3-19-1930/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-1930 Haldusasi X.X.i kaebus Maksuja Tolliameti 16.09.2019 intressinõude nr 13-3/144055 tühistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – X.X., volitatud esindaja Aleksandra Hlebnikova- Stepanova Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek Lips Asja läbivaatamise vorm Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 20.01.2020. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. võõrandas 18.08.2016 temale kuuluva kinnistu nr 941137 asukohaga XXXXXXX, millest saadud kasu X.X. ei deklareerinud. Maksuja Tolliamet (edaspidi maksuhaldur) koostas 22.04.2019 maksuotsuse nr 12.2-5/012859 (edaspidi maksuotsus), millega kohustati X.X.i tasuma kinnistu võõrandamiselt tulumaksu maksustamisperioodi 2016 eest summas 2 972,60 eurot. Maksuhaldur jättis 11.06.2019 tema vaide rahuldamata.

2. X.X. tasus maksuotsusega nõutud maksusumma 15.06.2019 ning vaidlustas (05.07.2019 kaebus ja 17.07.2019 kaebuse täiendus) maksuotsuse ja vaideotsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-19-1279), kuid kohtuvaidluse tulemusena jäi X.X.i kaebus halduskohtus 17.10.2019

2 (4) kohtuotsusega rahuldamata. X.X. esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtusse, kohtumenetlus käesoleva otsuse tegemise hetkel veel kestab.

3. Maksuhaldur esitas X.X.ile 16.09.2019 korraldusega nr 13-3/144055 (edaspidi 16.09.2019 korraldus) intressinõude 1 077,03 euro suuruse intressivõla tasumiseks. Intressinõude aluseks on põhivõlg, mis tuleneb 22.04.2019 maksuotsusest. Intressinõude esitamise põhjusena on maksuhaldur nimetanud asjaolu, et X.X. ei ole arvestanud ja tasunud tähtpäevaks tasumata ja/või alusetult tagastatud ja/või alusetult tasaarvestatud maksusummalt intressi, tuues õiguslike alustena välja maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 46 ja § 115 lg 3.

4. X.X. esitas 15.10.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse 16.09.2019 korralduse tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja seisukohad

Seoses intressinõude aluseks oleva maksuotsuse ja vaideotsuse vaidlustamise ja vaidluse jätkumisega haldusasjas nr 3-19-1279 on põhjendamatu nõuda maksuotsusega määratud ja tasutud summalt intressi. Kaebaja leiab, et vastavalt MKS §-le 919 ja § 146 lg-le 3 võib maksuhaldur peatada haldusakti täitmise. Kaebaja nõuab intressivõla tühistamist.

6. Vastustaja seisukohad

6.1. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur ei saa enne haldusasjas nr 3-19-1279 jõustunud kohtuotsust intressinõuet esitada. 22.04.2019 maksuotsusega määratud maksunõude täitmine põhivõla osas ei olnud vaidluse nr 3-19-1279 ajaks peatatud. Maksunõue tasuti 15.06.2019. Seega intressinõude esitamiseks olid täidetud MKS §-s 115 lg-s 1 sätestatud eeldused. Intressinõude mitteesitamise korral aeguks see aasta jooksul maksuotsusega määratud maksusumma täieliku tasumise päevast alates (MKS § 118 lg 1).

6.2. MKS § 115 lg 1 kohaselt on maksukohustuslasel endal kohustus arvestada ja tasuda intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt. Järelikult ei ole haldusasjas nr 3-19-1279 toimuv vaidlus iseenesest intressivõla tühistamise aluseks.

6.3. Kaebuses esitatud viited MKS §-dele 919 ja 146 ei ole käesoleval juhul aktuaalsed ega asjasse puutuvad ning nende pinnalt tehtavad järeldused jäävad vastustajale tabamatuks. Kuna kaebusest puuduvad alternatiivsed argumendid, mis viitaksid intressinõude tühistamise põhjustele või nõude õigusvastasusele on vastustaja seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Intressinõue on antud kooskõlas kehtiva õigusega ja on õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED

7. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 16.09.2019 intressinõudes on arvestatud intressi 22.04.2019 maksuotsuses tuvastatud maksuvõlalt, mille kaebaja tasus 15.06.2019. Asjas on vaidlus selle üle, kas intressinõude esitamine selle aluseks oleva põhivõla üle käiva kohtuvaidluse kestel oli põhjendatud ja õiguspärane.

8. Maksuintress on olemuselt maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus (MKS § 31 lg 1 punkt 5), mis tugineb maksukohustuse olemasolul ning kujutab endast maksukohustuse täitmisega viivitamise eest määratud lisamakset. Maksukohustus tekib otse seaduse alusel ja ei ole sõltuv

3 (4) sellest, kas maksukohustus on maksukohustuslase poolt deklareeritud või maksuhalduri poolt haldusaktiga tuvastatud. Seega, kui maksukohustuslane jätab seaduse alusel tekkiva maksukohustuse seaduses ettenähtud tähtajaks tasumata, tekib maksuvõlg sõltumata sellest, kas maksukohustuslane seda enda maksuarvestuses kajastab või mitte (MKS § 32). MKS § 115 lg-st

1 tulenevalt on maksukohustuslane kohustatud maksuvõla tekkimisest alates arvestama ja tasuma ka intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud (MKS §

115 lg 1 teine lause). Seega tuleneb seadusest, et intressi tasumise kohustuse tekkimiseks ei pea ilmtingimata olema isikule vormistatud haldusakti ehk intressinõuet kui sellist. Isik peab ise arvestama ja teadma, kui suur on tema maksuvõlg ja sellega seotud intress (Riigikohtu 27.11.2008 otsus nr 3-3-1-60-08, punkt 13).

9. Juhul kui maksukohustuslane jätab intressi tasumata, kohustab MKS § 115 lg 3 maksuhaldurit esitama maksukohustuslasele intressinõude. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei ole maksuhalduril intressinõuet esitades kaalutlusõigust (Riigikohtu 26.03.2019 otsus nr 3-16-2514, punkt 13). Maksuhalduri poolt esitatud intressinõudes tuleb näidata viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Intressinõudele kohaldatakse maksuotsuse (MKS § 95) kohta käivaid sätteid. Kohus leiab, et vaidlustatav intressinõue kajastab kõiki seaduses sätestatud andmeid ning on kontrollitav. Samuti ei ole kaebaja teinud etteheiteid intressiarvestuse kohta.

10. Intressi mittearvestamine või intressiarvestuse peatumine on võimalik vaid MKS §-s 119 loetletud juhtudel. Kohtule ei nähtu käesolevas asjas ühtki MKS §-st 119 tulenevat erandit intressi mittearvestamiseks, samuti ei ole kaebaja neist ühelegi kaebuses viidanud. Maksuintressi arvestus ei peatu ka ajaks, mil isik vaidlustab maksusumma tasumise kohtus.1 Kaebaja tasus maksuotsusest tuleneva põhivõla 15.06.2019, seega intressi arvestus oli nagunii lõppenud halduskohtusse pöördumise hetkeks ning maksukohustuslasel endal oli võimalik arvestada ja tasuda põhivõlalt tasumisele kuuluv maksuintress.

11. Tegemist ei ole ka intressi arvestamise aegumisega, kuna intressi arvestamise ja intressinõude esitamise aegumistähtaeg on üks aasta maksusumma täielikust tasumisest (MKS § 118 lg 1). Kohus nõustub vastustajaga, et haldusasjas nr 3-19-1279 toimuv vaidlus põhivõla üle ei ole iseenesest intressivõla tühistamise aluseks. Küll aga ei ole õige maksuhalduri väide, et intressinõude mitteesitamise korral oles see aasta jooksul maksuotsusega määratud maksusumma täieliku tasumise päevast alates aegunud. Põhivõla üle käib alles kohtuvaidlus ning tulenevalt MKS § 118 lg-st 6 peatub intressi arvestamise aegumine intressinõude arvestamise aluseks oleva maksusumma vaidlustamise ajaks kuni asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. MKS § 118 lg‑l

6 on kaebaja jaoks koormav iseloom, sest see pikendab intressinõude arvestamise aegumist (Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, punkt 26). Sättest tulenevalt ei oleks seega olnud võimatu esitada kaebajale intressinõue ka peale kohtumenetluse lõppu, kuna intressi arvestamise aegumine on peatunud kaebaja 05.07.2019 pöördumisest halduskohtusse asjas 3-19-1279. See asjaolu aga ei muuda juba esitatud intressinõuet õigusvastaseks, kuna seadusest ei tulene maksuhaldurile keeldu esitada intressinõue ka ajal, mil aegumine on peatunud.

1 Vt ka Õiguskantsleri arvamus liidetud põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-15-16. 06.02.2017, lk 5. Kättesaadav: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Arvamus%20Riigikohtule%20maksuintressi%20 m%C3%A4%C3%A4ra%20p%C3%B5hiseadusp%C3%A4rasuse%20kohta%20%283-4-1-15-16%29.pdf (vaadatud 10.12.2019).

4 (4)

12. Kaebuses on viidatud tühistamisnõude esitamise õiguslike alustena MKS § 919 lg-le 1 ja § 146 lg-le 3. Kohus on eelpool nimetanud maksukorralduse seaduses sätestatud alused, millest tulenevalt on võimalik intressi maksukohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral mitte arvestada või intressiarvestamist peatada. Kaebaja viidatud sätted ei ole käesoleval juhul asjakohased.

13. Kohus leiab, et intressinõue vastab haldusakti õiguspärasuse üldistele eeldustele (MKS § 46) ja intressinõude osas kehtestatud eriregulatsioonile (MKS § 115 lg-d 1 ja 3), seega on intressinõue õiguspärane. Maksuhaldur ei ole intressinõude koostamise ja esitamise menetluses kaebaja õigusi rikkunud. Menetluskulud

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seejuures on menetluskulude väljamõistmise aluseks kohtule esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS 109 lg 1). Otsus tehti kaebaja kahjuks, seega jäävad kaebaja kulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude nimekirja ning taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ei esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)