2-19-11440/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

C.P ja A.W avaldus XXX korteriühistu 17. juuni

2019. a üldkoosoleku otsuste, 17. juuli 2019. a

hääletusprotokollides sisalduvate otsuste ning 15.

juuli 2019. a juhatuse koosoleku protokolli punktides

1 – 4 sisalduvate otsuste tühisuse tuvastamiseks või

nende kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja number

2-19-11440

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: C.P; isikukood XXX, elukoht XXX, xxxx,

XXX

Avaldaja: A.W; isikukood XXX

A.W lepinguline esindaja: L. A.W

e-post

Puudutatud isik: XXX korteriühistu; registrikood

xxxxxxx, asukoht XXX, xxxx, XXX.

Puudutatud isiku lepinguline esindaja: advokaat Grete

Kirsimaa; e-post

Kohtuistungi toimumise aeg ja

koht

19. november 2019, Tartu

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt C.P ja A.W avaldus XXX korteriühistu 17. juuni 2019. a

üldkoosoleku otsuste, 17. juuli 2019. a hääletusprotokollides sisalduvate otsuste ning 15.

juuli 2019. a juhatuse koosoleku protokolli punktides 1 – 4 sisalduvate otsuste tühisuse

tuvastamiseks või nende kehtetuks tunnistamiseks.

2. Tuvastada XXX korteriühistu 17. juuni 2019. a üldkoosoleku protokolli punkdides 3 ja 5

nimetatud otsuste tühisus.

3. Jätta rahuldamata C.P ja A.W taotlus XXX korteriühistu 17. juuni 2019. a üldkoosoleku

protokolli punktides 1 ja 2 nimetatud otsuste tühisuse tuvastamiseks ja kehtetuks

tunnistamiseks.

4. Tuvastada XXX korteriühistu 17. juuli 2019. a „korteriühistu xxxxxxxxxxxxxx otsaseinte

soojustamise hääletamisprotokollis“ ja „korteriühistu xxxxxxxxxxxxxx trepikodade

sisekoristuse teenuse ostmise hääletusprotokollis“ nimetatud otsuste tühisus.

5. Jätta rahuldamata C.P ja A.W taotlus tuvastada XXX korteriühistu juhatuse 15. juuli

2019. a koosoleku protokolli punktides 1 – 4 nimetatud otsuste tühisus ja taotlus

tunnistada need otsused kehtetuks.

6. Tühistada Tartu Maakohtu 2. augusti 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-11440

kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.

7. Rahuldada A.W ja L. A.W 20. novembri 2019. a taotlus katta kohtulahendis kinni

avaldaja ja volitatud esindaja nimed, isikukoodid ja aadressid.

8. Asendada käesoleva määruse jõustumisel selle arvutivõrgus avalikustamisel A.W ja L.

A.W nimi tähemärkidega „xxx“. Jätta jätta A.W ja L. A.W isikukood ja aadress

arvutivõrgus avalikustamata.

9. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Jätta avaldajate poolt tasutud riigilõiv XXX korteriühistu kanda. Jätta ülejäänud

menetluskulud poolte endi kanda.

11. Mõista XXX korteriühistult C.P kasuks välja riigilõiv 50 eurot.

12. Mõista XXX korteriühistult A.W kasuks välja riigilõiv 50 eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest

alates.

ASJAOLUD

1. C.P ja A.W esitasid 30. juulil 2019. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale avalduse, milles

taotlevad

1) tuvastada 17. juuni 2019. a. üldkoosoleku otsuste tühisus ja tunnistada need

kehtetuks,

2) tuvastada 17. juuli 2019. a “hääletusprotokollide” - trepikodade sisekoristuse ja

maja otsaseinte soojustamise teostamise otsuste - tühisus ja tunnistada need kehtetuks,

3) tuvastada 15. juuli 2019. a juhatuse protokolli punktide 1-4 otsuste tühisus ja

kuulutada need kehtetuks koos tööde teostamiseks sõlmitud lepingutega.

Avaldajad palusid lisaks keelata korteriühistul samasisuliste otsuste vastuvõtmine ja peatada

otsuste kehtivus menetluse ajaks.

Avaldajate postkastis oli kutse korteriühistu xxxxxxxxxxxxxx üldkoosolekule algusega 3.

juunil kell 19.00 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxśxxxxxxx ruumides, xxxxxxxxxxxxxxxx. Avaldajad

koosolekul ei osalenud ning koosolek ei olnud kvoorumi puudumise tõttu otsustusvõimeline.

Uus kutse kordusüldkoosolekule saadeti samuti postkasti, koosolek toimus 17. juunil 2019. a

kell 19.00 samas kohas. Avaldajad ei osalenud ka korduskoosolekul. Mõlemal koosoleku

kutsel oli üks ja sama päevakord: 2018. aasta majandusaruanne ja selle kinnitamine,

revisjonikomisjoni aruanne ja selle kinnitamine, 2019. aasta majanduskava tutvustus ja selle

kinnitamine, korteriühistu juhatuse liikmete arvu muutmine ning jooksvad küsimused.

Avaldajatele saadeti 17. juunil 2019. a korduskoosoleku protokoll, mis avaldajate hinnangul

ei vasta seaduse nõuetele. Protokollis puudub koosolekul esindatud korteriomanike arv,

koosoleku päevakord ja toimumise koht. Protokolli lugedes selgus, et üldkoosolekul oli vastu

võetud rida otsuseid, mille otsustamise kohta polnud üldkoosoleku päevakorras mitte ühtegi

sõna. Otsuste vastuvõtmiseks puudus ka vajalik häälteenamus. Kuna üldkoosoleku

kokkukutsumisel ja otsuste vastuvõtmisel on rikutud seaduse ja põhikirja nõudeid, on 17.

juuni 2019.a. üldkoosoleku otsused tühised.

2. Korteriühistu juhatus on 17. juulil 2019. a koostatud hääletusprotokollid maja otste

soojustamise ja koristamisteenuse tellimise kohta. Protokollide kohaselt on vastu võetud

järgmised otsused: osta trepikodade sisekoristuse teenus, väidetavalt poolt 62

korteriomanikku, ja teostada maja otsaseinte soojustamine, väidetavalt poolt 65

korteriomanikku. Korteriühistu juhatus ei ole enne otsuste vastuvõtmist saatnud ühelegi

korteriomanikule otsuste eelnõud koos tingimuste ja tööde maksumusega, mille alusel oleks

korteriomanikul võimalik võtta seisukoht ning ette antud kuupäevaks vastata. Eelnõu saatmise

asemel korjas korteriühistu juhatus allkirju. Vastavalt hääletusprotokollile olevat otsustega

suuliselt või kirjalikult nõus olnud 62-65 korteriomanikku. Korteriühistu põhikirja järgi

loetakse üldkoosoleku otsus üldkoosoleku poolt üldkoosolekut kokku kutsumata

vastuvõetuks, kui vastava otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik ühistu liikmed. Otsuste

vastuvõtmiseks puudus seega häälteenamus. Hääletusprotokollidele ei ole lisaks lisatud ka

korteriomanike seisukohti.

3. Puudutatud isik leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamta. Korteriühistu üldkoosolek oli

planeeritud toimuma 3. juunil 2019. a kell 19. Juhatus saatis vastavalt põhikirja ja seaduse

nõuetele välja kutse. Üldkoosoleku päevakorras oli majanduskava kinnitamine. Majanduskava

kinnitamise raames oli ette nähtud väiksemate otsuste, nagu käsipuude paigaldamine,

sisekoristuse korraldamine ja otsaseinte soojustamise, vastuvõtmine. Kuna majanduskava

kinnitamine oli päevakorras nimetatud ja väiksemad otsused võeti vastu majanduskava

raames, siis on tegemist päevakorras olnud otsuste vastuvõtmisega. Lisaks esimesel leheküljel

toodud päevakorrale on kutse järgnevatel lehekülgedel välja toodud kõik küsimused, mis

üldkoosolekul otsustamisele tulevad. Kuivõrd kõik punktid on välja toodud ühes dokumendis

ja koos kutsega liikmetele edastatud, siis on liikmeid korrektselt teavitatud otsustamisele

tulevatest küsimustest. Kuna viidatud koosolekul oli esindatud ainult 22 korterit, siis

koosolekut läbi viia ei saanud. Kokku kutsuti korduskoosolek. Juhatuse liige saatis ka

täiendava meeldetuletuse, kus on veelkord välja toodud otsustamisele tulevad küsimused.

Juhatus kutsus korduskoosoleku kokku 17. juunil 2019.a. Korduskoosolekul oli esindatud 30

korterit. Majanduskava kinnitati korduskoosolekul, poolt hääletasid kõik 30 korteriomanikku.

Maja otsaseinte sojustamine on tavapärane valitsemine, mitte kaasomandi ajakohastamine.

Korteriühistu on lisaks esitanud ka kirjalikud hääletusprotokollid. Hääletusprotokollidest

nähtub, et korteriühistul on vähemalt 70% toetus otsaseine soojustamiseks. Korduskoosoleku

kokkukutsumine ja otsuste vastuvõtmine vastas seega seaduse nõuetele. Otsused on

fikseeritud korduskoosoleku protokollis. Puuduvad alused korduskoosoleku otsuste

tühistamiseks.

Pärast otsuste vastuvõtmist üldkoosolekul, on kirjalikult otsuste vastuvõtmist ning nende

poolt olemist kinnitanud veel mitmed korteriomanikud. Kokku on otsaseinte soojustamise

otsusega nõustunud 65 korteriomanikku, mis teeb 72,2%. Trepikodade sisekoristuse

teenusega on nõustunud 62 korteriomanikku, mis teeb 68,8 %.

Kohus on menetlusosalised 19. novembril 2019. a istungil ära kuulanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.

Avaldajad on avalduses esitanud ja kohus on menetlusse võtnud alljärgnevad taotlused:

1) tuvastada 17. juuni 2019. a. üldkoosoleku otsuste tühisus ja tunnistada need kehtetuks;

2) tuvastada 17. juuli 2019. a “hääletusprotokollide” - trepikodade sisekoristuse ja maja

otsaseinte soojustamise teostamise otsuste - tühisus ja tunnistada need kehtetuks;

3) tuvastada 15. juuli 2019. a juhatuse koosoleku protokolli punktide 1-4 otsuste tühisus ja

kuulutada need kehtetuks.

Avaldajad on istungil märkinud, et nad vaidlustavad päevakorraväliseid otsuseid. Avaldajad

on samas aga märkinud, et jäävad enda poolt avalduses esitatud taotluste juurde. Kuna

avaldajad ei ole selgelt oma taotlustest loobunud, lahendab kohus avaldajate taotlused nii

nagu avaldajad on need avalduses esitanud ja kohus on menetlusse võtnud.

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et avaldajad on XXX korteriühistu liikmed (I kd, tl 2; 117 –

122), seega on nad isikud, kellel on õigustatud huvi korteriühistu üldkoosoleku ja juhatuse

otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Avaldajad saavad

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

(KrtS) § 29 lg 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 järgi avalduse esitada.

5. Avaldajad on esiteks palunud tuvastada XXX korteriühistu 17. juuni 2019. a. üldkoosoleku

otsuste tühisus ja tunnistada need kehtetuks.

Avaldajad on tuginenud asjaolule, et 17. juuni 2019. a korduskoosolekul on vastu võetud

otsused, mis ei ole nimetatud üldkoosoleku kutsel märgitud päevakorras ning otsuste

vastuvõtmiseks puudus vajalik häälteenamust.

Kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse,

korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek KrtS § 29 lg 1 järgi

õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on

esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui

korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

Korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumiseks tuleb KrtS § 20 lg 1 ja mittetulundusühingute

seaduse (MTÜS) § 20 lg 5 ja 6 järgi enne üldkoosoleku toimumist saata liikmetele teade

(kutse), milles tuleb mh märkida üldkoosoleku päevakord (vt ka korteriühistu põhikirja p

7.6.3). Päevakorras tuleb KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 201 lg 6 järgi nimetada kõik küsimused,

mille kohta üldkoosolekul otsuseid vastu võetakse.

Eeltoodust nähtub, et korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel tuleb teha

korteriomanikele enne koosoleku toimumist teatavaks koosoleku päevakord, so need

küsimused, mille kohta hakatakse koosolekul otsuseid vastu võtma. Kohus leiab, et olukorras,

kus päevakorda ei ole eelnevalt teatavaks tehtud või see on teatavaks tehtud üksnes osaliselt,

on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda.

6. Käesolevas asjas oli mõlemal koosoleku kutsel märgitud järgmine päevakord: 2018. aasta

majandusaruanne ja selle kinnitamine, revisjonikomisjoni aruanne ja selle kinnitamine, 2019.

aasta majanduskava tutvustus ja selle kinnitamine, korteriühistu juhatuse liikmete arvu

muutmine ning jooksvad küsimused (I kd, tl 18 – 19). 17. juunil 2019. a korduskoosoleku

protokolli kohaselt on korduskoosolekul võetud vastu järgmised otsused: häälte lugeja,

koosoleku juhataja ja protokollija valimine, kõrvalisel isikul koosolekul viibimise lubamine,

revisjonikomisjoni aruande ja 2018. a majandusaasta aruande kinnitamine, maja otsaseinte

soojustamine, liikumisanduritega valgustite paigaldamine, käsipuude paigaldamine esimese

trepi kõrvale ja keldritesse, trepikodade sisekoristuse töö maksumuse jagamine, trepikodade

sisekoristuse teenuse ostmine, jalgtee kividega katmine, jalgrattahoidikute ja kaugloetavate

veemõõtjate paigaldamine ning C.P vastu nõuete esitamine (I kd, tl 11 – 12).

Mõlemal koosoleku kutsel märgitud päevakorra loetelus on seega märgitud kaks

korduskoosolekul vastu võetud otsust – revisjonikomisjoni aruande ja 2018. a majandusaasta

aruande kinnitamine. Ülejäänud korduskoosolekul vastu võetud otsuseid ei ole kutsetel

märgitud päevakorra punktide all nimetatud.

7. Puudutatud isiku väitel oli tegemist otsustega, mis võeti vastu päevakorras märgitud 2019.

a majanduskava kinnitamise raames. Korteriühistu xxxxxxxxxxxxxx juhatuse 2018. a

majandustegevuse aruande ja korteriühistu tegutsemisaja ülevaate kohaselt on 2019. a

majandustegevuse kava esitatud eraldi lehel (LISA 2) (I kd, tl 111). Puudutatud isik on

ärakuulamisel ka märkinud, et 2019. a majanduskava on lisa 2. KÜ xxxxxxxxxxxxxx 2019. a

põhihooldustasu kulutamise jaotusest, so lisast 2, ei nähtu aga, et see hõlmaks maja otsaseinte

soojustamise, liikumisanduritega valgustite paigaldamise, käsipuude paigaldamise,

trepikodade sisekoristuse töö maksumuse jagamise ja teenusepakkuja valimise, jalgtee

kividega katmise, jalgrattahoidikute ja kaugloetavate veemõõtjate paigaldamise ning C.P

vastu nõuete esitamise küsimusi (I kd, tl 113). Korduskoosolekul nimetatud otsuste

vastuvõtmist ei saa seega pidada 2019. a majanduskava kinnitamiseks. 2019. a majanduskava

kinnitamise otsust ei ole korduskoosoleku protokolli kohaselt ka selgesõnaliselt vastu võetud.

Puudutatud isiku väitel on kutsega koos saadetud dokumentides nimetatud kõik küsimused,

mis üldkoosolekul otsustamisele tulevad. 3. juuni 2019. a koosoleku kutse kohaselt on kutsele

lisatud tegevusaruanne. Korteriühistu xxxxxxxxxxxxxx juhatuse 2018. a majandustegevuse

aruande ja korteriühistu tegutsemisaja ülevaate kohaselt on juhatus teinud ettepaneku arutada

üldkoosolekul aruande teisel lehel punktides 1 – 7 nimetatud tööde tegemist. Sama

dokumendi järgmises lõigus on aga märgitud, et 2019. a planeeritavad tööd. 2019. a

planeeritavate tööde nimekirjas ei ole ühtegi punktides 1 – 7 nimetatud töödest, mille

arutamiseks on juhatus ettepaneku teinud (I kd, tl 111). Nagu eelpool mainitud ei kajastu

nimetatud tööd ka 2019. a majanduskavas.

8. Kohus leiab sellest tulenevalt, et korteriühistu xxxxxxxxxxxxxx juhatuse 2018. a

majandustegevuse aruande ja korteriühistu tegutsemisaja ülevaates tehtud ettepanekust

arutada punktides 1 – 7 nimetatud tööde teostamise üle, ei saa järeldada, et nimetatud tööde

teostamise üle hakatakse ka üldkoosolekul hääletama. 17. juuni 2019. a koosoleku kutse

kohaselt on sellele lisatud üksnes volituse blankett. Täiendavate dokumentide lisamist

korduskoosoleku kutselt ei nähtu. Seega isegi juhul, kui pidada 3. juuni 2019. a koosoleku

lisades märgitut 3. juuni 2019. a koosoleku päevakorras olevaks, siis ei saa seda KrtS § 23 lg

1 järgi pidada 17. juuni 2019. a korduskoosoleku päevakorras olevaks, kuna korduskoosoleku

kutsel ega selle lisades ei ole vastavat märget tehtud. Puudutatud isik on küll väidetavalt

saatnud korteriühistu liikmetele meeldetuletuskirja, milles on märgitud, et 2019. a

majanduskava raames hakatakse hääletama väga paljude oluliste tööde tegemise üle. Kuid

meeldetuletuskirjas ei ole selgelt välja toodud töid, mille üle hakatakse majanduskava raames

hääletama, märgitud on vaid tööd, millele juhatus on võtnud hinnapakkumised (I kd, tl 140).

Arvestades 3. juuni 2019. a kutsega liikmetele edastatud 2019. a majanduskava sisu, siis ei

tulene ka meeldetuletuskirjast selgelt, et 17. juuni 2019. a korduskoosolekul hakatakse lisaks

kutsetel märgitud päevakorrale hääletama ka täiendavate küsimuste üle.

9. Eeltoodu alusel ei kuulunud kohtu hinnangul maja otsaseinte soojustamine,

liikumisanduritega valgustite paigaldamine, käsipuude paigaldamine esimese trepi kõrvale ja

keldritesse, trepikodade sisekoristuse töö maksumuse jagamine, trepikodade sisekoristuse

teenuse ostmine, jalgtee kividega katmine, jalgrattahoidikute ja kaugloetavate veemõõtjate

paigaldamine ning C.P vastu nõuete esitamine 17. juuni 2019. korduskoosoleku kutsel

märgitud päevakorra hulka. Kohus on seisukohal, et tegemist on koosoleku kokkukutsumise

korra rikkumisega. Rikkumine on oluline, kuna koosolekul hääletamisele tulevate küsimustest

eelnevalt teatamata jätmine ei võimalda korteriomanikel võtta vastu teadlikku otsust

koosolekul osalemise või sellel osalemata jätmise kohta. Rikkumise olulisusele viitab ka

MTÜS § 201 lg 6, mis välistab nimetatud otsuste koosolekul vastu võtmise. Avaldajad ei

osalenud 17. juuni 2019. a üldkoosolekul. Üldkoosolekul ei osalenud kõik korteriühistu

liikmed (I kd, tl 117 – 122). Avaldajad ei ole käsitletavaid otsuseid heaks kiitnud, vaid neile

vastu vaielnud.

17. juunil 2019. a korduskoosolekul maja otsaseinte soojustamise, liikumisanduritega

valgustite paigaldamise, käsipuude paigaldamise, trepikodade sisekoristuse töö maksumuse

jagamise, trepikodade sisekoristuse teenuse ostmise, jalgtee kividega katmise,

jalgrattahoidikute ja kaugloetavate veemõõtjate paigaldamise ning C.P vastu nõuete esitamise

kohta vastu võetud otsused on KrtS § 29 lg 1 järgi seega tühised.

10. 17. juunil 2019. a korduskoosolekul otsustati veel häälte lugeja, koosoleku juhataja ja

protokollija valimise, kõrvalisel isikul koosolekul viibimise lubamise ning revisjonikomisjoni

aruande ja 2018. a majandusaasta aruande kinnitamise üle. MTÜS § 201 lg 6 järgi võib

päevakorra väliselt otsustada häälte lugeja, koosoleku juhataja ja protokollija valimise ja

kõrvalisel isikul koosolekul viibimise lubamise kui üldkoosoleku pidamise korraga seotud

küsimusi. Revisjonikomisjoni aruande ja 2018. a majandusaasta aruande kinnitamine olid

kutsetel päevakordades märgitud. Nimetatud otsused ei ole seega tühised. Kuivõrd tegemist

oli korduskoosolekuga, siis oli koosolek KrtS § 23 lg 1 järgi otsustusvõimeline. Kuna

nimetatud otsuste poolt oli rohkem hääli kui vastu, olid need KrtS § 35 lg 1 järgi vastu ka

võetud. Nimetatud otsused ei olnud seega ka kehtetud. Avaldajate taotlus tuvastada 17. juuni

2019. a. üldkoosoleku otsuste tühisus ja tunnistada need kehtetuks tuleb jätta vastavas osas

seega rahuldamta.

11. Järgnevalt võtab kohus seisukoha avaldajate taotluse suhtes tuvastada 17. juuli 2019. a

“hääletusprotokollide” - trepikodade sisekoristuse ja maja otsaseinte soojustamise teostamise

otsuste - tühisus ja tunnistada need kehtetuks.

17. juuli 2019. a hääletusprotokollidest nähtuvalt on neis nimetatud otsused vastu võetud

korteriomanike poolt (I kd, tl 14 – 17). Asja materjalidest ei nähtu samas, et 17. juuli 2019. a

hääletusprotokollides nimetatud otsuste vastuvõtmiseks oleks korraldatud üldkoosolek.

Korteriomanikel on KrtS § 21 lg 1 järgi õigus võtta vastu otsuseid ka korteriomanike

üldkoosolekut kokku kutsumata. Korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata saab otsuse

KrtS § 21 lg 2 järgi vastu võtta aga selliselt, et juhatus saadab otsuse eelnõu kõigile

korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma

seisukoha. Kui korteriomanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või

vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Asja materjalidest ei nähtu, et 17. juuli 2019. a

hääletusprotokollides nimetatud otsused oleksid vastu võetud nii, et korteriühistu juhatus

oleks saatnud otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele ja määranud tähtaja, mille jooksul

korteriomanik peab esitama otsuse eelnõu kohta oma seisukoha. Korteriühistu juhatus on

üksnes kogunud otsustele korteriomanike allkirju (I kd, tl 13, 27 – 28, 85 – 91, 94 – 100, 141

– 150).

Kohus leiab, et otsuse eelnõu saatmata jätmine ja otsuse kohta seisukoha esitamiseks tähtaja

määramata jätmine on otsuse vastuvõtmise korra oluline rikkumine. Kui korteriühistu juhatus

ei määra otsuse eelnõule vastamiseks kindlat tähtpäeva, siis ei ole korteriomanikul ka

võimalik aru saada, millal on otsus piisava toetuse korral vastu võetud. Kui korteriomanikul ei

ole võimalik aru saada, millal on otsus vastu võetud, siis ei saa tal olla ka selge, millal algab

tema jaoks KrtS § 29 lõikes 3 nimetatud otsuse vaidlustamise tähtaeg. Kuna 17. juuli 2019. a

hääletusprotokollides nimetatud otsuste vastuvõtmisel on oluliselt rikutud otsuste

vastuvõtmiseks ettenähtud korda, on need KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 2 järgi tühised.

12. Kohus märgib täiendavalt, et 17. juuli 2019. a hääletusprotokollidest nähtub, et

trepikodade sisekoristuse teenuse ostmise poolt hääletas 62 korteriomanikku ja maja

otsaseinte soojustamise teostamise poolt 65 korteromanikku. Korteriühistu põhikirja p 7.8.4

järgi loetakse üldkoosoleku otsus üldkoosolekut kokku kutsumata vastu võetuks, kui vastava

otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik ühistu liikmed. Kuna 17. juuli 2019. a

hääletusprotokollides nimetatud otsuste poolt ei ole hääletanud kõik korteriomanikud, ei saa

KrtS § 21 lg 3 ja korteriühistu põhikirja p 7.8.4 järgi lugeda 17. juuli 2019. a

hääletusprotokollides nimetatud otsuseid ka vastu võetuks.

13. Avaldajad on kolmandaks palunud tuvastada korteriühistu juhatuse 15. juuli 2019. a

koosoleku protokolli punktide 1-4 otsuste tühisus ja tunnistada need kehtetuks.

Korteriühistu juhatuse 15. juuli 2019. a koosoleku protokolli punktides 1-4 on vastu võetud

järgmised otsused (I kd, tl 26):

1) koostada hääletusprotokoll, jagada välja personaalsed infokirjad ja anda S.W-le volitus

Soojest OÜ-ga lepingu sõlmimiseks;

2) koostada hääletusprotokoll, trepikodade sisekoristuse teenust hakkab osutama TipTop

Kvaliteet OÜ, teostada tööd, et koristusfirma saaks vett võtta;

3) valida ehitusjärelevalve teenuse osutajaks Kaar Inseneribüroo, tellija ja ehitaja vahelise

lepingu sõlmimise teenust ei ole vaja;

4) küsida PowerESTilt uus pakkumine, mis sisaldaks ka trepikodadesse uute lampide

paigaldamist.

Avaldajad ei ole avalduses viidanud, et korteriühistu juhatuse 15. juuli 2019. a koosoleku

protokolli punktides 1-4 nimetatud otsused oleksid vastuolus heade kommetega või rikuksid

korteriühistu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või

et nende vastuvõtmisel oleks oluliselt rikutud selleks ettenähtud korda. Nad ei ole toonud

välja ka muid asjaolusid, millest tulenevalt võiks korteriühistu juhatuse 15. juuli 2019. a

koosoleku protokolli punktides 1-4 nimetatud otsused olla tühised. Avaldajate taotlus

tuvastada korteriühistu juhatuse 15. juuli 2019. a koosoleku protokolli punktides 1-4

nimetatud otsuste tühisus tuleb jätta KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 2 alusel seega

rahuldamata.

Avaldajad ei ole ka üheselt viidanud, mil viisil on korteriühistu juhatuse 15. juuli 2019. a

koosoleku protokolli punktides 1-4 nimetatud otsused seaduse või põhikirjaga vastuolus. Asja

materjalide alusel võib järeldada, et avaldajad heidavad juhatusele ette otsuste vastuvõtmist

olukorras, kus üldkoosoleku otsused, millel juhatuse otsused põhinevad, on tühised või

kehtetud. 15. juulil 2019. a kui juhatus vaidlustatavad otsused tegi, oli olemas 17. juuni 2019.

a korduskoosoleku otsus maja otsaseinte soojustamise ja trepikodade sisekoristuse teenuse

ostmise kohta. 15. juulil 2019. a ei olnud keegi 17. juuni 2019. a korduskoosoleku otsuseid

vaidlustanud ja kohus ei olnud tuvastanud üldkoosoleku otsuste tühisust ega tunnistanud

neid ka kehtetuks. 15. juulil 2019. a ei saanud keegi KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 2 viimase

lause ja § 38 lg 1 järgi seega 17. juuni 2019. a korduskoosoleku otsuste tühisusele ega

kehtetusele tugineda.

Kohtu hinnangul ei too 17. juuni 2019. a korduskoosoleku osade otsuste tühisuse hilisem

tuvastamine kaasa nende alusel tehtud varasemate juhatuse otsuste kehtetust. 15.juulil

2019.a puudus kohtu otsus, mis oleks võimaldanud juhatuse otsuste aluseks olnud

üldkoosoleku otsuste tühisusele või kehtetusele tugineda. Korteriühistu juhatus ei ole 15. juuli

2019. a koosoleku protokolli punktides 1-4 on nimetatud otsuste vastuvõtmisel ületanud ka

oma pädevuse piire – korteriühistu põhikirja p 7.4.6 ja 7.3.7 järgi kuulub juhatuse pädevusse

mh elamu haldamine ja hooldamine või selle korraldamine ning ühistu nimel lepingute

sõlmimise otsustamine. Seega ei ole korteriühistu juhatuse 15. juuli 2019. a koosoleku

protokolli punktides 1-4 nimetatud otsused kehtetud ning avaldajate taotlus tunnistada

korteriühistu juhatuse 15. juuli 2019. a koosoleku protokolli punktides 1-4 nimetatud otsused

kehtetuks tuleb jätta KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 1 alusel rahuldamata.

14. Kohus märgib avaldajate poolt esialgse õiguskaitse määruse rikkumise kohta esitatud

fotode ja muude tõendite kohta niipalju, et need ei tõenda, et avaldajate poolt vaidlustatud

otsused oleks tühised või kehtetud. Fotod ja muud tõendid (eelkõige kommunaalarved)

puudutavad vaidlustatud otsuste täitmist, mitte nende vastu võtmist. Vaidlustatud otsuste

täitmise, sh avaldajatele esitatud arvete tõttu tekkinud vaidluste lahendamine ei kuulu aga

käesoleva tsiviilasja esemesse.

15. Korteriühistul on KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 5 järgi õigus parandada korteriühistu

organite otsuste vastuvõtmisel tehtud vigu ning korraldada uus üldkoosolek, mille kohta

saadetaval kutsel on päevakorras nimetatud kõik üldkoosolekul otsustamisele tulevad

küsimused, või võtta vastu otsus üldkoosolekut kokku kutsumata vastavalt KrtS §-s 21

ettenähtud korrale. Kohus leiab, et sellest tulenevalt, et Tartu Maakohtu 2. augusti 2019. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-19-11440 kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud tuleb tühistada.

16. L. A.W on A.W esindajana esitanud 20. novembril 2019. a taotluse katta kohtulahendis

kinni avaldajate ja volitatud esindaja nimed, isikukoodid ja aadressid. Kuna L. A.W on

üksnes A.W esindaja, saab ta esitada taotluse üksnes enda ja A.W andmete avaldamise

piiramiseks. Kuna L. A.W ei ole C.P esindaja, ei saa ta C.P nimel vastavat taotlust esitada.

C.P ei ole ise nimetatud taotlust esitanud. Kohus leiab sellest tulenevalt, et käesoleva määruse

jõustumisel selle arvutivõrgus avalikustamisel tuleb TsMS § 462 lg 2 järgi asendada A.W ja

L. A.W nimi tähemärkidega „xxx“. A.W ja L. A.W isikukood ja aadress tuleb sama sätte

alusel jätta arvutivõrgus avalikustamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Kuna kohus rahuldab avalduse osaliselt, siis tuleb lugeda avaldajate poolt kohtusse

pöördumine ja sellega seotud riigilõivu tasumine tingituks korteriühistu tegevusest.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et avaldajad oleks ka avalduse rahuldatud osa esitamise

korral pidanud tasuma riigilõivu täpselt sama palju, kui nad tasusid kogu avalduse eest, tuleb

riigilõiv TsMS § 172 lg 1 alusel jätta korteriühistu kanda.

Kohus on rahuldanud avaldaja kolmest taotluses veidi enam kui pooled. Kohtu hinnangul on

sellest tulenevalt õiglane jätta menetlusosaliste muud kulud TsMS § 172 lg 1 alusel nende

endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak

kohtunik