3-17-1506/31 · Riigikohtu halduskolleegium

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 3-17-1506 Otsuse kuupäev

18. detsember 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Põld, liikmed Viive Ligi ja Heiki Loot Kohtuasi Karli Kalda kaebus Politseija Piirivalveameti relvalubade kehtetuks tunnistamise otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja Karli Kalda Vastustaja Politseija Piirivalveamet, esindaja Peeter Aleksašin Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 27. märtsi 2019. a otsus Menetluse alus Riigikohtus Politseija Piirivalveameti kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politseija Piirivalveameti kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. märtsi 2019. a otsus. Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 20. septembri 2018. a otsus.

3. Jätta apellatsioonija kassatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Karli Kaldal (kaebaja) olid jahipidamiseks relvaload. Teda karistati 26. aprilli 2017. a kiirmenetluse otsusega väärteomenetluses relvaseaduse (RelvS) § 891 lõike 1 järgi RelvS § 45 lõikes 2 sätestatud laskemoona hoidmise nõuete rikkumise eest, sest tema autost leiti viis jahipüssi padrunit. Kuna auto oli kinnipidamise ajal tema poja valduses, võimaldas ta kõrvalistel isikutel laskemoonale juurde pääseda.

2. Pärast väärteootsuse jõustumist tegi Politseija Piirivalveamet (PPA) 15. mail 2017 otsuse, millega tunnistas kaebaja relvaload RelvS § 43 lõike 3 punkti 2 ja § 36 lõike 1 punkti 7 alusel kehtetuks, sest need sätted ei anna kaalumisruumi ning kohustavad PPA-d relvaloa kehtetuks tunnistama, kui isikut on karistatud muu hulgas laskemoona hoidmise nõuete rikkumise eest.

3. Kaebaja esitas PPA otsuse peale vaide, mille PPA jättis 19. juuni 2017. a vaideotsusega rahuldamata.

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõudis PPA 15. mai 2017. a otsuse ja

19. juuni 2017. a vaideotsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt rikuti haldusmenetluses uurimispõhimõtet ja kaebaja õigust olla ära kuulatud, otsus tehti põhiseadusega vastuolus olevate sätete alusel ning rikuti ka mitmekordse menetlemise ja karistamise keeldu.

3-17-1506 2(3)

5. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 20. septembri 2018. a otsusega rahuldamata. Halduskohus märkis, et kuna kaebajat karistati, pidi PPA relvaload kehtetuks tunnistama. Seetõttu ei mõjutanud ka võimalikud menetluslikud rikkumised asja otsustamist. Asjakohased relvaseaduse sätted on põhiseadusega kooskõlas.

6. Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus

27. märtsi 2019. a otsusega rahuldas. Ringkonnakohus leidis, et RelvS § 43 lõige 3 punkt 2 koostoimes § 36 lõike 1 punktiga 7 on põhiseadusega vastuolus osas, milles need ei võimalda arvestada väärteomenetluse korras karistatu isikut ja tema toimepandud tegu. Kuna PPA kaebaja isikut ja tema toimepandud tegu arvesse ei võtnud ning jättis kaebaja menetluses ära kuulamata, tühistas ringkonnakohus PPA 15. mai 2017. a otsuse ja 19. juuni 2017. a vaideotsuse.

7. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tegi 18. juunil 2019 otsuse nr 5-19-26/13, milles jättis ringkonnakohtu taotluse RelvS § 43 lõike 3 punkti 2 koostoimes § 36 lõike 1 punktiga 7 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks rahuldamata. Otsuse kohaselt tagavad vaidlusalused normid olukorra tasakaalustatud käsitlemise ka ilma haldusorganile kaalutlusõiguse ettenägemise vajaduseta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. PPA esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse halduskohtu otsuse. PPA selgitab, et PPA-l polnud haldusmenetluses kaalutlusõigust. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18. juuni 2019. a otsusest järeldub, et ringkonnakohus eksis materiaalõiguse normide kohaldamisel, ja tegi seetõttu vale otsuse.

9. Kaebaja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuses kassatsioonkaebusele märgib kaebaja, et ringkonnakohus pole rikkunud ühtki materiaalvõi menetlusõiguse normi. Kuigi kassaator viitab relvaseaduse sätete kooskõlale põhiseadusega, ei ole ta esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, milles seisneb ringkonnakohtu otsuse vastuolu materiaalvõi menetlusõigusega. RelvS § 43 lõike 3 punkti 2 koostoimes § 36 lõike 1 punktiga 7 põhiseadusega vastuolus olevaks pidamine ei olnud ainus põhjus, miks ringkonnakohus vaidlustatud haldusakti tühistas. Ringkonnakohus tugines ka sellele, et rikutud oli kaebaja õigust olla ärakuulatud. Kuigi relvaseaduse normid ei andnud PPA-le kaalutlusõigust, pidi PPA järgima ka põhiseaduse §-st 11 tulenevat proportsionaalsuse põhimõtet. Teatud juhtudel on haldusorganil keelatud haldusakti anda ka olukorras, kus seadus selleks kohustab.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kaebajat karistati väärteo korras selle eest, et ta rikkus RelvS § 45 lõiget 2, mis kohustab laskemoona hoidma tingimustes, mis tagavad selle säilitamise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad sellele kõrvalise isiku juurdepääsu. Seega pole kahtlust, et teda on karistatud laskemoona hoidmise nõuete rikkumise eest. Järelikult lubasid RelvS § 43 lõike 3 punkt 2 ja § 36 lõike 1 punkt 7 tema relvaload kehtetuks tunnistada. Kuna Riigikohus leidis põhiseaduslikkuse järelevalve asjas tehtud otsuses nr 5-19-26/13, et need sätted tagavad praegusel juhul proportsionaalse tulemuse ka ilma haldusorganile kaalutlusõigust ette nägemata, ei saanud kaebaja ära kuulamata jätmine rikkuda tema õigusi.

11. Kaebaja on väitnud ka, et tema relvalubade kehtetuks tunnistamisega rikuti topeltkaristamise keeldu. Kolleegium seda seisukohta ei jaga. Väärteo korras karistatud isiku relvaloa kehtetuks tunnistamise eesmärk on isikute elu ja tervise, riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitsmine (vt eelviidatud põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus nr 5-19-26/13, punkt 42). Seega pole tegemist karistusliku meetmega. Meetme eesmärk on ohu ennetamine.

3-17-1506 3(3)

12. Eeltoodud põhjustel tuleb kassatsioonkaebus rahuldada. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lõike 5 punkti 4 alusel tuleb ringkonnakohtu otsus materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ning halduskohtu otsus jõusse jätta.

13. HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude nimekirja esitanud. Seega jäävad apellatsioonija kassatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda. Kassaator oli kautsjoni tasumisest vabastatud (HKMS § 109 lõige 9).

(allkirjastatud digitaalselt)