2-19-4942/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Liis Arrak ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

19. detsember 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-4942

Tsiviilasi

Luminor Bank AS-i hagi XX ja YY vastu solidaarselt

võlgnevuse 73 138 92 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 4. septembri 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX ja YY apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

21 908,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Luminor Bank AS (registrikood

11315936), volitatud esindaja Marjel Mõis

Kostja I (apellant I) XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II

(apellant II)

YY

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Kostjate I ja II lepinguline esindaja Riho Friedrichs

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 4. septembri 2019. a otsus osas, milles määrati kindlaks

XX ja YY menetluskulude suurus ja mõisteti see nende kasuks Luminor Bank AS-

ilt välja.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Luminor Bank AS-lt välja maakohtus

kantud menetluskulu hüvitis 245,07 eurot XX kasuks ja 245,07 eurot YY kasuks.

3. Jätta ülejäänud osas Harju Maakohtu 4. septembri 2019. a otsus muutmata.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Apellatsioonimenetluse kulud jätta XX ja YY kanda.

6. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

6.1. Hagi rahuldada osaliselt.

6.2. Välja mõista XX-lt ja YY-lt solidaarselt Luminor Bank AS-i kasuks 21 908,28

eurot.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

6.3. Jätta maakohtu menetluses kantud Luminor Bank AS-i menetluskulud

29,95% ulatuses solidaarselt XX ja YY kanda ning XX ja YY menetluskulud

70,05% ulatuses Luminor Bank AS-i kanda.

6.4. Rahuldada

Luminor

Bank

AS-i

taotlus

menetluskulude

rahaliseks

2 (9)

kindlaksmääramiseks osaliselt.

6.5. Mõista XX-lt ja YY-lt solidaarselt Luminor Bank AS-i kasuks välja

menetluskulude hüvitis 329,45 eurot.

6.6. Rahuldada

XX

ja

YY

taotlus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks osaliselt.

6.7. Mõista Luminor Bank AS-ilt XX ja YY kasuks välja menetluskulude hüvitis

819,59 eurot.

6.8. Tasaarvestada

hageja

ja

kostjate

vastastikused

kohtuotsusega

väljamõistetavad menetluskulud (resolutsiooni punktid 6.5 ja 6.7) ning

tasaarvestuse tagajärjel mõista Luminor Bank AS-lt XX kasuks välja

menetluskulu 245,07 eurot ning YY kasuks 245,07 eurot.

6.9. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud kulud XX ja YY kanda. Luminor Bank

AS-l väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.

Easikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Luminor Bank AS (hageja) esitas 29. märtsil 2019 Harju Maakohtule hagi XX (kostja I) ja

YY (kostja II) vastu solidaarselt võlgnevuse 73 138,92 euro väljamõistmiseks.

Hageja väitel sõlmisid Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (hageja õiguseelneja) ja Kerbera

Ehitus OÜ (kustutatud, edaspidi garantii tellija) 25. juunil 2013 pangagarantiide limiidilepingu

nr T20289286 (edaspidi garantiileping), mille alusel oli garantii tellijal õigus limiidi ulatuses

taotleda hagejalt garantiisid garantiilepingus sätestatud tingimustel ja korras. Garantiilimiidis

lepiti kokku summas 75 000 eurot, mida 24. jaanuari 2014 garantiilepingu muudatuslepingu

nr I (edaspidi garantiilepingu muudatus nr I) kohaselt vähendati 15 250 euroni, mida omakorda

7. augusti 2014 garantiilepingu muudatuslepingu nr II (edaspidi garantiilepingu muudatus

nr II) alusel suurendati 150 000 euroni. Lisaks kehtestati garantiilepingu muudatusega nr II uus

redaktsioon garantiilepingu eri- ja üldtingimustest.

Hageja sõlmis 25. juunil 2013 kostjatega I ja II käenduslepingud, mille alusel vastutavad

käendajad garantiilepingust tulenevate garantii tellija maksekohustuste täitmise eest täies

ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui 75 000 eurot. 11. augusti 2014 käenduslepingu

muudatuse (käenduslepingu muudatus) alusel suurendati kostjate I ja II vastutuse rahalist

ülempiiri 150 000 euroni.

3 (9)

Hageja on garantiilepingu üldtingimuste p 3.1 alusel väljastanud neli garantiikirja summas

73 138, 92 eurot järgmiselt:

-

hageja väljastas 7. juulil 2014 garantiikirja nr 09T2028928603 (edaspidi garantiikiri

nr I), mille p 2 alusel garanteeris Mitt & Perlebach OÜ-le kohustuste täitmise

tagamiseks kuni 1 278 euro suuruse summa. Mitt & Perlebach OÜ esitas

30. novembril 2015 hagejale maksenõude summas 1 278 eurot, mille hageja kandis üle

11. detsembril 2015. Samal kuupäeval esitas hageja garantii tellijale nõudekirja,

millega teatas, et debiteerib garantii tellija arvelduskontolt 1 278 eurot, sh palus garantii

tellijal

kindlustada

1 278 euro

suuruse

summa

olemasolu

garantii

tellija

arvelduskontol. Hagejal nimetatud summat debiteerida võimalik ei olnud;

-

hageja väljastas 1. aprillil 2015 garantiikirja nr 09T2028928611 (edaspidi garantiikiri

nr II), mille p 2 alusel garanteeris MAAKRI 42 KORTERIÜHISTULE kohustuste

täitmise

tagamiseks

kuni

8 499,84 euro

suuruse

summa.

MAAKRI

KORTERIÜHISTU esitas 19. septembril 2016 hagejale maksenõude summas

8 499,84 eurot, mille hageja kandis üle 20. septembril 2016. Samal kuupäeval esitas

hageja garantii tellijale nõudekirja, millega teatas, et tasus MAAKRI 42

KORTERIÜHISTULE eelnimetatud summa ning debiteeris garantii

tellija

arvelduskontolt summa 8 499,84 eurot. Hagejal nimetatud summat debiteerida

võimalik ei olnud;

-

hageja väljastas 1. aprillil 2015 garantiikirja nr 09T2028928612 (edaspidi garantiikiri

nr III), mille p 2 alusel garanteeris Lucca Kodu OÜ-le kohustuste täitmise tagamiseks

kuni 63 250 euro suuruse summa. Lucca Kodu OÜ esitas 22. juulil 2016 hagejale

maksenõude summas 19 930,80 eurot, mille hageja kandis üle 29. juulil 2016. Samal

kuupäeval esitas hageja garantii tellijale nõudekirja, millega teatas, et debiteerib

garantii tellija arvelduskontolt summa 19 930,80 eurot, sh palus hageja garantii tellijal

kindlustada 19 930,80 euro suuruse summa olemasolu arvelduskontol. Hagejal

nimetatud summat debiteerida võimalik ei olnud. Lisaks esitas Lucca Kodu OÜ

26. septembril 2016 hagejale maksenõude summas 41 452,80 eurot. Hageja esitas

28. septembril 2016 garantii tellijale nõudekirja, millega teatas, et kannab

29. septembril 2016 Lucca Kodu OÜ-le üle 41 452,80 eurot ja debiteerib nimetatud

summa garantii tellija arvelduskontolt. Hagejal ei olnud võimalik eelnimetatud summat

garantii tellija arvelduskontolt debiteerida;

-

hageja väljastas 14. aprillil 2015 garantiikirja nr 09T2028928615 (edaspidi garantiikiri

nr IV), mille p 2 alusel garanteeris UU-le kohustuste täitmise tagamiseks kuni

1 977,48 euro suuruse summa. UU esitas 25. juulil 2017 hagejale maksenõude summas

1 977,48 eurot. Hageja esitas 26. juulil 2017 garantii tellijale nõudekirja, millega

teatas, et kannab 1. augustil 2017 UU-le üle 1 977,48 eurot ja debiteerib eelnimetatud

summa garantii tellija arvelduskontolt. Hagejal ei olnud võimalik eelnimetatud summat

garantii tellija arvelduskontolt debiteerida.

Hageja nõuab kostjatelt kui solidaarvõlgnikelt garantiilepingust tulenevate võlgnevuste

summas 73 138,92 eurot tasumist.

Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

Kostja vastuväited

2. Kostjad vaidlevad hagile vastu, nende vastuväidete kohaselt lõppes garantiileping garantii

tellija äriregistrist kustutamisega, s.o 3. augustil 2016. Alternatiivselt tuleb käenduslepingu

muudatuse p 8 alusel lugeda garantiilepingu lõppemise tähtajaks väljastatud garantiide alusel

tekkinud nõuete garantii tellija poolt täitmine selliselt, et garantii tellija ei ole sattunud veel

viivitusse. Garantiilepingu muudatuse nr II üldtingimuste p 7.1 ja 7.3 alusel tekkis garantii

4 (9)

tellija hüvitamiskohustus hageja poolt väljamakse tegemise päeval, sellest mitteteadmisel aga

hageja poolt esitatud nõudes sätestatud päeval. Järelikult on garantii tellija sellest järgmisel

päeval

hüvitamisega

viivituses.

Garantiileping

lõppes

garantiikirja

nr I

osas

11. detsembril 2015, garantiikirja nr II osas 22. septembril 2016, garantiikirja nr III osas

29. juulil 2016 ja garantiikirja nr IV osas 28. septembril 2016. Hageja ega tema õiguseellane ei

ole käenduslepingu muudatuse p 8 tähtaja jooksul (alates 3. augustist 2016 ega nelja

garantiikirja lõppemise kuupäevast või

garantiikirjade hilisemast kuupäevast, s.o

28. septembrist 2016) kostjate vastu nõuet esitanud. Hageja nõudekirjad on informatiivsed ega

teavita käendajat tema maksekohustusest. Seega on hageja minetanud oma õiguse hagi

käendajate vastu esitada. Hageja nõue on aegunud. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja

kanda.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas 4. septembri 2019 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt ning

mõistis kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse 21 908,28 eurot. Maakohus

jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 ja TsMS § 165 lg 3 alusel hageja

menetluskulud 29,95% ulatuses solidaarselt kostjate I ja II kanda ning kostjate I ja II

menetluskulud 70,05% ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis kostjatelt I ja II solidaarselt

hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 329,45 eurot ning hagejalt kostjate I ja II

kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 682,99 eurot. Maakohus tasaarvestas hageja ja

kostjate I ja II väljamõistetavad menetluskulud ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja

menetluskulud summas 176,77 eurot ning kostja II kasuks summas 176,77 eurot.

3.1. Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:

-

hageja ja garantii tellija sõlmisid 25. juunil 2013 pangagarantiide limiidilepingu

garantiilimiidiga 75 000 eurot;

-

hageja ja garantii tellija sõlmisid 24. jaanuaril 2014 garantiilepingu muudatuse nr I,

millega vähendati garantiilimiiti 15 250 euroni;

-

hageja ja garantii tellija sõlmisid 7. augustil 2014 garantiilepingu muudatuse nr II,

millega kehtestasid lepingu eritingimused ja üldtingimused uues redaktsioonis ning

suurendasid garantiilimiiti 150 000 euroni;

-

hageja sõlmis kostjatega I ja II 25. juunil 2013 käenduslepingu, mille alusel vastutavad

kostjad garantiilepingust tulenevate garantii tellijate maksekohustuste täitmise eest

täies ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui 75 000 eurot;

-

hageja sõlmis 11. augustil 2014 kostjatega I ja II käenduslepingu muudatuse, mis

asendas 25. juunil 2013 sõlmitud käenduslepingut ning muudeti kostjate vastutuse

rahalist ülempiiri 150 000 euroni;

-

hageja väljastas 7. juulil 2014 garantiikirja nr I, millega garanteeris Mitt &

Perlebach OÜ-le kuni 1 278 euro suuruse summa tasumise. Mitt & Perlebach OÜ esitas

30. novembril 2015 hagejale maksenõude summas 1 278 eurot, mille hageja kandis üle

11. detsembril 2015. Samal kuupäeval esitas hageja garantii tellijale nõudekirja,

millega teatas, et debiteerib tema arvelduskontolt 1 278 eurot, sh palus kindlustada

1 278 euro olemasolu arvelduskontol. Hagejal nimetatud summat debiteerida võimalik

ei olnud;

-

hageja väljastas 1. aprillil 2015 garantiikirja nr II ja 9. aprillil 2015 selle muudatuse

nr I, millega garanteeris MAAKRI 42 KORTERIÜHISTULE kuni 10 400 euro suuruse

summa tasumise. MAAKRI 42 KORTERIÜHISTU esitas 19. septembril 2016

hagejale

maksenõude

summas

8 499,84 eurot,

mille

hageja

kandis

üle

20. septembril 2016. Samal kuupäeval esitas hageja garantii tellijale nõudekirja,

5 (9)

millega teatas, et tasus MAAKRI 42 KORTERIÜHISTULE eelnimetatud summa ning

debiteeris garantii tellija arvelduskontolt summa 8 499,84 eurot. Hagejal nimetatud

summat debiteerida võimalik ei olnud;

-

hageja väljastas 1. aprillil 2015 garantiikirja nr III, millega garanteeris Lucca

Kodu OÜ-le kuni 63 250 euro suuruse summa tasumise. Lucca Kodu OÜ esitas

22. juulil 2016 hagejale maksenõude summas 19 930,80 eurot, mille hageja kandis üle

29. juulil 2016. Samal kuupäeval esitas hageja garantii tellijale nõudekirja, millega

teatas, et debiteerib garantii tellija arvelduskontolt 19 930,80 eurot, sh palus hageja

kindlustada summa olemasolu arvelduskontol. Hagejal nimetatud summat debiteerida

võimalik ei olnud. Lucca Kodu OÜ esitas 26. septembril 2016 hagejale maksenõude

summas 41 452,80 eurot. Hageja esitas 28. septembril 2016 garantii tellijale

nõudekirja, millega teatas, et kannab 29. septembril 2016 Lucca Kodu OÜ-le üle

41 452,80 eurot ja debiteerib nimetatud summa garantii tellija arvelduskontolt. Hagejal

ei olnud võimalik nimetatud summat garantii tellija arvelduskontolt debiteerida;

-

hageja väljastas 14. aprillil 2015 garantiikirja nr IV, millega garanteeris UU-le kuni

1 977,48 euro tasumise. UU esitas 25. juulil 2017 hagejale maksenõude summas

1 977,48 eurot. Hageja esitas 26. juulil 2017 garantii tellijale nõudekirja, millega

teatas, et kannab 1. augustil 2017 UU-le üle 1 977,48 eurot ja debiteerib nimetatud

summa garantii tellija arvelduskontolt. Hagejal ei olnud võimalik eelnimetatud summat

arvelduskontolt debiteerida;

-

garantii tellija kustutati äriregistrist 3. augustil 2016.

3.2. Maakohus ei nõustu kostjatega, et garantii tellija kustutamisega lõppes automaatselt

garantiileping ja sellest tulenevalt kostjate käendus (võlaõigusseadus (VÕS) § 187 lg 1).

Garantii tellija kustutamisega on välistatud garantiilepingust tuleneva nõude maksmapanek

garantii tellija vastu, kuid hageja on nõudega kohtusse pöördunud kostjate kui käendajate vastu.

Käenduslepingust tuleneb kostjate solidaarvastutus garantiilepingust tulenevate kohustuste

täitmise eest. Lisaks on garantiileping kehtiv, sest garantiilepingu muudatuse nr II

üldtingimuste p 17.1 kohaselt kehtib leping kuni garantii tellija on nõuetekohaselt täitnud kõik

lepingust tulenevad kohustused ning kõigi lepingu alusel antud garantiide tähtajad on

möödunud ja neist tulenevad kohustused on täidetud. Garantiilepingu muudatuse nr II

eritingimuste p 2.5 kohaselt võis hageja anda limiidi alusel garantiisid tähtajaga kuni 39 kuud

ja p 2.4 kohaselt oli limiidi tähtaeg 29. mai 2015. Hageja väljastas kõik neli garantiikirjad

tähtaegselt.

3.3. Järgnevalt analüüsis maakohus, kas hageja esitas kostjate kui käendajate vastu nõude

tähtaegselt. Maakohtu hinnangul on käenduslepingu muudatuse p 8 sõnastus ebaselge. Viidatud

punkti esimesest lausest tuleneb, et käendus on seotud garantiilepingu tähtajaga, milleks on

eritingimuste p 2.4 kohaselt 29. mai 2015. Teisalt on see seotud väljastatud pangagarantiidest

garantii tellijale tulenevate kohustuste täitmise lõpptähtajaga, mis ei ühti garantiilepingu

tähtajaga. Arvestades garantiilepingu ja käenduslepingu eesmärki ning olemust ning VÕS § 29

sätestatut, tuleb käenduslepingu muudatuse p 8 tõlgendada selliselt, et käenduse kehtivus on

võrdne garantiilepingu alusel väljastatud garantiide kehtivusajaga, kusjuures hagejal on õigus

esitada kostja(te) vastu nõue või teavitada selle olemasolust hiljemalt ühe aasta jooksul alates

iga konkreetse garantii saaja kasuks antud garantii lõppemisest. Seega lõppeb garantiikiri kas

selles märgitud tähtpäeva möödumisega või garantiisumma väljamaksmisega, mis on kooskõlas

garantiilepingumuudatuse nr II üldtingimuste p-dega 7.1 ja 7.3.

3.4. Käenduslepingu muudatuse p 8 sätestab selgelt, et nõude esitamiseks loetakse käendaja

teavitamist tema maksekohustusest. Hageja on kostjaid teavitanud tähtaegselt nende

maksekohustusest üksnes osade nõuete kohta. Maakohus leidis, et

6 (9)

-

garantiikirja nr I kehtivus lõppes 30. novembril 2015 seoses tähtpäeva möödumisega.

Hageja edastas kostjale I nõudekirja 11. detsembril 2015, kuid sellest ei nähtu, et

kohustuse täitmist nõutakse käendaja(te)lt. Hageja nõue tuleb jätta 1 278 euro ulatuses

rahuldamata;

-

garantiikirja nr II kehtivus lõppes 20. septembril 2016 seoses garantiisumma

tasumisega garantii saajale. Hageja edastas kostjale I nõudekirja 22. septembril 2016,

kuid sellest ei nähtu, et kohustuse täitmist nõutakse käendaja(te)lt. Hageja tõendas, et

ta teavitas kostjaid vastavast maksekohustusest alles 2. novembril 2017, s.o ca 1,5 kuud

pärast tähtaega. Hageja nõue tuleb jätta 8 499,84 euro ulatuses rahuldamata;

-

garantiikirja nr III kehtivus lõppes 29. septembril 2016 seoses garantiisumma

tasumisega garantii saajale. Hageja esitas garantii tellija esindaja nimele nõudekirja

29. juulil 2016 ja 28. septembril 2016, kuid kirjadest ei nähtu, et kohustuse täitmist

nõutakse käendaja(te)lt. Hageja teavitas kostjaid vastavast maksekohustusest

3. augusti 2016 e-kirjaga esimese garantiisumma makse 19 930,80 euro osas ja

2. novembri 2017 e-kirjaga, s.o ca 1 kuu pärast tähtaega. Maakohus rahuldas hageja

nõude garantiikirja nr III osas 19 930,80 euro ulatuses ning jättis 41 452,80 euro

ulatuses rahuldamata;

-

garantiikirja nr IV kehtivus lõppes 1. augustil 2017 seoses garantiisumma tasumisega.

Hageja on kostja I nimele edastanud nõudekirja 26. juulil 2017, millest ei nähtu, et

kohustuse täitmist nõutakse käendaja(te)lt. Hageja teavitas kostjaid maksekohustusest

tähtaegselt 2. novembril 2017. Hageja nõue tuleb garantiikirja nr IV osas rahuldada

1 977,48 euro ulatuses.

Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

võlgnevuse summas 21 908,28 (1 977,48 + 19 930,80) eurot.

3.5. Maakohus jaotas menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega ja jättis

70,05% kostjate menetluskuludest hageja kanda ning 29,95% hageja menetluskuludest kostjate

kanda. Hageja menetluskuluks oli riigilõiv 1100 eurot, millest kostjate kanda jäi 329,45 eurot.

Kostjate menetluskuluks oli esindajatasu, mida maakohus pidas üksnes osaliselt põhjendatud ja

vajalikuks. Maakohus leidis, et esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga on keskmisest

mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Vaidlus oli sisuliselt keskmise

keerukusega. Põhjendatud tunnitasumäär on 100 eurot koos käibemaksuga. Esindaja ajakulust

luges maakohus põhjendatud ja vajalikuks 9,75 tundi.

Poolte seisukohad

4. Kostjad esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas,

millega maakohus hagi rahuldas ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

21 908,28 eurot. Menetluskulud paluvad kostjad jätta maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda.

4.1. Kostjad vaidlustavad maakohtu otsuse garantiikirjade nr IV (1 977,48 euro) ja nr III

esimeses osa (19 930,80 eurot) osas, mille alusel maakohus hagi osaliselt rahuldas.

4.2. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti, mille tulemusel ei ole kohtuotsus seaduslik ega

põhjendatud.

4.3. Esiteks sai maakohus valesti aru kostjate positsioonist menetluses. Pooled ei vaidle selle

üle, kas garantii tellija kustutamisega äriregistrist lõppes kostjate käendatav kohustus, vaid

kostjad on püüdnud aru saada, millal saab lugeda garantiileping lõppenuks ehk käenduslepingu

muudatuse p 8 tingimus saabunuks.

4.4. Maakohus ei selgitanud käenduslepingu muudatuse p 8 tõlgendamisel välja poolte ühist

tegelikku

tahet.

Garantiileping

tuleb

lugeda

lõppenuks

põhivõlgniku

äriregistrist

kustutamisega, st 3. augustil 2016. Alternatiivselt on käenduslepingu muudatuse p 8 tähtaja

7 (9)

arvutamise aluseks neli individuaalset garantii lõppemise kuupäeva või nendest hilisem

kuupäev ehk 28. september 2016. Hageja ega tema õiguseellane ei ole käenduslepingu

muudatuse p 8 nimetatud tähtaja jooksul nõuet kostjate vastu esitanud.

4.5. Maakohus ei põhjendanud, mille alusel luges kohus garantiikirja nr III puhul

3. augusti 2016 nõudekirja ja garantiikirja nr IV puhul 2. novembri 2017 nõudekirja sisu

selliseks, et nendest nähtub, et kohustuse täitmist nõutakse kostjatelt. Hageja 3. augusti 2016 ja

2. novembri 2017 nõudekirjad on informatiivsed ning ei teavita käendajat tema

maksekohustusest. Hageja 3. augusti 2016 nõudekiri sisaldab teavitust, et Lucca Kodu OÜ on

esitanud hagejale garantiinõude 19 930,80 euro väljamaksmiseks, mida hageja on teinud.

Lisaks teavitati kostjaid sama kirjaga üksnes sellest, et käenduse olemasolu tõttu on käendatav

summa suurenenud. Hageja on 2. novembri 2017 nõudekirja esimese osaga teavitanud kostjaid

üksnes garantii tellija võla suurenemisest. Lisaks on ebaselge, kas hageja esitas kirjas

ettepaneku võla tunnistamise kokkuleppe sõlmimiseks garantii tellijale või käendajatele. Kirja

sisust tulenevalt on tegemist ettepanekuga võla tunnistamise kokkuleppe sõlmimiseks, mis ei

ole käsitletav teavitusena kostjate maksekohustusest. Lisaks ei saa 2. novembri 2017 kirja

pealkirjast „Garantii käenduslepingust tulenevad väljamaksed“ järeldada, et tegemist on

käendajatele adresseeritud teatega nende maksekohustusest.

4.6. Kostjate maakohtus kantud menetluskulud olid tervikuna vajalikud ja põhjendatud.

Lisaks ei ole kostjate esindaja tunnihind 120 eurot (käibemaksuga) põhjendamatult kõrge.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja

menetluskulud kostjate kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud, mistõttu tuleb

maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks

kostjate menetluskulu suuruse. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse. Ülejäänud osas

jääb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt

7. Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kuidas tõlgendada käenduslepingu p 8, milles pooled

olid kokku leppinud käenduslepingu tähtaja. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest on küll õige

apellantide seisukoht, et VÕS § 29 lg 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel esmalt lähtuda

poolte ühisest tegelikust tahtest. Samas olukorras, kus poolte maakohtus esitatud seisukohad

lepingu tõlgendamise osas erinesid ning pooled ei olnud esitanud tõendeid nende ühise tegeliku

tahte tõendamiseks, lähtus maakohus lepingu tõlgendamisel õigesti VÕS § 29 lg-s 4 sätestatud

reeglist ja tõlgendas lepingut mõistliku isiku positsioonist lähtudes.

8. Vaidlusaluse lepingupunkti esimese lause kohaselt on käendusleping tähtajaline, olles

seotud käendatava garantiilepingu tähtajaga, milleks loetakse garantiilepingus toodud limiidi

kehtivuse ajal väljastatud pangagarantiidest tulenevate garantii tellija kohustuste täitmise

lõpptähtaega. Ringkonnakohus nõustub põhimõtteliselt maakohtu antud tõlgendusega sellele

lepingupunktile. Lepingupunkti sõnastusest nähtub, et pooled on lepingus defineerinud, mida

tähendab käenduslepingu mõttes garantiilepingu tähtaeg. Selleks loeti garantii tellija kohustuste

täitmise lõpptähtaega. Seega tuleb vaadata, millal pidi garantiilepingu järgi garantii tellija oma

kohustused täitma. Praegu nõuab hageja kostjatelt kohustuste täitmist seoses sellega, et garantii

tellija rikkus lepingust tulenevat kohustust hüvitada hagejale garantiikirjade alusel

väljamakstud summad. Garantiilepingu üldtingimuste p 7.3 kohaselt tekkis garantii tellija

kohustus hüvitada hageja väljamakstud summad hageja poolt väljamaksete tegemise päeval.

Seega saab käenduslepingu p 8 kohaselt lugeda garantiilepingu tähtaja lõpuks iga hageja tehtud

väljamakse kuupäeva. Apellatsioonimenetluses vaidluse all olevate garantiikirjade III ja IV

8 (9)

puhul on väljamakse kuupäevad vastavalt 29. juulil 2016 ja 1. augustil 2017. Sisuliselt samale

järeldusele jõudis ka maakohus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et selline

tõlgendus on kooskõlas käenduse olemusega, tagades käenduse kehtivuse iga konkreetse

garantii puhul kuni selle lõppemiseni. Mõistlikuks ei saaks pidada tõlgendust, mille kohaselt

saaks kostjate käenduskohustus lõppeda üksnes seetõttu, et garantii tellija äriregistrist

kustutatakse, vaatamata sellele, et garantiilepingu alusel väljastatud garantiikirjade alusel võis

nõudeid hageja vastu esitada sellest sõltumata. Käenduslepingu eesmärk on tagada

põhivõlgniku kohustuste täitmist, mh ka juhul, kui põhivõlgnik ise lakkab olemast. Järelikult ei

ole põhjendatud kostjate seisukoht, et käenduslepingu mõttes tuleks garantiilepingu tähtaeg

lugeda lõppenuks garantii tellija äriregistrist kustutamisega.

9. Teiseks vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on esitanud nõude kostjate vastu

käenduslepingu p-s 8 toodud tähtaja jooksul. Käenduslepingu p 8 teise ja kolmanda lause

kohaselt oli hagejal õigus esitada kostjate vastu nõue hiljemalt ühe aasta jooksul arvates

garantiilepingu

lõppemisest.

Nõude

esitamiseks

loeti

käendaja

teavitamist

tema

maksekohustusest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nimetatud tingimusest on

võimalik üheselt aru saada, et tähtaja järgimiseks pidi hageja teavitama kostjaid, et neil on

käenduslepingust tulenev kohustus hageja ees. Tähtaja järgimiseks ei pidanud hageja kostjatelt

kuidagi täitmist nõudma.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja on kostjaid teavitanud garantiikirja III

osas nende kohustuste olemasolust summas 19 930,8 eurot 3. augusti 2016. a e-kirjaga (tl 93)

ja garantiikirjast IV tuleneva kohustuse osas 2. novembri 2017. a e-kirjaga (tl 94). Need e-kirjad

on saadetud mõlemale kostjale ning neis on selgelt viidatud kostjate kohustusele. Kirjades ei

ole küll otse märgitud, et tegemist on käenduslepingust tulenevate kohustustega, kuid

ringkonnakohtu hinnangul on seda võimalik kirjadest ilmselgelt järeldada. Ringkonnakohtu

hinnangul pidid kostjad aru saama, et olukorras, kus neid teavitati sellest, et nende kohustused

on väljamakstud summa võrra suurenenud (3. augusti 2016. a e-kiri), tuleb neil kohustused ka

täita. Seda eriti olukorras, kus garantii tellija oli samal kuupäeval 3. augustil 2016 äriregistrist

kustutatud. Sama käib ka 2. novembri 2017. a e-kirja kohta. Kuivõrd selleks ajaks oli garantii

tellija juba üle aasta tagasi registrist kustutatud, nähtus hageja tehtud ettepanekust kostjatele,

sõlmida võla tasumise kokkulepe, asjaolu, et kostjatel kui käendajatel oli e-kirjas märgitud

kohustus. Seega on maakohus õigesti leidnud, et garantiikirja III osas summas 19 930,8 eurot

ja garantiikirja IV osas summas 1977,48 eurot, esitas hageja kostjatele nõude, st teavitas neid

nõudest, käenduslepingu p-s 8 sätestatud üheaastase tähtaja jooksul. Sisulisi vastuväiteid

nõudele ei ole kostjad esitanud. Seega tuleb maakohtu otsus jätta selles osas muutmata.

11. Ringkonnakohus leiab, et kostjate apellatsioonkaebus on põhjendatud menetluskulude

kindlaksmääramist puudutavas osas seoses esindaja tunnitasu suurusega. Ringkonnakohus

leiab, et kostjate esindaja tasumäära 100 eurot tunnis ei saa pidada tavapärast keskmist

tunnihinda ületavaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda seda järeldust ka asjaolu, et tasule

lisandub käibemaks. Nimelt sõltub käibemaksu lisandumine esiteks sellest, kas õigusteenuse

osutaja on käibemaksukohuslane, ja teiseks sõltub käibemaksu väljamõistmine vastaspoolelt

sellest, kas pool ise on käibemaksukohuslane. Seetõttu ei saa tunnitasu põhjendatuse hindamisel

käibemaksu arvesse võtta. Maakohus on leidnud, et tegemist oli keskmise keerukusega

vaidlusega, mistõttu ei ole põhjendatud vähendada esindaja tunnitasu määra alla keskmise.

Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse selles osas. Maakohtu kindlaksmääratud

esindaja ajakulu põhjendatuse osas apellatsioonkaebuses konkreetseid etteheiteid maakohtule

ei ole esitatud. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole selles osas enda kaalutluspiire

ületanud. Maakohtu põhjendused on selged ja arutluskäik jälgitav. Seetõttu lähtub

ringkonnakohus maakohtu poolt põhjendatud ja vajalikuks peetud ajakulust 9,75 tundi. Sellest

lähtudes saab ringkonnakohus määrata ise kindlaks kostjate menetluskulu maakohtus kokku

1170 eurot (9,75*100*1,2). Arvestades menetluskulude jaotust maakohtus ning pärast hageja

9 (9)

menetluskulude hüvitamise nõudega tasaarvestamist, tuleb hagejalt maakohtus kantud

menetluskulude hüvitisena mõlema kostja kasuks välja mõista 245,07 eurot.

12. Kuna apellatsioonkaebus jäi sisulises osas rahuldamata ja TsMS § 178 lg 4 kohaselt

menetluskulude vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, jäävad apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostjate kanda. Hageja on teatanud, et tal

ringkonnakohtu menetluses menetluskulusid ei olnud.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Liis Arrak

Ande Tänav