2-19-6028/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 19. detsember 2019

Tsiviilasja number

2-19-6028

Tsiviilasi

Inna Mällo ja Rita Mällo avaldus Kohtla-Järve linn,

XXXXXXXXX

korteriühistu

16. veebruari

2019

üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 1. novembri 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Inna Mällo ja Rita Mällo määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad:

1. Inna Mällo (isikukood XXXXXXXXXXX)

2. Rita Mällo (isikukood XXXXXXXXXXX)

Määruskaebuse esitajate esindaja Andres Kuusk

Vastustaja: Kohtla-Järve linn, XXXXXXXXX korteriühistu

(registrikood XXXXXXXX), volitatud esindaja Aljona Melter

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Inna Mällo ja Rita Mällo määruskaebus.

2. Tühistada Viru Maakohtu 1. novembri 2019 määrus.

3. Tuvastada

Kohtla-Järve

linn,

XXXXXXXXX

korteriühistu 16. veebruari 2019 üldkoosoleku otsuse

tühisus.

4. Jätta menetluskulud Kohtla-Järve linn, XXXXXXXXX

korteriühistu kanda. Menetluskulude rahalise suuruse

määrab kindlaks tsiviilasja lahendanud maakohus.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Inna Mällo ja Rita Mällo (avaldajad) esitasid 17. aprillil 2019 avalduse Kohtla-Järve linn,

XXXXXXXXX korteriühistu 16. veebruari 2019 korteriomanike üldkoosoleku otsuse tühisuse

tuvastamiseks. Avaldajad ja Eve Karp on korteri asukohaga XXXXXXXXX –18, Kohtla-Järve

omanikud.

Korteriühistu juhatuse 28. märtsi 2019 e-kirjaga edastati avaldajatele 16. veebruaril 2019

toimunud korduva üldkoosoleku protokoll, mille kohaselt otsustas üldkoosolek kohustada

korteri nr 18 omanikke, s.o avaldajaid ja Eve Karpi, võõrandada korter asukohaga

XXXXXXXX Kohtla-Järve linnas hiljemalt 30. juuniks 2019. Vabatahtlikult korteri

mittevõõrandamise puhul otsustas korteriühistu pöörduda korteriomanike vastu hagiavaldusega

kohtusse. Võõrandamise nõude põhjenduseks on korteril nr 18 lasuvad võlgnevused

(korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 lg 2 p 2). Protokollis on märgitud, et tegu

on korduva üldkoosolekuga, kuid sellest ei selgu millal, kus ja millise päevakorraga toimus

eelnev üldkoosolek. 16. veebruari 2019 koosoleku ainsaks päevakorra punktiks oli

korteriomandi nr 18 võõrandamine.

Korteriühistu juhatus on kutsunud kokku korteriühistu erakorralise üldkoosoleku põhikirja p 48

kohaselt omal initsiatiivil, jättes järgimata põhikirja p-s 39 sätestatud 10-päevase kirjaliku

etteteatamise tähtaega, rikkudes sellega üldkoosoleku kokkukutsumise põhikirjas sätestatut

korda. Samuti on rikutud põhikirja p-s 41 kehtestatud 15-päevalist etteteatamise tähtaega

korduva koosoleku kokkukutsumisel. KrtS § 23 lg 1 kohaselt tuleb korduva koosoleku kutsel

märkida, et see on otsustusvõimeline olenemata osalejate arvust. Üldkoosoleku otsus on tühine.

Korteriomandi võõrandamise nõude rakendamine võlgnevuse sissenõudmisel on lubamatu

survestamine ja ei vasta headele kommetele.

2. Korteriühistu vaidles avaldusele vastu. Korteriomanik on kohustatud tasuma korteriühistule

majandamiskulusid igakuiselt vastavalt esitatud arvetele. Korteriühistu juhatus pöördus

korduvalt telefoni teel avaldajate poole palvega asuda täitma korteriomaniku kohustusi, kuid

avaldajad korteriühistu poolt esitatud arveid ei tasunud.

31. augustil 2018 saatis korteriühistu avaldajatele hoiatuse, milles teavitas, et korteri võlgnevus

korteriühistu ees 31. augusti 2018 seisuga on 2727 eurot 69 senti ja selle tasumata jätmisel

pöördub korteriühistu kohtusse. Vastuses hoiatusele palus avaldajate esindaja edastada kõik

majandamiskulusid ja kommunaalteenuste kulusid tõendavad dokumendid, mida korteriühistu

ka tegi 9. oktoobril 2018.

Isegi kui korteriühistu pöörduks võlgnevuse nõudega kohtusse, kasvaks võlgnevus edasi, kuna

korteriomanikud ei maksa jooksvaid arveid. Eeltoodud põhjusel kutsuti 5. veebruaril 2019

kokku erakorraline üldkoosolek. Kuna üldkoosolekust võttis osa vaid 5 korteriomanikku, siis

ei olnud koosolek otsustusvõimeline. Seetõttu kutsuti kokku sama päevakavaga

korduskoosolek ning kutse korduskoosolekule riputati trepikodadesse üles 5. veebruari 2019

õhtul. 16. veebruari 2019 korduskoosolekust võttis osa 17 korteriühistu liiget. Kuna tegemist

oli korduva üldkoosolekuga, siis oli üldkoosolek otsustusvõimeline. Avaldajad ega E. Karp

korterit ei kasuta. Seega korteriühistu ei näe põhjusi, mis takistaksid korteri võõrandamist.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus jättis 1. novembri 2019 määrusega avalduse korteriühistu 16. veebruari 2019

üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda,

mõistes avaldajatelt korteriühistu kasuks välja õigusabikulud 176 eurot.

Maakohus tuvastas, et korteri nr 18 omanikud on korduvalt rikkunud oma kohustusi teiste

korteriomanike (korteri nr 18 majandamiskulud tuli vähemal või rohkemal määral kanda

ülejäänud korteriomanikel) ja ka korteriühistu suhtes (korteriühistu põhikirjast tuleneva

majandamiskulude tasumise kohustuse rikkumine). Korteri nr 18 omanikud on enam kui kuue

kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu (KrtS § 32 lg 2 p-d 1 ja 2).

Väär on avaldajate väide, et korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel ei järgitud

põhikirja p-s 39 sätestatud 10-päevase kirjaliku etteteatamise tähtaega. Korteriühistu vastuse

lisade, 26. septembri 2019 korteriomanike üldkoosoleku protokolli ja korteriühistu lepingulise

esindaja 9. ja 17. oktoobri 2018 vastustega avaldajate lepingulisele esindajale on tõendatud, et

üldkoosolek järgis korteriomandi võõrandamise otsustamisel nii korteriomandi- ja korteriühistu

seaduses kui ka korteriühistu põhikirjas sätestatut.

Avaldajate

väide,

et

korteriomandi

võõrandamise

nõude

rakendamine

võlgnevuse

sissenõudmisel on lubamatu survestamine ja ei vasta headele kommetele, on paljasõnaline.

Korteri omanikke, sh avaldajaid, hoiatati, et juhul kui nad ei asu võlgnevust tasuma, pöördub

korteriühistu korteriomanike esindajana kohtusse. Avaldajatel oli piisavalt aega asuda

korteriühistuga läbirääkimistesse võlgnevuse vaidlustamiseks või tasumiseks, kuid alates

augustist 2018 korteri nr 18 kaasomanikud 12 kuu jooksul ei võtnud ette mõistlikke samme, et

vältida korteriomandi võõrandamist.

Korteriühistu on enne kohtusse pöördumist esitanud vastavalt korteri nr 18 omanike esindaja

soovile kõik soovitud dokumendid, mis kajastasid võlgnevuse moodustumist ja suurust.

Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata 26. augustil (maakohtu määruses on

ekslikult märgitud september) 2019, millega korteriomanikud kinnitasid oma soovi kohustada

avaldajaid võõrandama korter asukohaga XXXXXXXX, Kohtla-Järve, ei tähenda ainult

elektroonilist hääletamist. Olukorras, kus kõigil korteriomanikel ei pruugi olla võimalust

elektrooniliseks hääletamiseks, oli korteriühistu poolt korraldatud hääletamine mõistlik

lahendus.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad tühistada

maakohtu määrus täies ulatuses, rahuldada avaldajate avaldus 16. veebruari 2019 üldkoosoleku

otsuse tühisuse tuvastamiseks ning jätta menetluskulud korteriühistu kanda.

Maakohus on ekslikult leidnud, et avaldajad ei asunud korteriühistuga läbirääkimistesse

võlgnevuse vaidlustamiseks või tasumiseks. Maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata,

et 11. septembril 2018, s.o koheselt peale hoiatuse esitamist, esitasid avaldajad korteriühistule

sellega mittenõustumuse ja palusid selgitada võlgnevuse sisu. Korteriühistu reageeris alles

9. oktoobril 2018. Korteriühistu ei ole kuni käesoleva ajani suutnud selgitada võlgnevuse sisu

ja koosseisu ja ei teinud seda ka maakohtu poolt määratud tähtaja jooksul, s.o 21. oktoobriks

2019.

Maakohus jättis tähelepanuta korteriühistu põhikirja p-i 28, mille kohaselt nõutakse liikmete

maksete võlgnevus sisse kohtu korras. Korteriühistu hoidub kõrvale väidetava võlanõude

vaidlusest ja ei ole suutnud esitada nõude olemasolu kinnitavaid tõendeid.

On sisuliselt võimatu, et 31. augusti 2018 hagihoiatuses toodud nõue 2727 eurot 69 senti on

1. veebruari 2019 seisuga suurenenud 4105 euroni, s.o 1288 euro võrra.

Võlgnevuse tasumise nõuet ei saa rahuldada korteri sundvõõrandamisega. Korteriühistu oli

teadlik, et avaldajad ei saa võõrandada neile ½ osas kuuluvat korteriomandit, kuna

korteriomandile on 30. detsembri 2014 kohtumääruse alusel kinnistusraamatusse kantud

keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks E. Karpi kasuks, kes on ülejäänud ½

korteriomandi kaasomanik ja kellega korteriühistu suhtleb regulaarselt.

Avaldajatel puudub juurdepääs korterile ja avaldajad ei ole saanud kutseid 5. veebruaril ja

16. veebruaril 2019 toimunud koosolekutele, kuigi korteriühistul on olemas avaldajate ja nende

esindaja kontaktandmed ja telefonid.

Korduva koosoleku kutse on edastatud KrtS § 23 lg 2 nõuded rikkudes, mis sätestab, et uue

üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadetakse otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku

toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe päeva pärast. Korteriühistu

põhikirja p 41 järgi tuleb sama päevakorraga korduvast koosolekust kirjalikult ette teatada 15

päeva.

Maakohus ei saanud tuvastada, et korteri nr 18 omanikud on korduvalt rikkunud oma kohustusi

teiste korteriomanike ja korteriühistu suhtes ning et korteri nr 18 omanikud on enam kui kuue

kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu, kuna korteriühistu ei ole suutnud

tõendada võlgnevuse suurust ja selle ajalist tekkimist.

Otsus on vastuolus heade kommetega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 ja

mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt. 16. veebruari 2019 üldkoosolekul

võeti ilma korteri nr 18 omanike osaluseta vastu otsus, mida avaldajatel ei ole võimalik täita,

kuna korteriomandil lasub võõrandamispiirang. Korteriühistul on 32 liiget, otsus võeti sisuliselt

5 liikme poolt, kellel on teiste liikmete volitused. Selliselt otsuse vastu võtmine ilma korteri 18

osanike nõusolekuta ja kohaloluta, olukorras kus võlanõue on õigustatult vaidlustatud, on heade

kommetega vastuolus ning seetõttu TsÜS § 38 lg-st 2 ja MTÜS § 241 lg-st 1 tulenevalt tühine.

5. Korteriühistu vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus on õigesti tuvastanud, et avaldajad

on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu (KrtS § 32 lg 2

p 2). Võlgnevus korteriühistu ees on kujunenud välja aastatega alates augustist 2014 kuni

tänapäevani.

Hoiatuse esitamisel augustis 2018 moodustas võlgnevus koos viivistega 3606 eurot 1 senti, ilma

viivisteta 2727 eurot 69 senti. 16. veebruaril 2019 moodustas võlgnevus juba 4105 eurot 19

senti koos viivistega, millest 953 eurot 40 senti on viivised ja põhivõlgnevus 3151 eurot 79

senti. Seega on võlgnevus 31. augustist 2018 kuni 1. veebruarini 2019 suurenenud 424 euro 10

sendi võrra, mitte 1288 euro võrra.

Avaldajad ei asunud korteriühistuga läbirääkimistesse võlgnevuse vaidlustamiseks või

tasumiseks. Peale võlgnevuse summat puudutavate dokumentide esitamist avaldajatele, ei ole

avaldajad asunud võlgnevust tasuma ega jooksvaid arveid maksma.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tühistada.

Ringkonnakohus rahuldab avalduse korteriühistu 16. veebruari 2019 üldkoosoleku otsuse

tühisuse tuvastamiseks (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus muudab menetluskulude

jaotuse ning jätab menetluskulud korteriühistu kanda (TsMS § 173 lg 3, § 172 lg 1).

7. Avaldajad paluvad tuvastada korteriühistu 16. veebruari 2019 üldkoosoleku otsuse tühisus

põhjusel, et korteriühistu on rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Avaldajad leiavad

lisaks, et koosoleku otsus on heade kommetega vastuolus.

Seaduse kohaselt on koosoleku otsused tühised, kui korteriomanike üldkoosoleku

kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja

nõudeid, koosolekul ei osale ega ole esindatud kõik korteriomanikud ning korteriomanikud,

kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida (KrtS § 29 lg 1).

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldustega selles, et korteriühistu kutsus üldkoosoleku

kokku järgides seaduses sätestatud nõudeid ja korteriühistu põhikirja. Maakohus on ka ekslikult

lugenud tõendatuks, et üldkoosolekul on korteriomandi võõrandamise otsustamisel järgitud nii

korteriomandi- ja korteriühistu seaduses kui ka korteriühistu põhikirjas sätestatut.

Maakohus on tuginenud korteriühistu vastuse lisadele (s.o 5. veebruari 2019 ja 16. veebruari

2019 üldkoosolekute kutsetele ja protokollidele ning 6 korteriomaniku kinnitusele),

26. septembri 2019 korteriomanike üldkoosoleku protokollile ja korteriühistu lepingulise

esindaja 9. ja 17. oktoobri 2018 vastustele. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilasja materjalides

puudub 26. septembri 2019 korteriomanike koosoleku protokoll. Korteriühistu on esitanud

26. augusti 2019 hääletusprotokolli, mis puudutab aga otsuse vastuvõtmist koosolekut kokku

kutsumata ega käsitle vaidlustatud 16. veebruari 2019 üldkoosoleku kokkukutsumist. Samuti ei

ole 9. oktoobri ja 17. oktoobri 2018 kirjad asjakohased. Nimetatud kirjad puudutavad

korteriühistu ning avaldajate esindaja varasemat kirjavahetust ega käsitle hilisemat

üldkoosoleku kokkukutsumist. Seega on maakohus rajanud oma otsustuse koosoleku

kokkukutsumise korra järgimise kohta osaliselt asjakohatutele tõenditele.

8. Tsiviilasja materjalide kohaselt kutsuti 5. veebruari 2019 erakorraline üldkoosolek kokku,

pannes sellekohased teated trepikodade stendidele 25. jaanuaril 2019 (tl 40). Ringkonnakohtul

puudub alus kahelda 6 korteriomaniku poolt kirjalikult antud kinnituses, et 5. veebruari 2019

üldkoosoleku kokkukutsumise teade pandi stendidele 25. jaanuaril 2019, seega korteriühistu

põhikirja p-s 39 sätestatud 10-päevast etteteatamise tähtaega järgides. Ringkonnakohus märgib,

et 5. veebruari 2019 teatel puudub aga üldkoosoleku läbiviimise koht, seega on rikutud

põhikirja p-i 39 (2).

Vaidlust ei ole, et 5. veebruari 2019 koosolek ei olnud otsustusvõimeline. Korteriühistu

kinnitusel

otsustati

korraldada

korduv

koosolek

sama

päevakorraga

ning

kutse

korduvkoosolekule pandi 5. veebruari 2019 õhtul trepikodade stendidele (tl 40).

9. Esmase ja korduva üldkoosoleku toimumise ajaline vahe on 11 päeva (esmane koosolek oli

5. veebruaril 2019 ning korduv koosolek 16. veebruaril 2019). Korteriühistu kinnitusel pandi

teated korduva koosoleku läbiviimisest üles esmase koosoleku läbiviimise päeva õhtul, s.o

5. veebruaril 2019 (tl 40).

KrtS § 23 lg 2 järgi saadetakse uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade otsustusvõimetuks

osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe

päeva pärast. Korteriühistu põhikirja p 41 teise lause kohaselt tuleb juhul, kui üldkoosolekule

ei ilmunud nõutud arv liikmeid, sama päevakorraga koosolek uuesti kokku kutsuda, teatades

sellest kirjalikult 15 päeva ette. Kuivõrd korteriühistu on avaldanud teate korduvkoosoleku

läbiviimisest

otsustusvõimetuks

osutunud

üldkoosoleku

toimumise

päeval

ning

otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku ja uue koosoleku vahele jäi põhikirjaga ettenähtust

15 päevast vähem päevi, s.o 11 päeva, siis on ringkonnakohtu hinnangul oluliselt rikutud

korduva üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

KrtS § 23 lg 1 teise lause kohaselt peab korduva ja sama päevakorraga koosoleku

kokkukutsumise teatel muuhulgas olema märgitud, et korduv üldkoosolek on otsustusvõimeline

osalejate arvust olenemata. Selline viide 16. veebruari 2019 üldkoosoleku teatel puudub (tl 35).

Samuti puudub üldkoosoleku läbiviimise koht (põhikirja p 39).

KrtS § 20 lg 4 järgi juhul, kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti

aadressi, tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade saata sellel aadressil. 16. veebruari 2019

üldkoosoleku teade pandi üles trepikodade stendidele. Ringkonnakohtu hinnangul on rikutud

ka kutse elektronposti aadressile edastamise nõuet. Korteriühistu poolt esitatud hagihoiatuse

kohaselt on korteriühistul hiljemalt 31. augusti 2018 seisuga, s.o enne vaidlustatud

üldkoosoleku toimumist, olnud teada avaldajate e-posti aadressid. Korteriühistu pole

menetluses väitnud, et kutsed oleksid avaldajate e-posti aadressile edastatud. Avaldajate

kinnitusel said nad vaidlustatud otsusest teada alles 28. märtsi 2019 juhatuse e-kirjaga. Otsusest

e-posti kaudu teadasaamine kinnitab ringkonnakohtu hinnangul veelgi, et juhatusel olid

avaldajate e-posti aadressid olemas ning juhatus oleks pidanud üldkoosoleku teated sinna

saatma. Vaidlus puudub, et avaldajad ei kasuta korterit igapäevaselt, seega on eluliselt usutav

avaldajate määruskaebuse väide, et neil ei olnud võimalik tutvuda trepikodade stendidele

pandud koosoleku toimumise teadetega.

10. Kuivõrd ringkonnakohus tuvastas, et 16. veebruari 2019 korduva üldkoosoleku

kokkukutsumisel on oluliselt rikutud kokkukutsumise korda ning seetõttu on otsus tühine

(KrtS § 29 lg 1), siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks andma hinnangu avaldajate

määruskaebuse väitele, et otsus on vastuolus heade kommetega TsÜS § 38 lg-st 2 ja

MTÜS § 241 lg 1 järgi. Samuti ei anna ringkonnakohus hinnangut korteriühistu rahaliste nõuete

põhjendatusele ja suurusele ega avaldajate väitele, et korteriomandil lasuva keelumärke tõttu ei

ole sundvõõrandamine üldse võimalik.

Korteriomandi võõrandamisele sundimine on äärmuslik abinõu, mille kasutamiseks tuleb

tuvastada vajalike eelduste olemasolu. Võlgniku kohustamiseks KrtS § 32 lg 2 p 2 alusel korter

võõrandada, kui ta on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme

kuu, tuleb seega eelnevalt teha kindlaks majanduskulude igakuine võlgnevus (vt varem

kehtinud KOS suhtes Riigikohtu 22. november 2006. a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-06, p

12). Korteriühistul tuleb tõendada võlgnevuse kujunemine, ta peaks oma nõude tõendamiseks

esitama avaldajatele osutatud teenustele kehtestatud tariifid (või siis muu kokkulepe

avaldajatega), millest on lähtutud kommunaalkulude suuruse arvestamisel.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et üldkoosoleku otsus ei ole tühine, kui

selle vastuvõtmisel on osad korteriomanikud osalenud volituse kaudu. Korteriühistu põhikirja

p 17 (2) järgi on ühistu liikmel õigus võtta osa ühistu üldkoosolekust isiklikult või esindaja

kaudu. Avaldajad ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid korteriomanike poolt antud volitustele.

11. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, muudab ringkonnakohus ka

menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3).

Ringkonnakohtu määruse kohaselt rahuldatakse määruskaebus ja avaldus. TsMS § 172 lg 1

kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui

hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult

või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis,

kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Ringkonnakohus rahuldab avaldajate avalduse, seega on ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatud jätta menetluskulud korteriühistu kanda. Ringkonnakohtu määrusega muudeti

maakohtu määrust määral, mis tõi kaasa ka menetluskulude jaotuse muutmise. Seetõttu jätab

ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise tervikuna maakohtu

otsustada TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras (Riigikohtu 28. novembri 2017 otsus tsiviilasjas

nr 2-13-37940, p 14.2; 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19 jj).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke