2-17-568/147 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 22. november 2019

Tsiviilasja number

2-17-568

Tsiviilasi

Svetlana Kubparti hagi OÜ PEEPAR vastu kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

14 440 eurot 12 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. juuni 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ PEEPAR apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): OÜ PEEPAR (registrikood 10388985),

esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi

Vastustaja

(hageja):

Svetlana

Kubpart

(isikukood

XXXXXXXXXXX )

Kolmas isik kostja poolel: Tartu linn, XXXXXX

korteriühistu „XX “ (registrikood XX XXXXX ), volitatud

esindaja Kuldar Kirt

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ PEEPAR apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 11. juuni 2019. a otsus muutmata.

3. Jätta maakohtu menetluskulude jaotus muutmata. Jätta

Svetlana

Kubparti

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud OÜ PEEPAR kanda, OÜ PEEPAR

ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ PEEPAR

enda kanda ning Tartu linn, XXXXXX korteriühistu „XX

“ ringkonnakohtus kantud menetluskulud tema enda

kanda.

Svetlana

Kubpartile

hüvitatavad

menetluskulud

ringkonnakohtus puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Svetlana Kubpart (hageja) esitas 12. jaanuaril 2017 hagi OÜ PEEPAR (kostja) vastu vee

läbijooksuga tekitatud kahju 31 932 euro 40 sendi, saamata jäänud tulu 3879 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 2787 euro 41 sendi ja tulevikus sissenõutavaks muutuva

viivise väljamõistmiseks.

Menetluse käigus loobus hageja saamata jäänud tulu nõudest ning palus mõista kostjalt hageja

kasuks välja kahjuhüvitise 28 778 eurot 40 senti, viivise alates 11. detsembrist 2015 kuni

11. jaanuarini 2017 2512 eurot 10 senti ja seadusjärgse viivise alates hagi esitamisest

protsendina kahjuhüvitisest (28 778 eurolt 40 sendilt) kuni selle tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale Tartu linnas XXXXXX kortermajas korteriomand nr X

ja hagejale korteriomand nr XX . Hageja on andnud oma korteri üürile. 30. septembril 2015

teatas üürnik hagejale, et lae kaudu toimus vee läbijooks, mis sai alguse kostja korterist. Hageja

pöördus 22. oktoobril 2015 veekahjude likvideerimistööde ulatuse väljaselgitamiseks eksperdi

Meelis Kombo poole. Seejärel pöördus hageja ehitusettevõtjate poole kalkulatsioonide

saamiseks tööde teostamiseks. Hageja tegi kostjale 13. novembril 2015 ettepaneku kahju

hüvitada. Kostja hageja ettepanekutele ei vastanud.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja oma kohustust

rikkunud ning asjaolu, et kostja korteris toimusid sanitaartehnilised tööd (radiaatorite

paigaldus) ei ole põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Kahju tekkis OÜ JUNTSON

HALDUS tegevuse tagajärjel. OÜ JUNTSON HALDUS avas keskküttesüsteemi veekraani,

jättes tähelepanuta kostja poolt trepikoja teadete tahvlile pandud teate korteris nr X toimuvate

remonditööde, sh sanitaartehniliste tööde, kohta ja kontrollimata, miks veekraan oli suletud.

Esitatud kahjunõue on ebareaalne. Kostja korteris oli ühes toas väike leke, mis ei saanud

põhjustada hageja kirjeldatud kahju.

3. Tartu Maakohus rahuldas 19. detsembri 2017 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 12 368 eurot 30 senti, viivise 2006 eurot 76 senti ja viivise protsendina

põhinõudelt alates 20. detsembrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 2315 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS §-s 113 sätestatud määras lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

Tartu Ringkonnakohus lubas astuda Tartu linn, XXXXXX korteriühistul „XX “ iseseisva

nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel.

Tartu Ringkonnakohus tühistas 29. juuni 2018 otsusega Tartu Maakohtu 19. detsembri 2017

otsuse ning saatis tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

Ringkonnakohus tuvastas, et kostja on täitnud korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p-s 1

sisalduva teavitamiskohustuse ja teavitanud remonditöödest nii korteriühistut kui

OÜ-d JUNTSON HALDUS (II kd, tl 28–30, 32). Samas asus ringkonnakohus seisukohale, et

ainuüksi KOS § 11 lg 1 p-s 1 sisalduva teavitamiskohustuse täitmine ei anna alust kohaldada

KOS § 11 lg-t 3 ja vabastada kostjat vastutusest. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus

kostjale selgitanud, et tema kohustuseks on tõendada vabandatavuse eeldused VÕS § 103 lg 2

järgi.

Maakohus ei ole arutanud pooltega, kas hagejale tekkinud kahju eest võivad vastutada ka

OÜ JUNTSON HALDUS ja/või korteriühistu, seega mitte üksnes korteriomanik.

Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama kostjale KOS § 11 lg-t 3 ja tegema talle

ettepaneku tõendada kohustuse rikkumise vabandatavuse eeldusi VÕS § 103 lg 2 tähenduses.

Samuti peab maakohus selgitama pooltele õiguslikku olukorda, st seda, et hagejale kahju

tekitamise eest võivad vastutada lisaks kostjale ka OÜ JUNTSON HALDUS ja korteriühistu.

Hageja peab arvestama sellega, et kui kostja tõendab VÕS § 103 lg 2 kohaldamise eeldused, on

tal võimalus hagi muuta ja esitada nõue teiste hageja kahju eest vastutada võivate isikute vastu.

Ringkonnakohus märkis, et maakohus ei ole hageja 5. juuli 2017 kohtuistungil esitatud

haginõudest osalist loobumist vastu võtnud (TsMS § 429 lg 1). Asja uuel läbivaatamisel peab

maakohus hageja nimetatud taotluse lahendama.

MENETLUSOSALISTE

PÕHJENDUSED

ASJA

TEISTKORDSEL

LÄBIVAATAMISEL MAAKOHTUS

5. Kostja teatas, et tema poolt oli pandud püstaku koridori teadete jaoks spetsiaalselt

paigaldatud teadete tahvlile teavitus, et 18. augustist 2015 kuni 1. oktoobrini 2015 toimuvad

kostja korteris remonditööd (tl 78). Teatises oli märgitud kostja telefoninumber, et vajadusel

saaks koheselt kostjaga ühendust võtta. OÜ JUNTSON HALDUS poolt saadetud isik avas

kraani, lastes vee keskkütesüsteemi OÜ JUNTSON HALDUS korraldusel, kontrollimata lekke

ohtu ja seda, kas radiaatorite tööd olid lõpule viidud või pooleli.

Kohustuse vabandatavuse eelduste tõendamiseks on vaja selgitada, millise kohustuse rikkumist

kostjale täpselt ette heidetakse. Kostja ei ole kahju põhjustajaks ja kui teda oleks teavitatud

kraani avamise kavatsusest, saanuks ta kahju ära hoida. Kahju tekitajaks on maja valitseja

OÜ JUNTSON HALDUS, kes jättis kostja informeerimata keskküttesüsteemi vee laskmise

kavatsustest. Kostja ei vastuta kahju eest tulenevalt VÕS §-st 103 põhjusel, et kahju toimus

asjaolude tõttu, mida kostja ei saanud kontrollida ja mille tagajärgi ei oleks kostja saanud

vältida.

Elamusisese küttesüsteemi püstikud on korteriomanike kaasomandis. Korteriomanikud

valdavad ja kasutavad kaasomanikena asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 järgi keskküttesüsteemi

püstikuid ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrasoleku eest.

Hageja ei ole tõendanud, et kahju oli tekkinud just 30. septembri 2015 vee läbijooksu tulemusel.

Hagiavalduse lisas esitatud ekspertiis oli tehtud pea kuu aega peale väidetava kahju tekkimist,

mistõttu ei saa kindlalt väita, et kahjud olid tekkinud just 30. septembri 2015 väidetava veekahju

tulemusel.

Kaarel Sahk oma arvamuse p-s 3.11 juhib tähelepanu, et kahju võis tekkida kostja enda tegevuse

tulemusel seda põrandate mittevastava hooldamise tehnoloogia rakendamise tulemusena.

Maakohus ei ole eeltoodule hinnangut andnud.

Radiaatorid paigaldati vastavalt keskküttesüsteemi projektile, korrektselt ja töö oli kvaliteetne

(II kd, tl 131–141).

Kostja esitas 14. mail 2019 (II kd, tl 168–177) kaasajastatud hinnapakkumised võimalike

remonttööde maksumuse kohta.

6. Hageja vastuse kohaselt on vee olemasolu küttesüsteemis selle korrapäraseks toimimiseks

vältimatu. Hageja möönis, et kostjaga koos võivad vastutada OÜ JUNTSON HALDUS ja/või

korteriühistu ning palus aega nendega läbirääkimiste pidamiseks. Hageja seadis kahtluse alla

kostja poolt 18. augustil 2015 esitatud teavituskirjad teostatavate tööde kohta ning palus

kohustada kolmandat isikut teatama, kas kostja poolt antud tsiviilasjas esitatud teavitused olid

kolmandale isikule 18. augustil 2015 esitatud või mitte, s.t kas teavituskohustus oli täidetud.

Samuti seadis hageja kahtluse alla kostja poolt esitatud OÜ Invento projekti, millega kostja

üritas tõendada asjaolu, et radiaatorid paigaldati vastavalt keskkütte süsteemi projektile.

Hageja täpsustas 22. mai 2019 kohtuistungil, et hageja lõplikuks rahaliseks nõudeks jääb

esimesel läbivaatamisel maakohtu otsusega väljamõistetud summa.

7. Kolmanda isiku hinnangul ei ole hageja tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid ega nende

seost oma väidetava kahjuga ega selle suurusega. Hagejale kahju tekkimise eest saab vastutada

eelkõige OÜ JUNTSON HALDUS ning alternatiivselt kostja. Kuna kolmas isik ei olnud

OÜ JUNTSON HALDUS poolt 30. septembril 2015 teostatud toimingutest teadlik, siis ei saa

lasuda kolmandal isikul ka vastutust seoses toimunud veekahjuga, mille põhjusena on märgitud

elamu keldris asuva keskküte kraani avamine OÜ JUNTSON HALDUS töötaja poolt.

Lisaks kahju tekkimisele ei ole hageja tõendanud kahju suurust, mahte, kahjustatud objekte ja

väidetavate kahjude kõrvaldamise maksumust ega selle vastamist turuhinnale. Kolmas isik ei

saa hageja väidetava kahju eest vastutada, kuna hageja ei ole kolmanda isiku vastu mistahes

nõudeid esitanud. Hageja ega kostja ei ole välja toonud mistahes kohustust, mida kolmas isik

oleks rikkunud või mis saaks olla hageja võimaliku nõude võimalikuks aluseks.

MAAKOHTU LAHEND

8. Tartu Maakohus võttis 11. juuni 20019 otsusega vastu hageja hagist osalise loobumise ning

lõpetas menetluse põhinõude 12 368 eurot 30 senti ületavas osas, saamata jäänud tulu ja

üürinõude osas. Maakohus rahuldas hagi põhinõude osas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

12 368 eurot 30 senti, viivise 3467 eurot 91 senti ning viivise protsendina põhinõudelt alates

12. juunist 2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku mitte

rohkem kui põhinõude ulatuses. Maakohus jättis rahuldamata kolmanda isiku taotluse tema

menetlusest kõrvaldamiseks. Maakohus jättis kolmanda isiku kulud tema enda kanda ning

ülejäänud menetluskulud kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu 3217 eurot 50 senti ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 sätestatud määras

menetluskulude lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

Hageja täpsustas 22. mai 2019 kohtuistungil nõuet ning palus mõista kostjalt välja 12 368 eurot

30 senti koos viivistega. Hageja loobus 5. juuli 2017 kohtuistungil saamata jäänud tulu ja

üürinõudest, samuti vähendas 22. mai 2019 kohtuistungil põhinõuet, st hageja ei nõua kahju

hüvitamist 12 368 eurot 30 senti ületavas osas.

OÜ JUNTSON HALDUS (I kd, tl 57) ja M.K. ütlustega (I kd, tl 126) on tõendatud, et veeavarii

toimus 30. septembril 2015 ja kahtlust pole kahjustuste muul ajal tekkimise suhtes. Kostja ei

ole esitanud tõendeid, et kahju tekkis muul ajal. OÜ JUNTSON HALDUS teatise (I kd, tl 57)

kohaselt toimus veeavarii likvideerimine liite pressimise teel. Veeavarii ei saanud olla

põhjustatud asjaolust, et remonditööd torude osas kostja korteris olid väidetavalt lõpetamata,

kui veeavarii likvideerimiseks piisas üheainsa liite pressimisest. Tegemist oli puudulikult

teostatud torutöödega. Eluliselt mitteusutavad on kostja väited remonditööde mittelõpetamise

kohta olukorras, kus kostja on teavitanud korteriühistut remonditöödest, mis toimuvad kuni 1.

oktoobrini 2015 (I kd, tl 78). Veeavarii toimus 30. septembril 2015 pärast tööpäeva lõppu, s.o

mõned tunnid enne kostja teavituses märgitud tähtaja lõppu.

Kuivõrd liide pressiti kostja seadusliku esindaja poolt saadetud isiku poolt, siis puudub alus ette

heita hagejale, et ta ei ole kostjat teavitanud piisavalt kiiresti. Hageja teavitas kostjat veeavariist

ka kirjalikult ja telefonitsi (I kd, tl 26–29, 54–56, 58).

Pooled vaidlevad selle üle, kes on vastutav hagejale veekahju tekitamise eest. Maakohus leidis,

et kostja korteris torutöid teostanud isik oli enda arvates torutööd teostanud ja korterist

lahkunud. Kostja korteris olid radiaatorid vahetatud, seega võib järeldada, et torutööd olid

lõpetatud. Maakohus nõustus hagejaga, et on tavapärane, et radiaatorite vahetamisel või muudel

torutöödel suletakse torude otsad (I kd, tl 73). Puudub alus kahelda tunnistaja M.K. ütlustes,

mille kohaselt võttis ta pärast veeavarii toimumist ühendust Jüri Juntsoniga, kes ütles, et tal on

teated survestamise toimumisest üleval olnud ja tema süüd omaks ei võta (I kd, tl 126). Seega

oli kostja teadlik, et kütteperioodi algusega seotud veesüsteemi survestamine toimub vahetult

enne kütteperioodi algust. Seega olid radiaatorid kostjale kuuluvas korteris vahetatud enne

kütteperioodi algust, kuid veeavariid mittevälistaval viisil. Kostjapoolne järelevalve torutööde

osas oli puudulik. Kostja korteris toimunud radiaatorite vahetuse ebapiisav kvaliteet tõi kaasa

kahju tekkimise hagejale.

KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras

ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomandi reaalosas

lekkinud toru tõttu teisele korteriomanikule kahju saab pidada omandi tavakasutusest tekkiva

mõju ületamiseks. Kostja esitatud tõendid (II kd, tl 173–177) ei ole kahju arvestust muutvad

olukorras, kus kahju tekkis 30. septembril 2015.

Eriteadmistega isiku K. Saha arvamuse (I kd, tl 111–120) kohaselt moodustab vajalike

ehitustööde maksimaalne maksumus 4490 eurot 40 senti (käibemaksuta), s.o käibemaksuga

5388 eurot 48 senti ja lisakulud 12%, s.o 646 eurot 62 senti, kõik kokku 6035 eurot 10 senti.

Maakohus nõustus K. Saha seisukohtadega, mis ei ole seotud põrandakahjustuste ulatusega.

M. Kombo ekspertarvamuse (I kd, tl 18–22) kohaselt tuleb lagedes ja seintes märgunud

kipsplaat ja mineraalvill asendada uuega. Kogu korteris tuleb teostada maalritööd. Vannitoas

tuleb teostada seinte hüdroisolatsioontööd ja plaatimistööd. Pakettpõrandad koos alusplaadi ja

põrandaliistudega kogu ulatuses välja vahetada. Pundunud siseuks tuleb asendada uuega.

Vaidlust ei ole, et hagejal oli korteris põrandal naturaalparkett. Põranda kahjustuste esinemine

on tõsikindlalt tuvastatud ja põrand 38 m2 ulatuses (I kd, tl 109, 116, 126) koos alusplaadi ja

põrandaliistudega tuleb välja vahetada. Põranda vahetuse kulu tuleb arvestada Laiers Grupp

OÜ hinnapakkumises märgitud ulatuses (I kd, tl 109), s.o põranda ehitamine 1979 eurot, parketi

paigaldus 2670 eurot ja põrandaliistud 1300 eurot, kokku 5949 eurot.

Köögitehnika (I kd, tl 100–101, 113) ja mööbli osas kahju ei ole esinenud (I kd, tl 114). Hageja

oma nõuet 22. mai 2019 kohtuistungil vähendades on selle seisukohaga sisuliselt nõustunud.

K. Saha seisukohas nimetatud (I kd, tl 118) tööde maksumusest (v.a põranda vahetus) tuleb

välja mõista kostjalt 3891 eurot (käibemaksuta), ja lisakulud 12% 560 eurot 30 senti, kokku

5229 eurot 50 senti (käibemaksuga). Laiers Grupp OÜ hinnapakkumisest (I kd, tl 109 seoses

põranda vahetusega) on põhjendatud välja mõista kostjalt 5949 eurot (käibemaksuta). Kokku

tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 12 368 eurot 30 senti ja viivis alates 11. detsembrist

2015 kuni otsuse tegemiseni 11. juunil 2019 summas 3467 eurot 91 senti ja viivis alates

12. juunist 2019 protsendina kahjuhüvitisest selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel kostja kanda, mõistis kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud 3217 eurot 50 senti ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113

sätestatud määras menetluskulude lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Kolmanda isiku

menetluskulud jättis maakohus tema enda kanda, kuivõrd kolmas isik ise taotles enda kaasamist

menetlusse kostja poolel.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

9. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt peab kahju tõendama hageja. Hageja peab tõendama, et just

hageja poolt väidetud 30. septembril 2015 toimunud veekahju on põhjuslikus seoses tema

kahjunõudega. Ekspert K. Sahk ei saanud kinnitada, et kahju oli tekkinud just kostja korteris

toimunud veekahju tulemusel, kuivõrd ei saa välistada, et kahju võis tekkida muul ajal. Kahju,

mis tekkisid just 30. septembri 2015 veeavarii tagajärjel hageja korteris, ei ole selge, sest hageja

ei ole seda tõendanud. Kahju, mida hageja nõuab, on tuvastatud 22 päeva hiljem.

Töö kvaliteedi tuvastamiseks ja lekete, sh avariide vältimiseks, oli vaja läbi viia survestamine

enne keskküttesüsteemi vee laskmist. Veeavarii oli toimunud põhjusel, et püstakus ei toimunud

enne kütteperioodi algust survestamist ning OÜ JUNTSON HALDUS töötaja avas kraani

sellest ühistut ja kostjat teavitamata. Tegemata survestamine välistab kostja vastutust. Veeavarii

tekkis OÜ JUNTSON HALDUS tegevuse tagajärjena.

Hageja ei teinud jõupingutusi veekahju ärahoidmiseks.

Kostja vastutust välistab asjaolu, et keskküttesüsteem, sh korteriomandites asuvad radiaatorid,

on korteriomanike kaasomand ning sellise avarii eest on vastutavad kõik korteriomanikud ehk

korteriühistu. Kostja korteriomanikuna ei vastuta ainuisikuliselt küttesüsteemi püstikute

korrasoleku eest.

Kahju suuruseks saab lugeda 2344 eurot 52 senti (II kd, tl 172). Tegemist on summaga mis

kuluks hagejal käesoleval hetkel kahjude likvideerimiseks. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et

kostja poolt esitatud tõendid (II kd, tl 173–177) ei ole kahju arvestust muutvad olukorras, kus

kahju tekkis 30. septembril 2015.

Ekspert K. Sahk leidis, et hageja korteri põrandate kahjustuste osas ei saa absoluutse kindlusega

väita, et need oleksid tekkinud just 30. septembri 2015 veekahju tulemusel. Põrandate kahju

võis tekkida ka mittevastava põrandate hooldamise tehnoloogia rakendamise tulemusel.

Menetluskulude jaotuse juures kuulub kohaldamisele TsMS § 168 lg 4. Hageja nõue oli 38 598

eurot 81 senti, millest hageja on loobunud 26 230 euro 51 sendi ulatuses. Tuginedes

TsMS § 168 lg 4 oleks maakohus pidanud jätma menetluskulud hagist loobumise osas hageja

kanda.

10. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata, maakohtu otsus

muutmata ning menetluskulud kostja kanda.

11. Kolmas isik toetas kostja apellatsioonkaebust. Hageja hagiavaldus on paljasõnaline ning

tõendamata. Hagejale väidetava kahju tekkimise eest saab vastutada eelkõige OÜ JUNTSON

HALDUS. Hageja ei ole kahju suurust tõendanud. Hageja ei ole väidetava kahju tekkimisel

tegutsenud kahju vähendaval viisil. Kolmas isik ei saa vastutada väidetava kahju eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna

alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse esitamisega

kaasnenud menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega maakohus võttis hageja

osalise nõuetest loobumise vastu. Ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ei

kontrolli. Maakohtu otsus on selles osas jõustunud.

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult lugenud esitatud tõenditega

tuvastatuks, et hagejale kuuluvas korteris toimus 30. septembril 2015 veekahjujuhtum.

Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja maakohtu poolt tuvastatut, et kostja korteris tehti

ajavahemikul 18. augustist 2015 kuni 1. oktoobrini 2015 remonditöid, sh vahetati radiaatorid.

Kostjale kuuluv korter paikneb hageja korteri kohal. OÜ JUNTSON HALDUS selgituse

kohaselt avas tehnik 30. septembril 2015 pärast kella viit õhtul sulgemiskraanid, kuna üks

püstik ei läinud soojaks. Umbes kell 19.30 helistati korterist XX , et laest tuleb vett. Tehnik

teavitas kostjat, kes saatis korterisse torumehe, kellelt oli töö tellitud. Torumees pressis liite ja

avarii sai likvideeritud.

Kostja apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt on maakohus kahjujuhtumi toimumist

vastuoluliselt tuvastanud, on paljasõnalised. Maakohus on põhjendatult leidnud, et

OÜ JUNTSON HALDUS ja M.K. ütlused tõendavad, et veeavarii toimus 30. septembril 2015.

Kostja tugineb kahju tekitanud sündmuse aja puhul K. Saha 27. oktoobri 2017 täiendavatele

seisukohtadele, mille kohaselt: „ühelgi kahjustusel ei ole ei arvamuse koostaja ega ka varasema

eksperdi jaoks küljes etiketti ajalise toimumise kohta“. Nimetatu on üldine, belletristlik väljend,

millega ekspert vastab kostja küsimusele: „kas saab kindalt väita, et põranda kahjustused

tekkisid just 30. septembril 2017 XXXXXX korterist X toimunud vee läbijooksu tõttu?“.

Ekspertiis viidi K. Saha poolt läbi kaks aastat pärast kahjujuhtumi toimumist. Ka kostja ise ei

vaidlustanud menetluses veeavarii toimumist: „kostja korteriomandis oli leke vaid ühes toas“;

„veekraani avamine põhjustas veekahju“ (I kd, tl 49, 144).

14. Maakohus on õigesti kohaldanud kahju tekkimise ajal kehtinud korteriomandiseadust

(2000), mille § 11 lg 1 kohaselt kohustub korteriomanik hoidma korteriomandi reaalosa korras

ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samasugune kohustus on

korteriomanikul ka kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 ja AÕS § 72

lg-st 5 tulenevalt. Riigikohus on olnud seisukohal, et korteriomaniku kohustus hoiduda teistele

korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduses erisätetega ning

ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju

tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS (2000) § 11 kõrval teisi sätteid,

sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu 13. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12,

p 10).

Kostjal oli kohustus hoida korteris radiaatorid ja selle teenindamiseks vajalik torustik korras ja

tagada, et ei tekiks kahju teistele korteriomanikele. OÜ JUNTSON HALDUS selgituse kohaselt

likvideeris kostja enda poolt saadetud asjatundja avarii. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on

õigesti tuvastanud, et kostja on oma KOS § 11 lg-st 1 tulenevat kohustust rikkunud.

15. Kahju hüvitamise nõude eelduseks VÕS § 115 lg 1 alusel on see, et rikkumine ei oleks

vabandatav. KOS (2000) § 11 lg 3 esimene lause sätestas, et korteriomanik ei vastuta oma

kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud

mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle

vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult

oodata. Seega on hagejal kostja vastu nõue siis, kui kostjapoolne kohustuse rikkumine ei olnud

vabandatav.

Ringkonnakohus leidis 29. juuni 2018 lahendis, et kostja on täitnud KOS § 11 lg 1 p-s 1

sisalduva

teavitamiskohustuse

ja

teatanud

remonditöödest

nii

korteriühistut

kui

OÜ-d JUNTSON HALDUS. Samas on ringkonnakohus väljendanud seisukohta, et ainuüksi

KOS § 11 lg 1 p-s 1 sisalduva teavitamiskohustuse täitmine ei anna alust kohaldada KOS § 11

lg-t 3 ja vabastada kostjat vastutusest.

Kostja ei ole menetluses esitanud uusi tõendeid, mis viitaksid KOS (2000) §11 lg-s 3 nimetatud

vääramatule jõule. Kostja ei ole asja uuel menetlemisel maakohtus toonud esile seda, mis

viitaks kostja mõjusfäärist väljaspool olevale asjaolule ja annaks aluse kostja vastutusest

vabastamiseks. Kostja ei ole menetluses tõendanud, et veeavarii ei olnud välditav, st rikkumine

oleks olnud vabandatav.

Ringkonnakohus jääb oma seisukoha juurde, et üksnes korteriühistu ja halduri teavitamine

remonditöödest ei ole piisav kostja vastutusest vabanemiseks. Tööd pidid kostja korteris kestma

ligikaudu pooleteise kuu jooksul. Niivõrd pika aja kestel võib tulla maja küttesüsteemis ette

ootamatu tööde tegemise vajadus ja seda isikute poolt, kes ei pruugi lugeda teadete tahvlile

paigaldatud sõnumit. Kostja teavitus OÜ-le JUNTSON HALDUS korteris käimas olevatest

ehitus- ja remonditöödest on üldsõnaline. Selles teates puudub viide, millised korteriomanike

tööd või toimingud tuleks kindlasti kostjaga kooskõlastada (II kd, tl 194). Kahju tekkimist oleks

kostja saanud praegusel juhul kergesti vältida näiteks vastava sildiga otse kraani läheduses. OÜ

JUNTSON HALDUS selgituse kohaselt puudusid kraani juures hoiatavad märkused selle

sulgemise kohta. Kütteperioodi algus ei tulnud ootamatult ning kostjale pidi olema teada, et

kraanid avatakse ja vesi lastakse küttesüsteemi.

16. Hageja on menetluse jooksul oma nõude suurust korduvalt muutnud, loobudes nii saamata

jäänud tulu kui ka üüritasu nõudest ning piiranud oma nõuet rahaliselt maakohtu 19. detsembri

2017 otsusega väljamõistetud summa ulatusega.

Maakohus on tuginenud kahju suuruse kindlakstegemisel K. Saha arvamusele (I kd,

tl 111–121) ning Laiers Grupp OÜ hinnapakkumisele (I kd, tl 109).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega väljamõistetud kahju suuruse osas.

Maakohus on tuginenud K. Saha arvamusele vajalike tööde maksumuse osas. Nimetatud

arvamusest nähtub üheselt selgelt, millised on need konkreetsed tööd, mis on vajalikud

kahjustatud korteri avariieelse seisundi taastamiseks ning millises mahus ja ulatuses on need

põhjendatud. Maakohus arvestas õigesti K. Saha poolt loetletud vajalike tööde hulgast maha

põrandatööde maksumuse. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja korteris oli puitparkett,

mitte laminaatparkett, nagu on ekslikult märgitud K. Saha arvamuses. Kuivõrd K. Saha

arvamuses on toodud põrandatööde maksumus arvestades laminaatparketi hinda, siis maakohus

jättis arvamuse selles osas õigustatult arvestamata ning lähtus Laiers Grupp OÜ

hinnapakkumises märgitud põrandatööde ja materjali hinnast.

Kostja ei esita ühtegi sisulist vastuväidet K. Saha arvamuses toodud vajalike tööde

maksumusele, vaid vaidleb üldsõnaliselt asjatundja arvamusele vastu. Kostja leiab, et

asjatundja arvamuse kohaselt ei saa kindlalt väita, et kahju oli tekkinud just kostja korteris

toimunud veekahju tulemusel, kuivõrd ei saa välistada, et kahju võis tekkida muul ajal ning et

põrandate kahju võis tekkida ka mittevastava põrandate hooldamise tehnoloogia rakendamise

tulemusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga kahjunõude suuruse osas. Reeglina ei saa uut

konstruktsiooni asendada vanaga. Põrandatööde maksumust ei lükka ümber ka väide, et

põrandad võisid olla ka enne kahju tekkimist halvas seisundis. Just niisuguses olukorras ei

pruugi olla võimalik vaid osaline remont (vana materjali ühendamine uuega). Maakohus lähtus

põhjendatult K. Saha arvamuses toodud tööde maksumusest.

Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et kahju suuruseks saab olla vaid 2344

eurot 52 senti (II kd, tl 172–177), s.o summa, mis kuluks hagejal käesoleval hetkel kahjude

likvideerimiseks. Maakohus lähtus põhjendatult vajalike tööde kindlaks tegemisel OÜ Rentnet

ehitusinsener-ekspert M. Kombo ekspertarvamusest (I kd, tl 18–22), mis on tehtud vahetult

pärast veeavarii toimumist. Ekspertarvamuse kohaselt tuleb lagedes ja seintes märgunud

kipsplaat ja mineraalvill asendada uuega. Kogu korteris tuleb teha maalritööd. Vannitoas tuleb

teostada seinte hüdroisolatsioontööd ja plaatimistööd. Pakettpõrandad koos alusplaadi ja

põrandaliistudega kogu ulatuses välja vahetada. Pundunud siseuks tuleb asendada uuega.

Loetletud tööd ühtivad ka ekspert K. Saha arvamuses loetletud vajalike töödega. Kostja poolt

toodud hinnapakkumustes ei ole toodud kõiki vajalikke töid ega materjale. Nii ei ole kostja

hinnapakkumustes arvestatud nt ruumide kuivatamise, kipsplaatidest karniisi ehitamise,

materjalide transporti, ripplae valgusteid vms. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et

hinnangu tegemine 22 päeva pärast avarii toimumist on ebamõistlik aeg.

17. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus hageja kahjuhüvitamise nõude vähendamisele

VÕS § 139 alusel. Kostja on ise apellatsioonkaebuses avaldanud, et hageja väitel teavitas korter

XX elanik koheselt korteriühistu esimeest, kes jõudis hoonesse 45 minuti pärast. Selleks ajaks

oli põrand kaetud 10 cm veekihiga. Kostja apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt oleks

praegusel juhul olnud kahju võimalik ära hoida vee kohese ja kiire ära kuivatamisega, on

paljasõnaline. Üldsõnaline on ka kostja viide K. Saha arvamusele, mille kohaselt on „kõiki

kahjustusi võimalk kas ära hoida või nende tulemus minimaliseerida“. Kostja ei ole tõendanud,

et torude survestamine oli kolmanda isiku kohustus, mis oleks praegusel juhul vältinud kahju

tekkimist. Kostja ei ole tõendanud, et tema korteris läbiviidavad remonditööd pidid lõppema

kolmanda isiku poolt tehtava survestamisega.

Iseenesest on õige kostja apellatsioonkaebuse väide, et küttesüsteemi torustik ei kuulu

korteriomandi reaalosa koosseisu. Kostja viis aga läbi töid, mille eesmärgiks oli küttesüsteemiga

liitumine. Seega ei olnud teistel korteriomanikel kuidagi võimalus tagada kostja torustiku

korrasolekut enne, kui vajalikud tööd olid lõpetatud. Lisaks on korteriomanik KOS (2000) § 11

lg 1 p 1 järgi kohustatud ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samasugune kohustus on

korteriomanikul ka kehtiva KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi.

Ringkonnakohus leiab, et hageja kahju on põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega.

18. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta

menetluskulude jaotust maakohtu menetluses.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jaotanud menetluskulud. Kuigi hageja on

menetluse jooksul osast oma nõudest loobunud, leidis maakohus põhjendatult, et

menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda TsMS § 163 lg-st 2, mitte TsMS § 168 lg-st 4, nagu

väidab kostja apellatsioonkaebuses.

TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on

kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna

või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Maakohus viitas

menetluskulude jaotuse üle otsustamisel, et hageja oli 27. oktoobril 2017 kompromissina

pakkunud välja 13 000 eurot. Selleks ajaks oli hageja loobunud vaid väiksest osast oma nõudest,

s.o saamata jäänud üüritulust ca 4000 euro ulatuses. Hagi esitati 12. jaanuaril 2017 kokku ligi

38 500 euro väljamõistmiseks. Seega oli hageja suhteliselt suure nõude juures menetluse

alguses nõus kompromissi korras leppima summaga, mis on ligilähedane maakohtu otsusega

väljamõistetud summale. Maakohus lähtus põhjendatult TsMS § 163 lg-st 2 ning maakohus ei

ole menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud.

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1

alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Kolmanda isiku menetluskulud tuleb jätta

TsMS § 167 lg 2 alusel tema enda kanda.

19. Ringkonnakohus

lahendas

asja

kirjaliku

menetluses.

Hageja

esitas

vastuse

apellatsioonkaebusele ise. Hageja ei ole esitanud kohtu poolt määratud tähtajaks

menetluskulude nimekirja. Tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt ei ole hagejal

ringkonnakohtu

menetluses

menetluskulusid

tekkinud. Seega hagejale hüvitatavad

menetluskulud rtingkonnakohtus puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke