3-18-1318/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1318

Haldusasi

XX kaebus Erakondade Rahastamise Järelevalve

Komisjoni 04.06.2018 ettekirjutuse nr 71 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.04.2019 otsus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – XX, esindaja vandeadvokaat Toomas

Pikamäe

Vastustaja – Erakondade Rahastamise Järelevalve

Komisjon, esindajad LO, KT ja HL

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 11.12.2019

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.04.2019 otsus

nr 3-18-1318 muutmata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 20.01.2020 (HKMS § 212

lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-18-1318

2(11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) kohustas 04.06.2018

ettekirjutusega nr 71 XX tagastama Tallinna linnale keelatud annetus 1011,84 eurot,

kõrvaldama puudused MTÜ-le Eesti Keskerakond (Keskerakond) esitatud 2017. a kohaliku

omavalitsuse (KOV) volikogu valimiskampaania aruandes ja esitama tõendid nimetatud

kohustuste täitmise kohta.

Väljaandes Столица (Stolitsa) 22.05.2017 ilmunud artikli (pealkiri eesti keeles: „Kandidaat on

selgunud: Tallinna linnapeaks võib saada XX“) sisuks on Keskerakonna liikme XX poliitiline

reklaam seoses 2017. a KOV volikogu valimistega. Seega on artikli avaldamine Tallinna linna

keelatud annetus XX-le.

Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) nõukogu 18.08.2005 kinnitatud ajalehe põhitunnuste kohaselt

ei peeta ajaleheks riigiasutuse, kohaliku omavalitsusorgani või ettevõtte infolehte. Tallinna

linna infolehtede väljaandja on Tallinna Linnakantselei koosseisu kuuluv linna avalike suhete

teenistus, mis põhimääruse p 1.2 kohaselt allub ja annab aru linnapeale. Põhimääruse p 4.1.1

järgi teenistus kogub, süstematiseerib ja levitab linnavalitsuse liikmete ning linna asutuste

ametlikku tegevust kajastavat teavet. EALL-i 29.01.1998 üldkoosolekul heaks kiidetud Eesti

ajakirjanduseetika koodeksi p 2.3 sätestab, et ajakirjanik ei tohi olla kajastatava asutuse või

institutsiooni teenistuses. Tallinna Linnakantselei väljaantavad infolehed, sh Stolitsa, ei ole

käsitatavad sõltumatute toimetustega vaba ajakirjandusena, vaid on linnapea otsealluvuses

olevad linna ametkondliku teabe edastajad. Erinevalt Eesti Rahvusringhäälingust (ERR) ei ole

Tallinna linnameedial sõltumatuse tagamise reegleid.

Seadustes ei ole toodud poliitilise ega valimisreklaami mõisteid. Tegemist on määratlemata

õigusmõistetega. EALL nõukogu 14.06.2007 kinnitatud reklaami ja ajakirjandusliku sisu

eristamise hea tava p 1 kohaselt käsitatakse reklaamina igasugusel kujul kindla isiku poolt

tellitud teavet sõnas, pildis või helis, mille eesmärgiks on veenda või mõjutada kindlat

auditooriumit. ERJK loeb poliitiliseks reklaamiks avalikult levitatavat teavet erakondade või

üksikisikute valimistel osalemise ja erakonna või üksikisiku valimislubaduste, programmiliste

seisukohtade jne kohta. Kõnealune artikkel kuulub poliitilise kommunikatsiooni hulka, sest

valimistel osalemine ei ole ametniku ametitegevus ja artikli eesmärk on mõjutada valijate

otsuseid ja valimistulemusi. Artiklis tutvustatakse XX kui mõjukat ja usaldusväärset isikut ning

mõjutatakse valijaid hääletama XX poolt. Kirjutis lähtub Keskerakonna Tallinna nõukogu

otsusest, millega nimetati Tallinna linnapea kandidaadiks senine linnapea kohusetäitja XX.

Munitsipaalteabe edastamisel ei ole vajalik keskenduda ühe erakonna sisestruktuuri

ettepanekule. XX esitab ja reklaamib kirjutises enda kui 2017. a KOV volikogu valimistel

osaleva Keskerakonna liikme seisukohti.

Tallinna linn on avalik-õiguslik juriidiline isik. Seega on reklaami avaldamine Tallinna linna

poolt XX-le tehtud juriidilise isiku annetus, mis on erakonnaseaduse (EKS) § 123 lg 2 p 2

kohaselt keelatud. Tegemist on rahaliselt hinnatava hüvega – reklaami avaldamisega Tallinna

linna infolehes linna eelarvelistest vahenditest sai XX soodustuse reklaami maksumuse võrra.

Tallinna Linnakantselei kinnitusel ei ole Stolitsal reklaami hinnakirja. Arvestades ajalehtede

trükiarvu, saab analoogia põhjal Stolitsas avaldatud reklaami hinna määrata võrdlevalt

Lasnamäe lehe hinnakirjaga. Reklaamiartikli maksumuse määramise aluseks on sellest

hinnakirjast võetud soodsaim – täislehekülje hind 1054 eurot, millele lisandub käibemaks.

Ettekirjutuse õiguslikud alused on EKS § 121 lg 3, § 123 lg 1 ja lg 2 p 2, § 124 lg 1 ning § 1211

lg 1 p 2 ja lg 2 p-d 1 ja 2.

2. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse ettekirjutuse nr 71 tühistamiseks.

3-18-1318

3(11)

ERJK esimees QQ ja aseesimees CC ei ole erapooletud, sest esitasid meedias nii enne kui ka

pärast kõnealuse artikli ilmumist kaebaja kohta negatiivseid hinnanguid. See mõjutas

tõenäoliselt ettekirjutuse tegemist. ERJK tööd korraldavad esimees ja aseesimees, kes

mõjutavad otseselt menetluse kulgu ja ERJK otsuste sisu. ERJK teenistujad alluvad esimehele

või tema äraolekul aseesimehele. QQ ja CC on kauaaegsed ERJK liikmed ning võib eeldada, et

uuemad liikmed lähtuvad otsuste langetamisel QQ ja CC arvamustest.

Artikkel ei ole keelatud annetus EKS § 123 lg 2 p 2 tähenduses. EALL-i hea tava ja

reklaamiseaduse (RekS) järgi on reklaami mõiste sisustamisel oluline reklaami tellija. Stolitsa

avaldas artikli kaebaja poolse tellimise, teadmise või nõusolekuta. Seega ei ole artikkel reklaam.

Ettekirjutuses ei ole viidatud tõenditele, mis kinnitaks, et kaebaja vastas artikli autori

küsimustele või teadis selle avaldamisest. ERJK arusaam poliitilisest reklaamist tähendab, et

ükskõik milline uudislugu mõnest erakonnast või selle liikmest on selle erakonna või liikme

valimisreklaam ning seega ka keelatud annetus, sõltumata sellest, kas isik soovis artikli

avaldamist või mitte. Ükski erakond ei saa kontrollida teda puudutavat uudisvoogu.

Artikkel ei vasta EKS § 121 lg 3 tingimustele: kaebaja ei teinud 2017. a kevadel

valimiskampaaniat ega olnud kursis artikli koostamise ja avaldamisega, mistõttu ei saanud tal

olla tahet teha valimisreklaami ega kasutada selleks avalikke vahendeid. Kaebajal puudus 2017.

a mais vajadus artiklis väidetavalt avaldatud reklaami järele, sest kõnealusel kuul mainiti

kaebajat meedias kokku 722 korral, sh avaldasid kõik suuremad meediakanalid uudise, et

kaebaja valiti Keskerakonna linnapeakandidaadiks. Artikkel ei sisalda uusi väiteid, vaid on

kokkuvõte erinevatest kaebaja kohta avaldatud uudistest ja artiklitest. Seega ei reklaaminud

kaebaja 22.05.2017 artiklis oma seisukohti. Artikkel avaldati rohkem kui neli kuud enne

valimispäeva (vrd Riigikohtu 10.11.2016 otsuse nr 3-3-1-50-16, p-d 16 ja 20, kus peeti oluliseks

seda, et reklaamid avaldati vahetult enne valimisi).

Väär on ka ettekirjutuses esitatud väide, et Stolitsa ei ole käsitatav sõltumatu toimetusega vaba

ajakirjandusena. Teavituse sisu määratlemine ei sõltu teavituse tegija õiguslikust seisundist (vrd

ajalehe Sirp seost Kultuuriministeeriumiga). See, et Stolitsa ei ole EALL-i arvates vaba

ajakirjandus, ei tähenda seda, et ajalehe toimetus on teabe avaldamisel piiratud ega või avaldada

artikleid omal algatusel. Stolitsa on ajakirjanduse eneseregulatsiooni organi – pressinõukogu –

liige. Tallinna linnapea ei juhi Stolitsa toimetuse tööd ega vastuta selle eest. Linnaleht nagu

Stolitsa võib lisaks linna tegevusest teavitamisele kajastada ka muid avalikkust huvitavaid

sündmusi. Stolitsas on ilmunud uudised ka teiste erakondade linnapeakandidaatide kohta.

3. ERJK palus jätta kaebuse rahuldamata, jäädes ettekirjutuse põhjenduste juurde.

Kaebaja väited QQ ja CC kallutatuse kohta on alusetud. ERJK ei anna oma menetluses

hinnangut inimestele, vaid langetab otsuse kogutud tõendite põhjal, arvestades kehtestatud

töökorda. ERJK-l on 9 liiget. Menetlust alustati Eesti Reformierakonna avalduse alusel. ERJK

võttis seisukoha iga avalduses nimetatud artikli osas eraldi ja kuulas kaebaja ära. See, et ERJK

esimehel ja aseesimehel on rohkem ülesandeid kui teistel liikmetel, ei tähenda, et nad

mõjutaksid ERJK tööd. ERJK otsused tehakse poolthäälte enamusega ja liikmed on

otsustamisel iseseisvad. Liikmetel ei ole õigust hääletamisest keelduda või jääda erapooletuks.

Käesoleval juhul leidis 8 liiget 9-st, et tegemist on poliitilise reklaamiga.

Avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku

tutvustamiseks ja reklaamimiseks tehtud kulutuste katmine on keelatud annetus (EKS § 123 lg

2 p 2, § 121 lg 3). Lubamatu on kasutada erakonna poliitiliseks reklaamiks väljaandeid, mille

eesmärk on avalikke ülesandeid puudutav teavitustegevus ja mida rahastatakse linna eelarvest.

3-18-1318

4(11)

Kirjutisi tuleb hinnata, lähtudes nende sisust ja mõjust auditooriumile. Vastustaja hindas

kirjutisi ja otsustas, et nende sisuks on kaebaja poliitiline reklaam. ERJK-l puudus vajadus

hinnata, kas tegemist on lubatud reklaamiga RekS tähenduses. Valimiskampaania tunnuseks ja

osaks on poliitilise reklaami tegemine ning seda tuleb hinnata EKS-i tõlgendades. EKS-i järgi

ei ole annetuse saaja teadmine või tahe oluline ja annetaja ei pea reklaami tellima. Annetus on

see, kui erakonnale või selle liikmele loovutatakse rahaliselt hinnatav hüve. Annetuse

tagastamine ei ole karistus, vaid seaduse rikkumisele eelnenud olukorra taastamisele suunatud

haldusmeede. Artiklis puuduvad viited algallikatele. Ka see, kui toimetus kogus teavet omal

algatusel ja avalikest allikatest, ei muuda fakti, et Stolitsas ilmus artikkel, mis on käsitatav XX

poliitilise reklaamina. Puudub alus väita, et artikkel ilmus kaebaja tahte vastaselt ja tema

teadmata. Tallinna linna infolehti annab välja linna avalike suhete teenistus, mis allub

linnapeale. See eeldab, et linnapea on kursis ja vastutab toimetuse sisulise töö eest. Asja

lahendamisel ei ole tähtsust, kui palju ilmus kaebaja kohta 2017. a mais muudes väljaannetes

artikleid või uudiseid. EKS-s ja valimisseadustes ei ole määratud valimiskampaania ajalist

algust. Teabe levitamine erakonna ja tema tegevuse kohta on erakondade põhitegevus sõltumata

valimiste toimumisest. Seega tuleb poliitiliseks reklaamiks lugeda mistahes valimiste eelsel ajal

ilmunud erakonna liikme reklaami. Artikli ilmumise ajal oli kaebaja teadlik enda

kandideerimisest 2017. a KOV volikogu valimistel.

Linna infoleht ei ole vaba ja sõltumatu ajakirjandus, vaid linnapea otsealluvuses tegutsev linna

ametkondliku teabe edastaja. Sellise infolehe toimetus peab oma töös arvestama linna

õigusaktide ja töötajate ametijuhenditega. Ametijuhendite järgi ei ole teenistujatel õigust

tegutseda poliitilise kommunikatsiooni valdkonnas oma äranägemisel. Kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse (KOKS) § 6 ei sätesta omavalitsuse ülesannete hulgas vaba

ajakirjandusväljaande ülalpidamist ega poliitilise tegevuse korraldamist ja selle kohta teabe

avaldamist. KOKS § 2 lg 1 sätestab omavalitsuse juhtorganite kohustuse lähtuda kohalike

elanike õigustatud vajadustest ja huvidest. See õigustab elanikele omavalitsuse tegevuse kohta

teabe edastamist, kasutades selleks proportsionaalseid infokanaleid, kuid ei anna alust teavitada

tasuta erakonna, valimisliidu või üksikkandidaadi poliitilisest tegevusest ega poliitikute

programmilistest eesmärkidest omavalitsuse territooriumil. Pressinõukogu ei tegele reklaami

küsimustega.

4. Tallinna Halduskohus jättis 01.04.2019 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

EKS § 123 lg 2 p 2 kohaselt on keelatud erakonnale või erakonna liikmele tehtav juriidilise isiku

annetus. Juriidilise isiku annetuseks on ka KOV poolt erakonna liikme reklaamimiseks tehtud

kulutused (vt Riigikohtu 10.11.2016 otsus nr 3-3-1-50-16, p 11). Ettekirjutuses on õigesti leitud,

et vaidlusalune artikkel väljub linnavõimu ametliku teabe raamidest ja kuulub poliitilise

kommunikatsiooni valdkonda (p 3.4). Kuna artiklis reklaamitakse kaebajat kui Keskerakonna

linnapeakandidaati, on tegemist kaebaja poliitilise reklaamiga. Eelseisnud KOV volikogu

valimiste kontekstis avaldatud poliitiliselt tasakaalustamata, kaebajat soosiv artikkel ei edenda

avalikke huve ning kuna reklaami avaldamine linna infolehes ei ole tasuta võrdselt kättesaadav

kõigile erakondadele, tuleb seda lugeda Tallinna linna annetuseks kaebajale. Seega on kaebajat

reklaamiva artikli avaldamine Tallinna linna poolt ja vahenditest kaebajale tehtud juriidilise

isiku annetus, mis on EKS § 121 lg 2 p 2 kohaselt keelatud. Kuna selline annetus on keelatud,

on vastustaja õigesti kohustanud kaebajat tagastama annetus ja muutma sellekohaseid

aruandeid.

Asjaolu, et kaebaja ei tellinud artikli avaldamist ega olnud selle avaldamisest teadlik, ei oma

tähtsust, kuna EKS-st ei tulene, et annetuse saamisel oleks oluline saaja aktiivne tegevus või

tahe. Kui erakonnale või erakonna liikmele loovutatakse rahaliselt hinnatav hüve, on igal juhul

3-18-1318

5(11)

tegemist annetusega. Ettekirjutus keelatud annetuse tagastamiseks pole karistus, vaid

haldussunni meede seaduse rikkumisele eelnenud olukorra taastamiseks. Seega on ettekirjutus

lõppjäreldustes õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. EKS § 121 lg 3 ei ole käesoleval

juhul kohaldatav, sest valimiskampaania (st valimiseelse aktiivse agitatsiooni) periood ei olnud

artikli avaldamise ajal alanud.

Kaebaja ei väljendanud haldusmenetluses kahtlust, et QQ ja CC olid erapoolikud, ega esitanud

avaldust nende taandamiseks. Nimetatud isikute väidetav erapoolikus ei oma ka määravat

tähtsust, kuna ERJK liikmed on otsustamisel iseseisvad ning otsus võeti vastu ülekaaluka

häälteenamusega (otsuse poolt hääletas 9-st komisjoni liikmest 8). Arvestades komisjoni

tasakaalustatud koosseisu, pole tõenäoline, et nimetatud isikud võisid mõjutada ERJK otsust ka

muul viisil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. XX palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 01.04.2019 otsus ja uue

otsusega kaebus rahuldada.

Halduskohus rikkus kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet (HKMS § 157 lg 1).

Kohus ei arvestanud kaebuses esitatud väitega, et kaebajal puudus 2017. a mais vajadus

täiendava reklaami järele. Kohus jättis põhjendamatult kõrvale EKS § 123 lg-s 1 sätestatud

annetuse mõiste ega selgitanud, milles seisneb rahaline hüve, mille artikkel kaebajale andis.

Isegi kui nõustuda, et artikkel on hüve põhjusel, et see võis anda kaebajale või Keskerakonnale

valimistel eelise teiste erakondade ja nende kandidaatide ees, on kohus eiranud kaebaja esitatud

tõendeid ja selgitusi selle kohta, et Stolitsa avaldas 2017. a-l enne valimisi uudiseid ka teiste

erakondade esindajatest, sh aktiivse valimisagitatsiooni ajal. Seega on asjakohatu halduskohtu

seisukoht, et artikkel oli poliitiliselt tasakaalustamata, kaebajat soosiv ja teistele erakondadele

tasuta mitte kättesaadav. Kohus jättis arvestamata artikli avaldamise ajaga (ca 3,5 kuud enne

aktiivse valimisagitatsiooni aega ja enam kui 4 kuud enne valimispäeva).

Kohus märkis, et EKS § 121 lg 3 ei ole kohaldatav, sest valimiseelse aktiivse agitatsiooni

periood ei olnud alanud, kuid sisuliselt on selle sättega siiski arvestanud, sest peab artiklit

keelatud annetuseks just seetõttu, et see avaldati eelseisvate valimiste kontekstis. Kaebaja

arvates ei saa valimisreklaamiks lugeda ükskõik mis ajal meedias poliitiku kohta avaldatud

teavet. Kohus pole arvestanud ka sellega, et praktikas on suuremate linnade linnapeade kohta

teabe avalikustamise vastu kõrgendatud avalik huvi. Tegemist ei ole Stolitsa poolt 2017. a-l

kujundatud uudse praktikaga, vaid sellekohast teavet avaldavad kõik meediaväljaanded. Kuna

artikli avaldamine oli tavapärane praktika ja selles ei tehtud üleskutset valida kaebajat, ei saa

lugeda artiklit osaks kaebaja valimiskampaaniast.

Kohus leidis põhjendamatult, et kaebaja teadmatus artikli kirjutamisest ei oma tähtsust.

Riigikohtu 10.11.2016 otsusest nr 3-3-1-50-16 saab järeldada vastupidist. Kaebaja seisukoht on

kooskõlas ka RekS-i ja EALL-i hea tavaga. Stolitsa avaldas artikli kaebaja teadmise ja

nõusolekuta. EKS §-s 123 sätestatud annetuse puhul on oluline, kas annetuse saaja võtab selle

vastu, vastasel korral saaks kolmandad isikud erakonnale või kandidaadile kahju tekitada,

avaldades nende nõusolekuta ja teadmiseta artikleid, mille järgi pole erakonnal või kandidaadil

soovi ega vajadust.

Jääb arusaamatuks, miks loetakse artiklit kaebajale, mitte Keskerakonnale tehtud annetuseks

(vrd Stolitsas 19.05.2017 ilmunud sarnase sisuga artiklit, mille ERJK luges Keskerakonda

toetavaks poliitiliseks reklaamiks ja millega nõustusid ka kohtud haldusasjas nr 3-18-1316).

Kuna halduskohus on kasutanud haldusasjas nr 3-18-1316 tehtud ringkonnakohtu otsuse

3-18-1318

6(11)

põhjendusi, pidi ta olema selle vaidluse asjaoludest teadlik ja jõudma järeldusele, et isegi kui

vaidlustatud ettekirjutus on põhjendatud, on see tehtud valele adressaadile.

Halduskohus leidis vääralt, et QQ ja CC erapoolikus ei omanud asja lahendamisel tähtsust.

Kaebaja ei pidanud haldusmenetluses taotlema nimetatud isikute taandamist, sest

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 10 lg-s 1 sätestatud asjaolude esinemisel peab ametiisik

taanduma ka omal algatusel. Kaebaja seadis 27.02.2018 kirjas kahtluse alla QQ võime juhtida

ERJK-i objektiivselt ja sõltumatult, arvestades tema meedias avaldatud sõnavõtte, ning viitas

24.04.2018 kirjas ka ausa menetluse põhimõtte rikkumisele. Halduskohus jättis tähelepanuta

kaebuse väited, mis puudutasid QQ ja CC mõju teistele ERJK liikmetele ja ametnikele.

Erakondade rahastamise üle järelevalve teostamine ei pea mitte üksnes olema aus, vaid ka aus

välja nägema (vt Riigikohtu 28.06.2017 otsus nr 3-3-1-73-16, p 39).

6. ERJK palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega ja lisades oma varasematele seisukohtadele järgmist.

Vaba meedia avaldas ka uudiseid XX-st 2017. a mais. Jääb arusaamatuks, kuidas see õigustab

uudiste avaldamist Stolitsas. Halduskohus leidis õigesti, et kõnealune artikkel on kaebaja

poliitiline reklaam. Ühtlasi tutvustab reklaam Keskerakonna positsiooni valimistel, kuna

tutvustatakse ühte selle erakonna liiget. Asja lahendamisel ei ole tähtsust, kas artiklis kirjutati

ümber teistes meediaväljaannetes avaldatud uudiseid. Oluline on, et artikkel väljub ametliku

teabe raamidest ja kuulub poliitilise kommunikatsiooni valdkonda, isegi kui kirjutis sisaldas

seejuures ka munitsipaalteabe edastamist (vt Riigikohtu 10.11.2016 otsus nr 3-3-1-50-16).

Teiste erakondade kohta Stolitsas avaldatud artiklid ei ole käesoleva vaidluse esemeks, kuid ka

need võivad olla käsitatavad poliitilise reklaamina. Igal juhul ei saa kaebaja õigustada oma

rikkumist sellega, et teised on samuti sellise rikkumise toime pannud. Poliitiliseks reklaamiks

tuleb lugeda mistahes valimiseelsel ajal avaldatud kandidaadi reklaami, sest õigusaktides ei ole

määratud valimiskampaania ajalist algust ning erakondade finantsaruandluse järgi on teabe

levitamine erakonna ja tema liikmete kohta (sh reklaam) erakondade püsitegevus. Kaebaja oli

artikli avaldamise ajal teadlik enda kandideerimisest 2017. a KOV volikogu valimistel.

Erakondade rahastamine peab olema õiguspärane mistahes ajal.

Halduskohus leidis õigesti, et avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt erakonna või selle

nimekirjas kandideeriva isiku tutvustamiseks ja reklaamimiseks tehtud kulutuste katmine on

keelatud annetus. Linnalehti nagu Stolitsa ei saa samastada vaba ajakirjandusega. KOV

vahendeid saab kasutada ainult avalikes huvides. ERJK on neid asjaolusid ettekirjutuses ja

halduskohtule esitatud menetlusdokumentides põhjalikult analüüsinud.

Kaebaja teadmatus artikli kirjutamisest ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna EKS-st ei

tulene, et annetuse saamisel oleks oluline annetuse saaja aktiivne tegevus või tahe. Ettekirjutuse

saab teha, kui tuvastatakse keelatud annetuse saamine (erakonnale või selle liikmele rahaliselt

hinnatava hüve loovutamine). Keelatud annetuse tagastamine ei ole karistus, vaid sellega

taastatakse seaduse rikkumisele eelnenud olukord. ERJK märgib siiski, et Tallinna linna

infolehe toimetus allub linnapeale ja seetõttu võib eeldada, et linnapea on toimetuse tööga kursis

ja vastutab selle sisu eest. Keelatud annetuse mõiste sisustamisel ei ole vaja tuvastada ka seda,

kas tegemist on reklaamiga RekS tähenduses. EKS-s sätestatud keelatud annetuse mõiste on

laiem ega piirdu vaid reklaami kulude katmisega.

Kaebaja väited QQ ja CC erapoolikusest on oletuslikud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-18-1318

7(11)

7. Vaidlus käib esiteks selle üle, kas Tallinna linna väljaantavas venekeelses infolehes Stolitsa

22.05.2017 avaldatud kirjutis eestikeelse pealkirjaga „Kandidaat on selgunud: Tallinna

linnapeaks võib saada XX“ (I kd, tl 12–13) on käsitatav XX-le Tallinna linna kulul tehtud

poliitilise reklaamina ja seega keelatud annetusena EKS § 123 lg 1 ja lg 2 p 2 tähenduses. EKS

§ 123 lg 1 järgi loetakse annetuseks füüsilisest isikust annetaja poolt vabatahtlikult oma vara

arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatavat rahaliselt

hinnatavat hüve, sealhulgas teenust, välja arvatud vabatahtlikku tööd. EKS § 123 lg 2 p 2 järgi

on keelatud juriidilise isiku (sh KOV) annetused erakonnale või selle liikmele. Keelatud

annetusena EKS § 123 lg 1 ja lg 2 p 2 tähenduses tuleb käsitada ka seda, kui KOV tasub

reklaami eest, mille eesmärk on erakonna liikme reklaamimine mõjustamaks valijaid, mitte aga

avalike huvide edendamine ega avalike ülesannete täitmine, sest seeläbi saab erakonna liige

juriidiliselt isikult (KOV-lt) rahaliselt hinnatava hüve (vrd Riigikohtu 10.11.2016 otsus nr 3-3-

1-50-16, p 11 ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2019 otsus nr 3-18-1316).

Teiseks vaieldakse selle üle, kas kõnealust artiklit saab käsitada ka XX poolt Tallinna linna

kulul tehtud valimiskampaaniana EKS § 121 lg 3 tähenduses. EKS § 121 lg 3 kohaselt on

erakonna nimekirjas kandideerival isikul keelatud oma valimiskampaania läbiviimiseks või

selle teostamiseks kasutada avalikke vahendeid, sh KOV eelarvelisi vahendeid.

Keelatud annetus või keelatud tulu tuleb tagastada selle tegijale või kui see pole võimalik, siis

kanda riigieelarvesse (EKS § 121 lg 3, § 124 lg-d 1 ja 2).

8. Ringkonnakohus selgitas 29.03.2019 otsuses nr 3-18-1316, et avalike vahendite ühe

erakonna huvides kasutamise keeld teenib valimiste võrdsuse tagamise eesmärki. Euroopa

Nõukogu Veneetsia komisjoni ning Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni

demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste ameti (ODIHR) juhistes avalike vahendite

väärkasutamise ennetamiseks ja tõkestamiseks valimistel1 (p 4.4) on selgitatud, et õigustloovad

aktid peavad tagama valimistega seotud sündmuste objektiivse, erapooletu ja tasakaalustatud

kajastamise avalik-õiguslikus meedias. Õigusnormid ja praktika peavad tagama, et selline

meedia ei ole seotud varjatud kampaaniaga mõne kindla kandidaadi või erakonna poolt või

vastu. Kirjeldatud võrdsuse kaitseks peab avalik võim toetama erakondi võrdsetel alustel

seadusega sätestatud tingimustel. Erakondade rahastamine ja avalik-õiguslikus ringhäälingus

erakondade tegevuse kajastamine peavad tuginema seaduses sätestatud tingimustele. Sellised

normid peavad olema selged ja ettenähtavad. Nii peab avalik võim (riik, KOV ja avalik-

õiguslikud juriidilised isikud) vältima erakondade rahastamist või rahaliselt hinnatavate hüvede

pakkumist muudel juhtudel kui otsesõnu seaduses ette nähtud. Erakondade rahastamine

avalikest vahenditest on sätestatud EKS §-s 127 (p-d 10 ja 11). Need seisukohad on asjakohased

ka praeguses asjas, s.o olukorras, kus vaidluse all on avalike vahendite kasutamine ühe

erakonna liikme huvides. EKS sätteid tuleb tõlgendada kooskõlas eespool toodud

põhimõtetega.

9. Ringkonnakohus hindab kõigepealt, kas vaidlusalune kirjutis on käsitatav keelatud

annetusena EKS § 123 lg 1 ja lg 2 p 2 tähenduses.

10. Poliitilise reklaami mõiste sisustamisel saab juhinduda RekS-s sätestatud reklaami

mõistest. RekS § 2 lg 1 p 3 kohaselt käsitatakse reklaamina teavet, mis on avalikustatud

mistahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi

suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

RekS § 2 lg 2 välistab selle seaduse kohaldamisalast teabe, mis võib küll esmapilgul näida

reklaamina, kuid mida vaatamata sellele siiski reklaamiks ei loeta (vrd Riigikohtu 18.05.2017

otsus nr 3-4-1-3-17, p-d 18–21). Ringkonnakohus leiab, et erakonna liikme poliitiline reklaam

1 https://www.osce.org/odihr/elections/227506?download=true.

3-18-1318

8(11)

vastab RekS § 2 lg 1 p 3 tingimustele, sest kuigi sellega ei soovita edendada teenuste või kauba

tarbimist ega avalikes huvides suunata isiku käitumist, on erakonna nimekirjas valimistel

kandideeriva isiku tegevus viidatud sätte tähenduses „ürituse edendamine“. Üritus tähendab

eesti keele seletava sõnaraamatu järgi ettevõtmist või tegutsemist mingil eesmärgil. Selliseks

tegutsemiseks võib olla ka erakonna liikme poliitiliste vaadete elluviimise edendamine.

11. Ajaleht Stolitsa on Tallinna linna omandis ja seda antakse välja KOV rahalistest

vahenditest. KOV ei ole põhiseaduse (PS) § 9 kohaselt põhiõiguste kandja, vaid PS § 14

kohaselt nende adressaat. Seetõttu ei saa KOV ega selle (sh ajalehe Stolitsa) töötajad oma

tööülesannete täitmisel tugineda PS §-s 45 sätestatud sõnavabadusele. Meediavabaduse

põhimõte on siiski kohaldatav ka avalik-õigusliku meedia suhtes. Avalik-õiguslikus meedias

tuleb aga tagada tasakaalustatus poliitilistes küsimustes (vrd Eesti Rahvusringhäälingu seaduse

§ 6 lg-d 2, 4 ja 5). Stolitsa puhul ei ole kehtestatud sellise tasakaalustatuse nõuet, samuti pole

ette nähtud Stolitsa allumist vaid sõltumatule professionaalsele või poliitiliselt tasakaalustatud

järelevalvele ega ajakirjanike sõltumatuse tagatisi. Tasakaalustatuse puudumist Stolitsas

kinnitab Riigikontrolli aruanne „Omavalitsuste teavitustegevus valdade ja linnade

infolehtedes“ (p-d 51, 54, 62, 63).2 Aruandes välja toodud ja Riigikontrolli hinnangul

probleemsete artiklite hulgas on nimetatud ka vaidlustatud ettekirjutuse esemeks olevat artiklit,

mis soosis KOV vahendite arvel kaebajat, kes oli kirjutise avaldamise ajal Tallinna linnapea.

12. Vaidlusaluse kirjutise pidamist kaebajale antud rahaliselt hinnatavaks hüveks – kaebaja

poliitiliseks reklaamiks – ei võimalda siiski üksnes kirjutise avaldamise koht.

Munitsipaalmeedias võib põhimõtteliselt avaldada teavet ka KOV sündmustest, nagu

teavitamine erakondade linnapeakandidaatidest eelseisvatel KOV volikogu valimistel. Seetõttu

tuleb täiendavalt hinnata konkreetse artikli sisu. Ettekirjutuse esemeks olevas kirjutises

tutvustatakse XX kui mõjukat ja usaldusväärset isikut, kes seni on tegutsenud n-ö kaadri taga,

kuid on otsustanud nüüd varjust välja tulla ja kandideerida 2017. a KOV volikogu valimistel

Keskerakonna nimekirjas Tallinna linnapeaks. Kirjutise alguses loetleb kaebaja oma seniseid

saavutusi Tallinna linna teenistuses ja tutvustab edasisi plaane linnapeana. Seejärel kiidavad ja

tervitavad XX kandidatuuri Tallinna abilinnapea RR, linnaosade vanemad ja Euroopa

Parlamendi saadik MM. Kirjutisele on lisatud veerand lehekülje suurune portreefoto kaebajast.

Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud ettekirjutuses märgituga (vt eeskätt p-d 3.4–3.6), et

selline eranditult positiivne kirjutis mõjutas tõenäoliselt valimistulemusi Tallinna linnas ja XX

võimalust osutada valituks. Selline kirjutis läheb kaugemale linnaelanike teavitamisest

kohaliku elu sündmustest ja edendab seetõttu kaebaja erahuve, mitte avalikke huve.

Ringkonnakohtu hinnangul ei oma vaidlusaluse kirjutise kaebaja valimisreklaamiks

kvalifitseerimisel tähtsust, et see avaldati enam kui neli kuud enne valimispäeva, sest kirjutise

sisu seondub selgelt kaebaja kandideerimisega Tallinna linnapeaks eelseisvatel KOV volikogu

valimistel ja kirjutise eesmärk on mõjutada valimistulemusi nimetatud valimistel.

13. Kaebajal on iseenesest õigus, et ajalehes Stolitsa avaldati 2017. a suvel kirjutisi ka teistest

valimistel osalenud erakondadest ja nende liikmetest (I kd, tl 75–119, tõlked tl 125–130). Ükski

kaebaja välja toodud artikkel ei ole aga oma sisult ja tonaalsuselt vaidlusaluse kirjutisega

võrreldav. Nii näiteks on Isamaa ja Res Publica Liidu puhul piirdutud kahe lause pikkuse

teavitusega sellest, et erakond esitab linnapea kandidaadiks endise politseijuhi ja praeguse

Riigikogu saadiku GG ning volikogu esimehe kandidaadiks Riigikogu liikme JJ (I kd, tl 75,

tõlge tl 125). Ülejäänud kaebaja viidatud artiklid käsitlevad või rõhutavad sisulisi teemasid,

eeskätt teiste erakondade vaateid keelepoliitika ja kodakondsuse küsimustes. Üheski neist ei

2 https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2474/OtherArea/1/language/et-EE/Default.aspx.

3-18-1318

9(11)

ole konkureeriva erakonna liiget käsitletud vaidlusaluse kirjutisega sarnases üdini positiivses

võtmes, loetledes pikalt tema seniseid saavutusi.

14. Vaidlusaluse kirjutise autor AA, kes töötas kuni 2017. a juunini Stolitsa peatoimetaja

asetäitjana, selgitas ringkonnakohtu istungil tunnistajana ütlusi andes, et toimetus lähtus

teemade valikul ja konkreetsete artiklite avaldamisel üksnes avalikust huvist (helisalvestis

alates 00:09:29). Vastuseks küsimusele, kas ja kuidas arvestati Stolitsa väljaandmisel sellega,

et avaldatu oleks poliitiliselt tasakaalustatud, ütles tunnistaja, et tasakaalustatus oli oluline ja

tunnistaja nägi sellega palju vaeva (helisalvestis alates 00:21:30). Otsuse p-des 11–13

kirjeldatud asjaolud seavad aga ringkonnakohtu hinnangul kahtluse alla tunnistaja väited

sellest, et Stolitsa toimetus oli oma tegevuses sõltumatu, sarnaselt n-ö vaba ajakirjandusega, ja

arvestas poliitilise tasakaalustatuse põhimõttega.

15. Ringkonnakohus leiab, et EKS-s sätestatud keelatud annetuse määratluse järgi ei ole

vajalik, et erakond või selle liige oleks annetuse saamiseks aktiivselt tegutsenud. EKS § 123 lg-

st 1 ja lg 2 p-st 2 tulenevalt on keelatud igasugune juriidilise isiku, sh KOV annetus erakonnale

või selle nimekirjas kandideerivale isikule. Seetõttu pole ka oluline, kas kaebaja oli kirjutise

avaldamisest või sisust eelnevalt teadlik või soovis selle avaldamist. Määrav on see, kas

avalikke vahendeid kasutatakse selleks, et luua ühele erakonnale või selle liikmele eelis

võrreldes teiste erakondade ja kandidaatidega, s.o kas rikutakse põhimõtet, mille järgi peab

avalik võim toetama erakondi ja nende liikmeid võrdsetel alustel.

16. Eeltoodud järeldust ei välista Riigikohtu 10.11.2016 otsus nr 3-3-1-50-16, milles käsitleti

erakonna nimekirjas valimistel kandideerinud isiku nõusolekut reklaamis osalemiseks (p 18).

Viidatud asjas luges ERJK poliitiliseks reklaamiks Tallinna linnaruumis eksponeeritud

plakatid, millel kujutati muu hulgas toonast Tallinna linnapead DD, ning tele- ja

raadioreklaamid, milles osales ka DD. Need reklaamid tellis kolmandalt isikult ja nende eest

tasus Tallinna linn. DD väitis kohtus muu hulgas, et osales kampaanias teadmisega, et tegemist

on teavitamisega linna tegevusest. Seega sisuliselt vastasid alama astme kohtud ja ka

Riigikohus oma otsuse p-s 18 kaebaja väitele, et ta osales reklaamides n-ö pahaaimamatult

reklaamitootjate soovitusel. Käesolevas asjas reklaamiti Tallinna linnapead temale alluva

struktuuriüksuse väljaantavas infolehes, mille tarbeks ei tehtud linnapeaga eraldi intervjuud, s.o

ta ei osalenud vahetult reklaami valmimise protsessis, erinevalt DD-st. Poliitilist reklaami on

aga KOV kulul võimalik teha mitmel erineval viisil. Ringkonnakohus leidis jõustunud

29.03.2019 kohtuotsuses nr 3-18-1316, et Tallinna linna keelatud annetus Keskerakonnale võib

seisneda ka infolehes Stolitsa avaldatud artiklis, milles reklaamitakse linnas võimul olevat

erakonda viisil, mis ei ole tasuta kättesaadav teistele erakondadele. See järeldus on asjakohane

ka juhul, kui samas infolehes reklaamitakse Keskerakonna nimekirjas kandideerivat isikut, kes

täidab reklaami avaldamise ajal linnapea kohuseid.

17. Vastustajaga saab nõustuda, et ERJK-l oleks EKS-ga temale antud pädevust ja volitusi

arvestades ka väga keeruline, kui mitte võimatu tuvastada, kas ja millisel viisil väljendas

kaebaja soovi või nõusolekut vaidlusaluse kirjutise avaldamiseks. Kaebaja täitis 2017. a mais

Tallinna linnapea kohuseid. Linna juhtimisstruktuuri arvestades võib eeldada, et linnapea ei

anna reeglina igale linnakantselei töötajale ülesandeid ja suuniseid otse, vaid need jõuavad

töötajani erineva tasandi juhtide (kõnealusel juhul nt avaliku teenistuse juhi või Stolitsa

peatoimetaja) vahendusel, nt toimetuse iganädalastel planeerimiskoosolekutel, mida AA

kohtuistungil kirjeldas (helisalvestis alates 00:09:29). Lisaks tuleb arvestada, et kuna Tallinna

linna avalike suhete teenistus allub ja annab aru linnapeale, ei pruugi linnapea korraldused

seisneda ülesandes või ettepanekus avaldada mingi konkreetne kirjutis, vaid võib väljenduda

ka üldisemas suunises näidata linnapead eelseisvaid valimisi silmas pidades positiivses

valguses. Kokkuvõttes ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõlgendus, mille kohaselt peab EKS

3-18-1318

10(11)

§ 123 lg 1 ja lg 2 p 2 kohaldamise eeldusena tuvastama, et erakonna liige avaldas soovi

juriidiliselt isikult annetust saada või nõustus selle saamisega, kooskõlas valimiste võrdsuse

tagamise eesmärgiga.

18. Kaebaja arutlus sellest, et kui poliitilise reklaami avaldamisel ei arvestata reklaamitava

isiku soovi ja tahet reklaami tellida, on kolmandatel isikutel, sh teisel erakonnal või selle liikmel

võimalik pahatahtlikult tekitada konkurendile kulutusi, ei ole käesoleva vaidluse asjaoludel

asjakohane, sest infolehte Stolitsa anti välja kaebaja juhtimise alla kuuluvas ja kaebaja ees

aruandekohustuslikus struktuuriüksuses.

19. Määravaks ei saa pidada kaebaja väidet, et muudes meediakanalites ilmunud kajastuste

arvukuse tõttu ei olnud tal Stolitsas avaldatud kirjutist enda reklaamiseks vaja. See väide

seondub eeskätt vaidlusega selle üle, kas kaebaja pidi soovima reklaami avaldamist, mille osas

ringkonnakohus vastas eespool eitavalt. Ringkonnakohus märgib siiski, et vaidlusaluses artiklis

on tsiteeritud kaebajat, kes märgib, et on seni töötanud n-ö kaadri taga, kuid otsustanud nüüd

varjust välja tulla. Sellest saab järeldada, et kaebaja ei olnud 2017. a mais, hoolimata oma

pikaajalisest teenistusest Tallinna linnas, kuigi tuntud isik (see kajastus ka temale seni

valimistel antud häälte arvus, nt 2015. a Riigikogu valimistel sai XX 156 häält ja 2013. a KOV

volikogu valimistel 227 häält, vt I kd, tl 55) ja kuna kaebaja soovis saada Tallinna linnapeaks,

oli tema isiku tutvustamine vajalik eeskätt Tallinna elanikele. Kaebaja ei ole ära näidanud, et

kaebuses nimetatud eestikeelsete ajalehtede ja teiste eestikeelsete meediakanalite ning Tallinna

linna venekeelse infolehe Stolitsa sihtrühm on sarnane. Pigem võib eeldada vastupidist.

20. Eelnevat kokku võttes tuleb kirjutist pidada kaebaja kohta avaldatud reklaamiks. Reklaami

avaldamine ajalehes Stolitsa ei ole tasuta võrdselt kättesaadav teiste erakondade nimekirjades

kandideerinud isikutele, mistõttu tuleb seda lugeda Tallinna linna annetuseks kaebajale. Kuna

selline annetus on keelatud, on vastustaja õigesti kohustanud kaebajat annetuse tagastama ja

sellekohast aruannet muutma. Annetuse suuruse arvutamise metoodika üle ei ole vaidlust.

21. Kuna kõnealuse kirjutise saab lugeda keelatud annetuseks, puudub vajadus täiendavalt

hinnata, kas seda saab lisaks käsitada XX poolt Tallinna linna kulul tehtud valimiskampaaniana

EKS § 121 lg 3 tähenduses. Seega ei võta ringkonnakohus seisukohta, millal saab alata

valmiskampaania nimetatud sätte tähenduses ning kas ja milline roll on erakonna liikme tahtel

valimiskampaanias lubamatute vahendite kasutamisel.

22. Kaebaja esitas apellatsioonimenetluses uue väite, mille kohaselt ei ole vaidlustatud

ettekirjutus tehtud õigele adressaadile. Ringkonnakohus luges 29.03.2019 otsuses nr 3-18-1316

infolehes Stolitsa 19.05.2017 ilmunud kirjutise eestikeelese pealkirjaga „Keskerakonna

Tallinna linnapea kandidaadiks sai XX“ Keskerakonna valimisreklaamiks ja erakonnale tehtud

keelatud annetuseks (II kd, tl 6–7). Sellest ei saa siiski järeldada, et käesolevas asjas

vaidlustatud ettekirjutus on tehtud valele adressaadile, sest kõnealuste kirjutiste sisu ei ole

kattuv. Stolitsas 19.05.2017 avaldatud kirjutis algab ülevaatega Toompeal toimunud

pressikonverentsist, kus Keskerakonna esimees ja Eesti peaminister Jüri Ratas edastas

avalikkusele uudise Keskerakonna linnapea kandidaadi kohta eelseisvatel KOV volikogu

valimistel; seejärel on kirjutises toodud TT selgitused, miks langes valik just XX kasuks, ja

peaministri viited uuringule, mille kohaselt Tallinna elanikud on linna juhtimisega rahul; sellele

järgneb XX tsitaat tema saavutustest ja plaanidest; kirjutise lõpus on aga lühike intervjuu

peaministriga, milles TT viitab Keskerakonna juhtimisel toimunud positiivsetele arengutele

Tallinnas ning kritiseerib Keskerakonna poliitilisi konkurente. Stolitsas 22.05.2017 ilmunud

kirjutis on seevastu pühendatud üksnes XX-le ja tema saavutustele. Erinevad on ka visuaalsed

lahendused: 19.05.2017 kirjutise juures oleval fotol on XX ja TT, kuid 22.05.2017 kirjutise

juures üksnes XX. Seega on kirjutiste sisu, fookus ja ka visuaalne pool erinevad ning see

3-18-1318

11(11)

õigustab ka erinevaid järeldusi selle kohta, kelle poliitiliseks reklaamiks konkreetne kirjutis

lugeda.

23. Vaidlustatud ettekirjutuses ei ole eraldi põhjendatud, miks peab ERJK 22.05.2017 kirjutist

XX, mitte Keskerakonna valimisreklaamiks, kuid see ei too kaasa lõppjäreldustelt õige

ettekirjutuse tühistamist (HMS § 58). Ringkonnakohtu istungil antud selgituste kohaselt

otsustas ERJK oma liikmete hääleenamusega, et 22.05.2017 kirjutisega seonduvalt viiakse

menetlus läbi XX, mitte Keskerakonna suhtes. Seda kinnitab ERJK veebilehelt avalikult

kättesaadav 08.02.2018 istungi protokoll3. Ringkonnakohus nõustus eespool, et ettekirjutuse

tegemine XX-le oli sisuliselt õiguspärane.

24. Kaebaja esitatud artiklitest nähtub, et ERJK esimees QQ ja aseesimees CC on tõepoolest

avaldanud erinevates meediakanalites XX suhtes kriitilisi seisukohti. Ringkonnakohus ei pea

aga usutavaks, et QQ ja CC võimalik erapoolikus mõjutas kaebaja suhtes läbi viidud

haldusmenetluse lõpptulemust. Menetlust 22.05.2017 Stolitsas avaldatud kirjutise suhtes ei

alustanud ERJK omal algatusel, vaid selle ajendiks oli Tallinna Linnavolikogu

Reformierakonna fraktsiooni 25.09.2017 avaldus, milles väideti muu hulgas, et linna infolehes

Stolitsa on avaldatud Keskerakonna ja selle liikmete valimisreklaami (I kd, tl 137). Avalduses

toodud asjaolusid kontrollides ja keelatud annetuse saajale ettekirjutust tehes täitis ERJK oma

seadusest tulenevat ülesannet (EKS § 1210 lg 1, § 1211 lg 1). Poliitilise reklaami määratlemisel

keelatud annetusena EKS § 123 tähenduses on olemas kohtupraktika, mis annab ERJK

liikmetele üldised suunised ja vaidlustatud ettekirjutuses on senise kohtupraktikaga arvestatud.

EKS-st ega vastustaja töökorrast ei nähtu, et ERJK liige oleks aruandekohustuslik tema

nimetanud organi või erakonna ees või alluks EKS-st tulenevaid ülesandeid täites tema

nimetanud organile või erakonnale, samuti ei allu ERJK liikmed esimehele või tema äraolekul

aseesimehele. Seega tuleb eeldada, et kõik liikmed teevad oma otsused konkreetses küsimuses

ja hääletavad iseseisvalt. ERJK otsustas ülekaaluka häälteenamusega (8 poolt ja 1 vastu), et

22.05.2017 Stolitsas avaldatud kirjutis on kaebaja poliitiline reklaam.

25. Eeltoodud põhjustel tuleb kaebaja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus

on lõppjäreldustes õige ja selle tühistamiseks ei ole alust.

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule esitanud

andmeid menetluskulude kandmise kohta (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste

apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

3 http://www.erjk.ee/et/protokollid?_actYear=2018&