2-18-17414/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-17414

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-17414

Tsiviilasi

Hanne-Loore Härma hagi Kristel Võsu vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

8962,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Hanne-Loore Härma (isikukood: XXX; elukoht:

XXX)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Gretta

Oltjer-Timberg (e-post: gretta.oltjer-timberg@cuesta.ee)

Kostja Kristel Võsu (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Kostja lepinguline esindaja advokaat Birje Kalmus (e-

post: birje.kalmus@lmp.ee)

Kohtuistungite toimumise ajad

17. september 2019. a, 08. oktoober 2019. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Hanne-Loore Härma hagi Kristel Võsu vastu osaliselt.

2. Välja Mõista Kristel Võsult Hanne-Loore Härma kasuks:

2.1. üüri ja kõrvalkulude võlgnevus 811,93 eurot,

2.2. kahju hüvitis 4883 eurot,

2.3. sissenõutavaks muutunud viivis 551,35 eurot,

2.4. viivis protsendina p-s 2.1 nimetatud üüri ja kõrvalkulude võlgnevuselt ja p-s 2.2

nimetatud kahju hüvitiselt alates 19.12.2019 kuni üüri ja kõrvalkulude

võlgnevuse ning kahju hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

3. Jätta hagi üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuse 873,56 euro, kahju hüvitise 1640 euro,

hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 39,22 euro osas rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud 30% ulatuses Hanne-Loore Härma kanda ja 70% ulatuses

Kristel Võsu kanda.

5. Määrata Hanne-Loore Härma menetluskulude rahaliseks suuruseks 3747,43 eurot.

6. Lugeda Kristel Võsult Hanne-Loore Härma kasuks väljamõistmisele kuuluvaks

menetluskuluks 2623,20 eurot.

7. Määrata Kristel Võsu menetluskulude rahaliseks suuruseks 2587 eurot.

8. Lugeda Hanne-Loore Härmalt Kristel Võsu kasuks väljamõistmisele kuuluvaks

menetluskuluks 776,10 eurot.

9. Teha menetluskulude osas tasaarvestus ja mõista Kristel Võsult Hanne-Loore

Härma kasuks välja menetluskulu 1847,10 eurot.

10. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hanne-Loore Härma esitas 16.11.2018 Tartu Maakohtule hagiavalduse Kristel Võsult

üürilepingust tuleneva võlgnevuse 1685,49 euro, kahju hüvitise 6523,07 euro ja viivise

väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt 01.07.2017 sõlmisid Hanne-Loore Härma (edaspidi üürileandja või

hageja) ja Kristel Võsu (edaspidi üürnik või kostja) eluruumi tähtajalise üürilepingu (edaspidi

üürileping), mille kohaselt üüris hageja kostjale välja Tartus, aadressil XXX kuuluva

eluruumi. Kostja kohustus eluruumi eest tasuma üüri 450 eurot kalendrikuus ja kõik

kommunaalkulude arved. Üürileping oli sõlmitud tähtajalisena üheks aastaks.

XX.XX.XXXX andis üürileandja üürnikule üle täielikult korras ning värskelt renoveeritud

eluruumi valduse, mille käigus vormistasid pooled korteri üleandmise-vastuvõtmise akti.

Üürnik kolis korterisse koos oma elukaaslasega Kristjan Lälliga. Üürnik kohustus üürilepingu

sõlmimisel tasuma tagatisraha 600 eurot. Üürnik tasus tagatisrahast üürilepingu sõlmimisel

üksnes 150 eurot. Ülejäänu pidi üürnik tasuma kolme kuu jooksul üürilepingu sõlmimisest,

kuid ei teinud seda. Üürnik jäi üürimaksete tasumisega viivitusse alates esimesest üürimaksest

ning tekkisid võlgnevused. Koheselt pärast korterisse kolimist tekkisid kostja ja tema

elukaaslasega ka muud probleemid. Naabrid teavitasid hagejat sellest, et korteris toimuvad

peod ja tülid, mis naabreid häirivad. Hageja teavitas kostjat korduvalt nendest probleemidest

ning palus kostjal taoline tegevus lõpetada ja sellest hoiduda. Hagejale teadaolevalt on

kutsutud kostja ja tema elukaaslase tõttu ka politsei. 06.03.2018 teavitas kostja hagejat soovist

üürilepingu ennetähtaegselt ja erakorraliselt üles öelda, kuna tal puudub sissetulek üürilepingu

jätkamiseks. Hageja nõustus üürilepingu ülesütlemisega. Kuna kostja vajas aega kolimiseks ja

korteri koristamiseks, lubas kostja korteri hagejale üle anda hiljemalt 11.03.2018.

11.03.2018 sai hageja korteri taas enda valdusesse. Korteri üleandmisel fikseeriti tunnistaja

juuresolekul korteri seisukord ja tuvastati sinna kostja ja tema elukaaslase ning kodulooma

poolt tekitatud äärmiselt ulatuslikud ja jäädavad kahjustused. Kostja kohalolekul fikseeriti

korteri puudused, mis esmapilgul korteri vastuvõtmisel tuvastati. Korter oli üleandmisel

praktiliselt kasutuskõlbmatu. Korteri vastuvõtmisel tuvastas hageja, et korteris on lõhutud ja

märatsetud, mille tulemusena on korterile tekitatud alljärgnevad ulatuslikud (ja jäädavad)

kahjustused, korteris olnud esemed on osaliselt hävitatud ja kadunud (ära viidud) ning

ulatuslikult kahjustatud: vannitoa ja magamistoa uks oli kahest kohast katki löödud (augud

ustes); vannitoa ja magamistoa uste liistud olid lõhutud; korteri välisuks (metallist turvauks)

oli katki väänatud politsei poolt, kuivõrd üürnikud keeldusid politseile ust avamast; vannitoa

peegel oli lõhutud; kogu korteri seinad olid täkkeid, kriimustusi ja pragusid täis, kohati olid

seintes augud, mis olid põhjustatud kruvide lubamatust puurimisest seintesse, magamistoa

seinas oli rusikasuurune auk; magamistoa, elutoa ja köögi kardinad olid lõhutud (kardinas olid

sigareti augud ja kassi poolt tekitatud ulatuslikud augud, täkked ja kriimustused), kardinad

olid lisaks ka määrdunud; elutoa kappide uksed ja seinad olid mitmest kohast kahjustatud;

magamistoa riidekummuti sahtleid oli jõuga väänatud, sahtlid ei avanenud; magamistoa kahe

öökapi sahtlid olid lõhutud/katki löödud; diivanvoodi põhi oli katki, lisaks ei töötanud diivani

ülestõstmise konstruktsioon; elutoa põrandalamp oli lõhutud, lambi tükid olid visatud kapi

otsa; magamistoa ruloo oli kadunud; elutoas asunud potilill koos potiga oli korterist ära viidud

(kadunud); rõduukse plastmassist käepide oli lõhutud; elutoa seinas olevate pistikupesade

kaaned olid lõhutud; magamistoa öökapi lamp oli lõhutud; elutoa ja köögiosa laminaatparketis

olid täkked ja augud; elutoa ja esiku põrandaliistud olid lõhutud; voodi madrats oli tugevalt

määrdunud; tolmuimeja vars oli lõhutud; külmkapi valgusti ei töötanud; köögi kubu valgusti

ei töötanud; vannitoa dušikardin oli lõhutud; üürnik tagastas korteri puhastamata ja

koristamata seisus; üürnik ei tagastanud kortermaja välisukse fonoluku nuppu, ühte korteri

võtit ega postkasti võtit (väidetavalt olid võtmed kadunud).

Hilisemal korteri ülevaatusel tuvastas hageja lisaks veel järgmised korterile tekitatud tõsised

kahjustused, millest teavitas ka kostjat: diivani käetoed oli kriimustatud ja ühel käetoel oli auk

sees; sügavkülmikus asuva sahtli uks oli lõhutud; voodi madratsit toestavad lipid olid lõhutud;

rõduukse alune ja kõrvalasuv sein oli pragunenud, prao kaudu ja tulenevalt koristamata

korterist olid sipelgad tuppa pääsenud; esikus asuva garderoobikapi liuguksed olid väänatud ja

liuguste raam kahjustatud; esiku lagi oli plekiline; elutoa kappide uksed olid hingedelt lahti

löödud, neid parandada üritades oli üürnik puurinud kruvid läbi kapi küljeseina; elutoa kapis

olevad riiulid olid kriibitud ja nurkadest katki; sisseehitatud garderoobikappi oli puuritud

mitmeid kruve; köögilaua alumine klaas oli korterist ära viidud (kadunud); elutoas asuv

televisiooni- ja internetikaabel oli puruks lõigatud; elutoa laelamp oli lõhutud; korteri

välisukse lukk oli mõlemalt poolt kahjustatud (muugitud).

11.03.2018 allkirjastasid hageja ja kostja ka korteri vastuvõtmise akti, milles hageja kirjeldas

korteri vastuvõtmisel avastatud esmaseid puuduseid. Kostja tunnistas omakäeliselt aktile alla

kirjutades nii oma üüri- ja kommunaalkulude võlgnevust hageja ees kui ka loetletud esmaseid

puuduseid. Kostja nõustus võlgnevuse ja kahju likvideerimisega ning lubas tasuda 250 eurot

iga kuu, kuni võlgnevus on tasutud. Esimese makse lubas kostja teha 10.04.2018. 07.04.2018

edastas hageja kostjale nimekirja kahjust ja eeldatava summa kahjude likvideerimiseks.

Hageja võttis kostjaga seoses võlgnevusega korduvalt ühendust, kostja lubatud aegadel

ülekandeid ei teinud ning asus hageja sõnumeid ja telefonikõnesid ignoreerima. 15.06.2018

edastas hageja oma esindaja kaudu kostjale nõudekirja üürilepingust tulenevate kohustuste

täitmiseks ja kahju hüvitamiseks. Nõudekirjas määras hageja kostjale viimase tähtaja nõuete

täitmiseks, s.o hiljemalt 31.08.2018. Vaatamata sellekohastele lubadustele kostja võlgnevust

likvideerima ei asunud, tasudes 02.07.2018 hagejale üksnes 50 eurot.

Üürilepingust tuleneva põhivõlgnevusena nõuab hageja üüri ja kõrvalkulude tasumist

ajavahemikus november 2017 kuni 11.03.2018 summas 1685,49 eurot. Hageja kahjunõue

sisaldab kahju seoses korteris olnud esemete ja ning korteri kahjustamisega summas 3773,07

eurot, mille hageja tasaarvestab üürilepingu sõlmimisel tasutud tagatisrahaga summas 150

eurot, kohtuväliste õigusabikulude hüvitist summas 650 eurot seoses advokaadi poolt

nõudekirja koostamisega ning hüvitist saamata jäänud kasutuseeliste eest summas 2250 eurot,

mida hageja arvestab alates märtsikuust, mil kostja korterist välja kolis kuni ajani, mil hagejal

tekkis võimalus korter uuesti esmakordselt üürile anda ehk juulikuuni (5 x 450 eurot). Viivist

nõuab hageja seadusjärgses määras. Hagiavalduse esitamise aja seisuga on üüri ja

kõrvalkulude võlgnevuselt sissenõutavaks muutunud viivis 95,02 eurot. Alates hagi

esitamisest palub hageja välja mõista viivise nii üüri ja kõrvalkulude võlgnevuselt kui kahju

hüvitiselt protsendina nõude summalt kuni nende täieliku rahuldamiseni.

Kostja seisukohad

3. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et nende vahel oli sõlmitud XX.XX.XXXX üürileping,

mis lõppes erakorraliselt 11.03.2018, kuivõrd kostja oli hagejat teavitanud, et ei suuda enam

oma lepingulisi kohustusi täita. Hageja nõustus üürilepingu lõpetamisega, seega lõppes

üürileping poolte kokkuleppel. Kostja nõustub tema vastu esitatud nõudega osaliselt.

Kostja ei nõustu, et üüri võlgnevus on 1685,49 eurot. Poolte kokkuleppel lepingu lõpetamisel

märgiti üleandmise-vastuvõtmise aktile võlgnetav summa, mis oli 861,93 eurot. Sellest on

kostja tasunud hiljem 50 eurot, seega on üürivõlgnevus 811,93 eurot. Hageja väide, et hiljem

lisandus märtsikuu üür ja kommunaal proportsionaalselt kostja poolt korteris elatud ajaga ei

ole eluliselt usutav, arvestades kokkulepitud üüri suurust ühes kuus. Kostja tasus hagejale

üüri ka sularahas.

Kostja leiab, et kahjuhüvitisest tuleks maha arvestada veel 450 eurot, mille kostja on

tagatisrahaks tasunud. Kostja on tasunud tagatisraha kokku summas 600 eurot, mille tasus

osadena 2018. a lõpuks sularahas koos üürimaksetega.

Kostja nõustub hageja esitatud kahjunõudega järgmises ulatuses: vannitoa peegel 17,26 eurot,

elutoa põrandalamp 103 eurot, magamistoa laualamp 19,90 eurot, magamistoa ja vannitoa

uste vahetus 151,13 eurot, magamistoa öökapp täispuidust 140 eurot, uus fonoluku nupp 6

eurot, vannikardin 4,99 eurot, välisuks 641,78 eurot. Seega nõustub kostja kahju 1084,15 euro

hüvitamisega.

Kostja nõustub osaliselt hageja esitatud kahjuga seoses köögi rulooga, magamistoa rulooga,

elutoa ja magamistoa kardinatega. Kostja leiab, et temalt ei ole põhjendatud nõuda kardinate

ja ruloode soetusmaksumust ning kardinapuude ja laesiinide paigaldamise tasu, kuivõrd

kardinapuu ning laesiinid on hagejal endiselt korteris olemas ning tegemist on ligikaudu 9

aastat tagasi soetatud esemetega, mida on kasutatud ning mis ei ole seega uueväärsed. Lisaks

eelnevale tuleb arvestada kahjustatud isiku enda osa kahju tekkimisel, mille kohaselt, juhul

kui tegemist oleks eriliselt väärtuslike kardinate ning ruloodega, oleks olnud mõistlik need

enne korteri üürile andmist soodsamate vastu välja vahetada, et vältida võimalikku esemete

kahjustumist. Kostja hinnangul on kardinate ning ruloode maksimaalne kahjuhüvitis

magamistoa ruloo ja kardina eest 21,82 eurot + 31 eurot, köögi ruloo eest 10,99 eurot ning

elutoa kardina eest 31 eurot.

Kostja ei nõustu, et tema valduses on tekkinud madratsile plekid, mis vajavad keemilist

puhastust ning et seinu oleks lõhutud või kulutatud viisil, et need vajaksid täielikku remonti.

Samuti ei nõustu kostja tasuma suurpuhastuse eest. Enne kostjat elas korteris väikese lapse

(lastega) pere, kes kasutas sama madratsit ning kelle tavakasutuse tulemusena olid samuti

seintel väikesed kriimud ning täkked. Madratsil olid plekid juba korteri valduse saamisel,

mistõttu keerati madrats koheselt ümber. Korteris oli ka selle saamisel seintel kriimustisi.

Korter ei olnud värskelt remonditud. Kostja ei nõustu ka tolmuimeja vahetuse ja kadunud

potilille väärtuse hüvitamisega. Tolmuimeja vars oli juba eelnevalt parandatud. Samuti ei ole

kogu tolmuimeja vahetus põhjendatud, kuna vahetada on võimalik üksnes vars. Kuna vastav

hinnapakkumine puudub, ei ole kahju suurus tõendatud. Kostja hoolitses lille eest

regulaarselt, kuid lill suri ära. Üürilepinguga ei saa nõuda, et kostja vastutaks elustaimede

elujõulisuse eest, eriti kui hageja ei ole andnud ka eraldi juhiseid, kuidas nimetatud lille elus

hoida.

Kasutuseelise hüvitamise nõudega summas 2250 eurot kostja ei nõustu. Hageja ei ole

tõendanud, et korter oli praktiliselt kasutuskõlbmatu ja vajas kapitaalremonti. Kostja möönab,

et välisuks oli mõlkis, kuid see täitis oma funktsiooni, oli suletav ja lukustatav. Samuti on

hageja viivitanud uue ukse tellimisega ning on valinud sellise töövõtja, kellel ei ole ust

koheselt laos olemas ning kelle tarneaeg on pikk. Hageja ei ole ka tõendanud, et oleks

püüdnud uut üürnikku leida. Kostja möönab, et remonttööde tõttu võib kõne alla tulla ajutiselt

pisut madalama üürihinna tasumine, kuid uue üürniku korteris elamine ei oleks takistanud

remonttööde tegemist.

Kostja ei nõustu ka, et hagejal oleks olnud vajadus kohtuvälisele õigusabile, kuivõrd hagejal

endal on juriidilised teadmised ning kohtuväline nõudekiri teiselt juriidilisi teadmisi omavalt

isikult ei muuda kuidagi vaidluse pidamist edukamaks ega vii suurema tõenäosusega

kokkuleppe sõlmimiseni.

Kostja palub vähendada viivist kuni 0 euroni. Kostja majanduslik seis on väga raske ning

viivise maksmine on talle ülejõu käiv kohustus.

Kohtuistungid

4. 08.10.2019 toimunud kohtuistungil kuulas kohus vande all ära pooled ning tunnistajatena

Hanna Narusbergi ja Sirje Härma.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.

6. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule

(üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga

seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on

tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.

Üürilepingu p 2.1 esimese lause kohaselt üürileandja kohustus tasuma üürileandjale eluruumi

kasutamise eest igas kalendrikuus nelisada viiskümmend (450) eurot. Üürilepingu p 2.4

kohaselt kohustus üürnik lepingu kehtivuse jooksul tasuma eluruumi kasutamisega

seonduvate teenuste eest (vesi, küte jm) ning üürniku poolt kasutatavate muude teenuste eest

(elekter, internet jm). Pooled leppisid ka kokku, et remondifondi kulud tasub lepingu

kehtivuse ajal üürnik. Lisaks leppisid pooled kokku, et eluruumi kindlustusmakse eest

kohustub tasuma lepingu kehtivuse ajal üürnik osamaksena vastavalt eluruumis elamise

perioodile.

7. Hagiavalduse kohaselt kostja on jätnud tasumata üüri ja kõrvalkulude arveid ajavahemikul

november 2017 kuni 11. märts 2018 summas 1685,49 eurot. Üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse

tõendamiseks on hageja esitanud kohtule üksnes enda koostatud üüri ja kõrvalkulude tasumise

nõude arvestuse (tl 80). Kostja väitel ei ole üüri ja kõrvalkulude võlgnevus tegelikkuses nii

suur, nagu hageja väidab. Lepingu lõpetamisel koostatud eluruumi ja sisustuse üleandmise

akti (tl 18-20) kohaselt oli üürnik korteri üleandmise aja seisuga 11.03.2018 võlgu 861,93

eurot ning selles summas on kostja üüri ja kõrvalkulude võlgnevusega nõus. Hageja leidis, et

seda summat ei saa käsitleda lõpliku üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse summana, kuna sellele

summale lisandus veel ka märtsikuu üür ning tasunõue märtsikuu kommunaalarvete eest,

mida hageja arvestas proportsionaalselt kostja poolt korteris elatud ajaga. Lõplikes

seisukohtades märkis hageja, et 13.11.2018 ei olnud üürivõlgnevuse hulka arvestatud ka

veebruarikuu kommunaalmakseid, sest arved saabusid hiljem. Kostja leidis aga, et

kokkulepitud üüri suurust (450 eurot ühes kuus) arvestades on hageja väide, mille kohaselt on

11 märtsikuu päeva eest üür ning kommunaalkulud kokku 823,56 eurot (1685,49 eurot -

861,93 eurot) eluliselt ebausutav. Kohus nõustub selle kostja seisukohaga, kuna hageja

esitatud võlaarvestusest nähtub, et ühe kuu üüri ja kõrvalkulude suurus oli kõige rohkem 650

eurot. Kohus leiab, et eelduslikult oli kogu üüri ja kõrvalkulude võlgnevus 11.03.2018 seisuga

861,93 eurot, ning hageja ei ole vastupidist tõendanud. Isegi kui kõrvalkulude suurus ei olnud

11.03.2018 seisuga teada, puudub mõistlik põhjendus eeldada, et fikseeritud võlasumma ei

sisaldanud märtsikuu üüri. Vaidlus puudub selles, et 02.07.2018 tasus kostja hagejale 50

eurot. Eeltoodut arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja üüri ja kõrvalkulude

võlgnevuse summas 811,93 eurot. Hageja nõue üüri ja kõrvalkulude võla väljamõistmiseks

jääb seega rahuldamata 873,56 euro ulatuses (1685,49 eurot - 811,93 eurot).

8. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 276 lg 2 kohaselt üürnik

peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Üürnik

peab VÕS § 280 kohaselt oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada

asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega. VÕS § 334 lg 1

kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama

seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule

üleandmisel koostati asja üleandmise akt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud

seisundis. VÕS § 334 lg 2 kohaselt üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja

kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine,

kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele

ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise,

halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.

Kohus leiab, et sarnaselt seaduses sätestatule olid pooled kokku leppinud ka üürilepingus.

Üürilepingu p 3.1.2 kohaselt üürnik oli kohustatud kasutama eluruumi sihipäraselt vastavalt

lepingule ja eluruumi otstarbele, s.o elamiseks. Sealjuures oli üürnik p 3.1.5 kohaselt

kohustatud mitte suitsetama eluruumis ja p 3.1.6 kohaselt mitte hoidma lemmikloomi

eluruumis, v.a kui üürileandja on üürnikule andnud selleks loa. Üürilepingu p 3.1.7 kohaselt

oli üürnik kohustatud hüvitama täielikult eluruumi hävimisest ja kahjustumisest tuleneva

kahju, s.o lemmiklooma tekitatud kahju, mis tekib ajal, kui eluruum oli üürniku valduses, kui

ta ei tõenda, et hävimine või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Üürnik

ei vastuta eluruumi hariliku kulumise, seisukorra halvenemise ja muutuste eest, mis

kaasnevad eluruumi lepingujärgse kasutamisega. Üürilepingu p 3.1.14 kohaselt kohustus

üürnik tagastama eluruumi koos päraldistega seisundis, mis vastab lepingujärgsele

kasutamisele, võttes arvesse normaalset kulumist.

9. Riigikohus on selgitanud, et kui üürileandja esitab üürniku vastu kahjuhüvitise nõude,

põhjendades seda asjaoluga, et üürnik on rikkunud üürilepingust tulenevat üürilepingu

lõppemisel üüritud ruumide heas korras tagastamise kohustust, kuna tagastatud ruumid olid

puudustega, siis sellise nõude puhul tuleb esmalt tuvastada, millises seisundis olid ruumid nii

üürnikule üleandmisel kui ka üürileandjale tagastamisel. Seejärel on võimalik iga puuduse

osas hinnata, kas see on tekkinud ajal, mil ruumid olid üürniku kasutuses. Puuduste puhul,

mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid üürniku kasutuses, tuleb hinnata, kas need on sellised,

mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Üürnik vastutab üksnes puuduste eest, mis on

tekkinud ajal, mil ruumid olid tema kasutuses, ning mis ületavad asja lepingujärgsel

kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja muutusi. Kui üürileandja leiab, et

üürnik on talle tekitanud kahju, tuleb üürileandjal esitada selle kohta tõendid. Erandi sellest

reeglist sätestab VÕS § 334 lg 1 teine lause, mille kohaselt eeldatakse, et asi anti üürnikule

üle üleandmisaktis toodud seisundis, kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja

üleandmisakt (vt Riigikohtu 26. septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-12, p-d 10 ja

12; Riigikohtu 12. jaanuari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-11, p 11).

10. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks

tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel,

võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist

kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on

kahjustatud, hõlmad kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku

väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult

kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt sama paragrahvi lõikele 1.

11. Kostja nõustub hageja esitatud kahjunõudega järgmises ulatuses: vannitoa peegel 17,26 eurot,

elutoa põrandalamp 103 eurot, magamistoa laualamp 19,99 eurot, magamistoa ja vannitoa

uste vahetus 151,13 eurot, magamistoa öökapp täispuidust 140 eurot, uus fonoluku nupp 6

eurot, vannikardin 4,99 eurot, välisuks 641,78 eurot. See on kokku 1084,15 eurot.

12. Pooled vaidlevad järgmise kahju hüvitamise üle: magamistoa ruloo + kardinad 295,40 eurot,

elutoa kardinad 231,74 eurot, tolmuimeja vahetus (vars katki) 99,99 eurot, köögi ruloo 95,61

eurot, kadunud potilill 100 eurot, korteri puhastus, sh diivan 200,40 eurot, madratsi keemiline

puhastus 23,10 eurot, seinte värvimine/pahteldamine 1642,68 eurot.

13. Magamistoa ruloo + kardinad 295,40 eurot, elutoa kardinad 231,74 eurot, köögi ruloo 95,61

eurot, kokku 622,75 eurot. Hageja väidab ning tema esitatud fotodelt nähtub, et elutoa kardin

oli kassi poolt kriimustatud ja auklik (tl 45-46), magamistoa kardinad olid kassi poolt

kriimustatud ja auklikud (tl 55), köögi rulookardinal olid täkked ja kriimustused ning kardin

tugevalt määrdunud (tl 57). Magamistoa ruloo oli hageja väitel kadunud. Et kardinad olid

auklikud ning magamistoa ruloo puudus, oli lepingu lõpetamisel fikseeritud eluruumi ja

sisustuse üleandmise aktis. Kohtuistungil kostja kinnitas vande all, et kass rippus kardinate

küljes ja et kass lõhkus kardinad ära (tl 160). Seega on puudused tekkinud ajal, mil ruumid

olid üürniku kasutuses. Kohus leiab, et tegemist ei ole tavapärase kulumisega, ning kostja

vastutab magamistoa ruloo kadumise, magamistoa ja elutoa kardinate ning koogi ruloo

kahjustamise eest. Hageja väitel korteris olnud kardinate ja ruloode näol oli tegemist

sisustussalongist eritellimusel tellitud ja valmistatud kardinatega, ning on selle tõendamiseks

esitanud kohtule arved (tl 123-124, 128) ja tellimuse kinnituse (tl 125). Kohus nõustub

hagejaga, et hüvitada tuleb samaväärsete kardinate ja ruloode väärtus. Kardinaid ja ruloosid ei

ole eelduslikult võimalik välja vahetada kasutatud samaväärsete asjadega, seega on kohtu

hinnangul põhjendatud hüvitada uute samaväärsete kardinate ja ruloode väärtus. Esitatud

tõenditest nähtub, et elutoa kardinad ja köögi ruloo koos paigaldusega maksid 2010. a-l 6449

krooni, s.o 412,17 eurot ning magamistoa ruloo ja kardinad koos paigaldusega 4622 krooni,

s.o 295,4 eurot. Seega on hageja kahjunõue summas 622,75 eurot põhjendatud.

14. Tolmuimeja vahetus (vars katki) 99,99 eurot. Hageja väidab ning tema esitatud fotodelt

nähtub, et tolmuimeja vars oli lõhutud ja seda oli püütud isoleerpaelaga parandada (tl 60).

Vastuses hagile kostja ei nõustunud nimetatud kahjustusega, kuivõrd tolmuimeja vars oli juba

eelnevalt parandatud. Et tolmuimeja oli juba eelnevalt katki, on kosja ka vande all kinnitanud

(tl 159 pöördel). Lisaks leidis kostja, et tolmuimejal on võimalik vahetada ka vars, kogu

tolmuimeja vahetamine ei ole põhjendatud. Hageja väitel ei õnnestunud tal leida

tehnikapoodi ega tehnika parandamisega tegelevat ettevõtet, mis müüks tolmuimejate

varuosasid sellises komplekteerituses, nagu kosja poolt viidatud. Kohus leiab, et tõendatud ei

ole, et hageja andis kostjale üle tolmuimeja, mille vars oli eelnevalt parandamata või terve,

samuti ei ole hageja tõendanud oma väidet, et tolmuimeja vart ei ole võimalik parandada või

selle parandamine oleks tolmuimeja väärtust arvestades ebamõistlikult kulukas. Seetõttu jätab

kohus hageja kahjunõude 99,99 euro ulatuses rahuldamata.

15. Kadunud potilill 100 eurot. Kostja märkis, et hoolitses lille eest regulaarselt, kuid lill suri ära.

Et lill kuivas ära, kinnitas kostja ka oma vande all antud ütlustes (tl 159 pöördel). Kohus

nõustub kostjaga, et eluruumi üürilepinguga ei saa panna üürnikule vastutust elustaimede

säilimise eest. Lisaks leiab kohus, et potilille väärtus ei ole tõendatud. Seetõttu jätab kohus

hageja kahjunõude 100 euro ulatuses rahuldamata.

16. Korteri, sh diivani puhastus 200,40. Hageja väidab, et kostja tagastas korteri puhastamata, sh

väidab hageja ning esitatud fotodest nähtub, et seinad olid kohati määrdunud (tl 41, 52, 59,

65, 66), voodi madrats, sügavkülmik ning elektriahi olid tugevalt määrdunud (tl 56, 58),

köögimööbli sahtlid olid määrdunud, plekilised ja köögi põrand tugevalt määrdunud (tl 60).

Tunnistaja Sirje Härma, kes oli korteri üleandmise juures, vande all antud ütluste kohaselt

vannituba oli jäetud koristamata, pliit, praeahi olid koristamata; ei jäänud muljet, et seal oleks

koristatud; toad olid ümber tõstetud, kui mööblit hakati tagasi liigutama, siis seal taga oli

praht, prügi ja sodi (tl 159). Kostja seevastu väitis, et korter oli üleandmiseks puhtaks tehtud.

Kostja koos kahe tuttavaga, kes töötavad puhastusettevõttes, tegeles isikulikult mitmeid tunde

korteri täieliku koristamisega spetsiaalsete tööstuslike puhastusmasinatega, mis nende

kasutuses olid. Diivani puhastus ei olnud vajalik, kuivõrd kostja hoidis diivani puhtana.

Kostja on vande all kinnitanud, et koristas elamist igapäevaselt, ahju kasutas ühe korra, ei

mäleta, kas külmkappi puhastas. Enne korteri üleandmist pesti seinad ära (tl 160). Tunnistaja

Hanna Narusbergi, kes kostjal aitas korterit koristada, vande all antud ütluste kohaselt

koristati korteris kolmekesi kolm tundi, tema koristas peeglikapi koridoris, tegi klaasid

puhtaks, pesi seinad puhtaks, köögis puhastas klaaslauda, vannituba tema ei koristanud,

vannitoa ust pesi, ei mäleta, kas keegi köögis ahju pesi (tl 158 pöördel).

Hageja nõuab kahju hüvitamist vastavalt Kyyrix OÜ hinnapakkumisele (tl 87), milles on

toodud järgmine teostatavate tööde loetelu: lagede ja seinte puhastamine tolmust, seinte

kohtpuhastamine plekkidest, radiaatorite kuiv- ja niiskepuhastus, köögimööbli puhastamine

seest- ja väljastpoolt, külmkapi puhastamine, praeahju süvapesu, vannitoa süvapesu (seinad,

pärand, segistid, kraanikauss, wc pott, vann), uste, põrandaliistude niiskepuhastus, põrandate

süvapesu ja poleerimine, pehmemööbli – nurgadiivani ja voodi madratsi masinpesu.

Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kogu korter oli puhastamata ning et korteri

suurpuhastus hinnapakkumises toodud mahus oli vajalik selleks, et viia korter lepingujärgsele

kasutamisele vastavasse seisundisse. Lisaks nõuab hageja eraldi kahju hüvitist voodi madratsi

keemilise puhastuse, samuti seinade värvimise ja pahteldamise, magamistoa ja vannitoa uste

vahetuse eest. Seega ei ole põhjendatud nõuda samal ajal hüvitist voodi madratsi masinpesu,

uste ja seinte puhastamise eest tolmust ja plekkidest. Kuna hageja on välja toonud üksnes

puhastustööde kogumaksumuse, jätab kohus hageja kahjunõude 200,40 ulatuses rahuldamata.

17. Madratsi keemiline puhastus 23,10 eurot. Hageja väidab ning hageja esitatud fotodelt nähtub,

et voodi madrats oli tugevalt määrdunud (tl 56). Kuna madrats on plekiline, leiab kohus, et

tegemist ei ole tavapärasest kasutamisest tingitud kulumisega. Kostja vande all antud ütluste

kohaselt olid madratsil plekid juba valduse saamisel, mistõttu ta pööras selle teistpidi (tl 159).

Seda teadis ka tunnistaja Hanna Narusberg (tl 158 pöördel). Samas eluruumi ja sisustuse

üleandmise aktil puudusi kajastatud ei olnud ning fotodelt, mis on tehtud korteri valduse

üürnikule üleandmise päeval, plekke madratsil ei nähtu (tl 30). Seetõttu loeb kohus

tõendatuks, et puudus on tekkinud ajal, mil ruumid olid üürniku kasutuses ning kostja

vastutab nimetatud kahju eest. Kahju suuruse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega

on hageja kahjunõue summas 23,10 eurot põhjendatud.

18. Seinte värvimine/pahteldamine 1642,68 eurot. Hageja väitel kogu korteri seinad olid täkkeid,

kriimustusi ja pragusid täis, kohati olid seintes augud, mis olid põhjustatud kruvide

lubamatust puurimisest seintesse, magamistoa seinas oli rusikasuurune auk. Et seinad olid

auke ja täkkeid täis, oli lepingu lõpetamisel fikseeritud eluruumi ja sisustuse üleandmise aktis.

Esitatud fotodelt nähtub, et rõduukse kõrval asuv sein oli pragunenud (tl 39), elutoa seintel

olid plekid ja täkked/augud (tl 41), elutoa seintel olid kriimud ja täkked, suuremaid auke on

püütud pahteldada (tl 43), elutoa akna kohale olid augud puuritud (tl 45), magamistoa uksepiit

oli katki ning ukse ümbert sein pragunenud ja määrdunud (tl 52), magamistoa seinas oli auk,

seina olid augud ja kruvid puuritud (tl 54), köögi akna kohale olid kruvid puuritud (tl 56),

köögi seintes olid täkked, kriimud ja plekid (tl 59, 61), garderoobikapi siseseintesse olid

augud puuritud, seinad olid määrdunud (tl 65), esiku seintes olid kriimud, täkked, augud,

seinad olid määrdunud (tl 66). Seevastu korteri valduse üürnikule üleandmise päeval tehtud

fotodelt suuremaid täkkeid, kriimustusi, pragusid ega auke ei nähtu (tl 26-38). Kostja vande

all antud seletuste kohaselt korter olid talle üleandmisel heas seisukorras, mõned täkked olid

koridoris. Kostja tunnistas, et suured augud on tema mees tekitanud, ta oli vihane ja lõi

rusikaga. Kostja kinnitas ka, et nad puurisid ilma hageja nõusolekuta seinadesse auke (tl 159

pöördel). Kohus leiab, et seintesse aukude puurimist või löömist ei saa pidada tavapäraseks

kulumiseks, samuti ei saa tavapäraseks kulumiseks pidada sellisel määral täkkeid, kriime ja

pragusid, arvestades et korter oli kostja valduses kaheksa kuud. Kahju suurus on tõendatud

Ehituskiirabi OÜ hinnapakkumisega (tl 81). Seega on hageja kahjunõue summas 1642,68

eurot põhjendatud.

19. Eeltoodut arvestades on hageja kahjunõue seoses korteris olnud esemete ning korteri

kahjustamisega põhjendatud kokku 3372,68 euro ulatuses. Kuna hageja on kahjunõude

tasaarvestanud kostja poolt üürilepingu sõlmimisel tasutud tagatisrahaga summas 150 eurot,

siis kuulub nõue rahuldamisele 3623 euro (3773,07 eurot - 150 eurot) ulatuses. Kostja küll

väitis, et on tasunud tagatisraha kokku 600 eurot, kuid tema sellekohane väide on tõendamata.

Hageja kahjunõue seoses korteris olnud esemete ning korteri kahjustamisega jääb

rahuldamata 400,39 euro ulatuses.

20. VÕS § 132 lg 4 kohaselt kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema

majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise

kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset

asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata

jäänud kasutamiseeliste hüvitamist.

21. Kahjustatud isikul on tulenevalt VÕS § 139 lg-st 2 kahju vähendamise kohustus. VÕS § 139

lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu

tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles

need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 kohaselt kohaldatakse

lõikes 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata

ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis

tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda

mõistlikult oodata.

22. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja saab nõuda kasutuseelise hüvitamist aja eest, mis

oli mõistlikult vajalik eluruumi viimiseks lepingujärgsesse seisundisse ning uue üürniku

leidmiseks. Asja materjalidest nähtuvalt hageja alustas kohe pärast korteri vastuvõtmist

hinnapakkumiste võtmisega, hinnapakkumised korteri parandustöödeks sai hageja märtsis

2018 (tl 81, 82), välisukse väljavahetamiseks aprilli alguses (tl 88, 89). Uus välisuks

paigaldati pikkade ootejärjekordade ja pika tellimusaja tõttu alles 06.07.2018. Tunnistaja Sirje

Härma vande all antud ütluste kohaselt tööd korteris võtsid aega paar kuud; kui varasemalt,

eelmise üürniku ajal korteris remonti tehti (hageja sõnul vahetati siis välja kogu

laminaatparkett ning värviti üle korteri seinad ja laed), kestsid remonttööd nädal või paar (tl

159). Kohus leiab, et hageja oleks saanud uue üürilise otsimisega alustada kohe pärast

üürilepingu lõpetamist ning uus üürnik oleks saanud korterisse kolida juba enne välisukse

väljavahetamist. Korteri välisuks ja lukk olid küll kahjustatud (fotod tl 66-67), kuid uks oli

suletav ning ka lukustatav. Hageja on viidanud võimalikele probleemidele seoses

turvalisusega, kuna kostja oli kaotanud korteri välisukse võtmed, kuid arvestades korteri

tühjalt seismisest tekkivat täiendavat kahju, oleks saanud vajadusel luku ära vahetada või

muid meetmeid rakendada. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et põhjendatud on kasutuseelise

väljamõistmine kahe kuu üüritasu ulatuses, summas 900 eurot (2 x 450 eurot).

23. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise

saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja nõuab

kohtuväliste õigusabikulude hüvitamist summas 650 eurot seoses advokaadi poolt kohtueelse

nõudekirja koostamise ja esitamisega. Tõendina esitas hageja kohtule nõudekirja (tl 71-77) ja

väljavõtte (tl 91), mille kohaselt advokaadi ajakulu seoses nõudekirja koostamisega oli kokku

5 tundi ja tunnitasu 130 eurot. Kohus leiab, et mõistlike kohtueelsete õigusabikulude

hüvitamist saab nõuda sõltumata sellest, kas hagejal endal on õigusalased teadmised või mitte.

Arvestades et kohtueelses nõudekirjas esitatud nõuded ei ole kohus sellises ulatuses

rahuldanud, nagu need esitati, siis peab kohus põhjendatuks hüvitatavate õigusabikulude

suurust vähendada ning mõista kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitis välja ligikaudu

samas proportsioonis hageja nõuete rahuldamisega, summas 390 eurot.

24. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamisele kokku 4883 euro

(3623 eurot + 900 eurot + 390 eurot) ulatuses ning jääb rahuldamata 1640 euro ulatuses

(6523,07 eurot - 4883 eurot).

25. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Nimetatud

määras (käesoleval ajal 8% aastas) palub viivise välja mõista ka hageja. TsMS § 367 kohaselt

viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

26. Kostja palub tulenevalt oma majanduslikust seisundist vähendada viivist 0 euroni. VÕS § 113

lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS

§-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on

ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole

nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust

tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

27. Kohus leiab, et kostja taotlus viivise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Esmalt märgib

kohus, viivise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid peab tõendama kostja. Kohus ei pea

võimalikuks vähendada viivist tuginedes ainuüksi kostja üldsõnalistele ütlustele tema halva

majandusliku seisundi kohta. Samuti leiab kohus, et lisaks kostja majanduslikule seisundile

tuleb arvestada ka võlausaldaja huve. Kuigi üleandmisaktis on kostja võlgnevust tunnistanud

ja lubanud tasuda 250 euro kaupa, on kostja tasunud sellest ainult 50 eurot.

28. Arvestades üüri ja kõrvalkulude nõude rahuldamise ulatust, peab kohus hageja

viivisearvestust (tl 80) arvestades võimalikuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise summas 55,81 eurot, mis on arvestatud enne 11.03.2018

esitatud arvete tasumisega viivitamise eest, kuna hageja viivisearvestusele ei ole kostja eraldi

vastuväiteid esitanud. 39,22 euro ulatuses jääb hageja viivisenõue seega rahuldamata.

29. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on üüri ja kõrvalkulude nõudelt alates 17.11.2018

täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis summas 70,65 eurot (811,93 eurot x 8% aastas x

397 päeva : 365 päeva). Kahjunõudelt on kohtuotsuse tegemise aja seisuga alates 17.11.2018

sissenõutavaks muutunud viivis summas 424,89 eurot (4883 eurot x 8% aastas x 397 päeva :

365 päeva). Seega kokku on otsuse tegemise aja seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud

viivis 551,35 eurot. Alates 19.12.2019 mõistab kohus nii hageja üüri ja kõrvalkulude nõudelt

kui kahjunõudelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni

põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

30. Arvestades hagi rahuldamise ulatus, jätab kohus, lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 menetluskulud

hageja kanda 30% ulatuses ja kostja kanda 70% ulatuses.

31. Hageja menetluskulude nimekirja (tl 172-174) kohaselt tema menetluskuludeks on riigilõiv

500 eurot, õigusabikulud 4225,50 eurot ning esindaja sõidukulud 96,60 eurot. Hagejale

osutasid õigusabi Cuesta Advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Britta Oltjer ja advokaat

Gretta Oltjer-Timberg tunnihinnaga 190 eurot (sh käibemaks). Lepinguliste esindajate ajakulu

oli kokku 22 tundi ja 15 minutit. Hageja esindaja sõidukulud on arvestatud Cuesta

advokaadibüroost Tartu kohtumajani ja tagasi (185 km x 4) kütusehinnaga 1,449 eurot/liiter

kütusemahuga 9 l/100 km.

32. Kostja menetluskulude nimekirja (tl 180-181) kohaselt kostja menetluskuluks on

õigusabikulud 2766,41 eurot. Kostjale osutas õigusabi Advokaadibüroo LMP advokaat Birje

Kalmus. Kostja lepingulise esindaja tunnihinnaks oli 130 eurot, millele lisandub käibemaks

(koos käibemaksuga 156 eurot) ning ajakulu kokku 17 tundi ja 44 minutit.

33. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud riigilõivu ja lepingulise esindaja

sõidukulude osas. Õigusabikulude osas leiab kohus, et asja keerukust ja mahtu arvestades on

lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud kokku 16 tunni ja 35 minuti ulatuses. Kohus leiab, et

kostja vastuse lisade ajalüüsile ning kostja vastusele seisukoha koostamise ajakulu on 9 tunni

ja 20 minuti asemel põhjendatud kokku 6 tunni ulatuses, ettevalmistus 07.09.2019 toimunud

kohtuistungiks 2 tunni asemel 1 tunni ulatuses ning kostja 30.09.2019 taotlusega tutvumine ja

analüüs ning sellele vastuse koostamine 2 tunni ja 50 minuti asemel 1 tunni ja 30 minuti

ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on praktikas tavapärane, ning kohus ei

pea põhjendatuks seda vähendada. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja

menetluskulude suuruseks 3747,43 eurot (500 eurot + 96,60 eurot + 3150,83 eurot).

34. Kohus leiab, et ka kostja õigusabikulud on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud

osaliselt. Kohtupraktika kohaselt ei saa nõuda menetluskulude nimekirja koostamisele

kulunud ajakulu hüvitamist, seega vähendab kohus kostja lepingulise esindaja ajakulu 9

minuti võrra, samuti peab kohus põhjendatuks lõplike seisukohtade koostamise ja esitamise

ajakulu 3 tundi ja 42 minutit vähendada ühe tunni võrra. Seega on ka kostja lepingulise

esindaja ajakulu põhjendatud kokku 16 tunni ja 35 minuti ulatuses. Kostja lepingulise esindaja

tasu suurus on praktikas tavapärane. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kostja

menetluskulude suuruseks 2587 eurot.

35. Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

menetluskulu summas 2623,20 (3747,43 eurot x 0,7) ning hagejalt kostja kasuks

väljamõistmisele 776,10 eurot (2587 eurot x 0,3). Kuna pooltel on vastastikused kohustused

menetluskulude tasumisel, siis teeb kohus nõuete osas tasaarvestuse ja mõistab

lõppkokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja 1847,10 eurot (2623,20 eurot - 776,10 eurot).

36. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik