3-19-2280/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-2280

Määruse kuupäev

18. detsember 2019

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

I.O (I.O) esialgse õiguskaitse taotlus

RESOLUTSIOON

1. Vabastada I.O riigilõivu tasumise kohustusest esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise

kord

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte I.O-le ja Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtusse saabus 5. detsembril 2019 I.O esialgse õiguskaitse taotlus.

Taotleja selgitas, et alates 8. novembrist 2019 hakkas kehtima uus tablettide jagamise kord,

mille kohaselt tuleb pärast tablettide manustamist näidata lahtist suud ja keelt nii valvurile kui

ka videokaamera ees. Valvurid väitsid, et selline nõue tuleneb Viru Vangla neljanda üksuse

juhi käskkirjast. Taotlejale pole sellist käskkirja tutvustatud. Uus tablettide manustamise kord

traumeerib püsivalt taotleja psüühikat. Tablettide manustamise kontrollimine videokaamera

abil on väga alandav, valvurite kommentaarid on solvavad. Kuna taotlejat sunnitakse

tablettide saamiseks kõndima sektori algusesse, said teised kinnipeetavad teada tema

terviseprobleemidest. Taotleja palus tühistada viidatud käskkirja ja peatada selle kehtivuse

vaidlusmenetluse lõpuni. Samuti palus taotleja end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest,

sest tal ei ole raha.

2. Viru Vangla palus 13. detsembri 2019. a seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata. Vangla selgitas, et käskkirja ravimite manustamise korra kohta vangla neljandas

üksuses ei ole antud. Ravimite jagamine kinnipeetavatele on tavapärane tööprotsess, mida

reguleerivad erinevad õigusaktid, sh vangla kodukord ja justiitsministri määrus „Järelevalve

korraldus vanglas“. Viidatud määruse § 35 lõike 3 kohaselt on ametnik kohustatud

kontrollima, et kinnipeetav talle antud ravimi ka manustaks. Sama määruse § 2 punkti 1

kohaselt võib vanglas järelevalvet teha nii visuaalse kui ka elektroonilise (sh video

vahendusel) jälgimise kaudu. Kuna üksuses, kus taotleja paikneb, on järelevalve käigus leitud

erinevaid ravimeid, on vangla julgeoleku tagamiseks vajalik tõhustada ravimite jagamise ja

manustamise kontrollimise protsessi. Ka tavapärased ravimid, kui neid kogutakse ja

3-19-2280

manustatakse tervishoiutöötaja ordineeritust erineva skeemi järgi (nt palju tablette korraga),

võivad olla ohtlikud tervisele, tekitada joobelaadse seisundi vms. Seega peab vangla vältima

võimalust, et kinnipeetavad jätavad neile ordineeritud ravimid tegelikult manustamata. Üheks

järelevalve tõhustamise võimaluseks on see, et ravimite manustamise käigus toimub lisaks

tavapärasele visuaalsele jälgimisele ka elektrooniline jälgimine, mis on lubatud

järelevalvemeede. Vangla turvasalvestisi kasutatakse vangla julgeoleku tagamiseks, samuti

näiteks vaidluste lahendamise korral. Kõik turvasalvestised on mõeldud asutusesiseseks

kasutamiseks avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 9 alusel. Tegemist ei ole taotlejat

alandava või muul moel tema õigusi rikkuva tegevusega. Taotlejale antakse ravim vangla

ruumides, ülejäänud kambrite uksed on suletud. Ravimite manustamise faktist on teadlik

taotleja kambrikaaslane, kes teab seda ka juhul, kui ravimeid manustatakse kambris. Kui

manustamise protsess kulgeb tavapäraselt ja ilma valjuhäälse vaidluseta ametnikega, toimub

see kiiresti ja puudub info, mis selle käigus kolmandatele isikutele avalikuks võib saada.

Vanglale ei ole arusaadav, millist ametnike kommenteerimist taotleja silmas peab. Ravimite

manustamise kontrollimine on kaalukas avalik huvi ning vanglal on kohustus seda teha.

Vangla kasutab selleks õigusaktides lubatud järelevalveviise.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus vabastab taotleja riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel.

4. Esialgse õiguskaitse taotlusest nähtuvalt ei meeldi taotlejale ravimite manustamise

kontrollimine videokaamera abil. Taotleja selgitas, et talle teadaolevalt peaks selline kord

olema sätestatud neljanda üksuse juhi käskkirjaga. Taotleja palus esialgse õiguskaitse korras

peatada selle käskkirja kehtivuse.

Taotleja esitas vanglale ka vaide, milles palus kõnealuse käskkirja tühistada. Vangla teatas, et

ei ole veel vaiet lahendanud.

Vangla selgitas lisaks, et videokaamera abil ravimite manustamise kontrollimiseks ei ole

käskkirja ega muud haldusakti antud. Vangla tegevuse aluseks on justiitsministri määrus

„Järelevalve korraldus vanglas“.

Kohus leiab, et käskkirja puudumine ei takista esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist.

Kohus ei ole seotud taotleja valitud esialgse õiguskaitse abinõuga, vaid kohus saab esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamise korral ise valida sellise halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 251 lõikes 1 nimetatud abinõu, mis teenib esialgse õiguskaitse taotluse eesmärki.

Niisamuti ei takista esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist asjaolu, et taotleja on vanglale

esitatud vaides taotlenud käskkirja, mida pole olemas, tühistamist. Vanglal tuleb vajaduse

korral tõlgendada vaides esitatud taotlust taotleja tegelikust tahtest lähtuvalt.

5. Kohtul on õigus põhjendatud taotluse alusel teha vaidemenetluse ajal määrus taotleja

õiguste esialgse kaitse kohta (HKMS § 249 lõiked 1, 2 ja 5).

6. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal olema esialgse õiguskaitse

vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad

tagajärjed.

3-19-2280

7. Taotleja selgitas, et tablettide manustamise kontrollimine videokaamera abil on väga

alandav ja traumeerib püsivalt tema psüühikat ning valvurite kommentaarid on solvavad.

Taotleja lisas, et kuna teda sunnitakse tablettide saamiseks kõndima sektori algusesse, said

teised kinnipeetavad teada tema terviseprobleemidest.

8. Kohtu hinnangul ei esine taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust. Teisisõnu ei ole taotleja

ära näidanud, et tablettide manustamise kontrollimine videokaamera abil põhjustaks talle

pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi.

Kohtu arvates ei saa tablettide manustamise kontrollimist videokaamera abil pidada

alandavaks ega taotleja psüühikat kahjustavaks. Vangla on selgitanud, et see on vajalik

järelevalve tõhustamiseks, et vältida ravimite tegelikult manustamata jätmist ning hiljem

meditsiinitöötaja määratud skeemist erinevalt tarvitamist.

Kohtule jääb arusaamatuks taotleja väide, et valvurite kommentaarid on solvavad. Taotleja ei

ole vähimalgi määral täpsustanud, milliseid kommentaare ta silmas peab.

Vangla selgitas, et ajal, kui taotleja manustab tablette, on teiste kambrite uksed suletud. Kui

taotleja ei vaidle vanglaametnikega valjuhäälselt, ei saa ravimite manustamisest teised

kinnipeetavad teada. Erandiks on taotleja kambrikaaslane, kes aga saaks ravimite

manustamisest teada ka siis, kui see toimuks endiselt kambris. Seega on vangla taganud, et

ravimite manustamisest ei saaks varasemaga võrreldes rohkem kinnipeetavaid teada.

Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

9. Taotleja palus esialgse õiguskaitse taotluses ka, et kohus tühistaks tema viidatud

käskkirja.

Kohus selgitab, et lahendab praeguses asjas üksnes esialgse õiguskaitse taotlust. Kui taotleja

soovib kohtule esitada kaebuse Viru Vangla tegevuse peale, tuleb selleks pärast kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimist esitada kohtule eraldiseisev kaebus.

(allkirjastatud digitaalselt)