4-19-5482/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-19-5482

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2019, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-5482 (2330,19,00 12) Väärteoprotokolli number AB1523628 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Olga Abakumova Väärteoasi Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik A.B isikukood XXX, elukoht xxx, Venemaa kodakondsus, emakeel vene keel, koht xxx. – töö Kohtuväline menetleja

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik A.B –

Kohtuvälise menetleja esindaja - Politsei-ja Piirivalveameti

Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Irina Reino Kohtuistungi toimumise aeg 21.11.2019

RESOLUTSIOON

Juhindudes v 00netluse seadustiku (edaspidi äärteome VTMS) §

107 lg 1 p- -dest 108-111 kohtunik : st 1 ja § otsustas

Tunnistada A.B 03.10.2019 süüdi mootorsõiduki juhtimise eest vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, olles isik, t on mootorsõiduki juhtimisõigus kellel

ära võetud o liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises , s. ning karistada teda rahatrahviga 5 .o summas 200 (kakssada) eurot.

0 trahviühikut, s

KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata, et A.B on õi gus tasuda rahatrahv osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kolme (3) kuu jooksul.

CD-plaat, mis asub

väärteoasja materjalides, jätta väärteoasja materjalide juurde.

Rahatrahv tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr 351010052031000004 SEB EE

pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr

EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919400005697 -19-5482

ning selgitus „A.B, 4 , rahatrahv“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o 26.

novembrist 2019. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 18. detsembrist 2019. Apellatsioon esitatakse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud ja menetluse käik

03.10.2019.a Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik N V koostas A.B suhtes väärteoprotokolli nr LS § järgi 2330,19,004812

201 lg. 2

selles, et tema 03.10.2019.a kell 09:44

P. Kerese tn 26, Narva linn, Ida-Viru maakond juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust ku tema juhtimisõigus on na karistusena ära võetud 13.08.2019 LS § 2

- 12.10.2019, st

01 lg 2 alusel.

Oma tahtlike tegudega pani A.B kellelt toime mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud, st LS § ettenähtud süüteo.

201 lg 2

Politsei -ja Piirivalveameti Ida prefektuur edastas väärteoasja kohtusse karistuse määramiseks.

Kohtumenetluses uuritud tõendid

21.11.2019.a kohtuistungil A.B avaldas, et õigused on temale arusaadavad, toimiku materjalidega on tutvunud, täiendavat aega kohtulikuks arutamise ettevalmistamiseks ei vajanud, taotlusi ja avaldusi ei esitanud. Ta tunnistas oma süüd. Seletas, et lt võeti ära enne seda, kui tema juhtimisõigus, ületamise eest oostati protokoll ja öeldi, et e teda peatati kiiruse . K -postile saadetakse

otsus. P , tuleb olitseinik selgitas, et ära muretse rahatrahv, tasud ära ja kõik on korras. Kui ta sai otsuse kätte, täh a nägi rahatrahvi kuna ta ei valda eesti keelt ja vist ei vaadanud ka elepanelikult, t summat ja arvelduskontot, kuhu see peab kandma. T vaja ja tol ajal a tasus selle trahvi ära, mida oli

auto oli remonditöökojas. Tol päeval, kui a just võt teda peatasid politseinikud t tis auto remonditöökojast. lt on ära võetud juhtimisõigus ja a sõit Tema absoluutselt ei teadnud, et tema

t is oma asju ajama. Tema jaoks oli teda temal täiesti imelik, et kui peatasid politseinikud ja ütlesid, et

ei ole juhtimisõigust, aga väärtegu leidis aset ja a oma süüd t ei eita. Kui ta teaks, et l ei ole ta juhtimisõigust, siis ta ei lubaks endal rikkuda seadust.

Lisaks isikulistele tõenditele uuris kohus järgmiseid dokumentaalsed tõendeid: -

väärteoprotokoll (lk 3); - (lk 5 tunnistaja ülekuulamise protokoll ); - se protokoll (lk 9-10 menetlusaluse isiku ülekuulami ); - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk );

- otsus asjas nr 2330,19,002770 (lk 14-16 väärteo );

- videosalvestis (lk 19 ); - (lk 23 isikuandmete päring );

- Politseija Piirivalvemati teatis (lk12- 13).

Kohtuistungil A.B palus kohtuvälise menetleja esindaja tunnistada süüdi LS § 201

lg 2 järgi. Tegu on tõendatud nii toimiku materjalidega, kui ka isiku enda ütlustega. Eelmistest karistustest isik järeldusi ei teinud. Isik varasemalt oli korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest, temale rahatrahv teda määratud oli küll tasutud, kuid ei mõjutanud

mingisugusel moel, kui isik jätkab süütegude toimepanemist. Eeltoodu alusel tuleb karistada rangemalt ja määrata temale 10 päeva aresti. Arvestades sellega, et varasemalt isik ei olnud karistatud , arestiga, isik tunnistab oma süüd võib asendada selle aresti kergema karistuse liigi kohaldamisega -ga.

– ÜKT

Kohtu seisukoht ja põhjendused

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Väärteoprotokolli kohaselt rikkus LS § A.B

201 lg 2 , tema 03.10.2019.a kell 09:44

P. Kerese tn 26, Narva linn, Idaava kategooria Viru maakond juhtis mootorsõidukit omamata vast sõiduki juhtimise õigust ku tema juhtimisõigus on karistusena ära võetud 13.08.2019 na - 12.10.2019.

Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et süü on tõendatud. A.B

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku A.B poolt on süüteo toimepanemine tõendatud väärteoprotokolliga, väärteoasjas nr 2330,19,002770 , sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega otsusega, Politseija Piirivalvemati teatisega.

Kohus võtab arvesse A.B ütlused. Ta tunnistas oma süüd täelikult. Kohtul ei ole põhjust kahelda tema ütlustes, kuna need vastavad asjaoludele ja on kooskõlas , ei ole vastuolulised väärteoasja materjalidega.

A.B tegudes sisalduvad inkrimineeritava väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Objektiivne külg on tõendatud ütlustega ja A.B

väärteoprotokolliga. KarS § 1 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Süüdlane pani teo toime ettevaatamatusest.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et A.B

on süüvõimeline isik.

Kohus on seisukohal, et väärteoprotokollis on täielikult kajastatud rikkumise asjaolud, väärteo kirjeldus on täielik ning täpsustamist ei vaja. Väärteoprotokoll on täidetud kooskõlas VTMS §-ga

69. A.B

süü on tõendatud nii tema enda ütlustega kui ka toimiku materjalidega.

Oma tahtlike tegudega pani A.B toime Liiklusseaduse § 2 lg 2 ettenähtud süüteod.

Kohtu seisukoht karistuse määramise osas

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna võib arvestada süü tunnistamist ja kahetsemist. A.B töötab. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on neli kehtivat väärteokaristust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Eelnimetatud liiklusalaste väärtegude eest on isikut karistatud rahatrahvidega. Rahatrahvid on tasutud. Varem ei ole A.B-le karistusena aresti kohaldatud.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, väärteo toimepanemise raskust, vastutust, raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, samuti iseloomustavaid andmeid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus.

Liiklusseaduse § 2 lg 2 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Süü suurust mõjutab oluliselt toimepandud tegu. A.B pani teo toime ettevaatamatusest. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt ta ei teadnud, et tal puudub juhtimisõigus i ole tõendatud, . Kohtuistungil e et menetlusalune isik teadlikult ignoreerib määratud karistust juhtimisõiguse puudumist Käesolevas ja .

väärteoasjas menetlusaluse isiku süü A.B töötab. Tema s

ei ole suur. elgituste kohaselt on -20 ta väga suure ettevõtte direktor ja tema tööaeg ei ole kindlaks määratud, töötab 16 tundi ööpäevas, taotleb rahatrahvi. Süülise väärteo toime pannud isikut ei ole aga tingimata tarvis karistada arestiga. Kohus peab oluliseks asjaolu, et menetlusalust isikut ei ole arestiga karistatud. Ta kahetseb oma tegu siiralt, isik ei tekitanud endale ega teistele isikutele oma käitumisega kahju. Kohtu hinnangul on võimalik mõjutada A.B hoiduma süütegude toimepanemisest rahatrahviga. Kohtu arvamusel on põhjendatud määrata A.B-le LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest rahatrahv 50 trahviühikut, s.o summas 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik

Viru MK 2 Tartu Ringkonnakohtu 12.02.2020 5.11.2019 kohtuotsus on tühistatud osaliselt otsusega.