Legislator Case Law & Legislation
2-19-1691/35 AI generated

2-19-1691/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-19-1691/35
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada hageja K M (isikukood xxx) ja kostja G-R L (isikukood xxx) vahel Kostja tasub hagejale kahju hüvitisena 2150 eurot võrdsete osamaksetena

Legislator headnote

AI generated

2-19-1691/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kinnitada hageja K M (isikukood xxx) ja kostja G-R L (isikukood xxx) vahel Kostja tasub hagejale kahju hüvitisena 2150 eurot võrdsete osamaksetena

Keywords

AI generated
arbitration clause dispute settlement non-implementation of the offending agreements strict compliance of documents common provisions compliance with formal requirements
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Kohtujurist

Antero Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

18.12.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-1691

Tsiviilasi

K M hagi G-R L vastu mittevaralise kahju

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K M (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Robert Sarv

Kostja: G-R L (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Martin Kirsipuu

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja

riigilõivu osaline tagastamine

Asja läbivaatamine

10.12.2019. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja K M (isikukood xxx) ja kostja G-R L (isikukood xxx) vahel

sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Kostja tasub hagejale kahju hüvitisena 2150 eurot võrdsete osamaksetena

kuue kuu jooksul kompromissi kinnitamisest järgnevast kuust iga kuu

15. kuupäevaks kuni võlgnevuse tasumiseni.

1.2. Sellest tsiviilasjast tulenevalt ei ole pooltel teineteise vastu rohkem nõudeid.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Tagastada hagejale ½

menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot, hageja arveldusarvele nr xxx.

Edasikaebamise kord

Pooled on loobunud õigusest esitada kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebus,

seega ei ole käesolev määrus vaidlustatav.

2-19-1691

2 (2)

MENETLUSE KÄIK

1. Kohtu menetluses on hageja hagi kostja vastu mittevaralise kahju väljamõistmiseks.

10.12.2019. a kohtuistungil saavutasid pooled kompromissi, mille allkirjastasid istungil

kolmes eksemplaris ja millest ühe eksemplari esitasid kinnitamiseks kohtule.

Pooled avaldavad, et kompromissi sõlmimise õiguslikud tagajärjed on pooltele teada ja

pooled soovivad menetluse kompromissiga lõpetada. Pooled loobusid kompromissi

kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest. Hageja palub talle tagastada

pool menetluses tasutud riigilõivust.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt

TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete

ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole

alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on kinnitanud

teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest

poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.

3. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS

§ 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

4. Hageja on taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et taotlus

riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja

tasus riigilõivu kokku 300 eurot, sellest tagastamisele kuulub 150 eurot.

5. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on loobunud

õigusest esitada kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebus, seega ei ole käesolev

määrus vaidlustatav.

Maarja-Liis Lall

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)