2-18-5884/64 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 18. detsember 2019

Tsiviilasja number

2-18-5884

Tsiviilasi

H.P. hagi M.P. vastu kinnisasja osaliselt ühisvaraks

tunnistamiseks ning ühisvara jagamiseks

M.P. apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

H.P. vastuapellatsioonkaebuse

hind

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. aprilli 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.P. apellatsioonkaebus ja H.P. vastuapellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

/

vastustaja

II

(kostja):M.P.

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

esindaja

vandeadvokaat

Vahur

Krinal

Vastustaja I / vastuapellant (hageja): H.P. (isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja Ingrid Vinnal

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 16. aprilli 2019 otsus osaliselt XX kinnisasja omandiõiguse

kaotuse eest H.P.le määratud hüvitise suuruse osas (p 2 teine lause) ja muuta

tasaarvestuse tulemusena tasumisele kuuluvat summat (p 8).

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista M.P.lt välja H.P. kasuks hüvitis XX

kinnisasja väärtuse suurendamise eest 7875 eurot ning tasaarvestuse tulemusena

mõista M.P.lt välja H.P. kasuks 13 013,56 eurot.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1. Rahuldada hagi osaliselt.

4.2. Lugeda M.P. lahusvaraks olev kinnisasi (registriosa nr XXXXXX) asukohaga

XXXXXX küla, XX M.P. ja H.P. ühisvaraks 15750 euro ulatuses. Jätta kinnisasi M.P.

ainuomandusse. Mõista M.P.lt välja H.P. kasuks XX kinnisasja väärtuse suurendmise

eest hüvitis 7875 eurot.

4.3. Jätta AS-iga Swedbank sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXXX ning nende

lisadest ja muudatustest tulenevad kohustused poolte omavahelistes suhetes H.P.

kanda.

4.4. Mõista M.P.lt välja H.P. kasuks hüvitis 5738,56 eurot laenulepingust nr

XXXXXXXXXXX tulenevatest kohustustest vabanemise eest.

4.5. Jätta H.P. ainuomandisse vallasasjad murutraktor, murutrimmer, saag Stihl,

külmkapp,

pesumasin,

nõudepesumasin,

kohvimasin,

televiisor,

tööriistad,

maanteeameti registris registreerimata tagavaraosadeks ostetud XXXXXXXXX;

koguväärtusega 1200 eurot.

4.6. Mõista H.P.lt välja M.P. kasuks resolutsiooni p-s 4.5. nimetatud vallasvara

omandiõiguse kaotuse eest hüvitis 600 eurot.

4.7. Jätta sõiduauto Suzuki Swify (reg nr XXXXXX) M.P. ainuomandisse ja sõiduauto

Volkswagen Sharan (reg nr XXXXXX) H.P. ainuomandisse.

4.8. Tasaarvestada väljamõistetud hüvitised ja tasaarvestuse tulemusel mõista M.P.lt

välja H.P. kasuks 13 013,56 eurot.

4.9. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Vabastada M.P.

apellatsiooniastmes kantud riigi õigusabikulude hüvitamise kohustusest.

4.10. Hüvitada vandeadvokaat Vahur Krinalile riigi õigusabi tasu 520,32 eurot riigi

arvel.

4.11. Mõista M.P.lt välja Eesti Vabariigi kasuks riigi õigusabi korras määratud

esindaja tasu summas 520,32 ning määrata, et see tuleb tasuda ühe aasta jooksul

võrdsete osamaksetena iga osamakse suurusega 43,36 eurot kord kuus vastavalt otsuse

lisas olevale makseinfole.

4.12. Tühistada otsuse jõustumisel Tartu Maakohtu 17.04.2018 määrusega seatud hagi

tagamine.

4.13. Saata otsus Eesti Advokatuurile ja Rahandusministeeriumile ning Tartu

Maakohtu kinnistusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. H.P. (hageja) esitas 16. aprillil 2018 hagi M.P. (kostja) vastu kinnisasja osaliselt ühisvaraks

tunnistamiseks ning ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu

XXXXXX ning lahutati Tartu Maakohtu 12. märtsi 2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-2081.

Pooled ei ole sõlminud abieluvaralepingut.

Kostjale tagastati 1996 õigusvastaselt võõrandatud maana kaks maatükki vastavalt 29 ha ja 2,1

ha, kokku 31,1 ha. Nimetatud kinnistu osaliseks võõrandamiseks jagati katastriüksus kaheks,

millest katastriüksus nr XXXXXXXXXXXXX pindalaga 1,1 ha kanti kostja nimele uude

registriossa uue kinnistu nr XXXXXX (XXXXXX, XX).

Kinnistul olnud hooned olid ajal, kui kostja sai hoonestatud kinnistu omanikuks, väga halvas

olukorras. Pooled võtsid 11. juulil 2006 laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX alusel elamu

renoveerimiseks AS-st Swedbank pangalaenu 28 779 eurot. Laenuraha ja abikaasade ühiste

sissetulekutega on pooled abielu ajal ehitanud kostjale kuuluvale kinnisasjale uusi ehitisi ning

rekonstrueerinud/renoveerinud kinnisasjal olnud ehitisi. Kinnisasjale ehitati uus maakelder,

puukuur ja alustatud on elamule juurdeehitusega. Samuti on poolte ühiste vahenditega elamusse

paigaldatud vee- ja kanalisatsioonisüsteem ning ehitatud uus elektrisüsteem. Aidale on

laastukatuse asemel paigaldatud eterniitkatus. Abieluajal ehitasid pooled kostja kinnisasjale

uude kohta uue salvkaevu.

Enne 1. juulit 2010 teostati pangalaenu vahenditega peamine osa elamu juurdeehitusest, s.o

garaaž, sauna kompleks (ilma siseviimistluseta) koos WC ja dušširuumiga, ehitati uude ossa

teine korrus rõduga, rekonstrueeriti elamu katus. Laenuraha eest vahetati ja paigaldati kogu

elamule uued aknad (v.a garaaž), mädanenud seinapalgid vahetati uute palkide vastu, soojustati

majaseinad, paigaldati fassaadiks uus puitlaudis vooder ning elektripõrandakütte kaabel.

2014. aastal on pooled ühiste vahenditega paigaldanud elamule vihmaveesüsteemi ja

2016. aastal alustati eluruumide kapitaalremondiga, mis jäi pooleli. Jooksvalt on elamus tehtud

sanitaarremonti.

Menetluse jooksul täpsustas hageja oma nõuet ning palus lugeda kostja lahusvaraks olev

kinnistu reg nr XXXXXX osaliselt poolte ühisvaraks 25 300 euro ulatuses, jätta kinnistu kostja

ainuomandusse ning mõista kostjalt hageja kasuks välja omandiõiguse kaotuse eest õiglane

hüvitis 12 650 eurot. Hageja palus jätta laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenevad

kohustused poolte omavahelistes suhetes hageja kanda, mõista kostjalt hageja kasuks välja

hüvitis laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenevatest kohustustest vabanemise eest 5738

eurot 56 senti. Hageja palub jätta hageja ainuomandisse vallasvara murutraktor, murutrimmer,

saag Stihl, külmkapp, pesumasin, nõudepesumasin, kohvimasin, telekas, tööriistad,

maanteeameti

registris

registreerimata

tagavaraosadeks

ostetud

XXXXXXXXX,

koguväärtusega 1200 eurot ning mõista hagejalt kostja kasuks välja eelnimetatud vallasvara

omandiõiguse kaotuse eest hüvitis 600 eurot. Hageja palub jätta sõiduauto Suzuki Swify,

registreerimismärk

XXXXXX

kostja

ainuomandisse

ja

Volkswagen

Sharan,

registreerimismärk XXXXXX hageja ainuomandisse. Teha tasaarvestus pooltelt välja

mõistetud hüvitiste osas, mille tulemusel mõista kostjalt hageja kasuks välja 17 788 eurot 56

senti.

2. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Hageja töö ja rahaliste panuste tulemusena on kinnistu väärtus

küll tõusnud, kuid mitte nii suures ulatuses, nagu hageja on väitnud.

Kui kostja sai kinnistu omanikuks, oli maja amortiseerunud. Hagiavalduses loetletud

väidetavalt ühiste sissetulekute ja ühise laenu eest tehtud töid ei tehtud tegelikkuses poolte

ühiste sissetulekutega, vaid kostjale kuulunud maa müügist saadud rahaga. Kostja sai maa

müügist 80 000 krooni. Fassaad oli vahetatud juba enne laenu võtmist 2006. aasta juulis.

Laenurahadega ehitati vaid teine korrus koos rõduga (rõdu on senini välja ehitamata), samuti

paigaldati teise korruse aknad. Elektripõrandaküte küll paigaldati, kuid tööle see ei hakanud.

Seega kostja tunnistab hagi osaliselt, s.o et poolte abielu ajal võetud laenuga ehitati teine korrus,

paigaldati katus ja teise korruse aknad. Ülejäänud laenurahad kulusid hageja hobile, s.o rallile.

Seega ei ole hageja osa mitte 1/2, vaid maksimum 1/4.

Kuna pank ei ole nõus laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenevat laenukohustust kostjale

üle kandma, peab see jääma hageja kanda. Kehtiva perekonnaseaduse § 37 lg 11 kohaselt

määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Abikaasade varasuhe

lõppes 12. märts 2018, mil kohustuste jääk oli 7754 eurot 1 sent, seega kohustuse jagamisel

jääks kummagi poole kohustuseks (7754,01/2) 3877 eurot.

Kostjal ei ole võimalik hüvitada hagejale 17 385 eurot 63 senti. Kostaja sissetulek on

miinimumtöötasu, millest tulenevalt kostjale ei võimaldata täiendavat laenu.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 16. aprilli 2019 otsusega hagi, luges kostja lahusvaraks oleva

kinnistu reg nr XXXXXX, XXXXXX, XX, osaliselt poolte ühisvaraks 25 300 euro ulatuses

ning jättis kinnistu kostja ainuomandusse. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

omandiõiguse kaotuse eest õiglase hüvitise 12 650 eurot. Maakohus jättis AS-iga Swedbank

sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXXX ning selle lisadest ja/või muudatustest

tulenevad kohustused poolte omavahelistes suhetes hageja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja hüvitise laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenevatest kohustustest vabanemise eest

summas 5738 eurot 56 senti. Maakohus jättis kostja ainuomandisse vallasvara murutraktori,

murutrimmeri, saagi Stihl, külmkappi, pesumasina, nõudepesumasina, kohvimasina, teleka,

tööriistu, maanteeameti registris registreerimata tagavaraosadeks ostetud XXXXXXXXX,

koguväärtusega 1200 eurot ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja eelnimetatud vallasvara

omandiõiguse kaotuse eest õiglase hüvitise 600 eurot. Maakohus jättis sõiduauto Suzuki Swify,

registreerimisnrmärk

XXXXXX

kostja

ainuomandisse

ja

Volkswagen

Sharan,

registreerimismärk XXXXXX hageja ainuomandisse. Maakohus tegi tasaarvestuse pooltelt

välja mõistetud hüvitiste osas, mille tulemusel mõistis kostjalt hageja kasuks välja 17 788 eurot

56 senti. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus rahuldas kostjale

määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja kulude taotluse, määras vandeadvokaadi poolt osutatud

riigi õigusabi tasu suuruseks 520 eurot 32 senti ning mõistis nimetatud summa riigituludesse

kostjalt välja, määrates, et see tuleb tasuda ühe aasta jooksul võrdsete osamaksetena, s.o 43

eurot 36 senti kuus. Maakohus määras, et otsuse jõustumisel tuleb tühistada Tartu Maakohtu

17. aprilli 2018 hagi tagamise määrus, millega seati kostja omandis olevale kinnisasjale

registriosaga numbriga XXXXXX neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik

hüpoteek summas 17 385 eurot 63 senti hageja kasuks.

Kostja nõustus hagiavalduses esitatud vallasvara ja sõiduautode jagamise nõuetega. Vaidlust ei

ole ka selles, et kinnistu omanik on kostja, kellele tagastati maa omandireformi käigus ja hooned

on kingitud kostjale abielu ajal. Pooled on nõus, et kinnistu on kostja lahusvara, mis jääb kostja

omandiks. Vaidlus on ühisvarana abielu kestel kinnisvarale tehtud parenduste suuruses ja

hüvitise suuruses, mille peaks kostja hagejale hüvitama kinnistu parenduste kui ühisvara

jagamisel.

Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Ühisvara jagatakse

abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku

lepitud teisiti.

PKS § 210 lg 1 järgi laieneb see seadus üldjuhul kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on

tekkinud selle seaduse jõustumise hetkeks, ja alates 1. juulist 2010 kohaldatakse abikaasade

varalistele suhetele PKS § 211 järgi 1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseaduses varaühisuse

kohta sätestatut, kui abikaasad ei ole abieluvaralepingus enne 1. juulit 2010 teisiti kokku

leppinud. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2010, tuleb

PKS § 210 lg 2 järgi kohaldada asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust,

kui muudest rakendussätetest ei tulene teisiti.

PKS § 14 lg 2 (enne 2010 kehtinud redaktsioon) kohaselt võib kohus tunnistada abikaasa

lahusvara osaliselt või täielikult abikaasade ühisvaraks, kui lahusvara väärtus on abielu kestel

abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Kas lahusvara väärtus on

oluliselt suurenenud või mitte, selle üle saab otsustada, võrreldes, milline oleks lahusvara

väärtus ilma abikaasade rahaliste vahendite või tööpanuseta ühisvara koosseisu

kindlakstegemise ajal ja milline on lahusvara väärtus ühisvara koosseisu kindlakstegemise ajal

abikaasade rahaliste vahendite ja tööpanuse tõttu tegelikult.

Võrreldes kahte kohtule esitatud eksperthinnangut (Domus Kinnisvara eksperthinnang, I kd,

tl 136–148, Lahe Kinnisvara eksperthinnang, I kd, tl 162–196) nähtub, et Domus Kinnisvara ei

ole hinnanud kinnistu turuväärtust enne parenduste tegemist, Lahe Kinnisvara on hinnanud

turuväärtust nii enne parenduste tegemist kui praegu. Maakohus leidis, et Lahe Kinnisvara

eksperthinnanguga on tõendatud, et lahusvara (elamu) väärtus on poolte abielu kestel oluliselt

suurenenud. Kostja ei vaidle vastu, et osaliselt hageja töö ja rahaliste panuste tulemusena on

kinnistu väärtus tõusnud.

PKS § 19 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus, arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanuväärivat

huvi, abikaasade ühisvara jagamisel osade võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda.

Maakohus leidis, et kohtul ei alust kõrvale kalduda abikaasade ühisvara osade võrdsusest.

PKS § 27 lg 3 kohaselt loetakse abikaasade tehtud kulutused varale ühisvara hulka. Hageja

väitel ei kasutatud kostja poolt maa müügist saadud raha elamu renoveerimiseks. Hageja ei ole

oma väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit.

Antud juhul ei ole tegemist kinnistu kaasomanikega. Kinnistu on lahusvara ja selle omanik on

kostja. Hagejal on õigus hüvitisele osas, mille võrra lahusvara (elamu) väärtus on poolte abielu

kestel oluliselt suurenenud. Maakohus leidis, et on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja

kasuks hüvitis 12 650 eurot

Ühisvara jagamisel tuleb PKS § 38 kohaselt arvesse võtta ka ühisvaral lasuvaid kohustusi.

Vaidlust ei ole selles, et abielu ajal on võetud pangalaen elamu renoveerimiseks. Hageja nõue

jätta laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenevad kohustused poolte omavahelistes suhetes

hageja kanda tuleb rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis laenulepingust

nr XXXXXXXXXXX tulenevatest kohustustest vabanemise eest 5738 eurot 56 senti.

Pooltelt välja mõistetud hüvitiste osas on põhjendatud teha tasaarvestus. Maakohus mõistis

välja kostjalt hageja kasuks hüvitise 12 650 eurot, hageja poolt kostja eest tasutud ja tasutava

palgalaenu osa 5738 eurot 56 senti, kokku 18 388 eurot 56 senti. Vallasvara väärtuses 1200

eurot jääb hagejale, mille eest hageja peab hüvitama kostjale 600 eurot. Seega tuleb kostjalt

mõista hageja kasuks välja 17 788 eurot 56 senti.

Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1). Kostjale oli antud Tartu

Maakohtu 21. mai 2018 määrusega (I kd, tl 109–110) riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi

õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 100% ulatuses igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul

peale õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kindlaksmääramist. Advokaat on esitanud taotluse

hüvitada õigusabi osutamise eest 520 eurot 32 senti (sh käibemaks 86 eurot 72 senti). Maakohus

mõistis kostjalt riigituludesse välja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 520

eurot 32 senti, mis tuleb tasuda ühe aasta jooksul võrdsete osamaksetena, s.o 43 eurot 36 senti

kord kuus vastavalt otsuse lisas olevale makseinfole.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus osaliselt resolutsiooni p 2 osas.

Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas maakohus valesti tõendeid ja tuvastas valesti, et kostjale

kuuluva kinnisvara väärtus suurenes 25 300 euro võrra. Kohtuotsuse aluseks võetud Lahe

Kinnisvara eksperthinnang sisaldab väljaehitamata teise korruse pinnandmeid ning kinnistu

koguväärtuse hindamisel on ebaõigesti arvestatud ka metsamaa katastriüksust. Lahe Kinnisvara

eksperthinnang on koostatud valedel metoodilistel alustel. Hageja osa suuruse määramisel tuleb

arvestada ainult elamu väärtust ja selle võimalikku suurenemist. Elamu väärtust saab hinnata

vaid Domus Kinnisvara hinnangu alusel.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Kostja poolt esitatud Domus Kinnisvara hinnang ei ole ekspertarvamus ning selle on koostanud

isik, kellel ei ole kinnisvara hindamise pädevust. Lahe Kinnisvara eksperthinnang on seevastu

koostatud riiklikult tunnustatud eksperdi poolt. Domus Kinnisvara hinnang on koostatud

valedel metoodilistel alustel, ei ole kõlbulik väärtuste määramisel, aluseks ei ole võetud viimase

poole aasta võrdlustehinguid, aluseks on võetud ebaõige netopind ja puudub kinnisasja hinnang

ilma parendusteta, selgitamaks välja ühisvara väärtuse osa.

6. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus

menetluskulude jaotuse osas, teha asjas uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda

ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud maakohtus 4546 eurot 67 senti ning

viivise menetluskuludelt. Hageja palub apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.

Maakohus jättis tähelepanuta, et poolte vahel ei olnud vaidlust vaid ühisvara jagamise osas,

vaid tegemist oli varavahekorral põhineva vaidlusega, mis sisaldas ka lahusvara ühisvaraks

tunnistamist. TsMS § 164 lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt TsMS § 164 lg-s 1

sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline

jaotus ei oleks õiglane, mh kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

Hageja on kohtuväliselt pöördunud kostja poole ühisvara jagamiseks ja hüvitamiseks, kuid

kostja on keeldunud ühisvara jagama. Ka kohtumenetluse ajal pakkus hageja asja lõpetamiseks

kompromissi, kostja sellest keeldus. Hageja oli sunnitud kostja vastuväidete tõttu vara

ühisvaraks tunnistamiseks ja selle väärtuse selgitamiseks tellima kohtu kaudu ekspertiisi, mis

osutus oluliselt kallimaks, kui kinnisvara hindamine oleks tellitud kohtuväliselt. Kostja keeldus

kohtumenetluses lubama hageja poolt tellitud kinnisvara hindajal pääseda hinnatavale

kinnisvarale, mistõttu hageja taotles ekspertiisi määramist kohtu kaudu.

7. Kostja vaidles vastuapellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu maakohtu otsus tuleb osaliselt, ühisvaraks loetud vara

omandiõiguse kaotuse eest määratud hüvitise suuruse osas, menetlusnormise rikkumise tõttu

tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega määrab

hüvitise suuruseks 8100 eurot ning hüvitise suuruse muutumisest tulenevalt muutub ka tasaarvestuse

tulemus.

Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele

osaliselt. Hageja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

9.1. Kostja apellatsioonkaebuses on maakohtu otsust vaidlustatud osas, millega maakohus luges XX

kinnistu poolte ühisvaraks 25300 euro ulatuses ja mõistis kostjalt välja 12 650 eurot.

Apellatsioonimenetluses on vaidluse all üksnes hüvitise suurus. Kostja taotleb hüvitise

väljamõistmata jätmist tõendamatuse tõttu.

9.2. Hageja vastuapellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu otsus osas, millega menetluskulud

jäeti poolte endi kanda ja palutakse teha uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda, määrata

kindlaks kulude rahaline suurus ja mõista kulud kostjalt välja.

10. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha ühisvara väärtuse suurenemise ulatuse ja hüvitise

suuruse osas, seejärel kontrollib menetluskulude jaotuse põhjendatust ja lõpuks lahendab

ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise küsimused.

11. Kostja apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Õige on kostja väide, et Lahe Kinnisvara

hinnangus on arvestatud kinnisasja tervikuna, st hinna määramisel on arvestatud ka teist

katastriüksust, milleks on lahustükk koos kasvava metsaga.

12. Kostja esitas maakohtule Domus Kinnisvara 26.10.2018 koostatud hinnangu. Domus Kinnisvara

hindas üksnes hoonestatud katastriüksust ning leidis, et selle väärtus on 35000 eurot (I kd lk 137).

Hageja taotlusel määras maakohus asjas kinnisavara hindamiseks ekspertiisi, mille viis läbi ekspert

K. Lepp (Lahe Kinnisvara). Kohus palus eksperdil määrata kindlaks kinnistu nr XXXXXX

turuväärtus parendustega ja turuväärtus ilma parendusteta. Ekspertiisi kohaselt on kinnistu

turuväärtus 46000 eurot. Ilma parendusteta on kinnisasja turuväärtus 20700 eurot (I kd lk 162).

27.03.2019 kohtuistungil kinnitas ekspert K. Lapp, et ekspertiisi tegemisel arvestati mõlemaid

katastriüksusi ja hinnati ka metsatükki, mis paiknes eraldi. Vastuseks hageja küsimusele, kas metsad

on arvestatud, nii parendustega kui parendusteta, vastas ekspert „jah on“ (II kd lk 21 pöördel).

Ringkonnakohus märgib, et Lahe Kinnisvara ekspertiisiaktist ei ole näha, kui suur oli metsaga kaetud

kinnistuosa väärtus, samuti ei saa sealt tuletada, kuidas ekspert parendusteta hoonete väärtuse

määramisel arvestas metsa katastriüksusega.

13. Ringkonnakohus märgib, et Domus Kinnisvara hinnang on lubatav tõend, mida kohus saab

hinnata koos Lahe Kinnisvara ekspertiisiaktiga. Kohtu määratud ekspertiis ei anna hindamisaktile

iseeneslikult tõendusväärtust juurde. Käesolevas asjas on nii ekspertiis kui hindamisakt koostatud

kutseliste hindajate poolt. Asjaolu, et ekspertiisi teostas 7 taseme ja hindamisakti 6. tasemega hindaja,

ei anna alust Domus Kinnisvara aktiga arvestamata jätmiseks. Õige ei ole hageja väide, et Domus

Kinnisvara hinnangu on koostanud ebapädev hindaja ebaõige metoodika alusel. Domus Kinnisvara

koostatud hindamisakti kinnitas hindaja M. Kallaste, kes on kutseline hindaja, tase 6.

Antud juhul on ekspertiisi ja hindamisakti erisuseks see, et Domus Kinnisvara hindas üksnes

hoonestatud katastriüksust, mitte kinnistut tervikuna ning võrdlustehingutes võttis m2 arvestamisel

aluseks hoones väljaehitatud ruumide pindala. Lahe Kinnisvara tehtud ekspertiisis hinnati kinnistut

tervikuna, st ka metsaga lahustükki ning eksperdi sõnul võttis ta arvesse elamispinna arvestamisel ka

projekteeritud II korruse ruumid, mis on küll välja ehitamata. Ekspert K. Lappi sõnul „on vahe ca 70

m2“. Eksperdi sõnade järgi ei arvestas ta hindamisel projektis toodud pindalaga.

14. Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kui suur on hageja panus hoonete parendamisse, milline on

tema hüvitise suurus ja kui palju parendused on kinnisasja väärtust suurendanud.

Eksperdile aga esitati küsimused kogu kinnistu väärtuse kohta, arvestamata, et kinnistu koosnes

kahest lahustükist (katastriüksusest), millest üks on hoonestamata metsamaatükk.

Ringkonnakohus leiab, et metsaga kaetud katastriüksuse väärtuse muutumist ei saa hagejale hüvitise

suuruse määramisel arvestada. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, milline on kostjale kuuluval

kinnistul asuva metsaga kaetud katastriüksuse hind.

15. Ringkonnakohus ei pea menetlusökonoomiat ja poolte huve arvestades põhjendatuks määrata

asjas täiendavat hindamist. Ringkonnakohus võtab hoonestatud katastriüksuse väärtuse määramisel

aluseks Domus Kinnisvara hinnangu, mille järgi on hoonestatud katastriüksuse hind 35000 eurot.

Samas ei ole Domus Kinnisvara hinnangus arvestatud parenduste mõju väärtuse suurenemisele

kajastatud. Maakohtus ei ole pooled vaidlustanud Lahe Kinnisvara hinnangu järeldust, et parendused

tõstavad kinnisvara hinda 45 % (+/- 20 %).

Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue mõista kostjalt välja ½ parenduste tõttu suurenenud väärtusest,

on õige. Arvestades kinnistu hinda ilma metsamaata on parenduste suurus 15750 eurot ( 35000 x

45/100) ja sellest ½ on 7875 eurot.

16. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsusega kostjalt väljamõistetud hüvitise suurust ja mõistab

kostjalt välja enamsaadud ühisvara eest hageja kasuks omandiõiguse kaotuse eest välja 7875 eurot.

Ringkonnakohus muudab ka maakohtu resolutsiooni p-i 8, millega maakohus tasaarvestas poolte

vastastikused nõuded ja mõistab tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks välja 13013.56 eurot

(7875+5738.56 – 600).

17. Ringkonnakohus jätab hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata.

Maakohus jättis õigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt

võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu

varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see

kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi.

Hageja nõue vähemsaadud ühisvara väärtuse hüvitamiseks rahuldati ligikaudu 50 % ulatuses.

Käesolevas asjas ei esine asjaolusid, mis lubaksid üldreeglist kõrvale kalduda ja annaksid aluse

kohaldada TsMS § 164 lg-t 2.

18. Ringkonnakohus rahuldas kostja apellatsioonkaebuse osaliselt ja hageja vastuapellatsioonkaebuse

jättis rahuldamata, mistõttu on põhjendatud jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi

kanda. Ringkonnakohus rahuldas osaliselt apellatsioonkaebuse ja jätab sel põhjusel riigi õigusabi tasu

TsMS § 190 lg 7 alusel riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi