2-19-109837/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

18. detsember 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-109837

Tsiviilasi

Osaühing Merona Kinnisvara hagi OÜ LEMMUR vastu

rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

2 031,5 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistung

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja:

Osaühing

Merona

Kinnisvara

(registrikood

10924685, asukoht Narva mnt 13, 10151 Tallinn), lepinguline

esindaja Valentin Feklistov (Larssen Legal OÜ, e-post:

valentin@larssen.ee)

Kostja: OÜ LEMMUR (registrikood: 11050627, asukoht

Heldri põik 7, 74001 Viimsi vald, Harjumaa), lepinguline

esindaja Mehis Adamson (Actum Consult OÜ, e-post:

actumconsult@gmail.com)

12.11.2019

Hageja lepinguline esindaja Valentin Feklistov

Kostja lepinguline esindaja Mehis Adamson

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Rahuldada hageja Osaühing Merona Kinnisvara hagi kostja OÜ LEMMUR vastu rahalises

nõudes.

2. Välja mõista kostjalt OÜ LEMMUR hageja Osaühing Merona Kinnisvara kasuks 1 860 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivised summas 22,7 eurot.

3. Välja mõista kostjalt OÜ LEMMUR hageja Osaühing Merona Kinnisvara kasuks viivised

põhinõudelt (1 860 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.06.2019 kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

4. Rahuldada hageja Osaühing Merona Kinnisvara 13.11.2019 taotlus protokolli parandamiseks.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud kostja OÜ LEMMUR kanda.

6. Välja mõista kostjalt OÜ LEMMUR hageja Osaühing Merona Kinnisvara kasuks hageja

põhjendatud menetluskulud summas 1 690 eurot (riigilõiv 250 eurot + põhjendatud õigusabikulud

1 440 eurot).

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal OÜ LEMMUR tasuda hagejale Osaühing

Merona Kinnisvara käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks

tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on

märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada

kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute

tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Hageja nõue

1. Haginõude kohaselt palub hageja järgmist:

4) välja mõista kostjalt hageja kasuks 1 860 eurot tulenevalt olulisest lepingu rikkumisest;

4.1) alternatiivselt välja mõista kostjalt hageja kasuks 1 860 eurot alusetu rikastumise sätete

järgi;

5)välja mõista kostjalt hageja kasuks tulevikus tekkida võiva varalise kahju ja

asendustehingust tuleneva hinna vahe;

6)kohustada kostjat tagastama Osaühingu Merona Kinnisvara arvelduskontole x Santander

Bank SWIFT code x 1 860 eurot, alternatiivselt lepingulise esindaja ühingu Larssen Legal OÜ

arvelduskontole x Swedbank;

8) mõista kostjalt välja juba sissenõutavaks muutunud viivise 22,7 euro suuruses ja 8% aastas

põhinõudest, mis ei veel sissenõutavaks muutunud kuni põhinõude täitmiseni;

9) menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Kohus keeldus 21.06.2019 kohtumäärusega menetlusse võtmast hageja nõuet hagiavalduse

resolutsiooni punktides 5 ja 6 märgitud nõuete osas. Ülejäänud nõuete osas võttis kohus hagi

menetlusse.

3. 22.07.2018 sõlmisid hageja ja kostja kliendilepingu, mille kohaselt X X asus kostja kaudu hagejale

audiitorteenuseid osutama. 25.07.2019 edastas kostja hageja 2017.a majandusaasta aruande Taru

Maakohtu registriosakonnale.

4. 28.03.2018 otsustas Audiitortegevuse järelevalve nõukogu X X vandeaudiitori kutse ära võtta.

Kutse äravõtmise otsus hakkas kehtima 02.04.2018 ning alates sellest päevast ei olnud X Xl

vandeaudiitori aruande allkirjastamise õigust. Vaatamata sellele osutas X X kostja kaudu

audiitorteenust edasi ega teavitanud hagejat vastava õiguse puudumisest. 01.02.2019 avaldas

Audiitortegevuse järelevalve nõukogu oma kodulehel hoiatuse, millest nähtub X X ebaseadusliku

audiitorteenuse osutamine. 04.02.2019 edastas nõukogu informatsiooni avalikkusele ja Äriregistrile.

5. 06.02.2019 keeldus Tartu Maakohtu registriosakond määrusega hageja poolt 2017. a esitatud

majandusaasta aruande vastuvõtmisest kuna auditeerinud isikul puudub alates 02.04.2018 õigus

osutada audiitori teenust.

6. Kostja on esitanud hagejale arve nr 1491 ebaseaduslikult osutatud audiitorteenuste eest summas

1 860 eurot, mille hageja on tasunud.

7. Hageja hinnangul on kostja oma lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud, mistõttu taganeb

hageja lepingust ja nõuab kostjalt tasutud 1 860 euro tagastamist. Hageja on esitanud kostjale

nõuetekohaselt pretensiooni nii e-posti, kui ka tavalise posti teel tähitud kirjaga 21.02.2019.

Postiasutuse teate kohaselt on kostja pretensiooni füüsilisest vastuvõtmisest loobunud. Pretensioon

on käsitletav taganemisavaldusena. Poolte vahel sõlmitud kliendilepingu näol on tegemist

töövõtulepinguga, kuid tehtud töö ei vastanud lepingu tingimustele. Kuna X Xl puudus vandeaudiitori

kutse ja audiitorettevõtjal tegevusluba, mistõttu äriregister keeldus viidatud isikute poolt esitatud

aruande vastuvõtmisest, leiab hageja, et tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele, s.o ei sobinud

nõutud otstarbeks. Hageja jäi ilma sellest, mida ta lootis – kehtivast auditeeritud majandusaasta

aruandest. X X audiitori vanne kehtis kuni 27.03.2018. Kostja allkirjastas majandusaasta aruande

25.07.2018. a, kuigi tal ei olnud sellel ajal vastavat õigust. Asjaolu, et selles osas toimub

halduskohtumenetluses vaidlus, ei tühista ega peata vastavat otsust. Kostja ei teavitanud hagejat

vastavate õiguste puudumisest, mis näitab kostja tahtlikku kohustuse rikkumist. Lisaks on hageja

seisukohal, et ta ei pidanud andma kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuna see ei

ole mõistlik arvestades asjaolu, et kostja tegevusluba kehtetu ning seal ainsana töötavalt

vandeaudiitorilt on kutse ära võetud. Lisaks tasutud 1 860 euro tagastamisele palub hageja kostjalt

välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 22,7 eurot ja edasiulatuv viivis seadusjärgses

määras.

8. Alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt välja 1 860 eurot alusetu rikastumise sätete alusel, kuna

poolte vahel sõlmitud leping on tühine. Kostjal puudus tegevusluba ja seega ei olnud tal õigust

hagejaga kliendilepingu sõlmimiseks ja teenuse osutamiseks.

Kostja vastuväited

9. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

10. Kostja on seisukohal, et hagejaga on sõlmitud 22.07.2018 kehtiv kliendileping. Kostjal oli

Audiitortegevuse registris kehtiv registreering kuni 15.01.2019. a.

11. Hageja ei ole tõendanud 22.07.2018. a kliendilepingust taganemist. Hagile pole lisatud

taganemisavaldust ega selle kostjale edastamise kohta ühtegi tõendit. Nii on rikutud taganemise

kehtivuse formaalseid eeldusi.

12. Kui hageja jääb hagis kehtiva lepingu ebakohase täitmise seisukohale, siis oleks tulnud tal esitada

kostjale võlaõigusseaduse (VÕS) § 644 lg 1 ja 2 järgi eelnevalt pretensioon ning anda aega puuduste

kõrvaldamiseks. Vastasel korral ei ole hagejal VÕS § 644 lg 3 kohaselt võimalik tugineda

rikkumisele. Lisaks ei ole hageja tõendanud, milles seisnes kostja poolne rikkumine. Hageja ei ole

vaidlustanud Tartu Maakohtu registriosakonna ettekirjutust hageja 2017. a. majandusaasta aruande

tagasi-lükkamiseks, kuigi see aruanne algselt kehtivalt vastu võeti ega esitanud sisulisi etteheiteid

kostja poolt osutatud teenusele.

13. Alternatiivselt on hageja asunud seisukohale, et kliendileping on tühine, mistõttu nõuab kostjalt

raha tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja hinnangul ei ole hageja esitanud ühtegi

tõendit, et kostjaga sõlmitud leping oleks tühistatud või seda saaks lugeda tühiseks või kehtetuks

mingi normi alusel. Tartu Maakohtu registriosakonna andmetel on hageja aruanne esitatud nõutud

ajal, on auditeeritud kehtivalt ja register on selle vastu võtnud. Seega ei ole alust deliktivastuse alusel

nõude rahuldamiseks.

14. Kostja vaidleb vastu ka hageja viivise nõudele. Hageja ei ole selgitanud, mis ajast mingi kostja

poolne kohustus tuli täita ja miks nõutakse viivist mitte intressi, samuti puudub viivisearvestus.

Kohtu põhjendused

15. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis,

asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus

hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt

vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kohus tegi pooltele 12.11.2019 toimunud

kohtuistungil ettepaneku TsMS § 4 lg 4 tuginedes kompromissiettepaneku. Pooled kokkulepet ei

saavutanud.

17. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud

on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta

peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2

kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.

18. Kohus on tuvastanud ning poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:

a) hageja ja kostja sõlmisid 22.07.2018 kliendilepingu, mille kohaselt osundati hagejale

audiitorteenuseid raamatupidamise kohta.

b) Kostja esitas teenuse osutamise eest arve nr 1491, summas 1860 eurot.

c) Hageja tasus arve 24.07.2018.

d) Tartu Maakohtu registriosakonna määruse x, 06.02.2019 kohaselt kohustati aga hagejat

esitama 2017. aasta majandusaasta aruanne uue vandeaudiitori aruandega.

19. Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on õigustatud tagasi saama kostjale

tasutud 1860 eurot osundatud audiitorteenuse eest. Hageja on hagis esile toonud TsMS § 363 lg 1 p

2 kohaselt hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, kohus ei ole seotud poolte õigusliku käsitlusega

hagi asjaoludele.

20. Poolte vahel sõlmitud kliendilepingust tulenevalt on tegemist käsundiga, kus VÕS § 619 kohaselt

kohustub üks isik käsundisaajana vastavalt lepingule osutama teisele isikule, käsundiandjale

teenuseid ning käsundiandja maksma selle eest tasu. Käsundisaaja peab VÕS § 620 lg 2 kohaselt

täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimalustele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära

hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

käsundisaaja peab lisaks sellel toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.

Kohtu hinnangul, kui käsundisaajale on arusaadav, et tema võimalused ei võimalda käsundit

nõuetekohaselt täita, ei peaks ta lepingut sõlmima või peaks selle lõpetama. Antud juhul on

käsundisaaja rikkunud teabe andmise kohustust ning vastutab selle eest. Kutsetegevuses tegutseva

audiitorina pidanuks ta teadma aruande koostamiseks vajalikke nõudeid ja hageja eeldas, et need on

olemas. Vaidluse all ei ole, et leping sõlmiti 22.07.2018. VÕS § 624 lg 1 kohustab käsundisaajat

teavitama käsundiandjat kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest eelkõige nendest, mis

võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet

käsundi täitmise kohta. Tulenevalt poolte kokkuleppest oli audiitorteenuse objektiks hageja

31.12.2017 lõppenud majandusaasta kohta koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga

esitatud raamatupidamise aastaaruanne. Hagis esile toodud asjaolude kohaselt oli aastaaruanne

vajalik esitamaks äriregistrile. Audiitortegevuse seaduse § 81 lg 1 kohaselt vajab audiitorettevõtja

teenuse osutamiseks tegevusluba. Tartu Maakohtu registriosakonna määruse x, 06.02.2019 kohaselt

kohustati aga hagejat esitama 2017. aasta majandusaasta aruanne uue vandeaudiitori aruandega.

Nimetatud määrusest ilmneb, et Audiitortegevuse järelevalve nõukogu 27.03.2018 otsusega on

vandeaudiitori kutse X Xlt ära võetud. X X osutas audiitori teenust OÜ Lemmur kaudu. Seega asub

kohus seisukohale, et tulenevalt VÕS § 624 lg 1 ja lepingu punktist 6.1.4 kohustus kostja hagejat

teavitama nimetatud asjaolust.

21. Riigikohtu juhiste kohaselt lasub käsundisaajal seadusest tulenevalt hoolsuskohustus, mis

tähendab mh seda, et käsundisaaja peab tegema kõik endast oleneva käsundiandja huvides parima

võimaliku tulemuse saavutamiseks ja käsundiandjal kahju tekkimise ärahoidmiseks (RK lahend 3-2-

1-48-15). Riigikohus on lahendis 3-2-1-127-16 p 12 märkinud, et kui käsundisaaja rikub oma

lepingulisi kohustusi, sh kaitsekohustusi, saab käsundiandja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1

järgi käsundisaajalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Sellise nõude rahuldamiseks

tuleb kontrollida, kas käsundisaaja on lepingut rikkunud (VÕS § 100 ja § 115 lg 1) ja kas ta vastutab

lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st tuleb hinnata, kas rikkumine ei ole VÕS § 103 järgi

vabandatav, kas käsundiandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kas kahju on

hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kas kahju oli rikkumise

võimaliku tagajärjena käsundisaajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati

tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3), ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik

seos (VÕS § 127 lg 4) (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15;

20. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27).

22. Kohus leiab, et käsundisaaja on lepingut rikkunud, tuues sellega kaas käsundiandjale kahju.

Käsundiandja eesmärk oli saada teenusena kohane audiitoriaruanne esitamaks äriregistrile. Kuivõrd

käsundisaaja ei teavitanud käsundiandjat järelevalve nõukogu otsusest ja selle võimalikest

tagajärgedest, tõi see kaasa käsundiandjale vajaduse tellida uus aruanne. Kostja vastuväited on

alusetud. Kostja esindaja vastas kohtu küsimusele teavitamise kohta, et tal puudub selle kohta info.

Kohtu hinnangul ei oma tähtsust lepinguliste kohustuste täitmisel hageja võimalus vaidlustada

äriregistri määrust ning ka see, et aruande allakirjutamise hetkel oli otsus vaidemenetluses. Kuivõrd

on täidetud kõik kahju hüvitamise eeldused tuleb kostjalt välja mõista 1860 eurot.

23. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte

nõuded ja veel lahendamata taotlused. TsMS § 53 lg 4 kohaselt teeb kohus protokolli parandamise

taotlusega nõustumise korral protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse

protokolli või lisatakse protokollile. Hageja on esitanud taotluse 12.11.2019 protokolli parandamiseks

(tlk 76). Kostja hinnangul on hageja nõutud protokolli parandused ebaolulised.

Taotluse kohaselt on 12.11.2019 kohtuistungi protokollis kirjas, et „audiitori otsuse vaidlustamiseks

ei ole alus kutse äravõtmise teate peatamiseks või tühistamiseks.“ Hageja hinnangul ei vasta see tõele,

hageja esindaja on öeldud, ja seda tõendab ka kohtuistungi salvestis, et „AJN otsuse vaidlustamine ei

ole alus selle kutse äravõtmise otsuse peatamiseks või tühistamiseks.“ Samas lõikes on kirjas, et

„Tahaks öelda, et audiitori kanded on imperatiivne”, aga tegelikult ütles hageja esindaja ja seda

tõendab kohtuistungi salvestis et “portaali kannete olemus on deklaratiivne, konstitutiivseks saab

lugeda ainult nõukogu otsust.“ Samas lõikes on kirjas et „Kostja oli teadlik, et tal ei ole kutset ja tal

ei saa olla kehtivat tegevusluba vastavalt seadusele“, aga tegelikult hageja esindaja on öelnud et

„Kostja oli teadlik, et tal ei ole kutset ja tema ühingul ei saa olla kehtivat tegevusluba vastavalt

seadusele.“ Hageja on seisukohal, et antud juhul tegemist on oluliste parandustega ning kohtuistungi

protokoll tuleb viia vastavusse salvestisega.

TsMS § 53 lg 4 kohaselt teeb kohus protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral protokollis

parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile.

Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud, protokolli on sattunud ekslik sõnastus ja 12.11.2019

protokoll tuleb vastavalt hageja taotlusele parandada.

Menetluskulud

24. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.

25. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt

kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

26. Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 250

eurot ja õigusabikulud summas 2 640 eurot (sh käibemaks), kokku 2 890 eurot.

27. Kostja vaidleb hageja menetluskulude suurusele vastu. Arvestades hagiavalduses esinevaid

olulisi puudusi, mistõttu vajas hagi korduvat selgitamist ja asjas peetud üht lühikest istungit, on kostja

hinnangul hageja menetluskulude nõue ebavajalik ja tugevalt ülepaisutatud.

28. Kohus leiab, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 eurot on põhjendatud ja

vajalik kulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

29. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 16 tundi tunnihinnaga 120 eurot + km ja 4 tundi

tunnihinnaga 70 eurot + km. Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ja vaidluse sisu, on kohtu

hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu 20 tunni ulatuses ülepaisutatud ega vasta töö mahule.

Kohus leiab, et põhjendatud on hageja lepingulise esindaja ajakulu 10 tunni ulatuses tunnihinnaga

120 eurot + km, kokku summas 1440 eurot (sh käibemaks).

30. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on

põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt, mistõttu määrab kohus hageja menetluskulude

rahaliseks suuruseks kokku 1 690 eurot (riigilõiv 250 eurot + põhjendatud õigusabikulud 1 440 eurot).

31. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

32. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik