4-19-4445/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2019, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-19-4445 Kohtunik Heli Väinaste Väärteoasi A.G’i väärteoasi LS § 223 lg 1 järgi

Vaidlustatud lahend

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A V 13.08.2019 otsus väärteoasjas nr: 2590,19,001945 Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja: menetlusalune isik A.G (isikukood XXX, elukoht xxxx, Xxxx töökoht OÜ xxxx, e-post: xxxx)

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond (F. R. Kreutzwaldi 5a Rakvere) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

A.G’i kaebus rahuldada.

Tühistada Politsei , Pärnu mnt 139, Tallinn)

- ja Piirivalveameti (registrikood: 70008747

Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi

III v rteomenetleja A V 13.08 1945, anemvää .2019 otsus väärteoasjas nr: 2590,19,00 millega määrati A.G’ LS § ile

223 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 105 trahviühiku ulatuses, s.o 4 ja LS § 223 lisakaristusena juhtimisõiguse

20 eurot lg 2 alusel äravõtmine 1 kuuks, osaliselt lisakaristuse määramise osas.

Muus osas jätta Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus-

A V 13.08.2019 ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja otsus väärteoasjas nr: 2590,19,001945 muutmata.

Vastavalt kohtuvälise menetleja otsusele tuleb määratud rahatrahv 420 eurot tasuda

hiljemalt 06.03.2020. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB Pangas, EE932200221023778606 Swedbankis või

EE701700017001577198 Luminor Bankis. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220195086369.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

1.Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III juhtivuurija M R koostas menetlusalusele isikule A.G-le

23.07.2019 väärteoasjas nr: 2590,19,001945 väärteoprotokolli selle kohta, et A.G il, liikudes paremal pärisuunas 18.05.2019 kell 09.20 xxxx. kilomeetr

ja

juhtides mootorsõi ) ei hoidunud kõigest, mis võib kahjustada inimesi ja dukit xxxx (xxxx

teiste vara. Samuti ei vähendanud kiirust, et vältida tagant otsasõitu tema ees peatunud ja vasakpöörde võimalust ootavale mootorsõidukile ), mille tulemusel sõitis xxxx (xxxx xxxx tagant otsa. Oma tegevusega põhjustas tervisekahjustusega ja varalise kahjustusega lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju on tekitatud A Pele ja tervisekahjustused on tekitatud K Pele ja M Lle.

Sellega rikkus menetlusalune isik

-de 16 lg 1, 50 lg 3 p 2 A.G LS § nõudeid. Väärtegu kvalifitseeriti LS § järgi.

223 lg 1

Menetlusalune isik A.G esitas 23.07.2019 kohtuvälisele menetlejale taotluse, milles palus võimaldada tasuda rahatrahvi ositi, ühtlasi palus ta, et temalt ei võetaks ära juhtimisõigust.

Menetlusalune isik

01.08.2019 vastulause. A.G esitas väärteoprotokollile Vastulause kohaselt arvab ta, et mõned protokolli andmed on valesti esitatud. Protokollis on kirjutatud, et ta ei vähendanud kiirust liiklusõnnetuse vältimiseks, mis ei vasta tõele. Ta hakkas kohe pidurdama, kui nägi, et maanteel ees seisnud valge auto seisis tema sõiduraja keskel ega liikunud. Päike pimestas ja ta ei näinud ees peatunud autol ühtegi tuld. Protokolli koostamisel pidurdusteekond fikseeriti, on selle märke. Löök auto taha ei olnud nii tugev, kui oleks olnud siis, kui ta ei oleks pidurdanud. Kahjuks ei suutnud ta kokkupõrget täielikult vältida. Seoses eeltooduga palus ta võtta lahendi teg emisel arvesse vastulauses esitatud põhjendusi.

2. litseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja Po

menetlustalituse menetlusgrupi III A V 13.08.2019 otsusega vanemväärteomenetleja väärteoasjas nr: 2590,19,00 määrati A.G-le, juhindudes KarS § 56 lõikest 1945

1,

0 eurot karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahv 105 trahviühiku ulatuses, s.o 42 ja LS §

223 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks.

3. 22.08.2019 saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja menetlusaluse isiku A.G kaebus kohtuvälise menetleja otsusele.

Kaebuse esitaja leiab, et teda karistati liiga rangelt. Ta on us tasuma rahatrahvi, kuid palub nõ jätta juhtimisõigus alles. T ööta ning juhtimisõigus on lle hädavajalik. talle a t b xxxx ta Ta on

xxxx tal esimene. Tal ei ole ka kehtivaid töötanud 25 aastat ning see liiklusõnnetus on väärteokaristusi. Ta palub võtta arvesse, et tal on pere, tema ül alpidamisel on alaealine laps, ta

aitab rahaliselt ka juba täiskasvanud poega. Kuna käesoleva aasta puhkus on juba ära tal kasutatud, siis ei ole tal

võimalust ka selleks ajaks puhkust võtta. Ta võib ka töökohast ilma jääda. Arvestades, et pea ka tööandjale hüvitama b xxxx remondikulud (omavastutus 1500 eurot), siis leiab ta, et see koos rahatrahviga on tema jaoks juba piisav karistus. Samas ka teise sõiduki juht oma ütlustes tunnistab, et „Vaatas peeglisse ja nägi, et tagant läheneb xxxx ning jõudis veel mõelda, et see ei mahu paremalt mööda ning siis toimus juba kokkupõrge.“ xxxx Ta leiab, et oli ning tegi, mis suutis. väljapääsmatu olukord ta

Menetlusalune isik A.G palub rahuldada tema kaebus ja tühistada vanemväärteomenetleja A V 13.08.2019 otsus lisakaristuse osas.

4. 07.10.2019 esitas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond Viru Maakohtule k seisukoha esitatud kaebusele. ohtuvälise menetleja kirjaliku

Vanemväärteomenetleja nähtuvalt selg A V koostatud otsusest nr: 2590,19,001945 itab liikusseadusest tulenevaid nõudeid ja põhistab oma otsust korrektselt: L § 2 p 32 kohaselt on S liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. An sõiduki liikumise tud juhul said tagajärjel tervisekahjustusi § 2 p 32 kirjeldatud K P ja M L ning varalist kahju A P, seega LS liiklusõnnetuse tunnused on antud asjas olemas.

Kohtuväline menetleja leidis, et liiklusõnnetuse põhjustamine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud tunnistajate ütlustega kui ka menetlusaluse isiku enda ütlustega ning muude väärteoasjas kogutud materjalidega, ning asus seisukohale, et antud väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja karistatav liiklusseaduse alusel.

LS - - § 223 lg 1 sätete kohaselt mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt

liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga ku , s.o 1200 – ni 300 trahviühikut eurot, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Kohtuvälises menetluses antud ütlustes menetlusalune isik selgitab, et ta juhtis xxxx xxxx suunas. Xxxx bussipeatuse - lähedal nägi, et 100 200 m kaugusel ees seisab tema suunavööndis keskel sõiduauto. Alguses arvas, et see auto sõidab otse, aga kui aru sai, et see auto seisab, võttis hoo maha aga ei pidurdanud. Vastassuunast ei tulnud sel hetkel mitte kedagi ja sõidukil , ei põlenud ükski su seda autot nägi, et auto ikka seisab keset unatuli. Kuskil 50 meetrit enne teed ja kuskile ei keera. Nägi, et kedagi ikka vastu ei tule ja see sõiduk seisab keset teed, sel hetkel pidurdas jõudsalt. Kiirus võis kokkupõrke hetkel olla 50 60 km/h. Muidu sõitis -

kiirusega 85 km/h. Kiirust ei vähendanud varem sellepärast, et ei näinud seda sõidukit. Sõidukit nägi esimest korda peatuse juures. Arvas, et sõiduk teeb oma pöörde ära Xxxx bussi ,

kuna kedagi vastu ei tulnud. Hetkel enne kokkupõrget vaatas veelkord, et sõiduautol ei põlenud suunatuled. Päike paistis tagant ja selle sõiduki tulesid ei olnud kaugelt näha. Arvab, et liiklusõnnetus võis juhtuda sellepärast, et ei märganud seda sõidukit või võib

-olla sellepärast, et selle sõiduauto juht tegi midagi teel nii kaua. Miks ta ei pööranud ära ja seisis kaua ühe koha peal. Esitatud vastulauses ei nõustu väärteoprotokollis oleva kirjeldusega, et ta ei vähendanud kiirust liiklusõnnetuse vältimiseks. Lisab, et ta hakkas kohe pidurdama kui nägi, et maanteel ees seisab valge auto tema sõiduraja keskel, aga kahjuks ei suutnud kokkupõrget täielikult vältida.

Teise liiklusõnnetuses osalenud juhi sõnul juhtis tema sõidukit Rakverest Xxxxle. Xxxx ristis tahtis keerata vasakule, sellele teele, mis viib Xxxx mõisa juurde. Lülitas sisse vasaku suunatule ja juhtis auto tee telgjoone poole. Kuna Tallinna poolt tuli sõiduauto ja ta ei oleks jõudnud vasakpööret sooritada, siis andis sellele sõidukile teed. Vaatas peeglisse ja nägi, et tagant läheneb jõudis veel mõelda, et see ei mahu paremalt mööda ning siis xxxx ning xxxx toimus juba kokkupõrge.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik, rikkudes nõudeid, liiklusseaduse

põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel said inimesed vigastada ja tekkis varaline kahju.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik ei olnud liikluses piisavalt tähelepanelik ning ei hinnanud liiklusolusid õigesti. Menetlusalune isik ei vähendanud kiirust, et vältida tagant otsasõitu tema ees peatunud ja vasakpöörde võimalust ootavale mootorsõidukile, mille tulemusel sõitis sõidukile tagant otsa. Menetlusalune isik esitatud vastulauses ütleb, et ta vähendas kiirust kohe kui ta nägi teel seisvat sõidukit. Tunnistab, et kahjuks tal ei õnnestunud kokkupõrget täielikult vältida. Ka menetlusaluse isiku poolt juhitavas sõidukis olnud pardakaamera salvestus kinnitab seda. Salvestiselt on tuvastatav, et kui menetlusalune isik oma sõidukiga asus teede ristis on näha eemal tema ees xxxx ja xxxx liikuvat heledat sõidukit. Seega oli menetlusalusel isikul piisavalt aega, et tajuda liiklusolusid. Salvestuselt on tuvastatav ka asjaolu, et valge sõiduki juht käitus õigesti manöövri , kui enne

sooritamist andis vastutulevale sõidukile teed. Liiklusõnnetus toimus hetkel, kui vastutulev sõiduk oli jõudmas liiklusõnnetuses osalenud sõidukitega kohakuti.

Menetlusalune isik töötab ja sõidab xxxx xxxx ning peab liikluses osaledes eriti tähelepanelik olema, kuna xxxx vastutada on xxxx tvate inimeste elu ja tervis. sõi

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et arvestades liiklusõnnetuse asjaolusid ja A V

menetlusaluse isiku süüd, tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmist ning jättis s Kohtuväline elles osas esitatud taotluse rahuldamata.

menetleja A V leidis, et menetlusalusel isikul oleks olnud hoolsama suhtumise korral võimalus liiklusõnnetust vältida. Arvestades esitatud vastulauset ja asjaolu, et menetlusalusel isikul kehtivad karistused puuduvad, leidis kohtuväline menetleja, et lisakaristust võib kohaldada sanktsiooni miinimummääras, arvestas esitatud vastulauset võimaldada rahatrahvi tasuda ositi.

Tuginedes eeltoodule, pa kohtul A V lub kohtuväline menetleja jätta vanemväärteomenetleja

koostatud otsus nr: kaebus väärteoasjas 2590,19,001945 muutmata ja A.G rahuldamata. Vajadusel on nad nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

5. 07.10.2019 pöördus kohus menetlusaluse isiku A.G poole ning palus tal teatada, kas ta on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses või soovib kohtuistungist osa võtta. A.G 08.10.2019 vastusest nähtub, et ta on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib -

maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

7. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

LS § 16 lg 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

LS § 50 lg 3 p 2 sätestab ohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, , et juht peab k

kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt - -

liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

Kohtuvälises menetluses kogutud tõendite pinnalt loeb kohus tuvastatuks selle, et menetlusalune isik A.G juhtis 18.05.2019 kell 09.20 xxxx. kilomeetril, liikudes paremal xxxx reg nr xxxx tagant otsa ee pärisuunas, mootorsõidukit ning sõitis s

peatunud ja vasakpöörde võimalust ootavale mootorsõidukile xxxx reg nr xxxx. Oma tegevusega rikkus ta - tervisekahjustusega ja LS § de 16 lg 1, 50 lg 3 p 2 nõudeid, põhjustades varalise k K Pele ja M Lle ahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus tervisekahjustused tekitati ning varaline kahju A Pele ning pannes sellega toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

A.G väitis menetlusaluse isikuna antud ütlustes, et

18.05.2019 18.05.2019

kella 7.30 ajal hakkas ta juhtima xxxx xxxx reg nr xxxx liinil xxxx. Xxxx Kui ta jõudis bussi , siis , et 100-200 m kaugusel ees Xxxx bussipeatuse juures seisab peatuse lähedale nägi ta tema suunavööndis keskel sõiduauto (valge). Ta võttis hoo maha, aga ei pi durdanud. arvas, Ta et sõiduk teeb oma pöörde ära, kuna kedagi vastassuunast ei tulnud. Kuskil 50 meetrit enne seda autot nägi ta, et auto ikka seisab keset teed ja kuhugi ei keera. Ta nägi, et kedagi ikka vastu ei tule. Ta pidu rooli kuhugi ei keeranud, kuna vasakul ja rdas jõudsalt (äkkpidurdus), paremal olid teekraavid.

Hetk enne kokkupõrget vaatas ta veel kord, et sõiduautol ei põlenud suunatuled. Päike paistis tagant ja selle sõiduki tuled ei olnud kaugelt näha. Tema juhitud xxxx hetkel oli kuskil 50- ale kiirus kokkupõrke

60 km/h, muidu sõitis ta kiirusega 85 km/h. Pe liiklusõnnetust peatas ta kohe xxxx ja jooksis vaatama, mis juhtus teise auto inimestega. Kaasreisija oli teadvuseta, peale viit minutit tuli teadvusele ja liigutas ennast.

Tunnistaja V Y 18.05.2019 kohtuvälises menetluses antud ütlustega on tõendatud, et

18.05.2019 kell 8.30 istus ta xxxx xxxx, mis sõitis liinil xxxx. Ta istus xxxx esiistmele paremale. Nad olid sõitnud kuskil tund aega, kui ta nägi nende ees seismas valget värvi sõiduautot, mis seisis keskjoone lähedal ja ta arvas, et auto hakkab pöörama vasakule. Nende xxxx xxxx hoogu maha ei võtnud. Tal oli selline tunne, et nende jäi mõttesse või tukkuma,

aga ta ei pidurdanud. Viimasel hetkel xxxx pidurdas ja keeras natuke paremale, aga kohe toimus ka kokkupõrge.

Tunnistaja K P 18.05.2019 antud e kohtuvälises menetluses ütlustega on tõendatud, et 18.05.2019 kella 0 Rakvere bussiijaamast oma auto

9.00 paiku võttis ta peale ühe naisterahva, kes pidi tulema tema tallu proovipäevale – karjakuks. Bussijaamas sai ta teada tema nime M L xxxx xxxx . Nad hakkasid Rakverest sõitma . Ta juhtis oma abikaasale kuuluvat sõiduautot .

M L xxxx maanteele, xxxx istus tema kõrval ees reisija kohapeal. Jõudes , tahtis ta pöörata vasakule, sellele teele, mis viib xxxx juurde. Ta lülitas sisse vasaku suunatule ja juhtis auto tee telgjoone poole, kuna xxxx poolt tuli talle vastu üks sõiduauto. Kuna ta ei oleks jõudnud vasakpööret teha, siis pidi ta andma talle teed. Ta vaatas taha peeglisse ja nägi, et tagant läheneb . Ta jõudis veel mõelda, et ei mahu ju temast paremalt mööda ning toimus xxxx xxxx kokkupõrge. upõrke momendil seisis. K Pe arvates tema auto kokk

Tunnistaja M L 23.05.2019 kohtuvälises menetluses antud ütlustega on tõendatud, et

18.05.2019 pidi ta saama Rakvere bussijaamas kokku K Pega. Ta pidi minema vaatama töökohta ühte tallu. Kokku said nad

00 paiku ja hakkasid sõitma xxxx 09. Rakverest xxxx. Autot juhtis K ,

. Tema istus ees kõrvalistmel. Seda, kuidas liiklusõnnetus juhtus ta ei mäleta.

Lisaks isikulistele tõenditele tõendavad menetlusaluse isiku A.G süüd te male esitatud süüdistuses veel

1) nna juurde kuuluva CD-plaadiga videosalvestisest asitõendi vaatlusprotokoll ühes si

Xxxx xxxx xxxx reg nr xxxx. Videosalvestiselt 18.05.2019 kell OÜ on näha, et 10:19:22 A.G xxxx; kell 10:20:38 (s.o (õige kellaaeg 09:19:22) juhib

09:20:38) on näha sõiduteel valget värvi sõiduautot suunaga xxxx poole; kell 10:20:40 (s.o 09:20:40) on näha sõiduteel lisaks valgele sõiduautole tumedat värvi sõiduautot, mis liigub xxxx suunas; kell 10:20:41 (s.o 09:2 xxxx 0:41) on näha, et on märganud

ees seisvat valget värvi sõiduautot ning pöörab rooli paremale; kell 10:20:42 (s.o 09:20:42) on näha sõiduauto ja kokkupõrget; xxxx

2)

- sündmuskoha vaatlusprotokoll ühes lisadega A.G poolt juhitud sõidukil deformeerunud esimene registreerimi K P smärk ja purunenud esipõrkeraud, e poolt juhitud A Pele kuuluv

sõiduk täielikult hävinud;

3) AS Rakvere Haigla teatis 18.05.2019 liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, mille kohaselt tuvastati K Pe pindmine peavigastus, pea muude osade l

pindmine vigastus parempoolne parientaalne hematoom, pindmine puusaja – reievigastus, reiekontusioon;

4) -Eesti Reginaalhaigla teatis 18.05.2019 SA Põhja liiklusõnnetuses kannatada saanud

isiku saabumisest, mille kohaselt M Ll tuvastati nahaalune hematoom kukla piirkonnas.

Hinnates kõiki tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et menetlusalune isik A.G seeris LS §

223 lg 1 sätestatud väärte reali -s o objektiivse koosseisu tunnused.

8. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et . Kohus on seisukohal, väärtegu LS § 223 lg 1 järgi on toime pandud ettevaatamatult et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti - ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. -

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimep emises süüdi. Tõendamist leidis see, et LS § an -s 223 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud men etlusalune isik A.G .

Kaebuse esemeks on vaidlus

3 lg 2 A.G-le LS § 22 alusel määratud lisakaristuse osas.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud karistust kergendava asjaoluna, et isik tunnistab osaliselt süüd. Seega on karistust kergendavaks asjaoluks süü osaline tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud A.G

käitumises puuduvad.

LS § 223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

LS § 223 lg 2 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Karistusregistri teatisest nähtub, et A.G puudub kehtiv karistus.

Kohtuväline menetleja määras LS § 223 lg 1 alusel A.G-le põhikaristuseks rahatrahvi 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420 eurot, mis on nimetatud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. Kohus leiab, et A.G-le LS § 223 lg 1 alusel määratud põhikaristus vastab tema süü suurusele ning on proportsionaalne, samuti on sellise karistuse määramisega arvestatud nii eri kui ka üldpreventiivseid eesmärke. Seda sama ei saa aga -

öelda A.G-le LS § 223 lg 2 alusel määratud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuk – Juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena s kohta. kohaldatakse reeglina

siis, kui isikul on kehtivaid väärteokaristusi, mis võimaldavad järeldada, et isik ei ole oma liikluskäitumist muutnud. A.G

on isikuks, kellel puudub kehtiv karistus. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et menetlusalune isik töötades , xxxx, peab olema liikluses eriti tähelepanelik, sõitvate inimeste elu ja tervis, sest tema vastutada on xxxx

kuid leiab, et eelnev liiklusrikkumiste puudumine viitab sellele, et A.G on olnud hoolas ning . Arvestades eelnevat on kohus pidanud kinni liiklusseaduse nõuetest seisukohal, et A.G puhul on kõik karistuse kohaldamise alused realiseeritavad LS § 223 lg 1 järgi määratud põhikari kaebus on põhjendatud ja stuses. Seega leiab kohus, et kuulub rahuldamisele.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § st 1, § 132 p st 2, § 133

120 lg- - -134 tuleb

A.G kaebus rahuldada, tühistada

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuu ri

Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III vanem A V 13.08.2019 otsus 2590,19,00 väärteomenetleja väärteoasjas nr: 1945 osaliselt LS §

223 lg 2 alusel lisa ija karistuse määramise osas. Ülejäänud osas tuleb jätta Politse

Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III vanem A V 13.08 väärteomenetleja .2019 otsus väärteoasjas nr: 2590,19,001945 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik