2-18-2243/151 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 18. detsembril 2019

e-toimikus ja tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-18-2243

Kohtuasi

Jägala Hüdro OÜ hagi Jägala Energy osaühingu vastu

juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja uue juhatuse liikme

määramiseks, Jägala Hüdro OÜ hagi Jägala Energy

osaühingu vastu osanike 20.04.2018 koosoleku otsuste

tühisuse

tuvastamiseks

või

alternatiivselt

kehtetuks

tunnistamiseks ning OÜ MK Holding hagi Jägala Energy

osaühingu ja Jägala Hüdro OÜ vastu Jägala Energy

osaühingu osanike 20.04.2018 koosoleku otsuste kehtivuse

tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

10 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/kostja: Jägala Hüdro OÜ (registrikood 12554063,

Pärnu mnt 139f 11317 Tallinn) lepinguline esindaja

vandeadvokaat Toivo Viilup

Hageja: OÜ MK Holding (registrikood 11198353, asukoht

Jõujaama, Jägala-Joa küla, 74212 Harju maakond) seaduslik

esindaja juhatuse liige J N

Kostja: Jägala Energy osaühing (registrikood 10480870,

asukoht Harju maakond, Jõelähtme vald, Jägala-Joa küla,

Jõujaama, 74212) lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Tarvo Lindma ja Kristjan Mägi

Kohtuistungi aeg

11.november 2019

Resolutsioon

1. Jägala Hüdro OÜ hagi Jägala Energy osaühingu vastu osanike 20.04.2018 koosoleku otsuste

nr 4 ja nr 5 tühisuse tuvastamiseks rahuldada.

2. Jägala Hüdro OÜ alternatiivselt esitatud hagi Jägala Energy osaühingu vastu osanike

20.04.2018 koosoleku otsuste nr 4 ja nr 5 kehtetuks tunnistamiseks jätta rahuldamata.

3. OÜ MK Holding hagi Jägala Energy osaühingu ja Jägala Hüdro OÜ vastu Jägala Energy

osaühingu osanike 20.04.2018 koosoleku otsuste nr 4 ja nr 5 kehtivuse tuvastamiseks jätta

rahuldamata.

4. Jätta läbi vaatamata Jägala Hüdro OÜ hagi Jägala Energy osaühingu vastu juhatuse liikme

tagasikutsumiseks ja uue juhatuse liikme määramiseks.

5. Jätta läbi vaatamata Jägala Hüdro OÜ hagi Jägala Energy osaühingu vastu osanike

20.04.2018 koosolekul vastuvõetud otsuste nr 1 ja nr 2 tühisuse tuvastamiseks või

alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.

6. Jätta läbi vaatamata OÜ MK Holding hagi Jägala Energy osaühingu ja Jägala Hüdro OÜ

vastu Jägala Energy osaühingu osanike 20.04.2018 koosoleku otsuste nr 1, nr 2 ja nr 3

kehtivuse tuvastamiseks.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud Jägala Hüdro OÜ esitatud hagis Jägala Energy osaühingu vastu juhatuse

liikme tagasikutsumiseks ja uue juhatuse liikme määramiseks Jägala Energy OÜ kanda.

2. Jätta menetluskulud Jägala Hüdro OÜ hagis Jägala Energy osaühingu vastu osanike

20.04.2018 koosolekul vastuvõetud otsuste nr 1, nr 2, nr 4 ja nr 5 tühisuse tuvastamiseks või

alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks Jägala Hüdro OÜ ja Jägala Energy osaühingu endi

kanda.

3. Jätta menetluskulud OÜ MK Holding esitatud hagis Jägala Energy OÜ ja Jägala Hüdro OÜ

vastu OÜ MK Holding kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Hagejate nõuded ja avalduste asjaolud

1. Jägala Hüdro esitas 12.02.2018 kohtule hagiavalduse Jägala Energy vastu paludes kutsuda

Jägala Energy juhatusest tagasi M Ki ja määrata juhatuse asendusliikmeks pädev isik kohtu

äranägemisel. 20.04.2018 toimus Jägala Energy osanike koosolek, mille raames võeti Jägala

Energy osanike poolt ühehäälselt vastu otsus M Ki juhatuse liikme ametikohalt

tagasikutsumise kohta alates 20.04.2018. Lisaks eeltoodule võeti Jägala Energy

enamusosaniku OÜ MK Holding (edaspidi MK Holding) poolthäältega vastu otsused A Mi

Jägala Energy uueks juhatuse liikmeks valimise ning Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-

18-2243 hagi tagamise korras määratud ajutise juhatuse liikme R P tagasikutsumise kohta.

25.04.2018 esitas Jägala Hüdro kohtule hagiavalduse Jägala Energy vastu 20.04.2018

osanike

koosoleku

otsuste

tühisuse

tuvastamiseks

või

alternatiivselt

kehtetuks

tunnistamiseks, välja arvatud M Ki Jägala Energy juhatusest tagasikutsumisele suunatud

otsus. 03.05.2018 esitas MK Holding hagi Jägala Energy ja Jägala Hüdro vastu Jägala

Energy osanike 20.04.2018 koosoleku otsuste kehtivuse tuvastamiseks. Kohus liitis esitatud

hagid ühte menetlusse.

2. 15.01.2019 esitas Jägala Hüdro avalduse hagi tagasivõtmiseks M Ki Jägala Energy juhatusest

tagasikutsumiseks ja juhatuse asendusliikme määramiseks seoses Jägala Energy poolt nõude

vabatahtliku täitmisega s.o 20.04.2018 koosolekul M Ki tagasikutsumisega. Hageja palus

jätta hagi läbi vaatamata vastavate nõuete osas TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel, kuna osanike

vastuvõetud otsusega saavutas hageja hagi eesmärgi ehk M Ki tagasikutsumise Jägala Energy

juhatusest. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni

eelmenetluse lõpuni. Kuna hagi tagasivõtmise ajal ei ole tsiviilasjas nr 2-18-2243

eelmenetlus lõppenud, siis ei ole menetlusõiguslikult nõutav Jägala Energy nõusolek.

3. 11.02.2019 esitas Jägala Hüdro haginõuete täpsustamise avalduse, milles märkis, et on

kaotanud huvi osanike 20.04.2018 koosolekul vastuvõetud otsuste nr 1 ja nr 2 tühisuse

tuvastamise või alternatiivselt kõnealuste otsuste kehtetuks tunnistamiseks, kuna Jägala

Energy 06.07.2018 osanike koosolekul muudeti juhatuse koosseisu osas kehtestatud arvulisi

piiranguid, mistõttu Jägala Hüdrol puudub Jägala Energy tegevusest tulenevalt õigustatud

huvi kehtivuse kaotanud otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

Haginõude täpsustuses palus Jägala Hüdro esimese alternatiivina tuvastada Jägala Energy

osanike 20.04.2018 koosoleku otsuse nr 4 „valida osaühingu juhatuse liikmeks A M,

isikukood xxx, elukoht xxx“ tühisus või teise alternatiivina tunnistada sama koosoleku otsus

kehtetuks ning esimese alternatiivina tuvastada Jägala Energy osanike 20.04.2018 koosoleku

otsuse nr 5 „kutsuda tagasi kohtu poolt määratud osaühingu ajutine juhatuse liige R P“

tühisus või teise alternatiivina tunnistada sama koosoleku otsus kehtetuks.

4. Hageja on seisukohal, et pärast Jägala Hüdro poolt hagi esemeks olevate nõuete täpsustamist

omab relevantsust üksnes hinnangu andmine Jägala Energy osanike 20.04.2018 koosoleku

otsustele seoses A Mi Jägala Energy juhatuse liikmeks valimise ning R P Jägala Energy

juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumise õiguspärasusega. 20.04.2018 osanike koosoleku

otsus A Mi juhatuse liikmeks valimise kohta on tühine või alternatiivselt kehtetu, kuna

hagejal puudus tema infosulus hoidmise tõttu võimalus A Mi kandituuri üle informeeritult

hääletada, mis toob kaasa kõnealuse otsuse tühisuse ÄS § 177¹ lg 1 tähenduses, A Mi Jägala

Energy juhatuse liikmeks valimise otsus on vastuolus heade kommetega, kusjuures A Mi

näol on tegemist üksnes variisiku ja mitte Jägala Energy majandustegevust tegelikult juhtiva

ja korraldava isikuga ning A Mi juhatuse liikmeks valimise otsuse vastuvõtmine on käsitletav

osanike õiguste kuritarvitamisena TsÜS § 32 lg 1 tähenduses.

5. Harju Maakohtu 10.04.2018 hagi tagamise määrusega rahuldati Jägala Hüdro taotlus hagi

tagamiseks ning määrati õigussuhte esialgse reguleerimise korras Jägala Energy ajutiseks

juhatuse liikmeks R P. Kohtumäärus oli kehtiv ja õigusjõus kuni 01.08.2018 Tallinna

Ringkonnakohtu poolt hagi tagamise määruse tühistamiseni. Jägala Hüdro märgib R P

tagasikutsumisele suunatud Jägala Energy osanike 20.04.2018 otsuse õiguspärasuse kohta, et

Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2018 kohtumääruse punktist 10 tuleneb, et TsMS §-st 386

tulenevalt saab ainult kohus hagi tagamise määrust tühistada või rakendatud abinõu

asendada. Seega puudus Jägala Energy osanikel 20.04.2018 koosolekul pädevus kutsuda R P

tagasi. Jägala Hüdro hinnangul puuduvad mistahes asjaolud, mis õigustaksid hagi tagamise

korras määratud ajutise juhatuse liikme tagasikutsumise otsusele teistsuguse õigusliku

hinnangu andmist, mistõttu on ilmne, et vaidlustatud otsus on tühine või alternatiivselt

kehtetu.

6. 03.05.2018 esitas MK Holding hagi Jägala Energy ja Jägala Hüdro vastu Jägala Energy

osaühingu osanike 20.04.2018 koosoleku otsuste kehtivuse tuvastamiseks ning palus seda

menetleda samas menetluses Jägala Hüdro hagiga, et hagi tagamise korras kohtu määratud R

P või muu kohtu poolt aktsepteeritav Jägala Energy esindaja, kelle esindusõigust MK

Holding ei aktsepteeri ega soovi võtab põhihagi õigeks või teeb muid menetlustoiminguid,

mis takistavad põhihagi rahuldamata jätmist või jätab esitamata põhihagile vastuväited, mille

esitamine välistaks põhihagi rahuldamise. MK Holding leiab, et koosoleku tehtud otsused on

kehtivad ja seaduslikud ning soovib, et need jääksid kehtima, mistõttu on tal õiguslik huvi

esitada vastavasisuline tuvastushagi. Kindlustamaks, et otsused kehtiks igal juhul ka Jägala

Hüdro suhtes, on esitatud hagi ka Jägala Hüdro vastu.

7. Hagiavalduse asjaolude kohaselt esitas Jägala Hüdro kolm päeva enne koosolekut Jägala

Energy juhatusele vastuväite ja nõude päevakorra täiendamiseks punktiga „Põhikirja

muutmise otsustamine“ ning omapoolsed otsuse eelnõud põhikirja muutmiseks ja juhatuse

liikme valimiseks koos I Ke nõusolekuga. Jägala Energy juhatus ei täiendanud enne

koosolekut selle päevakorda, kuna seaduses sätestatud tähtaeg seda ei võimaldanud.

Koosoleku juhataja pani Jägala Hüdro taotluse päevakorra täiendamiseks osanikele

otsustamiseks ja hääletamiseks. Osanikud otsustasid ühehäälselt täiendada päevakorda

punktiga 2 „Põhikirja muutmise otsustamine“ ning kinnitasid koosoleku päevakorra

kahepunktilisena. Päevakorrapunkti nr 2 all jäi vastu võtmata Jägala Energy põhikirja

muutmise otsus Jägala Hüdro eelnõu alusel, kuna otsuse vastuvõtmiseks ei saadud seaduses

ja põhikirjas nõutud poolt hääli.

8. Jägala Hüdro väited koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta on ebaõiged, kuna ta

osales koosolekul ning oli nõus koosoleku pidamisega. Jägala Energy põhikirja punkt 7.13

kohaselt on osanike koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole osanike

koosolekul esindatud häältest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ei ole Jägala

Energy põhikirjas sätestatud kõrgemaid nõudmisi, kui ÄS § 174 lg-s 1, mistõttu on otsused

poolthäältega vastu võetud. Koosoleku otsused ei ole tühised seetõttu, et päevakorra

täiendamise nõuet eirati, kuna koosolekul võeti Jägala Hüdro taotletud päevakorrapunkt

päevakorda ning selle raames vaadati läbi Jägala Hüdro esitatud eelnõu ja viidi läbi ka

hääletamine häältega 60 vs 40. Osanike otsus koosolekul valitavate juhatuse liikmete arvu

osas ehk otsus vakantsete kohtade osas, ei riku ÄS § 180 lg 2 esimeses lauses sätestatut.

Samuti ei muudeta selliselt põhikirja ega rikuta põhikirja nõudeid. Osanikel on õigus määrata

osanike otsuse alusel mitu kohta on hetkel vakantsed. Oluline on, et valitavate juhatuse

liikmete arv vastaks seaduses sätestatud minimaalsetele nõuetele ega väljuks põhikirjas

sätestatud juhatuse liikmete arvust. Kui see kriteerium on täidetud, võib koosolekul

otsustada, et vakantseid kohti hetkel rohkem pole. ÄS § 148 lg 5 tulenevalt ei saa

vähemusosanik muuta enamusosaniku tahet ega ka otsuse vastu võtmist. Jägala Hüdro kui

Jägala Energy vähemusosanik ei saa mõjutada juhatuse liikme valimise otsust, sõltumata

sellest, kas ta tegi otsuse informeerituna või mitte või mistahes muul ajendil või motiivil

olukorras, kus enamusosanik soovib vastavat isikut juhatuse liikmeks valida. Seadus näeb

ette nõuded juhatuse liikmele ning hoolimata äriühingu tegevuse liigist, võib äriühingu

juhatuse liikmeks valida ükskõik kelle, kui tegemist on teovõimelise füüsilise isikuga, kes on

andnud enda valimise kohta nõusoleku. A M vastab seaduses esitatud nõuetele ning Jägala

Hüdro etteheited A Mile ei põhine materiaalõigusel, vaid on subjektiivset laadi, mis ei oma

õiguslikku tähendust ega võimalda tuvastada otsuse tühisust või tunnistada otsust kehtetuks.

A M osutus valituks juhatuse liikmeks, kuna ta sai enim hääli ÄS § 174 lg 6 järgi.

9. Jägala Hüdro etteheited seoses tema poolt pakutud kandidaadi I Ke hääletusele panemata

jätmisega on asjakohatud, kuna I Ke kandidatuur esitati õigusliku aluseta ning ilma

sellekohase nõusolekuta ja puudus ka võimalus tema valimiseks juhatuse liikmeks pärast A

Mi valimist. MK Holding on seisukohal, et osanikel oli õigus tagasi kutsuda R P. ÄS § 184

lg 6 kohaselt kestavad kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kuni selle juhatuse

liikme tagasikutsumiseni osanike poolt. Seadus ei erista seda, kas juhatuse liige on määratud

kohtu poolt sisulise lõpliku kohtulahendiga (kohtuotsusega) või hagi tagamise korras

kohtumäärusega. Samuti ei mõjuta ega piira kohtu poolt juhatuse liikme määramisel seatud

tähtaeg (kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni) osanike õigust juhatuse liige tagasi kutsuda

enne nimetatud tähtaja möödumist. Kohus ei ole määrusega ega ühegi teise asjas tehtud

lahendiga keelanud Jägala Energy osanikel kohtu poolt määratud juhatuse liikme R P

tagasikutsumist. Kohus on R P määranud hagi tagamise korras tagamaks Jägala Hüdro hagi,

mille esemeks on M Ki tagasi kutsumine ning M Ki tagasikutsumisega tekiks olukord, kus

Jägala Energyl ei oleks enam juhatuse liiget (ÄS § 184 lg 6).

Kostjate vastuväited

10. Jägala Hüdro ja MK Holding vastastikku esitatud hagisid ei tunnistanud ja palusid need jätta

rahuldamata. Jägala Energy osaühingu esindaja R P vaidles vastu tema tagasi kutsumise

otsusele, muid vastuväiteid ta ei esitanud, esindaja A M tunnistas MK Holdingu hagi ning

vaidles vastu Jägala Hüdro esitatud hagile ja palus jätta see rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

11. 20.04.2018 osanike koosoleku protokolliga (I kd 94-118) on tõendatud, et 20.04.2018 toimus

Jägala Energy osanike koosolek, millel osalesid osanikud MK Holding 34 128 häälega, mis

on 60 % kogu häälte arvust ja Jägala Hüdro 22 752 häälega, mis on 40 % kogu häälte arvust,

kokku 56 880 häält, mis vastas 100%-le osaühingu osakapitalist. Osanike koosoleku

päevakorras olid osaühingu juhatuse liikme tagasi kutsumine, juhatuse liikmete arvu

määramine ja uue juhatuse liikme valimine ning põhikirja muutmise otsustamine.

Päevakorrapunkti nr 1 raames võeti vastu järgmised otsused: otsus nr 1: osaühingul on koos

kohtu poolt määratud ajutise juhatuse liikmega kokku 2 juhatuse liiget (otsuse poolt: MK

Holding 34 128 häält (60 %), vastu: Jägala Hüdro 22 752 häält (40 %)); otsus nr 2: kohtu

poolt määratud ajutise juhatuse liikme volituste lõppemise hetkest on osaühingul 1 juhatuse

liige (otsuse poolt: MK Holding 34 128 häält (60 %), vastu: Jägala Hüdro 22 752 häält (40

%)); otsus nr 3: kutsuda tagasi osaühingu juhatuse liige M K (otsuse poolt: MK Holding 34

128 häält (60 %) ja Jägala Hüdro 22 752 häält (40 %), kokku 100 % häältest); otsus nr 4:

valida osaühingu juhatuse liikmeks A M, isikukood xxx, elukoht Peetri alevik (Rae vald)

(otsuse poolt: MK Holding 34 128 häält (60 %), vastu: Jägala Hüdro 22 752 häält (40 %));

otsus nr 5: kutsuda tagasi kohtu poolt määratud osaühingu ajutine juhatuse liige R P (otsuse

poolt: MK Holding 34 128 häält (60 %), vastu: Jägala Hüdro 22 752 häält (40 %)).

12. Tulenevalt 20.04.2018 kostja osanike koosolekul vastu võetud otsusest M Ki Jägala Energy

juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumise kohta samast kuupäevast esitas Jägala Hüdro

avalduse M Ki juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumise ja uue juhatuse liikme

määramise nõude tagasivõtmiseks, kuna see on faktiliselt täidetud ja menetlusõiguslikult

puudub võimalus hagi rahuldamiseks.

13. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse

lõpuni ning lg 2 kohaselt hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks

avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Tulenevalt TsMS § 423 lg 1 p 2 jätab

kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Hagi tagasivõtmise avalduse

esitamise ajal ei olnud eelmenetlus tsiviilasjas nr 2-18-2243 lõppenud, mistõttu ei ole kostja

nõusolek hagi tagasivõtmiseks vajalik. 20.04.2018 osanike koosoleku otsusega nr 3 saavutas

Jägala Hüdro hagi eesmärgi ehk M Ki tagasikutsumise Jägala Energy juhatusest. Seega jätab

kohus TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel Jägala Hüdro hagi M Ki Jägala Energy OÜ juhatusest

tagasikutsumiseks ja Jägala Energy OÜ juhatuse asendusliikme määramiseks läbi vaatamata.

14. 11.02.2019 täpsustas Jägala Hüdro 25.04.2018 esitatud hagiavaldust, milles ta muuhulgas

taotles Jägala Energy osanike 20.04.2018 koosolekul vastuvõetud otsuste nr 1 ja nr 2 tühisuse

tuvastamist või alternatiivselt kõnealuste otsuste kehtetuks tunnistamist ning märkis, et

viidatud otsuste õiguspärasusele hinnangu andmine on tänaseks relevantsuse kaotanud. Hagi

aluseks olevate asjaolude täpsustuse kohaselt määrati 20.04.2018 otsustega MK Holding

poolthäälte toel kindlaks Jägala Energy juhatuse arvuline koosseis ning otsustati, et Jägala

Energyl on koos kohtu määratud ajutise juhatuse liikmega kokku kaks juhatuse liiget ning et

kohtu poolt määratud ajutise juhatuse liikme volituste lõppemise hetkest on Jägala Energyl

üks juhatuse liige. 06.07.2018 toimus järjekordne Jägala Energy osanike koosolek, millel

osales üksnes MK Holding ning kus võeti muuhulgas vastu otsus, mille kohaselt on Jägala

Energyl kokku kaks osanike poolt valitavat juhatuse liiget (kahe juhatuse liikme hulka ei

loeta 10.04.2018 kohtumääruse alusel äriregistrisse juhatuse liikmena kantud isikut).

Kõnealuse otsusega muudeti 20.04.2018 koosolekul juhatuse koosseisu osas kehtestatud

(õigusvastaseid) arvulisi piiranguid, mille tulemusena kaotasid kõnealused piirangud

kehtivuse. Seega puudub Jägala Energy tegevusest tulenevalt objektiivne vajadus ja

õigustatud huvi kehtivuse kaotanud otsuste tühisuse tuvastamiseks või nende dubleerivaks

kehtetuks tunnistamiseks.

15. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul kui ilmneb, et

hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Kohus on seisukohal, et 25.04.2018 Jägala Hüdro esitatud hagi Jägala Energy

vastu 20.04.2018 osanike koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt

kehtetuks tunnistamiseks, välja arvatud M Ki Jägala Energy juhatusest tagasikutsumisele

suunatud otsus, tuleb jätta 20.04.2018 koosolekul vastuvõetud otsuste nr 1 ja nr 2 tühisuse

tuvastamiseks või alternatiivselt kõnealuste otsuste kehtetuks tunnistamiseks TsMS § 423 lg

2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hageja on kaotanud huvi nõuete menetlemise vastu.

16. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.

17. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-135-10 p-s 22 märkinud järgmist: “Kolleegium leiab, et E. v

hagi tuleb siiski jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Selle sätte järgi võib kohus

jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud

õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga

ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. E. v palus oma hagis tuvastada, et

kostja aktsionäride üldkoosoleku otsus on kehtiv. TsMS § 368 lg 1 järgi võib tuvastushagi

esitada, kui hagejal on tuvastamise vastu õiguslik huvi. Üldjuhul olukorras, kus keegi ei ole

aktsionäride üldkoosoleku otsuse kehtivust kahtluse alla seadnud, ei saa olla aktsionäril

õiguslikku huvi esitada hagi otsuse kehtivuse tuvastamiseks, kuivõrd otsus kehtib nagunii.

Samuti ei saa sellise tuvastushagiga saavutada otsust, mis oleks TsMS § 457 lg 5,

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 8 esimese lause ja äriseadustiku § 302 lg 5 järgi

siduv kõigile aktsionäridele, juhatuse ja nõukogu liikmetele. Nende sätete järgi on selliselt

siduvad üksnes otsused, millega on tunnistatud aktsionäride üldkoosoleku otsus kehtetuks või

tuvastatud selle tühisus. Praeguses asjas oli E. V hagi esitamise ajal siiski õiguslik huvi

esitada selline hagi, kuivõrd hagejad I ja II olid enda hagides aktsionäride üldkoosoleku

otsuse kehtivuse vaidlustanud. Sellises olukorras võib aktsionäril, kes soovib üldkoosoleku

otsuse kehtima jäämist, olla õiguslik huvi esitada ka vastavasisuline tuvastushagi. Seda aga

üksnes tühisuse tuvastamise hagidega samasse menetlusse liidetuna, kuna ainult sel juhul

saab ta mõjutada nende nõuete lahendamist, mille rahuldamise korral oleks kohtuotsus ka

temale siduv. Praeguses menetlusstaadiumis E. V aga enam õiguslikku huvi oma

tuvastushagi lahendamiseks ei ole, kuna ringkonnakohtu lahendiga jäeti hagejate I ja II hagi

kostja aktsionäride üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks rahuldamata ning selles osas

on ringkonnakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud, kuna selles osas

ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebust ei esitatud.“

18. MK Holdingul ei ole koosoleku otsuse nr 3 kehtivuse tuvastamiseks õiguslikku huvi selle

esitamisest peale seetõttu, et Jägala Hüdro ei ole 25.04.2018 esitatud hagis vaidlustanud

otsuse punkti nr 3, s.o M Ki Jägala Energy juhatuse tagasikutsumise kohta. Seoses Jägala

Hüdro hagi 20.04.2018 koosolekul vastuvõetud otsuste nr 1 ja nr 2 tühisuse tuvastamiseks

või alternatiivselt otsuste kehtetuks tunnistamiseks läbivaatamata jätmisega TsMS § 423 lg 2

p 2 alusel, on MK Holding kaotanud õigusliku huvi nende nõuete osas tuvastushagi edasiseks

menetlemiseks ja otsuste kehtivuse tuvastamiseks, sest otsused kehtivad ilma, et kohus peaks

nende kehtivust tuvastama. Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et MK Holdingu

03.05.2018 esitatud hagi Jägala Energy ja Jägala Hüdro vastu Jägala Energy osanike

20.04.2018 koosoleku otsuste nr 1, nr 2 ja nr 3 kehtivuse tuvastamiseks tuleb jätta läbi

vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel kuna MK Holdingul puudub TsMS § 368 lg –s 1

sätestatud õiguslik huvi niigi kehtivate otsuste kehtivuse tuvastamiseks.

19. Jägala Hüdro jäi täpsustatud hagis nõuete juurde, mille kohaselt palus esimese alternatiivina

tuvastada Jägala Energy osanike 20.04.2018 koosoleku otsuse nr 4 valida osaühingu juhatuse

liikmeks A M tühisus või teise alternatiivina tunnistada sama otsus kehtetuks.

20. Jägala Hüdro on esile toonud, et 20.04.2018 osanike koosoleku otsus A Mi juhatuse liikmeks

valimise kohta on tühine või alternatiivselt kehtetu, kuna Jägala Hüdrol puudus tema

infosulus hoidmise tõttu võimalus A Mi kandituuri üle informeeritult hääletada, mis toob

kaasa kõnealuse otsuse tühisuse ÄS § 177¹ lg 1 tähenduses, A Mi Jägala Energy juhatuse

liikmeks valimise otsus on vastuolus heade kommetega, kusjuures A Mi näol on tegemist

üksnes variisiku ja mitte Jägala Energy majandustegevust tegelikult juhtiva ja korraldava

isikuga ning A Mi juhatuse liikmeks valimise otsuse vastuvõtmine on käsitletav osanike

õiguste kuritarvitamisena TsÜS § 32 lg 1 tähenduses.

21. ÄS § 177¹ lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate

kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele,

samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse

tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

22. TsÜS § 32 sätestab, et juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise

isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja

arvestama üksteise õigustatud huve. TsÜS § 138 lg 2 sätestab, et õiguse teostamine ei ole

lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju

tekitamine teisele isikule.

23. Protokolliga on tõendatud, et osanike 20.04.2018 koosoleku otsuse (I kd 94-118) punktist nr

4 nähtuvalt oli A Mi osaühingu juhatuse liikmeks valimise poolt osanik MK Holding 34 128

häälega (60 %) ja vastu osanik Jägala Hüdro 22 752 häälega (40 %).

24. Protokollist nähtuvalt esitas Jägala Hüdro vastuväited, mis lisati kirjalikult protokollile.

Jägala Hüdro 16.04.2018 kirjaga (I kd lk 106-107) on tõendatud, et vastuväidetes otsuse

eelnõule tõi Jägala Hüdro esile, et A Mi puhul on tegemist täiesti tundmatu ja Jägala Hüdrole

teadaolevalt ilma eelneva juhtimis- ja hüdroenergia valdkonnast pärineva kogemuseta isiku

kandidatuuriga, et Jägala Hüdrole ei ole uut kandidaati tutvustatud ning, et Jägala Hüdro

palus edastada endale enne 20.04.2018 koosolekut tutvumiseks A Mi varasemat haridus- ja

teenistuskäiku kajastav elulookirjeldus koos asjakohase dokumentatsiooniga võimaldamaks

osanike koosoleku juhatuse liikme kandidaadina ülesseatud isiku osas informeeritud otsuse

tegemist.

25. Vaidlus puudub, et A M ei osalenud osanike koosolekul, mistõttu ei olnud Jägala Hüdrol

võimalik esitada talle küsimusi isiklikult. Koosoleku protokolliga on tõendatud, et Jägala

Hüdrole ei antud ka täiendavat informatsiooni A Mi isiku kohta, ei vastatud tema esitatud

küsimustele ega pööratud tähelepanu esitatud vastuväidetele. Seega on Jägala Hüdro hagis

esile toodud asjaolud, et hagejal puudus tema infosulus hoidmise tõttu võimalus A Mi

kandituuri üle informeeritult hääletada, põhjendatud ja tõendatud.

26. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-7-10 punktis 37 märgitakse järgmist: „Kolleegiumi arvates ei saa

lugeda heade kommetega kooskõlas olevaks ja lubatuks aktsionäri või osaniku tegutsemist

äriühingu või selle majandustegevuse üle kontrolli haaramise nimel, kui seda tehakse

ebaausate vahenditega teiste aktsionäride või osanike arvel. Isegi kui sel eesmärgil

kasutatakse seadusega iseenesest otseselt vastuolus mitteolevaid vahendeid, võib tegutsemine

sellise eesmärgi nimel olla õigusvastane. Seda kinnitab mh TsÜS § 138 lg 2, mille järgi ei ole

õiguse teostamine lubatud mh selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine

teisele isikule. Kolleegiumi arvates võib kahe võrdse osalusega osanikuga või aktsionäriga

äriühingu puhul lugeda tahtlikuks heade kommetega vastuolus olevaks käitumiseks mh

osaniku või aktsionäri tegutsemist teise aktsionäri või osaniku tahteta või vähemalt

teadmiseta aktsiaseltsis enamuse omandamiseks, aktsiaseltsi vara üleandmist ühe aktsionäri

majandusliku kontrolli alla vms, mille tulemusena teine aktsionär kaotab sisulise kontrolli

aktsiaseltsi vara üle ja sellega muutub tema osalus sisuliselt väärtusetuks. Tähtsust ei ole

sellel, mida konkreetselt otsustas aktsionär kontrolli ebaõiglaseks omandamiseks ise

aktsionärina või juhtorgani liikmena või mõjutas selleks äriühingu juhtorganite liikmeid või

kasutas selleks kolmandaid äriühinguid või muid isikuid.“.

27. Kuna Jägala Hüdro juhtis vastuväidetes Jägala Energy tähelepanu, et olukorras, kus A Mi

kandidatuuri ülesseadmise asjaolude ning kandidaadi enda haridus- või teenistuskäigu kohta

mistahes informatsiooni avaldatud ei ole, puudub osanikel võimalus enda hääleõiguse

informeeritud ja kaalutletud teostamiseks ning Jägala Energy jättis need tähelepanuta, siis

takistati sellega Jägala Hüdrol koosolekul informeeritult hääletada, mida saab pidada osanike

koosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks. Protokolli punktist 4 nähtuvalt ei

hääletatud Jägala Hüdro pakutud juhatuse liikme I Ke kandidatuuri, kuna eelnevalt oli teada, et

suurosanik MK Holding ei nõustu I Ke kandidatuuriga ega anna talle hääli.

28. Kuigi ÄS § 174 lg-st 1 ja lg 3 esimesest lausest tulenevalt on osanike otsus vastu võetud, kui

selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või

põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet ning isiku valimisel loetakse

valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli, ei tähenda see, et väikeosaniku võiks jätta ilma

õigusest olla informeeritud valitava isiku kandidatuuri ülesseadmise asjaolude ning

kandidaadi asjassepuutuvate andmete kohta.

29. Järelikult saab A Mi juhatuse liikmeks valimise otsuse vastuvõtmist sellises olukorras

käsitleda osanike õiguste kuritarvitamisena TsÜS § 32 lg 1 tähenduses, sest suurosaniku

poolthäältega valiti juhatuse liikmeks temale sobiv isik ning koostoimes otsuse punktis 5

kohtu määratud ajutise juhatuse liikme R P tagasikutsumisega saavutati suurosaniku MK

Holdingu kontroll Jägala Hüdro kui vähemusosaniku arvel. Võttes arvesse eeltoodut asub

kohus seisukohale, et 20.04.2018 osanike koosoleku otsus A Mi juhatuse liikmeks valimise

kohta on ÄS § 177¹ lg 1 alusel tühine.

30. TsÜS § 84 lg 1 esimesest lausest tulenevalt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke

tagajärgi. Järelikult ei oma A Mi poolt MK Holding hagi tunnistamine tähendust, sest teda ei

saa otsuse tühisuse tõttu lugeda Jägala Energy osaühingu esindajaks algusest peale.

31. Järelikult tuleb Jägala Hüdro hagi Jägala Energy vastu osanike 20.04.2018 koosoleku otsuse

nr 4 tühisuse tuvastamiseks rahuldada ja jätta MK Holding hagi Jägala Energy osaühingu ja

Jägala Hüdro vastu Jägala Energy osaühingu osanike 20.04.2018 koosoleku otsuse nr 4

kehtivuse tuvastamiseks rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta Jägala Hüdro teise

alternatiivina esitatud hagi Jägala Energy osaühingu vastu osanike 20.04.2018 koosoleku

otsuse nr 4 kehtetuks tunnistamiseks, esimese alternatiivnõude rahuldamise tõttu. Kuivõrd

kohus tuvastas otsuse tühisuse eelpool toodud asjaoludele ja tõenditele tuginedes, siis ei oma

tähtsust muud otsuse tühisuse alusena Jägala Hüdro esile toodud asjaolud ja nende

tõendamiseks esitatud tõendid ega MK Holdingu ja Jägala Energy sellekohased vastuväited

ja nende tõendamiseks esitatud tõendid.

32. Harju Maakohtu 10.04.2018 hagi tagamise määrusega (V kd lk 7-8) rahuldati Jägala Hüdro

taotlus Jägala Energy vastu esitatud hagi tagamiseks ja määrati õigussuhte esialgse

reguleerimise korras Jägala Energy ajutiseks juhatuse liikmeks R P kuni tsiviilasjas 2-18-

2243 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kohtumäärus kehtis kuni määruse tühistamiseni

23.05.2018 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega (VI kd lk 11-13), mis jõustus Riigikohtu

määrusega 01.08.2018 (VI kd lk 21).

33. Jägala Energy osanike 20.04.2018 koosolekul otsustati otsuse punktis nr 5 kutsuda kohtu

poolt määratud osaühingu ajutine juhatuse liige R P tagasi. Portokollist nähtuvalt hääletas

MK Holding otsuse poolt 34 128 häälega (60 %) ja vastu Jägala Hüdro 22 752 häälega (40

%). Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-2243 (VI kd lk 98-99) on

tõendatud, et 22.11.2018 asus ringkonnakohus samas tsiviilasjas seisukohale, et TsMS §-st

386 tulenevalt saab ainult kohus hagi tagamise määrust tühistada või rakendatud abinõu

asendada ning, et kostja osanikel puudus 20.04.2018 koosolekul pädevus kutsuda R P tagasi.

Maakohus on ringkonnakohtuga samal seisukohal. Kuna R P määramisel ajutiseks juhatuse

liikmeks oli tegemist kohtu menetluses oleva hagi esialgse õigussuhte reguleerimisega TsMS

§ 137 jj. sätete alusel, siis sai ainult maakohus hagi tagamise määruse tühistada või

rakendatud abinõu asendada (TsMS § 386). Samuti võisid seda teha määruskaebuste

lahendamisel ringkonnakohus või Riigikohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras. Seejuures ei oma tähtsust Jägala Energy ega MK Holdingu esile toodud põhjendused,

et kohus ei keelanud kohtumääruses R P tagasikutsumist ega ka muud põhjendused, sest

menetlusosalistele ei tulene tsiviilkohtumenetluse seadustikust õigust hagi tagamist tühistada,

neil on õigus esitada selleks vastav taotlus (TsMS § 386 lg 1 ja 2). Tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatu puhul on tegemist erinormidega võrreldes äriseadustikus sätestatud

juhatuse liikmete valimisele või tagasikutsumisele sätestatuga. Seega on hagi tagamise

määruse kehtivuse ajal menetlusosalise osanike poolt R P tagasikutsumise otsus tehtud

selleks õiguslikku alust ja pädevust omamata, mistõttu see on tühine algusest peale.

34. Järelikult tuleb Jägala Hüdro hagi Jägala Energy vastu osanike 20.04.2018 koosoleku otsuse

nr 5 tühisuse tuvastamiseks rahuldada ja jätta MK Holding hagi Jägala Energy ja Jägala

Hüdro vastu Jägala Energy osanike 20.04.2018 koosoleku otsuse nr 5 kehtivuse

tuvastamiseks rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta Jägala Hüdro teise alternatiivina esitatud

hagi Jägala Energy vastu osanike 20.04.2018 koosoleku otsuse nr 5 kehtivuse tuvastamiseks.

Menetluskulude jaotus

35. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning

TsMS § 163 järgi võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud poolte endi

kanda.

36. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või

kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Vastavalt TsMS § 168 lg 5 kui hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude

rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

37. Kohus jättis läbi vaatamata Jägala Hüdro hagi Jägala Energy osaühingu vastu juhatuse liikme

tagasikutsumiseks ja uue juhatuse liikme määramiseks põhjusel, et Jägala Hüdro saavutas

pärast hagi esitamist M Ki juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumise, mis oli hagi

esemeks, siis on see käsitletav hagi esemeks oleva nõude rahuldamisena kostja poolt TsMS §

168 lg 5 tähenduses. Järelikult tuleb Jägala Hüdro menetluskulud antud nõude osas jätta

Jägala Energy kanda.

38. Kuna kohus jättis Jägala Hüdro hagi Jägala Energy vastu osanike 20.04.2018 koosolekul

vastuvõetud otsuste nr 1 ja nr 2 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks

tunnistamiseks läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, otsuste nr 4 ja nr 5 tühisuse

tuvastamiseks rahuldas hagi ja alternatiivse nõude samade otsuste kehtetuks tunnistamiseks

jättis rahuldamata, siis tuleb hagi osalise läbi vaatamata jätmise ja osalise rahuldamise tõttu

jätta poolte menetluskulud antud vaidluses nende endi kanda.

39. MK Holding esitatud hagis Jägala Energy ja Jägala Hüdro vastu, mille kohus jättis osaliselt

tuvastushagi puudumise tõttu läbi vaatamata ja muus osas rahuldamata, tuleb menetluskulud

jätta MK Holdingu kanda.

40. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui

maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2

sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et antud asjas tuleb menetluskulud kindlaks määrata

pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.