1-16-1395/74 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1395 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 19. novembri 2019. a määrus Valentin Kornilievi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Valentin Korniliev (isikukood 38905150264), määruskaebus

RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 19. novembri 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 22. märtsi 2016. a otsusega tunnistati Valentin Korniliev süüdi Kars § 184 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. V. Kornilievi ärakandmata karistuseks loeti 1 aasta

3 kuud ja 28 päeva vangistust, mida ei pööratud KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimuslikult täitmisele 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. KarS § 75 lg 2 p-de 21 ja 7 alusel kohustati

V. Kornilievi mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning hoiduma suhtlemast narkootilisi või psühhotroopseid aineid käitlevate ja selliste ainete käitlemise eest karistatud isikutega (välja arvatud lähisugulased).

2. Harju Maakohtu 29. mai 2018. a määrusega pöörati V. Kornilievile Harju Maakohtu 22. märtsi 2016. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus, s.o 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust, täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 9. jaanuaril 2019 ja lõpeb 7. mail 2020.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Tartu Maakohtu 19. novembri 2019. a määrusega jäeti V. Korniliev vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

4. Maakohtu määruse kohaselt ei ole V. Kornilievi varasemalt kriminaalkorras karistatud. Seega kannab V. Korniliev esmakordselt karistust kinnipidamisasutuses. V. Korniliev kannab karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Talle on antud korduvaid võimalusi käesoleva karistuse kandmiseks vabaduses. Nimelt mõisteti V. Kornilievile Harju Maakohtu 22. märtsi 2016. a otsusega tingimuslik karistus. Kriminaalhoolduse ajal tuli kriminaalhooldusametnikul esitada kohtule kokku viis erakorralist ettekannet, kuna

V. Korniliev rikkus järjepidevalt kohustust mitte omada ega tarvitada narkootilisi aineid. Esimese erakorralise ettekande läbivaatamise järgselt määrati V. Kornilievile lisakohustus alluda narkootikumide vastasele ravile. Seejärel pikendas kohus V. Kornilievile määratud katseaega. Kohus andis V. Kornilievile võimaluse jätkuvalt kanda karistust vabaduses ka pärast kolmanda ja neljanda erakorralise ettekande esitamist.

5. V. Kornilievile antud võimalused ei avaldanud tema käitumisele mingisugust mõju. Kuna

V. Korniliev jätkas samalaadsete kohustuste rikkumisega, pöörati talle mõistetud karistus täitmisele. Kohus pidas oluliseks, et V. Korniliev ei ilmunud vabatahtlikult kohtu määratud ajaks karistust kandma. Harju Maakohtu 15. oktoobri 2018. a määrusega kuulutati V. Korniliev tagaotsitavaks ja peeti kinni alles 9. jaanuaril 2019. Kohtu hinnangul järeldub eelkirjeldatust, et

V. Korniliev on suhtunud talle mõistetud karistusse ja kohtu poolt määratud kohustustesse äärmiselt ükskõikselt. V. Kornilievi hoolimatu suhtumine näitab, et varasemalt antud võimalused kanda karistust vabaduses ei ole teda mõjutanud. Seetõttu puudub kohtul veendumus, et seni ärakantud karistus on avaldanud V. Kornilievile vajalikku mõju ja ta on vabanemise korral suuteline täitma käitumiskontrolli ajaks määratavaid kohustusi nõuetekohaselt ja hoiduma uute kuritegude toimepanemisest.

6. Vangistuse jooksul on V. Kornilieviga läbi viidud vestlus sõltuvuse kaardistamiseks ja ta on tegelenud tagasilanguse ennetamisega. V. Kornilievil puuduvad distsiplinaarkaristused.

V. Kornilievi puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema sõltuvus narkootilistest ainetest. V. Kornilievi enda sõnul on tal narkootikumidega probleeme juba ligikaudu 10 aastat (tarvitas amfetamiini, fentanüüli ja marihuaanat). Kuna ta ei ole nüüdseks

10 kuud tarvitanud, leiab V. Korniliev, et saab ka vabaduses narkootikumideta edukalt hakkama. Arvestades, et V. Korniliev on olnud pikaajaline tarvitaja ja ta on ka varem ravil olnud, ei ole kohus veendunud, et V. Korniliev on sellel korral piisavalt motiveeritud narkootikumide tarvitamisest lõplikult loobuma. Siinkohal peab kohus oluliseks, et kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on V. Korniliev olnud tagasilanguse ennetamise programmis väheaktiivne.

7. Vabanemise korral soovib V. Korniliev elama asuda aadressile XXX. Nimetatud elukoht kuulub

V. Kornilievi emale. Kriminaalhooldusametniku andmete kohaselt on täidetud justiitsministri

22. veebruari 2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ §-st 51 tulevad nõuded. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub V. Kornilievil kindel töökoht. Tartu Vangla andmetel V. Kornilievil on tasumata nõudeid summas 332 eurot.

8. Kohus peab positiivseks, et V. Kornilievil on vabanemise korral kindel elukoht ja lähedaste toetus. Samas olid kõik eelnimetatud eeldused Valentin Kornilievil olemas ka enne vangistust. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et V. Kornilievi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et V. Kornilievi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja tema isik.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

9. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Korniliev, kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada.

10. V. Kornilievi hinnangul ei arvestanud kohus positiivsete asjaoludega. V. Korniliev soovib vabaduses hooldada oma eakat ema. Ükski teine sugulane ema aidata ei saa. Varem hoolitses ema eest V. Kornilievi naine, kuid viimane sõidab Rootsi. V. Korniliev märgib, et ei pannud katseaja jooksul kuritegusid toime ja istub vanglas narkootikumide tarvitamise pärast.

V. Korniliev käis vaatamata narkootikumide tarvitamisele tööl. V. Korniliev lubab, et ei pane uut kuritegu toime ja tal on vabaduses võimalik minna tööle.

11. Määruskaebuse kohaselt on V. Korniliev end alusetult süüdi tunnistanud. Ta on šokivangistuse ära istunud ja tagasi vanglasse sattuda ei taha. V. Korniliev on esimest korda vangis ja teda on vaid ühel korral kriminaalkorras karistatud. Sotsiaalprogrammide läbimisega esines tal probleeme seetõttu, et vanglal oli raskusi programmide valimise ja organiseerimisega.

V. Kornilievil ei ole vanglas distsiplinaarkaristusi. Elektrooniline valve tagab tema üle kontrolli ja võimaluse ta tagasi vanglasse saata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud V. Kornilievi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

13. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et V. Kornilievi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kuigi V. Kornilievit ei ole varem kriminaalkorras karistatud ja tal ei ole vanglas distsiplinaarkaristusi, näitab tema eelnev elukäik ja käitumine katseajal, et ta võib vabanemise järel taas narkootikumide tarvitamise juurde tagasi pöörduda ja seetõttu uue narkokuriteo toime panna. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on V. Korniliev pikaajaline narkootikumide tarvitaja. Ta ei suutnud vabaduses tingimisi mõistetud karistuse kandmise ajal narkootikumide tarvitamisest hoiduda ega kriminaalhoolduse nõudeid täita. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole V. Kornilievi hoiakud veel muutunud ning narkootikumide tarvitamisega seotud riskid maandatud.

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole V. Kornilievi karistuse eesmärgid veel täidetud. Kuigi

V. Korniliev soovib vabaduses ema hooldada ja tööle minna, märkis maakohus õigesti, et tema vabanemisjärgsed elutingimused ei erine oluliselt varasemast. Vangla iseloomustusest nähtub, et tema suhtlusringkonda kuuluvad peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud. V. Kornilievi varasemat elukäiku arvesse võttes esineb risk, et ta naaseb vanasse suhtlusringkonda ning hakkab uuesti narkootikume tarvitama. Ringkonnakohtu hinnangul tuleks V. Kornilievi oma hoiakute muutmiseks vanglas rehabiliteerivates tegevustes ja sotsiaalprogrammides osalemist jätkata ning tema ennetähtaegne vabastamine oleks praegu ennatlik.

15. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ning

V. Kornilievi tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus