2-19-8344/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-8344 1 (3)

K O H T U O T S U S Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viktor Brügel Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-8344 Tsiviilasi K R’i hagi O S’e ja T A’i vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 80 000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K R (isikukood xxx, e-post xxx ); Hageja lepinguline esindaja: Villu Tragon (e-post: villu.tragon@veracitas.eu); Kostja 1: O S (isikukood xxx, elukoht xxx, hagimaterjalid kätte toimetatud avalikult Ametlike Teadaannete kaudu); Kostja 2: T A (isikukood xxx, elukoht xxx). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega, sest kostjad ei ole kohtule vastanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. 2. Välja mõista kostjatelt O S’elt ja T A’ilt solidaarselt hageja K R’i kasuks laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 20 000 eurot, intressivõlgnevus 987,50 eurot ning viivised 19 012,50 eurot. 3. Välja mõista kostjalt O S’elt hageja K R’i kasuks laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 20 000 eurot, intressivõlgnevus 498,61 eurot ning viivised 19 501,39 eurot. 4. Jätta hageja menetluskulud kostjate kanda selliselt, et kohtu poolt kindlaks määratud hageja menetluskuludest 50% tuleb hüvitada kostjatel 1 ja 2 solidaarselt ning 50% tuleb hüvitada kostjal 1. 5. Määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1632 eurot. 6. Välja mõista kostjatelt O S’elt ja T A’ilt solidaarselt hageja K R’i kasuks menetluskulud 816 eurot ning viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 7. Välja mõista kostjalt 1 O S’elt hageja K R’i kasuks menetluskulud 816 eurot ning viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 8. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

2-19-8344 2 (3)

9. Toimetada tagaseljaotsus kostjale 1 avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1 O S 16.10.2015 laenulepingu nr xxx ning hageja ja kostja 2 T A 16.10.2015 samast laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks käenduslepingu. Hageja palub kostjatelt O S’elt ja T A’ilt solidaarselt välja mõista laenulepingust nr xx tulenev põhivõlgnevus 20 000 eurot, intressivõlgnevus 987,50 eurot ning viivised 19 012,50 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1 O S 11.12.2015 laenulepingu nr xxx Hageja palub kostjalt O S välja mõista laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 20 000 eurot, intressivõlgnevus 498,61 eurot ning viivised 19 501,39 eurot. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või - kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad

2-19-8344 3 (3)

menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Hageja nõude suuruseks on 80 000 eurot, millest 40 000 eurot palub ta kostjatelt välja mõista solidaarselt ning 40 000 eurot üksnes kostjalt 1. Kohus võtab seega menetluskulude jaotamisel arvesse kumbagi kostja vastu esitatud nõude ulatuse ning määrab, et hageja menetluskuludest 50% tuleb kanda kostjatel solidaarselt ning ülejäänud 50% tuleb kanda kostjal 1. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1200 eurot ning lepingulise esindaja kulu 1116 eurot (sisaldab käibemaksu). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et riigilõiv 1200 eurot on põhjendatud menetluskulu. Lepingulise esindaja kulu on põhjendatud osaliselt. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud olla suuremad kui 432 eurot (3 tunni ulatuses arvestusega 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks vastavalt hageja taotlusele). Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1632 eurot, millest 816 eurot kuulub hageja kasuks välja mõistmisele kostjatelt 1 ja 2 solidaarselt ning 816 eurot kuulub välja mõistmisele kostjalt 1. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik