1-18-7227/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-18-7227

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.2019. a Tallinn kohtumaja a

Kohtuasja nr

1-18-7227

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungi

sekretär Kristina Tomtšakovskaja

Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid tingimisi H.K enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu H.K

(ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 12.12.2019. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada karistuse kandmisest tingimisi katseajaga kuni H.K enne tähtaega 19.01.2021. a, millest esimeseks 6 (kuueks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse k . riminaalhooldusametniku järelevalve alla

2. KarS § 76 lg 5 alusel allut H.K kohtumääruse jõustumisest ada

katseaja kuni lõpuni KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 - lg 1 p 1 -

6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) xxx; elama kohtu määratud alalises elukohas – 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada

75 lg 2, 4 H.K suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omad da narkootili

a või tarvita si või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavas sotsiaalprogrammis; mitte suhelda talle teadaolevalt alkoholi tarvitavate ja ) /või narkootikume tarvitavate ja/või kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 6 (kuus) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

4.

kulgemist arvestada alates H.K-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kohtumääruse jõustumisest.

5.

H.K vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile Tallinna , Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele ja H.K-le .

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Tallinna Vangla itas 27.11.2019. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava es H.K tingimis vabastamiseks elektroonilise valve alla. i enne tähtaega vangistusest

Harju Maakohtu 05.10.2018. a kohtu nr 1-18-7227 tunnistati lubatavaks

määrusega H.K suhtes tehtud Norra Kuningriigi Borgartingi Apellatsioonikohtu 10.04.2018. a kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis. Määrati, et H.K peab tunnustatud kohtuotsuse alusel ära kandma 3 aastat ja 10 kuud vangistust. Loeti karistusest maha eelvangistuses viibitud 450 päeva.

Karistuse kandmise algus oli on 19.06.2018. a ja lõpp 19.01.2021. a.

H.K kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub

, et kinnipeetav vanglas õpib . klassis ning alates 21.01.2019. a töötab AS s Eesti Vanglatööstus. Kehtivad xx - distsiplinaarkaristused puuduvad.

H.K taotles kohtult tingimis vanglast vabastamist

i ennetähtaegset ja on nõus elektroonilise järelevalvega.

Abip

edastas kirjalikult arvamuse, rokurör Leelo Känd mille kohaselt a toetab biprokurör H.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla

.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamused, leiab, et

H.K võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.K

– tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, isikut iseloomustavad andmed sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2-korral, vanglas viibib 1. korda. Mõlemal korral on süüdi mõistetud välismaal narkootikumidega seotud kuritegude eest: 2016. a Saksamaal ja käesolev kuritegu on süüdi mõistetud 2017. a Norras. Kuriteo laad pole muutunud. Kuriteod sooritatud ette planeeritult, eesmärgiga teenida kiiret tulu ja olla ise ainetega varustatud. Kuritegude soodusteguriks on

kriminaalne tutvusringkond, kelle mõjutustele allub. Asja materjalide kohaselt vanglas ib ja ning ei oma kehtivaid H.K õp töötab distsiplinaarrikkumisi. Vabaduses on ta kindlustatud elukohaga xxx, korter kuulub tema ema elukaaslasele. Naist on vabanemisjärgselt toetamas lähedane puudub kindel töökoht.

- ema, kuid tal

Vanglamaterjalide riskihindamisega kohaselt on ine karistus, H.K käesolevalt te kuritegude peamiseks põhjuseks on olnud rahaline kasu, mis viitab, et majanduslik toimetuleku oskus on puudulik. Osa rahast kulus ka narkootikumide tarvitamisele. Kinnipeetav ise eitab narkootikumide müümist. Töötamisse suhtub positiivselt, ei ole valiv. Norra vanglas töötas erinevatel kohtadel, käesolevalt töötab Eesti Vanglatööstuses õmblejana. Tööoskused on omandanud töö käigus ning Norra vanglas läbis tõstuki juhikursused (tõend vangla toimikus), kokakursused ja arvuti kursused. Tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kelle mõjutustele on allunud, s.h ka koos kuriteod sooritanud. Kinnipeetav ei eita, et on olnud mõjutatav, pigem tunnistab seda ja püüab sellega tegeleda. Rahvatervise vastased kuriteod viitavad suure riskiga elustiilile. Lisaks karistatud 4-korral liiklusseaduse alusel, viimati 2016. a. Vahetas tihti töökohti, tüdines kiiresti kaua ühes kohas töötades. Alkoholi ja narkootikumide sõltuvust tal diagnoositud ei ole. Vägivaldset käitumist H.K puhul tuvastatud ei ole. Mõningasele impulsiivsusele viitavad sagedaste töökohtade vahetus, tüdineb kiiresti, samuti väärteod. Välismaal sooritatud kuriteod samas ette planeeritud, viitavad, et isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele, vaid keskendub kiirele positiivsele tulemusele. Vestlusel tunnistab probleemi olemasolu, sõnades kahetseb tehtut, samas ei maini Saksamaal sooritatud kuritegu. Eesmärgiks on võtnud omandamise, isegi kui vabanema peaks, lõpetaks xxx vabaduses, samuti tahab tööle asuda ja võlgu tasuda. Hetkel tunduvad eesmärgid saavutavad. Kuritegelikke hoiakuid otseselt ei väljenda, kuriteod ajendatud pigem puudulikust tegude tagajärgede mõistmisest. Samas on omane oma süü vähendamine ja esimese kuriteo varjamine. Vanglas subkultuurilisi hoiakuid ei viljele. Ametnikega on viisakas (v.a kuriteo varjamine), vanglas probleeme ei ole täheldatud. Teab, mis kohustusi kriminaalhooldus endaga kaasa toob, on tingimustega nõus. Sõnades väljendab motivatsiooni seaduskuulekaks eluks, Norra vanglas omandas erinevaid kutseid, et vabaduses kergemini tööd leida, käesolevalt õpib põhikoolis. Seega kinnipeetav on teinud esimesed sammud, et vabaduses seaduskuulekalt hakkama saada. Ükskõikset suhtumist ühiskonna normidesse aga näitavad väärteo trahvid ja sooritatud kuriteod, on pime nende seaduste osas, mis teda puudutab.

H.K kõrg on tunnistatud ohtlikuks avalikkusele ning tema puhul seisneb oht rahvatervise ohustamises narkootikumide käitlemise teel. Oht on kõige suurem, kui isik suhtleb jätkuvalt kriminaalse tutvusringkonnaga ja soovib kiiret tulu saada. Oht suureneb, kui ei hakka „ei“ ütlema ja oma tagajärgedele mõtlema. Ohtu suurendab ka narkootikumide tarvitamine, mis eeldab kuritegelike kontaktide säilitamist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 18%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg le 1,5 aastat on pannud

– ü H.K mõistma, et toimepandud kuriteole

järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. H.K-l on vabaduses täidetud ennetähtaegseks vabane tingimused miseks. Tal on olemas kindel elukoht Tartumaal, aldada ja positiivselt toetav kuhu on võimalik paig ka elektrooniline järelevalve seade lähedane ema näol ohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on . K suutel

ine õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kohaselt valvatakse kriminaalhooldusseaduse § lg kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul

t võimaldab H.K ingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas H.K-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. riminaalhooldusega on nõustunud ka H.K K , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava Kõik need edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/