokku mustade terastorude kasutamine. Paigaldati samad

torud, milles kostjaga kokku lepiti. Kostja esindaja oli torude paigaldamise ajal platsil,

järelevalve käis miinimum kord nädalas. Paigaldatavate torude osas kostja esindaja

töövõtjale ega kellelegi teisele pretensioone ei esitanud (II kd tl 164). Ekspert TS on

kinnitanud

istungil

ütlusi

andes,

et

22.04.2014

materjalide

ja

seadmete

kooskõlastuslehest on võimalik järeldada, et järelevalve on kooskõlastanud musta

terastoru. Oli märgatav, millist toru kasutati, juba ehitamise ajal ja vaheetappide aktide

vastu võtmisel (II kd tl 163 pöördel). TS poolt koostatud eksperthinnangu (II kd tl 18-

22) kohaselt on must terastoru ja tsingitud terastoru analoogsed torud. Torude materjal

on sama ja sama on ka toruseina paksus. Erinevus on üksnes selles, et üks on tsingitud

ja teine on ilma katteta (II kd tl 19 pöördel).

16. Puudub vaidlus, et küttetorud on värvimata ja tuletõrjevee torustik on värvitud osaliselt.

Projektist ei tulene kohustust küttetorud ja tuletõrjevee torud värvida. Veisman Projekti

p-de 3.2 (II kd tl 102) ja 4.5 (II kd tl 103) kohaselt tuleb torustik värvida korrosiooni

tõkestava värviga, värvkihi maksimaalne paksus peab olema 80 mikromeetrit. Nähtava

paigaldusega viimistlusvärviga katmine ei kuulu torutöövõttu. Kohus leidis, et töövõtja

on paigaldanud torud vastavalt projektile ja kooskõlastatult kostjaga. Ekspert-

hinnanguga, eksperdi ja tunnistaja ütlustega istungil (I kd, tl 163 pöördel; II kd, tl 19

pöördel, tl 162 pöördel, tl 163 pöördel, tl 164-164 pöördel) on tõendatud, et küttetorud

olid korrosioonikindlad ning et tuletõrjevee torustik on enamuse osas värviga kaetud

vastavalt projektile. Projekti kohaselt ei kuulunud viimistlusvärviga katmine

torutöövõttu, seega ei saa töövõtjale ette heita torude viimistlusvärviga katmata jätmist.

Asjaolu, et torud on osaliselt värvimata või lohakalt värvitud ei ole selliseks puuduseks,

mille alusel jätta tasu maksmata. Lisaks on eksperdi ja tunnistaja ütlustega tõendatud,

et kostjale oli näha torutööd nende tegemise ajal, seega on kostja, allkirjastades kaetud

tööde aktid, nõustunud torude sellise paigalduse ja värvimisega.

17. Kostja ei ole tõendanud, et töövõtja poolt paigaldatud kütteisolatsioonile tuli paigaldada

kinnitustraadid. Töövõtja pidi lähtuma isolatsiooni paigaldamisel tootja juhendist, mitte

kostja poolt tõendina esitatud õppematerjalist (II kd tl 113-117). Vastavalt Veisman

Projekti p-le 4.8 (II kd tl 103 pöördel) tuleb isolatsiooni paigaldamisel jälgida tootja

soovitusi. Paroc majade tehnosüsteemide isolatsiooni paigaldusjuhendi (II kd tl 34-37)

kohaselt võib isolatsiooni paigaldada pikiserva teipides. Isolatsioonil on juba tootja

poolt paigaldatud teibiribad. Juhendi kohaselt tuleb liimiga ots keerata üle liitekoha ning

isolatsioon kinnitada servale surudes, vajadusel kasutades abivahendina silurit.

Juhendist ei nähtu, et lisaks oleks vaja paigaldada traadid. Tunnistaja XX on kinnitanud,

et isolatsiooni kinnitus paigaldati vastavalt juhendile teibiribadega (II kd tl 164 pöördel).

Eksperdihinnanguga (II kd tl 20 pöördel, p 16) ja eksperdi antud ütlustega (II kd tl 163

pöördel) on tõendatud, et ekspert ei täheldanud ülevaatusel ühtegi lahtist isolatsiooni.

Seega on tõendatud, et isolatsioon on töövõtja poolt paigaldatud kohaselt ning vastavalt

projektile ja paigaldusjuhendile.

18. Pressteraseklambritel tihendi puudumise osas märkis kohus, et töövõtja ei ole selles osa

järginud täpselt projekti (II kd, tl 100, p 2.3.4; II kd, tl 19 pöördel, p 5; II kd, tl 163

pöördel), kuid asjaolu, et mõned tihendid puudusid ei ole selliseks puuduseks, mis

võimaldaks jätta tasu maksmata. Tegemist on pisipuudusega töös.

19. Eksperthinnanguga (I kd, tl 20 pöördel, p 17) on tõendatud, et õhkkardinate

ühendustorud olid osaliselt isoleerimata. Õhkkardinate ühendussõlm ei vasta täielikult

projektile, puuduvad magnetklapid, mis on olulised kvaliteetseks õhkkardina tööks.

Samas on õhkkardinad võimelised töötama ka ilma nende klappideta. Ekspert TS on

kinnitanud, et töövõtja poolt tehtud lahendus töötab, aga ei ole nii efektiivne. Tegemist

on üksnes lepingulise küsimusega (II kd, tl 162 pöördel). Eeltooduga on tõendatud, et

ühendussõlmed ei vastanud täielikult projektile. Kuna teostatud lahendus aga töötab,

siis ei ole asjaolusid arvestades mõistlik ja hea usu põhimõttega kooskõlas keelduda tasu

maksmisest. Tegemist ei ole nii olulise puudusega, mis takistaks õhkkardinate tööd.

Töövõtja on suuremas osas oma kohustuse täitnud.

20. Tamrex pinnal sadevee kanali isolatsioonil aurutiheduse puudumise osas märkis kohus

järgmist. Vastavalt Veisman Projekti p-le 2.6.4 tuli kanalisatsioonitorustik isoleerida

vastavalt müratehnilistele nõuetele. Isolatsiooni tihedus min b=>100kg/m³. Juhul kui

ülemise korruse valamu kanalisatsioonitorustik asub alumise korruse lae all ja ruumis

puudub ripplagi, siis tuli torustik isoleerida ja lisaks ehitada ümber toru kahekordsest

kipsist ümbris. Sadeveetorustiku isolatsiooni paksus 50mm, kivivill kaetud

fooliumkattega. Juhul, kui pole projektis viiteid, lähtuda LVI kaartidest 50-10344 ja 50-

10345 (II kd, tl 101 pöördel). Eksperthinnanguga (II kd, tl 20, p 6) ja eksperdt TS

ütlustega (II kd tl 163) on tõendatud, et põhimahus oli aurutihedus tagatud, esines

mõningaid probleemseid kohti. Seega on aurutihedus töövõtja poolt tagatud. Mõningate

probleemide esinemine ei saa olla selliseks puuduseks, mis võimaldaks jätta töövõtutasu

tasumata. Töövõtja on suuremas osas oma kohustuse täitnud.

21. Alupex toru kuulkraani kinnituste osas märkis kohus järgnevat. Tulenevalt Veisman

Projekti p-st 2.3.2 peab veevarustuse armatuur olema vastupidav vähemalt rõhule 1000

kPa. Armatuuri paigalduskohtadesse näha ette selline kinnitus, et armatuuri

avamis/sulgemiskoormus ei kanduks edasi torudele (II kd, tl 99 pöördel), p-i 2.3.4 järgi

painutatud põlved ja liitmikud kinnitatakse mõlemalt poolt 300mm vahedega (II kd tl

100). Eksperthinnangus on märgitud, et nimetatu tähendab, et alupex torul on vajalik

enne ja pärast kraani teha kinnitus. Kahes kohas ei olnud kraanil mõlemapoolset

kinnitust (II kd, tl 20, p 7). Seega on tõendatud, et töövõtja on paigaldanud kinnitused

vastavalt projektile. Asjaolu, et kahes kohas ei olnud kraanil mõlemapoolset kinnitust,

ei saa olla aluseks jätta töövõtutasu maksmata. Tegemist on pisipuudusega.

22. Eksperthinnangus on märgitud, et kalorifeeride küttesõlmed töötavad, aga ei ole

paigaldatud nõuetekohaselt (II kd, tl 20, p 8). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millistele

nõuetele küttesõlm pidi vastama. Kohtule ei ole esitatud küttesõlme paigaldusjuhendit.

Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja XX ütlustes (II kd, tl 164 pöördel), et küttesõlm

paigaldati vastavalt juhendile ja oli piisav. Eksperdi ütlustega on kinnitatud, et

kalorifeede küttesõlme, mis oli ehitatud, ei olnud projektis (II kd, tl 163), kuid tegemist

on toimiva lahendusega (II kd, tl 163 pöördel) ning ei saa öelda, et lahendus on vale (II

kd, tl 163). Kuigi töövõtja on ehitanud projektist erineva lahenduse, siis on käesoleval

ajal tegemist toimiva lahendusega. Töövõtja on suuremas osas oma kohustuse täitnud

ja taganud toimiva lahenduse.

23. Eksperthinnangu kohaselt ei ole küttesõlme kinnitus piisav (II kd, tl 20, p 9). Ütlusi

andes märkis ekspert TS, et seadme 302 küttesõlm ei olnud piisavalt kinnitatud, tema

raam oli ebapiisava jäikusega, küttesõlm ei tohiks ventilatsiooni kalorifeeri suhtes

liikuda, aga see oli käega liigutatav. Oli lihtsasti liigutatav. Peaks olema tugevalt

kinnitatud, ei tohi liikuda ventilatsiooni kalorifeeri suhtes (II kd, tl 163). Samuti on

ekspert märkinud, et kuna ekspert ei ole peatöövõtja, siis üldlevinud küttesõlmede

tarneskeemi ei tea ja ei tahaks ka siin pakkuda, kuidas see täpselt toimub, see on

konkreetselt töötegija väljakujunenud praktika, mis lõpptulemuse kujunedes ei tähenda

midagi (II kd, tl 163 pöördel). Kostja ei ole kohtule tõendanud, et töövõtja poolt

paigaldatud küttesõlme kinnitus ei vasta lepingutingimustele. Kostja ei ole esitanud

tõendeid, milline pidi olema kinnitus lepingu kohaselt. Üksnes väide, et on ebapiisav,

ei tõenda, et töövõtja ei täitnud oma kohustust vastavalt lepingule.

24. Veisman Projekti seletuskirja p-i 7 (II kd, tl 109-110) kohaselt pidi seadmed

markeerima. Maakohus viitas ka projekti p-le 7.2.2.3 - 7.2.2.7 ning märkis, et

markeerimine pidi toimuma tellija juhiste kohaselt ning üksnes torustikele

kinnitatavatele kleebistele ja horisontaalkanalitele oli ette nähtud vahemaa märgiste

paigaldamiseks ja seda ka umbes. Eksperthinnanguga on tõendatud, et töövõtja oli

torustikke ja seadmeid markeerinud, aga mitte piisavalt, puudu on umbes 40%

markeeringutest (II kd, tl 20, p 10). Istungil on ekspert TS märkinud, et torustike

markeerimine on vajalik pigem hoone halduseks. Haldusfirma peaks pigem ütlema, et

kuhu vaja on ja kui palju, et see oleks piisav. Tavaliselt lepitakse markeering kokku

omaniku järelevalvega ja temaga koostöös tehakse markeering (II kd, tl 163).

Arvestades, et omanikujärelevalve viibis pidevalt objektil, mis on tõendatud tunnistaja

XX ütlustega ning asjaoluga, et tööd on üle vaadatud kaetud tööde aktidega pidevalt,

siis ei ole kostja kohtule tõendanud, kui palju pidi markeeringuid ja silte olema ning kui

palju on neid puudu. Kostja ei ole tõendanud, et töövõtja poolt paigaldatud

markeeringud ja sildid ei vastanud lepingutingimustele. Samuti ei ole ekspert selgitanud

ekspertiisil ja ütlusi andes, kust ta võtab, et 40% markeeringutest oli puudu. Seega ei

ole tegemist töös esineva puudusega.

25. Töövõtja on õhkkardinad paigaldanud vastavalt nõuetele ja tegemist ei ole puudusega.

Kostja ei ole tõendanud, et õhkkardinad ei tööta, kuna töövõtja ei ole paigaldanud neid

vastavalt lepingutingimustele. Tulenevalt eksperdi antud ütlustest ja töövõtja

28.10.2014 e-kirjas antud selgitustest nähtub, et õhkkardinate töö on häiritud seoses

elektritöödega, mis aga ei kuulunud töövõtja kohustuste hulka.

26. Pultides juhtmeaukude olemasolu kohta märkis kohus, et tulenevalt kostja 20.08.2014

e-kirjast nähtub, et kostja on andud töövõtjale juhised viia kaablid seina taha (I kd, tl

103). Seega on usutavad hageja väited, et töövõtja juhistel viidi kaablid seina peal seina

taha, mistõttu jäid pultidesse juhtmeaugud. Seega on töövõtja teinud tööd vastavalt

tellija juhistele ning ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest tulenevalt

VÕS § 641 lg-st 3. Tegemist on pisipuudusega, mis ei saa olla aluseks töövõtutasu

maksmata jätmiseks.

27. Kuna kostja on loobunud oma vastuväidetest seoses puudustega, et bussijaama

õhkkardin on paigaldamata (II kd, tl 87) ja puitklots toetab torustikku, siis kohus ei anna

nimetatu osas hinnangut.

28. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata kostja väited, et töövõtja poolt teostatud töö ei

vasta lepingutingimustele. Isegi, kui mõnes töös esineb vajakajäämisi või on töö

teostatud lohakalt, siis ei ole tegemist sellise puudusega, mille alusel saaks kostja

keelduda tasu maksmisest juhindudes VÕS § 111 lg-st 1. Kuna töövõtja on oma töö

teostanud suuremas osas ja oluliste puudusteta, siis tulenevalt VÕS § 111 lg-st 3 ei või

kostja kohustuse täitmisest keelduda, kuna see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik ja

ei vastaks hea usu põhimõttele. VÕS § 111 lg 3 järgi saaks tasu maksmisest keelduda

ebaoluliste puuduste korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste

kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks. Käesoleval juhul

aga ei ole kostja välja toonud, kui palju kuluks mingi puuduse kõrvaldamiseks.

29. Kostja poolt esitatud Kaldram OÜ 15.09.2017 hinnapakkumine (I kd tl 198) ei ole

asjakohane tõend. Tõend on allkirjastamata. Pakkumine on tehtud vastavalt Vironia

Kaubanduskeskuse laienduse VKKVJ põhiprojektile ning ei arvesta tegelikku olukorda.

Samuti

on

pakkumine

koostatud

mittepädeva

äriühingu

poolt.

Vastavalt

majandustegevuse registrile on Kaldram OÜ tegevusala üldehitamine (I kd tl 209).

30. Maakohus viitas VÕS §-le 643, § 644 lg-le 1, § 644 lg-le 2, § 644 lg-le 3 ja lepingu p-

le 13.2 (I kd tl 14) ning märkis, et kostja ei saa lepingutingimustele mittevastavusele

tugineda, kuna ei ole töövõtjat teavitanud mittevastavusest õigeaegselt. Kohus on

lugenud, et tööd tuleb kostja poolt lõplikult vastu võetuks lugeda hiljemalt 12.09.2014.

Seega tulenevalt lepingu p-st 13.2 oli kostja kohustatud tööd üle vaatama hiljemalt

19.09.2014. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid ega põhjendusi, et tal ei olnud

võimalik töid nimetatud ajaks üle vaadata. Kohtule esitatud tõenditega - kaetud tööde

aktid, ehitustööde päevikud, valminud ehitise ülevaatuse akt (III kd tl 29-77), on

tõendatud, et teostatud tööde ülevaatus toimus järjepidevalt. Käesolevas asjas tugineb

kostja puudustele, millest kostja on teavitanud töövõtjat 30.12.2014 e-kirjaga. Kostja ei

ole esile toonud asjaolusid, miks ta ei saanud teatada väidetavatest puudustest töövõtjale

varem. Ekspert ja tunnistaja on andnud ütlusi, et etteheidetud puudused olid nähtavad

juba töö tegemise ajal ning et omanikujärelevalve viibis pidevalt objektil. Lisaks on

kaetud tööde aktides kinnitatud, et tööd on teostatud vastavalt projektile, standardile,

ehitusnormidele ja –eeskirjadele ning nende tööde vastuvõtu nõuetele. Isegi kui lugeda,

et kostja sai tööd üle vaadata alles 29.10.2014 (I kd, tl 104), ka siis on kostja 30.12.2014

tuginenud lepingutingimustele mittevastavusele hilinenult. Käesolevas asjas ei esine ka

VÕS §-s 645 sätestatud asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele.

Apellatsioonkaebus

31. Kostja palub 14.06.2019 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas

uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palus jätta kõik menetluskulud hageja

kanda.

32. Maakohus jättis 12.09.2018 määrusega ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse kostja

seadusliku esindaja CC vande all ülekuulamiseks.

33. Kaetud tööde aktid ei ole allkirjastatud kostja seadusliku esindaja CC poolt, kellel

vastavalt töövõtulepingu p-le 12.1. oli ainsana õigus seda teha. Kaetud tööde aktid nr

K110-24 ja VK 110-26 ei ole asjakohased tõendid.

34. Aktid 1225, 1228, 1229, 1230, 1232, 1238 on koostatud tagantjärgi. Kuus esimest akti

on koostatud hageja esindaja enda poolt ja viimane akt Contilora OÜ endise juhatuse

liikme AA poolt. Ka hageja ei väida, et tema poolt esitatud PDF-failid oleks samad

originaalaktid, mis on esitatud Contilora OÜ poolt kostjale elektronposti teel 2014. a.

Kuna kohtule esitatud aktid ei ole originaalaktid, siis ei ole tõendatud ka see, et

Contilora OÜ oleks kostjale 2014. a. üldse mingeid akte esitanud. Aktide esitamise

elektronposti teel on kohus lugenud tõendatuks tunnistaja XX ütlustega, mis on

üldsõnalised, ebamäärased, ebakindlad ja vasturääkivad.

35. Töövõtja kohustus töö üle anda ei kao seoses piisavalt pika aja möödumise ega töö

kasutusele võtmisega, samuti ei teki tellijal aktiivset kohustust nõuda töövõtjalt endale

tööde üleandmist (vt ka RKTKo nr 2-14-61484, p 17).

36. Kohus on otsustanud selle üle, milline oli pooltevaheline praktika (väidetavalt

aktsepteeris kostja töövõtja poolt teostatud töid arvete tasumisega, mitte aktide

allkirjastamisega) üksnes ühe menetlusosalise poolt esitatud tõendite põhjal, lükates

tagasi kõik need tõendid, mida teine menetlusosaline nendesamade asjaolude kohta

kohtule esitada soovis (CC ärakuulamine). Pooltevahelist praktikat ei saa kindlaks teha

tunnistaja XX ütlustele tuginedes, sest tööde üleandmisel ja vastuvõtmisel ei olnud

tunnistaja enda sõnul osaline, samuti ei teadnud ta midagi Contilora OÜ ja kostja

vahelistest kokkulepetest. Arve osalise tasumisega väljendas kostja üksnes tahet arve

osaliselt tasuda, aga mitte töid vastu võtta või akti aktsepteerida (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 29.12.2011 otsus nr 2-10-35558, lk 6).

37. Töödel esinevad lepingulised puudused, mis on eksperdi poolt tuvastatud, ongi

lepingutingimustele mittevastavused. Meelevaldne on väita, et üksnes töö kasutamisega

seonduvad puudused on olulised puudused, mis annavad aluse töö vastuvõtmisest

keeldumiseks – kõik ülejäänud lepingutingimustele mittevastavused on aga

„pisipuudused“, mis tööde vastuvõtmist ei sega ning mida põhimõtteliselt ei peagi

kõrvaldama. Kohus oleks pidanud töödes esinevate puuduste kindlakstegemisel olema

seotud TS ekspertarvamusega (TsMS § 232 lg 3) ning jätma tähelepanuta tunnistaja XX

ütlused. XX oli töövõtja töötaja (sisuliselt on tunnistaja pidanud hindama enda töö

kvaliteeti).

38. Kui ehitajaga oli tegelikult kokku lepitud, et ehitamine peab vastama kõrgematele

nõuetele, tuleb nendest ka lähtuda (RKTKo nr 3-2-1-56-02, p 17). Pooled olid kokku

leppinud kokku töö kõrges kvaliteedis ning selle täielikus kooskõlas lepingu

tingimustega (sh projektiga) (vt lepingu p 4.3, 6.1). Need kriteeriumid, mille alusel

maakohus tuvastas, et kõik Contilora OÜ töös esinevad puudused on üksnes

„pisipuudused“, jäävad arusaamatuks. Maakohus pidanuks tuvastama, kas kostja poolt

väljatoodud puudused kujutavad endast lepingutingimustele mittevastavusi või mitte.

Isegi, kui omanikujärelevalve ei märganud Contilora OÜ poolt teostatud töödel

esinevaid vigu, ei õigusta see Contilora OÜ poolseid lepingurikkumisi ega ehituspraaki

(vt ka RKTKo nr 3-2-1-60-15, p 13).

39. Kohus leidis ebaõigesti, et töövõtulepingu sõlmimisel terastoru materjali kokku ei

lepitudki või et see tuli alles tööde käigus poolte vahel kooskõlastada. Kohus eiras

töövõtulepingu p-i 2.3. Töövõtja teadis või pidi teadma juba lepingu sõlmimise hetkel

võimalikust vastuolust (projekti seletuskiri vs materjalide spetsifikatsioon).

Töövõtulepingu lisaks on veel kaks 27.09.2013 hinnapakkumist, mis ei jäta ehituses

kasutatavate materjalide osas tõlgendamisvõimalust. Kostja sai materjalide ja seadmete

kooskõlastuslehte allkirjastades sellest aru selliselt, et temaga kooskõlastataksegi torude

tootja ja kood, aga mitte materjal, mis oli kokku lepitud juba varem. Kuna torud ei ole

hinna poolest samaväärsed, siis oleks pooled pidanud samaaegselt vähendama

töövõtulepingus kokkulepitud hinda. Poolte tahte tuvastamisel ei saa tugineda

ekspertarvamusele. Kuna kostja ei ole ekspert, siis ei pidanud ta Borusan Mannesman

toru kooskõlastades aru saama, et see ei ole tsingitud (vt ka RKTKo nr 3-2-1-56-02, p

17).

40. Maakohtu järeldused, mis puudutavad Contilora OÜ poolt värvimata jäetud

klambrialuseid ja seinaviile ning kruntimata küttetoru, on ekslikud. Ekspert on kohtule

selgitanud, et torude keevituse ja liitekohtade värvimine toimubki alles tööde lõppjärgus

– seega ei saa otsuses esitatud väide („Lisaks on eksperdi ja tunnistajate ütlustega

tõendatud, et kostjale olid näha torutööd nende tegemise ajal […]“) olla õige. Lisaks ei

ole kostja ühtegi kaetud tööde akti allkirjastanud. Eksperdi ja tunnistaja XX ütlused on

vastandlikud. Contilora OÜ pidi tegema sellise töö, mis vastaks töövõtulepingule ja

projektile (sh järgima kõrgemaid kvaliteedinõudeid).

41. Kütteisolatsioonile paigaldamata kinnitustraatide ja lahtitulnud teipide osas ei ole kohus

arvestanud eksperthinnanguga ega eksperdi poolt istungil antud ütlustega. Maakohtu

poolt viidatud Paroc majade tehnosüsteemide isolatsioonide paigaldusjuhendis (lk 4) on

joonis, millel on kinnitustraadid (põikiklambrid) – kujutatud isolatsioonil 300 mm

vahega – täpselt nii, nagu seda väidab ka ekspert.

42. Pressterase klambritel puuduvate tihendite osas jääb arusaamatuks, kas Contilora OÜ ei

pidanudki järgima projekti, mille alusel leidis kohus, et tegemist on „pisipuudusega“

ning et kas selliseid puuduseid ei peagi kõrvaldama.

43. Õhkkardinate ühendussõlmede osas jääb arusaamatumaks järeldus, et Contilora OÜ

tööle ei ole võimalik etteheiteid teha, kuna viimane on oma kohustuse „suuremas osas“

täitnud. Lepingu kohaselt tuleb tööd teostada täielikult ja projektile vastavalt, aga mitte

üksnes „suuremas osas“ ja kasutades mingeid enda poolt välja mõeldud alternatiivseid

(odavamaid, kiiremaid, kergemini teostatavaid) lahendusi.

44. Tamrexi pinnal sadevee kanali isolatsioonil puuduva aurutiheduses osas jääb

arusaamatuks kohtu seisukoht, mille kohaselt pidi töövõtja täitma kohustuse üksnes

„suuremas osas“ ja „mõningate probleemide“ esinemine ei kujuta puudust, mida peaks

kõrvaldama. Eksperdi hinnangul on tegemist sellise puudusega, mis on raskesti

kõrvaldatav – seega ei saa seda mitte ühelgi juhul kvalifitseerida „pisipuuduseks“.

45. Maakohtu järeldused alupex torul paiknevate kuulkraani kinnituste osas leidis kohus

ebaõigesti, et töövõtja on paigaldanud kinnitused vastavalt projektile. Lisaks ei ole

eksperdi arvamuse kohaselt tegemist pisipuudustega.

46. Kalorifeede küttesõlmede lahendus peab vastama kokkulepitud lepingutingimustele ja

ehitusprojektile.

47. Seadme 302 küttesõlme kinnituse osas on kostja tõendanud, et Contilora OÜ töös

esinevad puudused (vt 06.03.2018 eksperthinnang ja eksperdi ütlused).

48. Torustike ja seadmete markeerimata jätmise osas ei ole maakohtu etteheide eksperdile,

nagu poleks viimane selgitanud, kust ekspert võtab, et 40% markeeringutest on puudu,

põhjendatud. Ekspert on tutvunud projektiga ning viibinud kohapeal.

49. Õhkkardinate mittetöötamise täpse põhjuse kindlakstegemise ja tõendamise kohustus

lasub töövõtjal, mitte kostjal. Kostjapoolne kohustus tuleb lugeda täidetuks sellega, et

kostja teavitas Contilora OÜ-d õhkkardinate mittetöötamisest. Vajalik ei ole, et kostja

peaks tooma välja ka puuduse täpse põhjuse (RKTKo nr 3-2-1-60-15, p 14). Töövõtja

algsed vastuväited (mis olid paljasõnalised) on aga osutunud ebaõigeteks.

50. Juhtmeaugud ei tekkinud pultidesse mitte seetõttu, et kaablid viidi tellija korraldusel

seina taha, vaid seetõttu, et nad oli eelnevalt – ilma mingi juhiseta – ja nõuetele

mittevastavalt kinnitatud seina peale. Tellija ei pea kandma neid kulusid, mis töövõtjal

kuluvad nõuetele mittevastava töö ümbertegemiseks.

51. Maakohtu seisukoht, et puudused seoses torustiku toestamisega on kõrvaldatud, on

vastuolus 06.03.2018 eksperthinnangus tuvastatuga.

52. Informatsioon, kui palju kulub mingi puuduse kõrvaldamiseks, on välja toodud nii

hinnapakkumises, kui ka kostja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentides.

53. See, et Kaldram OÜ 15.09.2017 hinnapakkumine on allkirjastamata, on asjaolu, mida

ei ole menetluses arutatud. Pooled ei ole vaidlustanud hinnapakkumise kui tõendi

ehtsust. Lisaks jääb arusaamatuks, millisele dokumendile kui mitte projektile peaks

kohtu meelest hinnapakkumine põhinema. Kõik väited selle kohta, nagu eeldaks

puuduste kõrvaldamine mingit erilist vee-, kanalisatsiooni- või küttetööde-alast

pädevust, on ümber lükatud 06.03.2018 eksperthinnanguga, kus leitakse otsesõnu, et

tegemist ei ole eriti spetsiifiliste torutööde probleemidega. Seega ei ole põhjust arvata,

et Kaldram OÜ ei tuleks nende lahendamisega toime.

54. Esmalt teavitab töövõtja tellijat töö valmimisest ja seejärel peab tellija tööd üle vaatama

(VÕS § 643, § 644). Tööde üleandmise kohustus lasus Contilora OÜ-l. Lisaks ei ole

majandustegevuses tegutsev tellija ise asjatundja ega pea ka ülevaatust teostama koos

asjatundjaga (vt ka RKTKo nr 3-2-1-60-15, p-d 13 ja 15). Seega ei pruugi ka mõistlik

aeg, mille jooksul tellija töövõtjat töös esinevatest puudustest teavitama peab, hakkama

ilmtingimata kulgema ülevaatuse teostamisest. Puudused, mis on selgesti nähtavad

eksperdile või tunnistaja XX-le, ei ole selgesti nähtavad kostjale. Kostjalt ei saa eeldada

oskust lugeda iseseisvalt tehnilist projekti ning saada aru, kas mingi lahendus on

projektile vastav või mitte. Maakohus ei ole tuvastanud, millal oleks kostja pidanud

Contilora OÜ tööd üle vaatama, millal kostja oleks pidanud Contilora OÜ töös esinevad

puudused tuvastama, milline oleks iga puuduse puhul olnud mõistlik aeg sellest

teavitamiseks ning kas kostja seda igal konkreetsel juhul järgis või mitte.

55. Käesolevas asjas esinevad kõik VÕS § 645 lg-tes 1 ja 2 sätestatud asjaolud. Arvestades

töövõtulepingu p-s 4.2. antud kinnitusi, on tööde teostamine selliselt, et need

lõppkokkuvõttes ikkagi ei vasta projektile, võimalik üksnes töövõtja-poolse tahtluse või

vähemalt raske hooletuse korral. Contilora OÜ teadis või pidi teadma, et ta ehitab

projektile mittevastavalt, kuid kostjale ta sellest ei teatanud. VÕS § 645 lg 2 võimaldab

kostjal tugineda Contilora OÜ töös esinevatele puudustele isegi siis, kui kostja kohtu

hinnangul neist Contilora OÜ-d õigeaegselt ei teavitanud.

Vastustaja seisukoht

56. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

57. 09.07.2019 ja 16.07.2019, 26.11.2019 esitas hageja ringkonnakohtule uued tõendid ning

taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht

58. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leiab, et

maakohtu otsus on lõppjärelduses õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust

selle tühistamiseks, kuid otsust tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muuta põhjenduste

osas.

Kolleegium

täiendab

maakohtu

otsuse

põhjendusi

käesoleva

otsuse

põhjendustega.

59. Ringkonnakohus jätab TsMS § 238 lg 1 alusel asja juurde võtmata hageja poolt

apellatsioonimenetluses esitatud tõendid – Kohtla-Järve Linnavalitsuse vastuse ja

ehitustööde päeviku, kuna leiab, et need ei oma asja lahendamisel tähtsust.

60. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud materiaalõigusnorme ega

menetlusnorme, mis annaks alust otsuse tühistamiseks.

61. Maakohus ei rikkunud menetlusõigust, kui jättis rahuldamata taotluse kostja seadusliku

esindaja CC vande all ülekuulamiseks. TsMS § 268 sätestab, et poole võib vande all üle

kuulata ainult juhul, kui teine pool sellega nõustub. Hageja ei nõustunud kostja vande

all ülekuulamisega. TsMS § 2681 kohaselt võib kohus omal algatusel vande all üle

kuulata ükskõik kumma või mõlema poole, kui varasema menetluse ning esitatud ja

kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja

tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. Käesolevas asjas oli kostjal võimalik

puudusi töövõtja töös tõendada muude tõenditega, sh dokumentaalsete tõenditega.

Kostja ei ole apellatsioonkaebuses taotlenud enda vande all ülekuulamist

ringkonnakohtus ega ole taotlenud ka asja maakohtule uueks arutamiseks saatmist.

Seega ei oleks võimalik seda menetluslikku etteheidet kostja enda taotlusest lähtuvalt

kõrvaldada.

62. Asjas on tuvastatud järgmised vaidlustamata asjaolud, millised ringkonnakohus võtab

TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks:

-

27.12.2013 sõlmisid Contilora OÜ (töövõtja) ja kostja (tellija) ehituse

töövõtulepingu Vironia kaubanduskeskuse laienduse veevarustuse, kanalisatsiooni

ning küttetööde teostamiseks aadressil Järveküla tee 50, Kohtla-Järve (I kd tl 7-21);

-

kostja kohustus tasuma teostatud tööde eest 118 100 eurot + km (I kd tl 12);

-

töövõtulepingu p-des 13.1 kuni 13.4 on pooled kokku leppinud töö vastuvõtmises

järgmiselt: Töövõtja koostab töö või selle osa valmimisel teostatud tööde akti

projekti, mille esitab tellijale ja tellija omanikujärelevalvele. Tellija on kohustatud

tööd viie kalendripäeva jooksul arvates teostatud tööde akti projekti saamisest aktis

kirjeldatud tööd üle vaatama. Töö mahtude ja kvaliteedi aktsepteerimisel kohustub

tellija akti allkirjastama või mitteaktsepteerimisel sellest motiveeritult keelduma.

Juhul kui tellijal on pretensioone teostatud tööde aktis kirjeldatud tööde osas ning ta

soovib esitada töövõtjale vastuväiteid, on tellija kohustatud vastuväidetes täpselt ja

üheselt mõistetavalt märkima, millise osa töödest (sh proportsioon) ta vaidlustab

ning piisavalt täpselt kirjeldama tööde mittevastavust lepingu tingimustele.

-

töövõtulepingu p-s 10.5 leppisid pooled kokku, et viimase makse suurus on

vähemalt 20% lepingu kogumaksumusest, mis kuulub tasumisele, kui kõik lepingu

raames teostatavad tööd on lõplikult vastu võetud, s.t absoluutselt kõik vead ja

puudused on kõrvaldatud ning kõik lepingujärgsed dokumendid on tellijale esitatud;

-

töövõtja on väljastanud kostjale järgmised arved: 10.03.2014 vastavalt aktile nr

1225 summas 6000 eurot; 21.04.2014 vastavalt aktile nr 1228 summas 28 800

eurot; 08.05.2014 vastavalt aktile nr 1229 summas 26 760 eurot; 01.06.2014

vastavalt aktile nr 1230 summas 18 480 eurot; 26.06.2014 vastavalt aktile nr 1232

summas 26 760 eurot. Need arved on kõik kostja poolt tasutud, kuigi arvete aluseks

olevad aktid on kõik tellija poolt allkirjastamata(I kd tl 22-26);

-

06.08.2014 ja 07.08.2014 allkirjastati ehitise lõpliku tellija Kohtla-Järve linna

esindajate ja peatöövõtja ehk kostja poolt valminud ehitise ülevaatuse akt (III kd tl

76-77). Valminud ehitise ülevaatuse aktis ei ole esitatud pretensioone tööde osas,

mida teostas töövõtja kostjaga sõlmitud lepingu alusel;

-

Vironia kaubanduskeskus on kasutusel ja töötab;

-

20.08.2014 edastas kostja töövõtjale e-kirja kohtumisel kokkulepitud veel teha

tulevate tööde osas : Telora märkused, pumpade eemaldamine, soojasõlme +

ventkambri skeem ja tähistused, õhkkardinate regulaatorite kaablid seina taha (I kd

tl 103);

-

töövõtja on väljastanud kostjale 26.08.2014 viimase akti nr 1238 ja vastavalt sellele

arve summas 29 132,40 eurot (I kd tl 26).

-

Kostja on 12.09.2014 tasunud arve nr 140021 osaliselt 20 132,40 eurot, tasumata on

9000 eurot;

-

28.10.2014 saatis töövõtja tellijale järelpärimise arve maksmata osa kohta, milles

kirjutab „lubasid pärast 25.1014 tähtaja ületanud arve nr 140021, millest on

maksmata 9000 eurot, ära maksta. Ei ole laekunud“. Kostja vastas sellele samal

päeval, milles märkis, et ilmnesid probleemid õhkkardinatega – ei ole korrektselt

seadistatud, ning enne probleemi lahenemist töid vastu ei võeta (I kd tl 104);

-

30.10.2014 edastas kostja töövõtjale e-kirja teatega teostamata töödest: veemõõtjad

paigaldada selliselt, et oleks võimalik nende ekspluatatsioon; katmiskraan

paigaldada; õhukardinate regulaatorid seinadele paigaldada; tagumiste õhukardinate

elektriühendus teostamata – ei saa kontrollida; torustikud, seadmed markeerimata.

Soojasõlmes, ventkambris tähistused ja skeemid lamineerida ja seinale kinnitada (I

kd tl 105), mille teostamisel lubas lõppmakse kohe ära kanda;

-

30.12.2014 edastas kostja töövõtjale e-kirja teostamata või projektiga vastuolus

olevatest töödest (I kd tl 120), millistele puudustele tellija tugineb ka oma

vastuväidetes hagile;

-

17.08.2015 loovutas töövõtja töövõtulepingust tuleneva nõude koos

kõrvalnõuetega hagejale (I kd tl 30-31);

-

02.06.2017 on töövõtja Contilora OÜ äriregistrist kustutatud.

63. Pooled vaidlevad, kas hageja kohustus on kohaselt täidetud ja tasunõue muutunud

sissenõutavaks.

64. Maakohus on õigesti poolte õigussuhte kvalifitseerinud töövõtulepinguna (VÕS § 635

lg 1 mõttes). Hageja põhinõue on nõue raha maksmise kohustuse täitmiseks, mis võiks

kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Töövõtulepingust tuleneva tasu

maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue

on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks ja seejärel hinnata, kas tellija on

esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või

vähemalt annaksid õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töövõtulepingu puhul

on töövõtja ja tellija vastastikusteks kohustusteks ühelt poolt nõuetele vastava töö

tegemine ja teiselt poolt selle eest tasu maksmine.

65. Lepingus leppisid pooled kokku töö üleandmises, st kostjal oli VÕS § 638 järgi

kohustus valmis töö vastu võtta. Vaidlust pole selles, et kostja pole tööd vastu võtnud,

vaid on sellest erinevatel põhjustel keeldunud. VÕS § 638 teine lause võimaldab lugeda

töö siiski vastuvõetuks, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks

töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja leiab, et selle normi kohaldamise

eeldused on täidetud, aga kostja vaidleb vastu.

66. Kokkuvõtvalt sisaldab VÕS § 638 teine lause nelja eeldust:

-

töö on valmis,

-

töövõtja pakub töö üleandmist,

-

töövõtja pakkumisest on möödunud mõistlik aeg,

-

tellijal puudub alus keelduda töö vastuvõtmisest, st eelkõige, et töö on lepingukohane

või sellel esinevad puudused ei ole sedavõrd olulised, et võiks anda alust töö

vastuvõtmisest keelduda.

67. Pooled ei vaidle, et alates 2014. aasta suvest on kaubanduskeskuse juurdeehitus valmis

ja kasutuses. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hiljemalt 20.08.2014, kui kostja saatis

töövõtjale esimese kirja puuduste kohta, oli võimalik hageja poolt teostatud tööde

ülevaatamine. Töövõtja saatis kostjale 26.08.2014 viimase akti ja vastavalt sellele arve

viimase osamakse summas 29 132,40 eurot tasumiseks.

68. Kuigi 20.08.2014 ei määranud töövõtja kostjale töö vastuvõtmiseks konkreetset

tähtaega, siis saab lugeda mõistlikuks ajavahemikku 20.08.2014 kuni 26.08.2914, mil

töövõtja väljastas viimase akti. Kui puudus sisuline alus keelduda töö vastuvõtmisest,

siis pidanuks kostja talle pakutud töö vastu võtma viie tööpäeva jooksul alates

26.08.2014, st hiljemalt 01.09.2014.

69. Kostja nõustub ka maakohtu poolt tuvastatuga, et igal juhul tuleb töö lugeda

vastuvõetuks alates 12.09.2014, mil kostja tasus osaliselt viimase arve.

70. Eelnevast tuleneb, et VÕS § 638 teise lause neljast eeldusest on kolm täidetud, st

kaubanduskeskuse laienduse veevarustuse, kanalisatsiooni ja küttetööd olid valmis,

töövõtja pakkus nende üleandmist ja 12.09.2014 möödus mõistlik aeg tööde

vastuvõtmiseks. Järelikult sõltub vastus küsimusele, kas töö saab lugeda vastuvõetuks,

viimasest eeldusest, kas kostja tellijana võis keelduda töö vastuvõtmisest.

71. Asjas on läbi viidud ehitustehniline ekspertiis, mis tuvastas töövõtja töös järgmised

puudused:

-

tuletõrjevee toruna on kasutatud musta toru tsingitud toru asemel;

-

torustikud on kohati värvimata ja see ei vasta projektile;

-

toruisolatsioonile on kinnitustraadid paigaldamata;

-

paljudes kohtades pressterase kinnitusklambritel puuduvad tihendid;

-

sadeveetorustiku aurutihedusel on probleemseid kohti,

-

alupex torul kahes kohas ei olnud kraanidel mõlemapoolset kinnitust;

-

kalorifeeride küttesõlmedel on puudu põranda külge kinnitatud raam, mille külge sõlm

kinnitada,

-

seadme 302 kinnitus ei ole piisav;

-

puudu on umbes 40 % torustike markeeringutest, õhkkardinate skeeme ei leidnud;

-

puitklots veetoru all ei ole korrektne paigaldusviis,

-

tuletõrje veevõtutorustik on must terastoru, millel esineb ebakvaliteetset värvimist;

-

õhkkardinate ühendustorud olid osaliselt värvimata ja õhkkardinatel puuduvad

magnetklapid.

72. Siiski ei anna igasugune puudus töös alust selle vastuvõtmisest keelduda. Hea usu

põhimõttega on vastuolus tellija keeldumine töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste

puuduste tõttu.

73. Niisiis tuleb järgmiseks hinnata, kas need puudused, mille osas hageja ei ole tõendanud

töö lepingukohasust, on olulised.

74. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb oluliseks puuduseks, mis annab alust keelduda töö

vastuvõtmisest, ehitustöövõtulepingu puhul pidada eelkõige puudust, mis takistab

ehitise kasutamist kas tervikuna või suures osas või mis mõjutab märkimisväärselt

ehitise püsivust ja ohutust.

75. Ekspert ei ole tuvastanud, et esiletoodud puudused oleksid olulised eelmises punktis

kirjeldatud tähenduses. Ekspert selgitas kohtuistungil, et tegemist ei ole oluliste

puudustega hoone kasutamise mõistes. Oluline puudus on see, mida peaks vältimatult

likvideerima Need puudused on lepingulised ja rahalised, hoone kasutamist need ei sega

(II kd, tl 163).

76. Lisaks saab puuduste olulisuse hindamisel võtta arvesse ka asjaolu, et põhitellija on

praeguseks juba üle viie aasta hoonet sihipäraselt kasutanud.

77. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kostja poolt esiletoodud puudused ei ole

sedavõrd olulised, et õigustaksid kostja keeldumist võtta töö vastu. Järelikult tuleb

lugeda töö VÕS § 638 teise lause alusel vastuvõetuks. Vastavalt eespool tuvastatule

tuleb vastuvõtmise ajaks lugeda 12.09.2014.

78. Kuna kostjal ei olnud alust keelduda töö vastuvõtmisest, siis saab hageja nõuda lepingus

kokku lepitud tasu maksmist.

79. Töö

vastuvõetuks

lugemine

ei

mõjuta

iseenesest

kostja

õigust

tugineda

lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid.

80. Kostja keskseks vastuväiteks on kogu menetluse ajal olnud see, et ta ei pea maksma

osaliselt tegemata ja puuduliku töö eest. Tasumisest keeldumise alusena on kostja

tuginenud VÕS § 111 lg-le 1 ja töövõtulepingu p-le 10.5.

81. VÕS § 111 lg 1 järgi võib tellija keelduda tasu maksmast, kuni töövõtja on täitnud oma

vastastikuse kohustuse, selle täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on

kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Töövõtulepingu p 10.5, milles pooled leppisid kokku,

et viimase makse, mille suurus on vähemalt 20% lepingu kogumaksumusest, kuulub

tasumisele, kui kõik puudused on kõrvaldatud, kordab sisuliselt VÕS § 111 lg-s 1

sätestatut ega anna kestvat alust keelduda töövõtulepingu järgse tasu maksmisest.

82. Vastastikuse lepingu täitmata jätmise vastuväide on olemuselt ajutine, st sellele saab

tugineda üksnes seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või

kui täitmine on tagatud või kindel. Selle põhiliseks tagajärjeks on lepingupoole enda

täitmise edasilükkamine, mitte aga sellest lõplik keeldumine. Seeläbi tagab VÕS § 111

lg 1 esmajoones lepingupoole jaoks vastusoorituse saamist. Et sellele sättele tugineda,

peab tellijal olema õigus vastusooritusele. Seega peab tal olema nõue töövõtja vastu

lepingu täitmiseks. Töövõtja lepingutingimustele mittevastava soorituse korral,

esmajoones kvantitatiivselt osalise või ebakvaliteetse täitmise korral tagatakse

kohustuse täitmisest keeldumise õigusega esmajoones tellija nõudeid kohaseks

täitmiseks, st esmajoones lepingutingimustele mittevastava täitmise asendamiseks või

parandamiseks VÕS § 108 lg 6 mõttes. Et tellija võiks VÕS § 111 lg-le 1 tuginedes

keelduda lepingujärgset tasu maksmast, peab ta ühtlasi tuginema mingile nõudele

töövõtja vastu, mille täitmist ta nõuab (vt RKTsKo otsus nr 3-2-1-80-08 p 33).

83. Käesoleval ajal ei ole tellijal töövõtja vastu enam puuduste kõrvaldamise nõuet. Tal ei

saaks seda ka olla, sest töövõtja on registrist kustutatud.

84. Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul,

kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või

kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle

tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele

tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti

vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes

(vt RKTsKo otsus nr 3-2-1-80-08 p 32).

85. Vastuses hagile märkis kostja, et Contilora OÜ võlgneb kostjale tunduvalt suurema

summa, kui seda on hageja poolt nõutavad 9000 eurot või koos viivistega 18 000 eurot

ning kostja on nimetatud nõuded Contilora OÜ nõudega juba ammu tasaarvestanud ( I

kd, tl. 42). 28.09.2018 korraldaval kohtuistungil kostja loobus oma tasaarvestuse

vastuväitest. Maakohus arutas kostjaga võimalikke vastuväiteid tasunõudele, kuid

kostja jäi selgesõnaliselt selle juurde, et ta ei soovi hinna alandamist ega kahju

hüvitamist. Kostja keeldub maksmast üksnes VÕS § 111 ja lepingu p 10.5 alusel (II kd,

tl 86). Vastuväite esitamise aluseks õiguskaitsevahendi valimine on kostja enda

otsustada.

86. Kuna hageja tasunõue on sissenõutav ja kostja ei ole esitanud sellist vastuväidet, mis

käesoleval ajal tasunõude välistaks, ei ole asja lahendamisel tähtsust, kas ja millised

kostja poolt väljatoodud puudused on kõrvaldamata ja kui palju maksaks nende

puuduste kõrvaldamine. Seetõttu ringkonnakohus sellekohaseid poolte väiteid ei hinda.

87. Maakohtu otsus on kostja valitud õiguskaitsevahendit arvestades igal juhul seaduslik ja

põhjendatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

88. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul

pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.

89. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu

seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Meeli Kaur

Indrek Soots