3-18-2411/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.12.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2411

Haldusasi

Optifine OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 01.10.2018

maksuotsuse nr 12.2-3/043130-18 tühistamiseks.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Optifine OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis

Uusorg

Vastustaja — Maksu- ja Tolliamet

Asja läbivaatamise vorm

27.11.2019 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 01.10.2018 maksuotsus nr 12.2-3/043130-18.

3. Mõista Maksu- ja Tolliametilt kaebaja kasuks välja menetluskulud 4 312,5 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16.01.2020.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 12.02.2018 teate nr 12.2-3/043130-1 ja 21.02.2018

korralduse nr 12.2-3/043130-3 alusel Optifine OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja

tasumise õigsust maksustamisperioodil november 2017 ning koostas 27.08.2018 kontrollakti nr 12.2-

3/043130-17 (kontrollakt). MTA väljastas 01.10.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/043130-18

(maksuotsus).

2. Kaebaja esitas 31.10.2018 maksuotsusele vaide. MTA jättis 28.11.2018 vaideotsusega nr 6-1/4228-

2 (vaideotsus) kaebaja vaide rahuldamata.

3-18-2411

2(15)

3. Kaebaja esitas 28.12.2018 kaebuse halduskohtusse, milles taotles maksuotsuse tühistamist.

Vastustaja MTA, vaidles kaebusele vastu.

4. Asja läbivaatamine toimus 27.11.2019 kohtuistungil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

5. MTA on jätnud maksuotsuse tegemisel hindamata ja analüüsimata olemasolevad tõendid, millest

nähtub, et kaebaja on käitunud tehingus BaltScan Holding OÜ-ga heauskselt. Ekslik maksuhalduri

seisukoht, et kaebajale on läinud üle tõendamiskoormus.

5.1. Kaebajale jäi käibedeklaratsiooni esitamisel märkamata, et sõiduki müüja oli müügiarvel

käibemaksu valesti arvestanud, märkides sinna käibemaksusummaks ekslikult 14 400 eurot.

Raamatupidajal, kes oli ka 2017 aasta lõpus pikalt haige, jäi esinenud arvutusviga märkamata, seda

eelkõige põhjusel, et raamatupidamisprogramm arvestab brutosummast automaatselt maksustatava

käibe ja käibemaksu ning andmed liiguvad otse käibedeklaratsioonile. Selle tulemusena deklareeris

kaebaja sisendkäibemaksuna õige käibemaksusumma, mis on 12 000 eurot. Eksimus BaltScan

Holding OÜ arvel ilmnes alles maksumenetluse käigus, kaebaja püüdis seepeale saada kontakti ka

müüjaga, et paluda esinenud puudus arvel kõrvaldada, selleks kontakteerus Optifine OÜ esindaja E.

V. muuhulgas ka Silberauto AS-iga, kuid paraku tulemusetult. 27.11.2019 istungil täpsustas kaebaja

esindaja et tegelikkuses see kontakt saadi.

5.2. Käesoleval juhul puudub igasugune alus väita et kaebaja on tehingus osalenud pahauskselt,

pannud toime või osalenud maksupettuse toimepanemises. Ebaõige on maksuhalduri väide

maksuotsuse punktis a, et sõiduauto soetamisega seoses suhtlesid Optifine OÜ esindajad I. Š. ja E.

V. perioodil august – november 2017 Ferlini Impex OÜ esindajate A. K. ja Y. B. Sõiduauto

soetamisega seoses suhtles I. Š. Silberauto AS töötaja A. A.i, A. K. ja hiljem (alates 30.10.2017) ka

A. J. (+xxxxxxxxxxx). Ebaõige on maksuhalduri väide, et kaebaja esindajad suhtlesid ka Y. B. Selle

kohta puuduvad ka igasugused tõendid. Nimetatud seisukohti täpsustas kaebaja esindaja 27.11.2019

istungil, et tegelikkuses ühe korra Y. B. E. V. siiski suhtles.

5.3. Ebaõige on maksuhalduri väide, et kaebaja või tema esindajad oleksid olnud teadlikud, et

liisingulepingu alusel oli väljaostuõigust omavaks äriühinguks Ferlini Impex OÜ. Kaebajal selline

info puudus. Seega on ka ebaõige maksuhalduri väide, et kaebajal oli võimalus soetada sõiduauto

väljaostuõigust omava äriühingu kaudu. Müüja sellist võimalust kaebajale välja ei pakkunud.

Kaebajal oli küll huvi soetada sõiduauto, kuid temal puudus igasugune teadmine, kellel on

liisingulepingu alusel väljaostuõigus ja kes seda teostab.

5.4. Kaebaja peab vajalikuks rõhutada, et müügitehingu läbirääkimisel ja tehingu toimumisel puudus

kaebajal igasugune info selle kohta, et sõiduauto on perioodil august – november 2017 võõrandatud

Swedbank Liising AS-i poolt Leedu äriühingule, kes on selle omakorda võõrandanud Eesti

äriühingule, kes müüs sõiduauto kaebajale.

5.5. Veelgi enam on aga ebaõige maksuhalduri seisukoht, justkui oli tehingute jada vajalik selleks, et

kaebaja saaks sõiduauto müügitehingult sisendkäibemaksu maha arvata. Esmalt nähtub I.Š.ja A. K.

vahelisest vestlusest, et kaebaja oli valmis kokkulepitud hinnaga 72 000 eurot sõiduki soetama ka

eraisikult. Kaebajal oleks sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekkinud ka juhul, kui Swedbank

Liising AS ei oleks sõiduautot võõrandanud Leetu, vaid oleks selle võõrandanud Ferlini Impex OÜ-

le, kes oleks selle võõrandanud seejärel kaebajale.

5.6. Kontrollaktist ei nähtu, et maksuhaldur oleks maksumenetluse käigus välja selgitanud, kas

BaltScan Holding OÜ-l oli täiendavalt pangakontosid ka teistes pankades. Juhul, kui eeltoodust

hoolimata asuda siiski seisukohale, et BaltScan Holding OÜ-l majandustegevust tõesti ei olnud, ei

anna see alust väita, et kaebaja osales maksupettuses ja oli majandustegevuse puudumisest teadlik.

3-18-2411

3(15)

Tähelepanuväärne on, et ka Silberauto AS, kui üks Eesti juhtivaid automüüjaid, on teinud tehingu

Baltscan Holding OÜ-ga ning soetanud sealt sõiduki. Kontrollaktist, maksuotsusest ega vaideotsusest

ei selgu, kuidas peaks UAB Derasta majandustegevuse puudumine tõendama kaebaja osalemist

maksupettuses.

5.7. Kaebaja hinnangul nähtub kolmandate isikute suulistest selgitustest, et kaebajale eelnevalt võidi

tehingute ahelas maksupettus toime panna, kuid puuduvad tõendid, mis viitaksid kaebaja osalemisele

maksupettuses ja puudub ka vastavasisuline motivatsioon. Kaebaja hinnangul on tähelepanuväärne,

et maksuhaldur on kontrollakti ja maksuotsuse koostamisel täielikult tähelepanuta jätnud M. R. L.

27.03.2018 suuliste selgituste protokolli (Lisa 12). Kaebaja hinnangul nähtub tuvastatud asjaoludest,

et juhul, kui UAB Derasta ja BaltScan Holding OÜ vahendusel toimus tõesti maksupettuse

toimepanemine nagu väidab maksuhaldur, siis toimus see eelkõige just Ferlini Impex OÜ huvides ja

ilmselgelt ka teadmisel ning korraldamisel.

5.8. Kaebaja leiab oma täiendavates seisukohtades, et oma 28.11.2019 vastuse lisana ei esitanud

vastustaja tõendeid, millega on tõendatud vastustaja väide, et Ferlini Impex OÜ kasutas kõnealust

liisitud sõidukit põhivarana.

Vastustaja seisukohad

6. Vastustaja nõustub maksuotsuses ja vaideotsuses toodud analüüsi ja järeldustega ning märgib

täiendavalt järgmist:

6.1. Maksuhaldur on maksuotsuses jõudnud seisukohale, et vaidlusaluse tehingu puhul on tegemist

näiliku tehinguga MKS § 84 mõistes. Tegeliku tehingu varjamiseks kasutati väga lühikese ajaperioodi

jooksul näilike tehingute jada sõiduki omanikuvahetuste kajastamise kaudu, et saada maksueelist

sisendkäibemaksu mahaarvamise võimaluse näol. Kaebaja teadlikkust tehingute korraldamisel näitab

eelkõige asjaolu, et sõiduki väljaostuõigust omava äriühingu esindaja ja sõiduki soetamist korraldav

isik suhtlesid omavahel ostu-müügi tehingu sõlmimiseks enne tehingute jada korraldamist. Samuti ka

asjaolu, et sõiduki hind on võrreldes esialgse hinnaga märkimisväärselt suurenenud, mis andis

kaebajale võimaluse suurendada seeläbi mahaarvamisele kuuluva sisendkäibemaksu summat, mida

tal Ferlini Impex OÜ-lt sõidukit soetades ei oleks üldse olnud.

6.2. Maksuotsusest nähtuvalt tuvastas maksuhaldur näiliku tehingu – Optifine OÜ ei soetanud

kontrolliperioodil sõidukit BaltScan Holding OÜ-lt, vaid tehing vormistati näiliselt läbi pika

tehinguahela maksueelise saamise eesmärgil, sealjuures jäeti müügikäibemaks riigile tasumata.

6.2.1. Sõiduki Mercedes Benz BT kasutajana ostueesõigust omava isiku Ferlini Impex OÜ esindajad

A. K. ja Y. B. ning ostja OÜ Optifine esindajad I. Š. ja E. V. suhtlesid omavahel alates augustist 2017,

mis lõppes sõiduki ostu-müügitehinguga novembris 2017. Lähtudes eeltoodust oleks kaebajal olnud

võimalus soetada sõiduk Mercedes Benz BT sõiduki väljaostuõigust omava äriühingu kaudu otse

ning järgnevad tehingud tehti eesmärgiga pikendada näilike tehingute ahelat, et saada

sisendkäibemaksu maha arvamise õigust ning suurendada mahaarvatavat summat (vt. kontrollakti p.

1.2.2 alapunkt a). Vastustaja ei nõustu siinkohal kaebuses tooduga, mille kohaselt ei ole tõendatud

kaebaja suhtlemine Y. B. Vastustaja viitab E. V. 21.03.2018 e-kirjas toodule (lisa 4), kus viimane on

ise selgitanud, et koos I. Š. suheldi A. (auto kasutaja) ja tema esindaja Y. (Ferlini Impex OÜ juhatuse

liige). Lisaks märgib E. V. oma 27.03.2019 e-kirjas (vastuseks maksuhalduri küsimusele 23.03.2018

e-kirjas „palun nimetage isikute perenimed ja esitage kontaktide andmed, otsekohtumiste asjaolud,

telefoninumbrid, e-aadressid, mille kaudu nimetatud isikutega suhtlesite“), et auto endine omanik A.

tel +xxxxxxxxx, tema esindaja Eestis on J. B. tel +xxxxxxxxx. Nemad andsid teada, et auto müük

toimub läbi Baltscan Holding OÜ.

6.2.2. Sõidukiga Mercedes-Benz BT toimus näilik ostu-müügitehingute jada, mille lõpptulemusena

müüdi sõiduk kaebajale. Väidetavate tehingute toimumist iseloomustab ebatavaline ajaline kiirus ja

sõiduki hinna muutumine. Puudub igasugune loogiline põhjendus viia sõiduk Eestist Leedusse, seal

3-18-2411

4(15)

registreerida ja seejärel koheselt Eestisse tagasi tuua ning teha uus omanikuvahetus (vt. kontrollakti

p. 1.2.2 alapunkt b).

6.2.3. BaltScan Holding OÜ-l puudus tavapärane majandustegevus, ning äriühingu nimel tegi

tehinguid volitatud isik vastavalt juhistele, mis olid vajalikud formaalseteks kanneteks sõiduki

Mercedes Benz BT ostu-müügitehingutes BaltScan Holding OÜ nimel (vt. kontrollakti p. 1.1.2

alapunkt d). UAB-l Derasta puudus igapäevane majandustegevus ning äriühing ei tegelenud

ettevõtlusega, mistõttu ei saanud osaleda tegeliku tehingupoolena väidetavas sõiduki ostu-müügi

ahelas (vt. kontrollakti p. 1.2.2 alapunkt e).

6.2.4. BaltScan Holding OÜ 03.11.2017 arve nr 12 on formaalselt vormistatud internetist kopeeritud

blanketile ning käibemaks on valesti arvutatud. Selline viga viitab asjaolule, et BaltScan Holding OÜ

nimel arve koostanud isik ei ole ettevõtlusega kursis. Eeltoodu kinnitab arvamust, et BaltScan

Holding OÜ puhul ei ole tegemist tegelikku majandustegevust omava äriühinguga ning arve on

vormistatud sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamiseks (vt. kontrollakti p. 1.2.2 alapunkt f).

6.3. Kaebaja tegevuse seab esmalt kahtluse alla asjaolu, et soovides sõidukit osta, ei selgitata välja,

kes täpselt on sõiduki müüja. Selline huvipuudus, kus väidetavalt alles enne müügitehingu toimumist

selgub sõiduki müüja, ei ole eluliselt usutav. Seda olukorras, kus tehingu summa on märkimisväärselt

suur ning tavaliselt tekib tehingute sõlmimise käigus huvi, kas tehingupartner on

käibemaksukohustuslane, et saada õigus sisendkäibemaksu maha arvamiseks. Maksuhaldur on

seisukohal, et kaebajal puudus vajadus müüja isiku tuvastamiseks, kuna kogu ostu-müügi tehingute

ahel oli näilik. Veel juhib vastustaja tähelepanu, et kõigil on võimalus kasutatud sõiduki ostmisel

tutvuda Eestis arvel olnud sõiduki avaliku teabega sõidukiga tehtud toimingute kohta kuupäeva

täpsusega Maanteeameti e-teeninduse veebilehel.

6.4. Vastustaja ei nõustu ka kaebuses märgituga, mille kohaselt ei informeerinud A. A. kaebajat, kes

on sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Vastustaja märgib, et I. Š. märkis oma 06.07.2018 kirja

punktis 2, et „Sõiduki omaniku kontaktandmed andis mulle Silberauto esindaja A. A. See toimus suvel

2017. Ta soovitas müüjat kui väga head Silberauto klienti, kes ostab neil regulaarselt uusi autosid ja

siis müüb soodsalt kohe vana maha. Praegu pidavatki olema selline hea võimalus. Omanik olevat

keegi A., Venemaa kodanik.“ Samuti on E. V. oma 21.03.2018 kirja punktis 4 märkinud, et „Omanik

otsustas auto müügitehingu teostada läbi BaltScan OÜ“. Seega oli kaebaja teadlik, et sõiduki omanik

oli keegi A., mida kinnitas veelkordselt E. V. ka oma 27.03.2018 e-kirjas.

6.5. Veel on oluline märkida, et juhul kui kaebaja oleks soetanud sõiduki Silberauto Eesti AS kaudu,

nagu kaebaja väidab, oleks suhtlus toimunud ka eelnimetatud äriühingu esindajatega, hind kokku

lepitud Silberauto Eesti AS-ga ja arve väljastatud Silberauto Eesti AS poolt. Sellisel juhul puudus

igasugune vajadus kaebajale edastada sõiduki eelmise kasutaja või omaniku andmeid.

6.6. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et tal oleks ka Ferlini Impex OÜ-lt sõidukit soetades olnud

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, kuna tulenevalt KMS § 19 lg-st 1 oleks Ferlini Impex OÜ-l

tekkinud käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus. Asjaolu, kas Ferlini Impex OÜ-l oleks

tekkinud KMS § 19 lg 1 alusel käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus, sõltub sõiduki

soetamise eesmärgist. Kaebaja ei saa antud juhul hinnata, milline oli Ferlini Impex OÜ eesmärk

sõiduki soetamisel, s.t kas edasimüügiks või oma ettevõtluses kasutamiseks, kajastades seda

põhivarana. Varasemalt oli Ferlini Impex OÜ kasutanud kõnealust liisitud sõidukit põhivarana.

6.7. Veel toob vastustaja välja vastuolud kaebaja vaides ja kaebuses toodud selgitustes. Nimelt on

vaides märgitud, et vea arvel avastas kaebaja alles maksumenetluses ning vea olemasolul palus

kaebaja BaltScan Holding OÜ-l viga parandada ja esitada korrektne arve, mis ka tehti ja mille kaebaja

maksuhaldurile edastas. Kaebuses aga on märgitud, et vea ilmnemisel maksumenetluse käigus püüdis

kaebaja saada kontakti ka müüjaga, et paluda esinenud puudus arvel kõrvaldada. Seega on kaebaja

selgitused arve parandamise ja selle maksuhaldurile esitamisega seoses vastuolulised ega ole seetõttu

usaldusväärsed. Lisaks on kaebaja toonud välja, et arvel esinenud arvutusviga oli tingitud

3-18-2411

5(15)

raamatupidaja tähelepanematusest, kuna ta oli 2017. aasta lõpus pikalt haige. Ka selle väitega ei saa

vastustaja nõustuda, kuna raamatupidaja P. O. ei ole MTA andmebaasi väljavõtte kohaselt Eesti

Haigekassa 2017. aasta lõpus ega 2018. aasta alguses väljamakseid teinud (MTA seisukoha lisa 23).

6.8. Maksumenetluses kogutud tõenditest nähtub, et ainus isik, kes sõiduki ostu-müügitehingus

käibemaksupettusest otsest kasu sai, oli kaebaja. Ostueelsed läbirääkimised algasid juba 2017.a

augustis. E. V. on maksumenetluses teatanud, et ka tema suhtles ostja esindajatega. Milliseid

kokkuleppeid ostja ja müüja tehingueelselt pidasid, ei ole otseselt tuvastatav, kuid tõenditest nähtub

kaebaja ilmselge huvi saada sõiduki soetuselt sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Kaebaja

esindaja varasem seotus maksupettustega muudab seda enam usutavaks, et E. V. seletused käesolevas

vaidluses ei ole tõesed.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Vaadanud läbi poolte seisukohad ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb

rahuldada. Vaidlustatud maksuotsus on õigusvastane ja kuulub tühistamisele.

8. Poolte vahel on vaidlus selles, kas MTA on õigesti tuvastanud näiliku tehingu MKS § 84 alusel:

Optifine OÜ ei soetanud kontrolliperioodil sõidukit BaltScan Holding OÜ-lt, vaid tehing vormistati

näiliselt läbi pika tehinguahela maksueelise saamise eesmärgil, sealjuures jäeti käibemaks riigile

tasumata. MTA on tehingud MKS § 84 alusel ümber kvalifitseerinud ning asunud seisukohale, et

Optifine OÜ ei soetanud kontrolliperioodil sõidukit BaltScan Holding OÜ-lt, vaid tegelikuks

tehinguks tuleb lugeda tehing Optifine OÜ ja Ferlini Impex OÜ vahel.

9. Kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil,

kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või

toimingu tegelikule majanduslikule sisule (MKS § 84).

9.1. MKS § 84 kohaldamiseks tuleb maksuhalduril selgitada välja tehingu majanduslik sisu ning

tuvastatud objektiivsetest asjaoludest peab olema võimalik järeldada, et tehingu peamine eesmärk oli

maksueelise saamine ja tegevusel puuduvad muud majanduslikud põhjendused. Samuti tuleb

maksuhalduril tuvastada, et maksukohustuslase tegevus oli suunatud sellele, et anda tehingule

maksude tasumise vältimiseks moonutatud õiguslik vorm (RKHKo nr 3-3-1-79-11, p-d 19–22;

TlnRnKo 3-16-1856, p 26). Kohtupraktika kohaselt võivad sellisteks olulisteks teguriteks, mis

peaksid koostoimes tõendama tehingu majandusliku sisu puudumist ja õiguse kujundusvõimaluste

kuritarvitamist, olla näiteks: tehingutes osalejate vahelised juriidilised, majanduslikud ja/või isiklikud

sidemed; tehingute jada, kus ühe tehingu käigus tekkinud õigussuhe oleks olnud ülejäänud tehingute

tegemiseta mõttetu; sellise jada etteplaneeritus; jada mõne etapi puhul majandusliku eesmärgi

puudumine; tehingute ebaloomulikkus või ebakohasus võrreldes tavalise majandustegevusega;

tehingute ajaline järgnevus ja kiirus (RKHKo nr 3-3-1-79-11, p 23; nr 3-3-1-52-09, p 19; nr 3-3-1-

23-09, p 15; TlnRnKo 3-16-1856, p 26). MKS § 84 alusel on maksuhalduril võimalik kvalifitseerida

tehing ümber vastavalt selle tegelikule majanduslikule sisule ka juhul, kui tegemist ei ole näiliku

tehinguga ehk maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil ei ole iseenesest moonutatud tsiviilõiguslikku

tahteavaldust (vt RKHKo nr 3-2-1-82-14, p 35; TlnRnKo 3-16-1856, p 26). MKS § 84 kohaldub

kehtivatele tehingutele, mille õiguslikke tagajärgi pooled soovivad, kuid millele nad on andnud

õigussuhete kujundamise võimalusi kuritarvitades tegelikule majanduslikule sisule mittevastava

vormi eesmärgiga vähendada maksukohustust (RKHKO 3-14-53226, p 13). MKS § 84

rakendamiseks peab objektiivsetest asjaoludest olema võimalik järelda, et tehingute ja toimingute

peamine eesmärk on maksueelise saamine ning tegevusel puuduvad muud majanduslikud

põhjendused. MKS § 84 kohaldamine on põhjendatud ka siis, kui tehingutel ja toimingutel on peale

maksueelise saamise ka muid eesmärke, kuid see osutub maksueelise saamisega võrreldes

ebaoluliseks (3-3-1-79-11, p 20).

3-18-2411

6(15)

9.2. MKS § 84 kohaldamise puhul on vaja tuvastada lepingupoolte tahtlus saada maksueelist

(RKHKo 3-3-1-67-09). Kolleegium on ka rõhutanud, et maksude tasumisest kõrvalehoidumise

eesmärgil tehtud tehing või toiming saab olla üksnes tahtlik (RKHKO nr 3-3-1-62-06, p 13).

9.3. Riigikohus on rõhutanud, et maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu ongi maksuhalduril

üldjuhul raske või võimatu esitada maksuotsuses ja ka kohtule otseseid tõendeid sellise rikkumise

kohta. Maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust kinnitavad seepärast enamasti asjaolud ja

kaudsed tõendid kogumis. Põhjendatud kahtluse tõendamise standard on oluliselt madalam kui teo

tõendamisel süüteomenetluses. Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse

ja mis on eluliselt usutav. Olukorras, kus on põhjendatud kahtlus maksukohustuslase osalemises

maksupettuses, läheb tõendamiskoormus vastavalt MKS §‑le 150 üle maksukohustuslasele.

10. Seega on vaidluse lahendamise seisukohalt oluliseks lahendada järgmised küsimused: milline oli

vaidlusaluste tehingute tegelik majanduslik sisu (1) ning kas tehingud tehti tahtlikult maksueelise

saamise eesmärgil (2).

Tegeliku tehingu tuvastamisest

11. Olen seisukohal, et MTA ei ole piisavalt põhjendanud ja tõendanud kahtlust, et tehingu tegelikuks

sisuks oli tehing Optifine OÜ ja Ferlini Impex OÜ vahel.

12. Juhin esmalt tähelepanu, et MTA ei ole sõnaselgelt välja toonud, milline oli tegelik tehing poolte

vahel. MTA seisukohad maksuotsuses on järgmised: „Lähtudes eeltoodust oli teil huvi ja võimalus

soetada sõiduk Mercedes Benz BT sõiduki väljaostuõigust omava äriühingu kaudu otse ning järgnevad

tehingud tehti eesmärgiga pikendada näilike tehingute ahelat ning seeläbi suurendada sõiduki hinda,

et saada sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust“ (kontrollakt p 1.2.2.a lk 3). MTA on esitanud ka

järgneva seisukoha: „Eeltoodust järelduvalt oli vastastikune huvi poolte, so teie ja Ferlini Impex

OÜ vahel sõiduki Mercedes Benz BT ostu-müügitehinguks, kuid tegelik tehing vormistati teadlikult pika

ahela kaudu eesmärgiga jätta puhveräriühingu poolt müügikäibemaks tasumata, ning samas saada

õigus sisendkäibemaksu deklareerimiseks. Sarnane läbi pika ahela tehingute korraldamine saabki oma

olemuselt olla ainuüksi tahtlik tegevus ning olukorras, kus on tekitatud riigile kahju, on tegemist

osalemisega maksupettuses“ (kontrollakt p 1.2.2.b lk 4). 27.11.2019 istungil selgitas MTA esindaja, et

tegelikuks tehinguks on tehing kaebaja ja Ferlini Impex OÜ vahel (istungi salvestis 16:55:53 jj).

Maksuotsusest peab üheselt selguma maksukohustuslasele etteheidetav käitumine, et tal oleks

võimalik enda suhtes tehtud otsust mõista ja vajadusel tõhusalt vaidlustada (RKHKo 3-3-1-27-14, p

16). Tegemist ei ole küll sellise motiveerimisveaga, mis oleks eraldiseisvalt maksuotsuse tühistamise

aluseks, kuid maksuotsuses leiduvate puuduste kogumisse see siiski kuulub.

13. Eraldi rõhutamist väärib aga see, et maksuotsuses ega kontrollaktis ei ole kordagi kajastatud seda,

kuidas sai tehingu tegelikku sisu silmas pidades sõiduki omanikuks Ferlini Impex OÜ. Analüüsimata

on küsimus, kas Ferlini Impex OÜ-l oli võimekus ostueesõiguse realiseerimiseks ja kas ta seda teostas

või oleks tehingu tegelikku sisu silmas pidades loogiline hoopis see, et Ferlini Impex OÜ oleks

ostueesõiguse loovutanud hoopis kaebajale. Teisiti öeldes, tegelikuks tehingu pooleks kaebajaga on

loetud Ferlini Impex OÜ, kuid selgitatud ei ole seda, et Ferlini Impex OÜ oleks üldse olnud

vaidlusaluse sõiduki omanik. Vaadeldes eeltoodut tehingute jada kontekstis tulnuks maksuhalduril

alustada tehingute kirjeldamist Swedbank AS-ga ning väljaostuõiguse realiseerimisega ning alles

seejärel selgitada kaebaja rolli selles.

13.1. MTA peamiseks argumendiks, miks ta leiab, et arvetel ei ole kajastatud tegelikku tehingut, on

sisuliselt see, et sõiduki Mercedes Benz BT1 kasutajana ostueesõigust omava isiku Ferlini Impex OÜ

ja ostja OÜ Optifine esindajad suhtlesid omavahel alates augustist 2017, mis lõppes sõiduki ostu-

müügitehinguga novembris 2017 (kontrollakt p 1.2.2.a lk 2; maksuotsus p 2.2.2.a lk 3). Maksuotsuse

kohaselt olid tehinguga peamiselt seotud isikuteks E. V. (Optifine OÜ nõukogu liige), I. Š.

(vaidlusaluse sõiduki tehingu järgne kasutaja), Y. B. (Ferlini Impex OÜ juhatuse liige alates

3-18-2411

7(15)

18.09.2013), A. K. (vaidlusaluse sõiduki tehingu eelne vastustav kasutaja), ning A. A. (Silberauto OÜ

esindaja).

13.2. I. Š. on maksumenetluses selgitanud järgmist: „Sõiduki omaniku kontaktandmed andis mulle

Silberauto esindaja A.A. See toimus suvel 2017. Ta soovitas müüjat kui väga head Silberauto klienti,

kes ostab neil regulaarselt uusi autosid ja siis müüb soodsalt kohe vana maha. Praegu pidavatki

olema selline hea võimalus. Omanik olevat keegi A., Venemaa kodanik. Ma pole teda kunagi näinud

ega hiljem ka suhelnud“ (06.07.2018 selgitused, MTA lisa nr 12, vastus küsimusele nr 2).

13.3. 27.11.2019 istungil selgitas I. Š. järgmist:

13.3.1. Ta on OÜ-ga Optifine seotud spordiklubi Garant1 kaudu. I. Š. toetab Eesti taipoksi

spordiföderatsiooni ja esindab seda rahvusvahelisel tasandil, mh võtab vastu välismaalt tulnud

külalisi ja selleks oli tal vaja esinduslikku autot. E. V. on tema pikaajaline õpilane ja soovis auto

soetamisel aidata, soovitas pöörduda Silberauto poole. (istungi salvestis 14:26:42 jj). Eraldi volitust

I. Š. auto soetamiseks ei olnud. Silberautos sai ta kokku A. (A.A.) ja tema pakkus seda autot ning

ütles, et A. (A. K.) on Silberauto väga hea klient ning ka auto on väga hea. A. võimaldas ka

proovisõidu tegemist. Silberauto oli usaldusväärne firma ja ta ei soovinud tegemist teha tundmatute

firmadega (istungi salvestis 14:57:22 jj). Lisaks selgitas I. Š., et on ka varem (u 5 aastat tagasi) sõiduki

sarnaselt kaebaja kaudu ostnud (istungi salvestis 14:57:22 jj). Sõiduki soetamisega seoses suhtles I.

Š. A., kelle kohta ta sai aru, et on auto omanik. Hiljem selgus, et auto on liisingus. Lisaks võttis hiljem

temaga ühendust A. poolt keegi teine, kelle kohta ta ei teadnud täpselt, kes see on, kuid see isik teadis

A. Seega auto soetamisega seoses suhtles ta A., A. ja A. poolt kellegagi, kelle nime ta ei teadnud

(istungi salvestis 15:00:45 jj). Ta informeeris jooksvalt ka E. V., kelle äriühing (OÜ Optifine)

korraldas rahadega seotud küsimusi. Sõiduki tehnilist korrasolekut kontrollis AS Silberauto A. ütles,

et kõik on korras (istungi salvestis 15:03:24 ja 15:06:42).

13.3.2. Auto ostmisega seoses suhtlemisel tekkis mingi hetkel imelik paus. Midagi vormistati ümber,

see on näha ka kohtule esitatud WhatsApp väljavõtetest. See oli vist seotud isikute või pangaga. I. Š.

oli maailmameistri võistlustel ja tal oli sel ajal aega vähe. Kui ta sügisel tagasi tuli, siis öeldi, et kõik

on valmis ja esitati arve ning siis toimus tehing. Kõik toimus arve alusel ning niipalju kui tema teab,

siis E. V. firma tegi kõik ja maksis maksu ka (istungi salvestis 15:04:31 ja 15:08:29 jj). Peale auto

ostmist hakkas I. Š. kaebajal tasuma rendimakseid, rendimaksete kogusumma on võrdne auto

ostuhinnaga. Kõik ei ole veel tasutud, sest ajad ei ole olnud kerged (istungi salvestis 15:10:51 jj).

13.4. E. V. on maksumenetluses selgitanud: „Koos I. Š. suhtlesime auto omaniku A. ja tema

esindajaga J.“ (21.03.2018 selgitused, MTA lisa nr 4, vastus küsimusele nr 3). E. V. on veel seoses

sõiduki tehinguga selgitanud, et „Auto endine omanik A. tel +xxxxxxxxxxx. Tema esindaja Eestis on J.

B. tel +xxxxxxxxxxx. Nemad andsid teada, et auto müük toimub läbi Baltscan Holding OÜ. Esindaja

on A. J. J. otse ei ole suhelnud, vaid läbi Silberauto esindaja A..“ (27.03.2018 selgitused, MTA lisa nr

5). Istungil selgitas E. V. veelkord sõiduki soetamisega seotud asjaolusid ja kinnitas, et tema soovitas

minna Silberautosse. E. V. suhtles alguses ühe korra ka A. ja sai teada, et auto on liisingus ja Silberauto

müüb seda. Rohkem ta ei A. ei suhelnud ja sai vahepeal I. käest teada, et protsess venib. Hiljem

helistas talle Y. B., leppida kokku lepingu saatmine Maanteeametisse. (istungi salvestis 16:23.57 jj).

Arve saatis talle I. ning seejärel edastas ta selle raamatupidajale tasumiseks (istungi salvestis 16:23.57

jj). Raamatupidaja ei märganud, et arve on vigane, see tuli välja alles siis, kui MTA pööras sellele

tähelepanu. Seejärel hakkas E. V. uurima, kas seda saab parandada, kuid ei õnnestunud kellegagi

kontakti saada (istungi salvestis 16:23.57 jj).

13.5. A. A. oma 09.04.2018 seletustes tehingute jada asjaolusid selgitada ei osanud ning selgitab oma

rolli kohta tehingus järgmist: „Helistasin A. K., et teada saada kas ta soovib sõidukit müüa,

pakkumine 60 000 koos käibemaksuga (st Silberauto hind on selline). A. K. ütles, et see on liiga vähe

ja ta jätab auto endale. Seejärel palus I. Š. minult võimalust A. K. kontaktide saamiseks kuna talle

1 Spordiklubi, mille juhiks on I. Š..

3-18-2411

8(15)

väga meeldis see sõiduk. Helistasin A. K. ja palusin luba tema kontaktid ehedais andmiseks, kuna on

olemas klient, kes on autost huvitatud. Teema lõppes minu jaoks peale kontaktide edastamist.“

(09.04.2018 seletused, MTA lisa nr 10, vastus küsimusele nr 1).

13.6. Y. B. on asjas sõiduki müügi osas selgitanud, et sellega tegelesid A. K. ning A. A.. Y. B. selgitab,

et sõiduki müügijadas olevaid äriühinguid ta ei tea, kuid selgitab seose müügiga järgmist: „Ma ei ole

kursis, kuidas leiti sõidukile ostja, sellega tegeles A. K., kes ütles, et soovib sõiduki müüa Leetu.“

(09.04.2018 seletused, MTA lisa nr 15).

13.7. A. K. seletusi maksumenetluses võetud ei ole.

14. Eelpoolkirjeldatud ütlustest ei ole minu hinnangul võimalik järeldada kaebaja osalust

maksupettuses. Pelgalt asjaolust, et kaebajal oli otsekontakti võimalus sõidukit liisinud Ferlini Impex

OÜ-ga, ei saa teha järeldust, et kaebajal oligi võimalus osta sõiduk otse Ferlini Impex OÜ-lt. MTA

on asjaolust, et isikud on kinnitanud omavahelist suhtlust, teinud kaugeleulatuva järelduse, et kaebaja

ja Ferlini Impex OÜ esindajad suhtlesid sageli ja pidasin lepingueelseid läbirääkimisi, mis viis

pettusele suunatud tehinguahela loomiseni.

15. I. Š. 27.11.2019 istungil antud seletustest on äratuntav, et tehingutes omas olulist rolli A. A.

Silberauto OÜ-st. Kuigi selle suhtluse täpsemaid asjaolusid selgitas I. Š. alles istungil, viitavad sellele

väga selgelt ka maksumenetluses antud E. V. seletused (27.03.2018 selgitused, MTA lisa nr 5) ning

ka I. Š. 06.07.2018 (06.07.2018 selgitused, MTA lisa nr 12, vastus küsimusele nr 6). Suhtlusele A.A.

viitavad ka kaebaja esitatud WhatsApp väljavõtted.

15.1. Asjaolust, et A. K. ja I. Š. omavahel suhtlesid, ei ole samuti võimalik järeldada tehingute jada

koostamisele suunatud tegevuste koordineerimist. Pigem nähtub kõikidest eeltoodud seletustest, et

tehingu tegemisel oli siiski oluline roll ka A.A. ja Silberauto OÜ-l. See seab omakorda kahtluse alla

nende A.A. poolt antud seletused sellest, et tema roll tehingutes oli vähene. MTA ei ole sellele

asjaolule maksumenetluses tähelepanu pööranud ning on A.A. (MTA lisa nr 10) ja Silberauto OÜ

(MTA lisa nr 9) seletused lugenud usaldusväärseks ilma neid analüüsimata või teiste asjas antud

seletustega kõrvutamata.

15.2. MTA ei ole ümber lükanud I.Š. selgitusi selles osas, et peamiseks isikuks, kellega tehingu osas

suheldi, oli A. A. (27.03.2018 selgitused, MTA lisa nr 5, vastus küsimusele nr 6). ning on ilma edasise

analüüsita lugenud usutavaks A. A. selgitused sellest, et tema tehingutega peale kontaktide jagamise

edasi ei tegelenud. Olukorras, kus asjas on antud vastuolulisi seletusi, tuleb kaaluda, milliseid seletusi

asjas saab pidada ustavaks (RKHKo 3-3-1-83-13, p 14). Olukorras, kus kahe isiku seletused on

maksumenetluses vastuolus, ning puuduvad muud tõendid, mis annaksid kinnitust emma-kumma

isiku seletuste tõele vastavusest, oleks kohane uurimiskohustuse täitmine täiendavate selgituste

võtmine.

15.3. Üksnes asjaolust, et isikutel oli otsekontakti võimalus, ei saa järeldada, et kaebaja ja Ferlini

Impex OÜ sõlmisidki omavahel tegeliku tehingu. Tegemist on äärmisel juhul kaudse tõendiga, mis

sellist järeldust kinnitada saaks. Leian, et sellisele kaudsele tõendile saaks tugineda üksnes juhul, kui

eelnevalt on uurimiskohustus kohaselt täidetud. Teisiti öeldes, eelnevalt on MTA omalt poolt teinud

kõik, et täpsemaid asjaolusid välja selgitada. Olukorras, kus maksustamisel on peamiseks tõendiks

isikute seletused ning nendest tehtavad järeldused, tuleb uurimiskohustuse kohaseks täitmiseks püüda

vastuolud isikute seletustes kõrvaldada ning hoiduda kaugeleulatuvate järelduste ennatlikust

tegemisest. Vaidlusaluses asjas ei oleks maksuhaldurile olnud liialt koormav täpsustada E. V. või I. Š.

käest täiendavalt näiteks seda, mis asjaoludel Optifine OÜ üldse oli nõus sõiduki enda nimele ostma,

kui I. Š. puudus äriühinguga otsene seos. Seda asjaolu maksumenetluses üldse selgitatud ei ole ning

need asjaolud tuvastas kohus alles 27.11.2019 istungil. Täpsustada oleks saanud ka seda, mis

asjaoludel ja kui sageli E. V. sõiduki müüjaga suhtles. Kaebaja läbiv väide on ka eriarvamuses

(kaebaja poolt 28.12.2018 esitatud lisa nr 2) olnud see, et sõiduki müüjatega pidevat ja otsest kontakti

olnud ei ole. Hiljemalt eriarvamuse järgselt pidanuks maksuhaldurile nähtuma, et vajalik on isikutelt

3-18-2411

9(15)

täiendav seletuste võtmine. Eriarvamusele vastamine ei tohiks olla üksnes formaalsete vastuste

esitamine, vaid maksukohutuslase väiteid tuleb hinnata sisuliselt. Vajadusel peab maksuhaldur

eriarvamuses toodud vastuväiteid arvestades koguma asjas täiendavaid tõendeid ja täpsustama isikute

poolt antus seletusi.

15.4. Seoses vastustaja viitega E. V. seletuste mitteusaldusväärsusele puutuvalt võimalike teiste

maksupettuste läbiviimistega (MTA 04.2019 seisukohad p 6) selgitan, et üldjuhul võib isiku varasem

seotus maksupettusega olla tõepoolest asjaoluks, mis annab aluse kahelda isiku seletuste

usaldusväärsuses. Selline järeldus ei saa aga olla hüpoteetiline, vaid peab tuginema erinevate asjaga

seotud isikute seletuste omavahelisel kõrvutamisel koostoimes isiku varasema käitumismustriga.

Juhin tähelepanu, et MTA ei ole viidatud asjaolu kordagi maksuotsuses ega kontrollaktis kajastanud.

Seetõttu ei mõjuta see käesolevas asjas haldusakti õiguspärasust. Maksuhaldur ei ole sellele

varasemalt tuginenud ka kohtumenetluses. Olukorras, kus E. V. istungil antud seletused haakuvad I.

Š. istungil antud seletustega (ühtne versioon auto ostmise eesmärgist ja tehingu kulgemisest), ei saa

MTA väide mõjutada ka istungil antud seletuste usaldusväärsust. Seda enam, et MTA ei ole

konkretiseerinud, milliseid konkreetseid väiteid tuleb lugeda ebausutavaks. Alles lõplikes

seisukohtades sellises asjaolu väljatoomine kinnitab seisukohta, et maksuotsuse koostamisel on

rikutud uurimiskohustust. Tegemist ei ole ka menetlusõiguste heauskse kasutamisega, kuivõrd

tegemist on kaebaja jaoks üllatuslike seisukohtadega.

16. Kokkuvõtvalt leian, et MTA ei ole piisavalt põhjendanud kahtlust, et Optifine OÜ esindajad

oleksid suhelnud Ferlini Impex OÜ esindajatega järjepidevalt eesmärgil, et osta sõiduk otse Ferlini

Impex OÜ-lt ja korraldada tehingute jada maksupettuse eesmärgiga Eeltoodud sisukohta kinnitavad

muuhulgas kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud WhatsApp seletused (kaebuse lisad 9 ja 10). Kuna

tegemist on alles kohtumenetluses esitatud tõenditega, siis analüüsin esmalt, miks on nendele

tuginemine lubatav, teiseks peatun viidatud vestluste sisul.

16.1. Istungil tunnistaja I. Š. poolt esitatud väljavõtete pinnalt on tuvastatav, et tegemist on tõepoolest

tunnistaja enda telefonis olnud vestluste väljaprindiga. Seda asjaolu ei ole vaidlustanud ka vastustaja.

16.2. Kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga.

Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja

seisuga (HKMS § 158 lg 2.) MKS § 92 lg-le 4 ja § 102 lg 1 p-le 2 tuleneb, et hilinenult esitatud

maksukohustust vähendavat asjaolu või tõendit saab arvestada vaid juhul, kui asjaolu või tõendi

hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest

(TlnRnKo 3-17-1884 p 18). Neist sätetest tulenevalt ei saa maksukohustuslane kohtumenetluses

edukalt tugineda maksukohustust vähendavatele uutele tõenditele, kui need jäid maksuhaldurile

esitamata kaasaaitamiskohustuse tahtlikult või raske hooletuse vormis rikkumise tõttu (nt Riigikohtu

14.11.2007 otsus nr 3-3-1-47-07, p-d 12-13). Nimetatud piirang laieneb siiski vaid sellistele tõenditele

või tõendiallikatele, mis ei saanud olla maksuhaldurile muul viisil teada või kättesaadavad (nt

Riigikohus 15.12.2016 otsus nr 3-3-1-56-16, p-d 21-22). Kaasaaitamiskohustus nõuab samas ka

maksukohustuslaselt endalt teatud aktiivsust ja n-ö kaasamõtlemist (arvestades seejuures konkreetse

isiku teadmisi ja kogemusi) ning seega piirab MKS § 102 lg 1 p-s 2 sätestatu uutele tõenditele

tuginemise võimalust muu hulgas juhul, kui maksukohustuslane on olnud kaasaaitamiskohustuse

täitmisel raskelt hooletu. Maksuhaldur peab küll selgitama, millise asjaolu või perioodi kohta tuleb

maksukohustuslasel tõendeid esitada ning nõue peaks iseenesest olema võimalikult täpne, kuid see ei

tohiks siiski välistada nõude piiritlemist ka üldiste tunnustega, sest maksuhalduril ei saa olla täielikku

ülevaadet maksukohustuslase majandustegevuse kohta käivatest dokumentidest (TlnRnKo 3-16-1230

p 26).

16.3. Vastuses kohtunõudele selgitas kaebaja, et maksu- ja vaidemenetluse ajal puudus kaebajal

teadmine vastavasisuliste vestluste olemasolu kohta. See sai kaebajale teatavaks alles kaebuse

koostamise ajal, seetõttu ei olnud seda võimalik esitada ka maksu- ega vaidemenetluse raames. Vaide

koostamise ajal küsis kaebaja I. Š., kas viimasel on suhtlusest säilinud mingeid e-kirju või muid

3-18-2411

10(15)

tõendeid, mida maksuhaldurile esitada, kuid sai eitava vastuse, viidates, et e-kirja vahendusel suhtlust

ei toimunud (kaebaja 13.11.2019 vastus kohtunõudele p 1.3). Kohtuistungil esitas kaebaja ka tõendid,

mis kinnitavad, et vastavad väljavõtted edastas I. Š. E. V. 06.12. (29.11.2019 kaebaja tõend; istungi

salvestus15:12:33 jj). Vastustaja seda fakti kahtluse alla ei ole seadunud. Istungil selgitas I. Š., et talle

tuli alles hiljem meelde, et oli kirjavahetus WhatsAppi kaudu (istungi salvestis 14:29:14 jj).

16.4. I. Š. näol, kes vastavad vestluse kaebajale esitas, oli tegemist olulise isikuga, kellel võiks olla

teadmisi ja tõendeid asjas toimunud kohta. Ebaproportsionaalne oleks nõuda, et MTA oleks

konkreetselt WhatsApp vestluse sisu korraldusega nõudnud olukorras, kus sellise vestluse

olemasolust MTA-l informatsioon puudus. Sama ebamõistlik oleks aga eeldada, et kaebaja oleks

pidanud väljavõtted varem esitama, olukorras, kus I. Š. selgitustest nähtub, et ta edastas vastavad

vestlused kaebajale kohe kui need talle meenusid (istungi salvestis 14:29:26 jj). Eelneva pinnalt leian,

et kaebaja ei ole tõendeid esitamata jätnud vähemalt hooletusest, mistõttu on võimalik nendega

arvestada.

16.5. Kaebaja leiab, et I. Š.ja A. K. vahelisest vestlusest nähtub, et kaebaja oli valmis kokkulepitud

hinnaga 72 000 eurot sõiduki soetama ka eraisikult (kaebuse p 2.2.2.2 lk 4). Veel märgib kaebaja, et

tema esindaja suhtles tehingus auto ostu teemal ja sõlmis kokkulepped A. K., kelle kontakti selleks

sai ta Silberauto AS töötajalt A. A. Suhtlus toimus telefoni teel ja ka suhtlusprogrammis WhatsApp.

Säilinud suhtlusest nähtub, et alates 2017 augusti lõpust on I. Š. järjepidevalt teinud pingutusi tehingu

võimalikult kiireks toimumiseks. 18.09.2017 vestlusest nähtub, et I. Š. sai alles septembris teada, et

auto müüjaks on äriühing, samas ei avaldanud A. K. talle müüja nime. 20.09.2017 on I. Š. pakkunud

välja, et ehk saaks tehing lihtsamini tehtud, kui liising lihtsalt ümber vormistada kaebaja nimele.

Sellele aga A. ei vastanud. Hiljem on I. Š. korduvalt kontakteerunud ja uurinud, miks tehing venib.

30.10.2017 teatab A., et annab I. Š. kontakti äriühingu direktorile, kes saadab siis sõiduauto eest arve.

Seejärel kontakteeruti I. Š. suhtlusprogrammis WhatsApp (Lisa 10) ning algas suhtlus arve

rekvisiitide ja arve väljastamise osas. Hiljem on I. Š. palunud korduvalt teha talle kättesaadavaks teine

võti ja auto talverehvid (kaebuse p 2.1.3 lk 3).

16.6. Väljavõtetest nähtub vestlus seoses sõiduki ostmise täpsemate asjaoludega. Oluline on

siinjuures see, et I. Š. tõepoolest suhtles järjepidevalt auto ostmise eesmärgil teise poolega ning asjas

ei nähtu, et tehingu viibimise asjaolud (nt tehingu jada korraldamise eesmärgil) oleksid mingilgi viisil

I. Š. teada või tema kontrolli all.

16.7. MTA leiab, et I. Š. telefonivestlusest BaltScan Holding OÜ-st A.I. nähtub asjaolu, et A. I. nõudis

arve koostamiseks andmeid juba enne seda, kui äriühing ise sõiduki omanikuks sai. MTA järeldab

sellest, et kaebaja pidi olema tehingu tingimustes eelnevalt sellisel viisil kokku leppinud, sest vastasel

juhul ei ole usutav, et kaebaja kannab tundmatule äriühingule, keda sõidukiomanikuna Maanteeameti

registris ei kajastu, sõiduki eest 72 000 eurot (MTA 04.12.2019 seisukoht p 4). Maksuhalduri selline

järeldus ei ole tõenditega kooskõlas. Asjaolust, et kaebaja A. I. suhtles, ei saa teha järeldust, et kaebaja

teadis, kellele tehingu lõppfaasis sõiduki eest tasuti. Vestlusest ega maksuotsusest ei nähtu ühtegi

sellele viitavat asjaolu.

17. Tehingu tegeliku sisu hindamisel on oluline analüüsida, kas kohane õiguslik vorm andnuks

maksuõiguslikult teistsuguse ehk kahjulikuma tulemuse.

17.1. MTA on asunud seisukohale, et juhul kui Ferlini Impex OÜ oleks ise kasutanud sõiduki

jääkmaksumuse põhist väljaostuõigust ja otsustanud sõiduki turuhinnaga müüa, ei oleks kaebajal

tekkinud sisendkäibemaksu maha arvamise õigust, kuna Ferlini Impex OÜ ei ole

käibemaksukohustuslane (kontrollakt p 1.2.2.c lk 4, vastus kaebusele p 3.6 lk 5). Kaebaja seevastu

leiab, et Ferlini Impex OÜ ei ole küll käibemaksukohustuslane, kuid juhul, kui ta oleks soetanud

Swedbank Liising AS-ilt sõiduauto edasimüügi eesmärgil, oleks tal müügitehingu tulemusena KMS

§ 19 lg 1 alusel tekkinud käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus. Sellelt tehingult oleks

Ferlini Impex OÜ-l tekkinud maksustatav käive ja käibemaksu tasumise kohustus (kaebuse p 2.2.2.2

lk 4).

3-18-2411

11(15)

17.2. MTA väide, et Ferlini Impex OÜ-l ei oleks tekkinud käibemaksukohustuslaseks registreerimise

kohustust, sest Ferlini Impex OÜ kasutas sõidukit põhivarana, on tõendamata. MTA järeldus tugineb

sõiduki kasutuses oleku perioodile (alates 2014.aastast kuni võõrandamiseni 2017.aastani (lisa 1 ja

kohtutoimiku tõend 8, registriväljavõte)) ning Ferlini Impex OÜ juhatuse liikme Y. B. seletusele

sõiduki kasutamise kohta ettevõtluses (kohtutoimiku tõend 15). Seega sisuliselt on MTA sellisele

järeldusele jõudnud isikute seletuste pinnalt, kusjuures seletustes ei ole kordagi adresseeritud

põhivara küsimust, vaid selgitatud tehinguga seotud asjaolusid üldisemalt. Kohane uurimiskohustuse

täitmine vaidlusaluses asjas eeldab Ferlini Impex OÜ raamatupidamisandmete väljanõudmist

eesmärgiga tuvastada, kas sõiduk on arvele võetud põhivara või kaubana.

17.3. 27.11.2019 istungil asus MTA esindaja hoopiski seisukohale, et Ferlini Impex OÜ müüs sõiduki

Leetu ja tegemist oli 0 määraga käibega (istungi salvestis 16:55:24; 16:59:01 jj). See ei haaku kuidagi

MTA seisukohaga sellest, et tegelik tehing toimuski kaebaja ja Ferlini Impex OÜ vahel ning tehingute

jada oli näilik, samuti sellega, tehingute jada oli kasulik kaebajale. Eelnev näitab, et MTA-l puudub

vaidlusaluses asjas selge versioon sellest, kes millisel eesmärgil ja kuidas vaidlusalustest tehingutest

kasu sai ning mida lugeda asjas tegelikult toimunud tehinguks.

17.4. MTA esindaja viitas istungil, et asjas mängis rolli ka hind, kuna Ferlini Impex OÜ-lt ostes oleks

sõiduk olnud odavam (istungi salvestis 16:55:53 jj). Leian, et MTA sellekohane väide ei ole

tõendatud. Esiteks ei ole põhjendatud järeldada, et Ferlini Impex OÜ-l oleks olnud huvi olla müüa

sõiduk edasi kasumit saamata. Teiseks on veelgi olulisem see, et MTA ei ole maksustamisel kordagi

tuginenud sellele, et jada eesmärgiks oleks muuhulgas olnud sõiduki hinna kunstlik suurendamine

või et tehingu lõplik hind oli ebakohane ja kunstlik. MTA on analüüsinud üksnes seda, et esiti ei

soovinud Ferlini Impex OÜ sõidukit odavalt müüa (kontrollakt p 1.2.2.c lk 3-4) ning seda, et hinna

tõus jadas on ebaloogiline (kontrollakt lk 3 p b). Eelnevat arvestades ei saa jadas hinna tõstmine olla

käesolevas mingilgi viisil asjas maksustamise aluseks Märgin siinkohal, et MTA ei ole ka

analüüsinud, mis võinuks olla sõiduki tegelik turuväärtus. Näiteks nähtub A.A. selgitustest, et

Silberauto pakkus sõiduki ostuhinnaks 60 000 eurot, mida A. K. pidas liialt väikseks (09.04.2018

seletused, MTA lisa nr 10). Seega ei saa asjaolust, et liisingust osteti sõiduk välja 48 ,051,57 euroga,

järeldada, et liisingu jääkväärtus vastabki turuväärtusele ja sõiduk oleks Ferlini Impex OÜ poolt

müüdudki sellise hinnaga.

17.5. Kokkuvõtvalt leian, et MTA ei ole piisavalt põhjendanud kahtlust, et tegeliku tehingu tegemise

korral puudunuks kaebajal võimalus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, mis on MTA hinnangul

tehingute jada korraldamise peamine eesmärk.

18. Seonduvalt arve puudustega ja kaebaja seletuste võimalike vastuolude kohta vaides ja kaebuses,

selgitan järgnevat.

18.1. Puudused arve vormistamisel ei saa eraldiseisvalt olla aluseks maksupettuses osalemisele ning

arvepidamise nõuete rikkumine ei saa iseenesest olla aluseks täiendava maksu määramisele (RKHKo

3-3-1-40-02). Tegemist ei ole ka kaudse tõendiga, mis kinnitaks maksupettust olukorras, kus

vormiveast tulenevalt ei saanud kaebaja kasu, sest tehing deklareeriti tegelikkuses õigesti ning

kaebaja tunnistab viga arvel. Viga arvel võiks asjas tähtsust omada juhul kui küsimus oleks tehingu

tegelikust kõrgemas või madalamas hinnas. Arvetel kajastuv viga võiks olla oluline ka

hoolsuskohustuse rikkumise sisustamisel. Vaidlusaluses asjas ei ole eelviidatule tuginetud.

18.2. Maksuotsuses ei ole tuginetud sellele, et arve väljastamise ja edastamise või sõiduki eest

tasumise asjaolud oleksid sellised, mis andnuks kaebajale aluse kahelda müüja isikus. Ka istungil I.

Š. või E. V. poolt antud selgitused ei anna alust teistsuguseks järelduseks. MTA ei ole tuginenud ka

sellele, et kaebaja pidi olema või oli teadlik otseste või kaudsete tõendite alusel müüja tegelikust

majandustegevuse puudusest. Peamiseks väiteks maksuotsuses on justnimelt see, et kuna kaebaja oli

võimalik sõiduk osta otse, siis oli näilik tehingute jada konstrueeritud teadlikult.

3-18-2411

12(15)

18.3. Vaides on märgitud, et vea arvel avastas kaebaja alles maksumenetluses ning vea olemasolul

palus kaebaja BaltScan Holding OÜ-l viga parandada ja esitada korrektne arve, mis ka tehti ja mille

kaebaja maksuhaldurile edastas. Kaebuses on märgitud, et vea ilmnemisel maksumenetluse käigus

püüdis kaebaja saada kontakti ka müüjaga, et paluda esinenud puudus arvel kõrvaldada, selleks

kontakteerus Optifine OÜ esindaja E. V. muuhulgas ka Silberauto AS-iga, kuid paraku tulemusetult.

aastal. Istungil selgitas kaebaja esindaja, et erinevad väited tulenevad sellest, et kaebaja lepinguline

esindaja sai kliendist esmalt valest aru (istungi salvestis 16:19:45 jj), mistõttu ei saa nimetatud

vastuolust teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Minu hinnangul ei ole äratuntav, kuidas MTA poolt

viidatud vastuolu tehingute tegeliku sisuga seoses olulist rolli mängib.

19. Põhjendatuks tuleb siiski lugeda MTA seisukohti seoses sellega, et sõiduki tehingu müügi ahelas

osalesid tegelikku majandustegevust mitteomavad äriühingud ning puudub loogiline seletus sellele,

miks oli sõiduk vaja vahapeal Leetu transportida. Samas ei nähtu asja materjalidest kaebaja seotus

sellega.

19.1. Maanteeameti poolt esitatud lepingute ja arvete kohaselt toimus sõidukite üleandmine

järgmiselt: 09.10.2017 müüs Swedbank Liising AS sõiduki hinnaga 48 051,87 eurot UAB-le Derasta;

24.10.2017 müüs UAB Derasta sõiduki BaltScan Holding OÜle hinnaga 56 000 eurot. 03.11.2017

müüs BaltScan Holding sõiduki OÜle Optifine hinnaga 72 000 eurot (sh käibemaks 14 400 eurot)

(MTA lisa nr 8). Lisaks on MTA välja toonud, et Eesti maanteeameti registri kohaselt 17.10.2017

kustutati sõiduk võõrandamise tõttu Eesti registrist. MTA registrite kohaselt ületas sõiduk 18.10.2017

Eesti-Läti piiri. Leedu registrite kohaselt kanti 19.10.2017 sõiduk Leedu registrisse. Eesti

maanteeameti registri kohaselt koostati 25.10.2017 Leedust Eestisse toodud sõiduki osas

registreerimiseelne akt ja sõiduk vabastati kontrollist 01.11.2017. Eesti maanteeameti registri

kohaselt 03.11.2017 registreeriti sõiduk omaniku BaltScan Holding OÜ nimele ja 09.11.2017 toimus

sõiduki omaniku vahetus OÜ Optifine nimele (kontrollakt p 1.2.2.b lk 3; MTA lisad nr 3, 4, ning

28.11.2019 esitatud lisad nr 3 ja 4). Samas ei ole MTA esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks või

vähemalt viitaks kahtlusele, et kaebaja või tema esindajad tehingus (E. V. või I. Š.) oleksid olnud

vastavast müügiahelast teadlikud või selles osalevate isikutega otseselt või kaudselt seotud.

19.2. MTA on põhjendatult asunud seisukohale, et BaltScan Holding OÜ-l puudub tavapärane

majandustegevus (kontrollakt p 1.2.2.d lk 5-6; maksuotsus p 2.2.2.d lk 3). Seda kinnitab esmalt

asjaolu, et tehingute tegemisel esindas äriühingut isik, kes tegelikkuses tehingu sisuga kursis ei olnud.

See tuleneb V. B. antud seletustest, kes ei oska selgitada tehingu asjaolusid ega ole ka äriühingu

tegevusega laiemalt kursis (07.03.2018 seletused MTA lisa nr 16). BaltScan Holding OÜ on registrist

kustutatud ettevõtlusega mittetegelemise tõttu ( MTA lisa nr X). J. K. on selgitanud „Mul paluti

sisestada BaltScan Holding OÜ nimel maksudeklaratsioonid eelmise aasta oktoobris või novembris

M. R. L. poolt. Ta palus mult abi. Tegin M. R. L. firmale raamatupidamist“ (07.03.2018 seletused

MTA lisa nr 19 vastus küsimusele nr 1). Lisaks märkis J. K., et „ Ma olen rääkinud telefoni kaudu

isikuga, kes esitles ennast A. J. detsembris 2017/…/“ (07.03.2018 seletused MTA lisa nr 19 vastus

küsimusele nr 3). Sealjuures on M. R. L. aga selgitanud, et „A. J. tunnen tööalaselt“ (27.03.2018

seletused MTA lisa nr 20 vastus küsimusele nr 1). Küsimusele – kas teate mis asjaoludel J. K.

vormistati BaltScan Holding OÜ raamatupidajaks – vastas M. R. L. „Ma ei ole sellega kursis kuna

peale kontaktide edastamist suhtles raamatupidaja otse A. J.“(27.03.2018 seletused MTA lisa nr 20

vastus küsimusele nr 4). Eelnevast nähtub, et isikute seletused raamatupidamisse puutuvalt ei haaku.

See annab aluse põhjendatud kahtluseks, et tegemist ei olnud tegelikku majandustegevust omava

äriühinguga. Ühtlasi on MTA tuvastanud, et äriühingu pangakontol puuduvad ettevõtlusele omased

ülekanded (MTA lisa nr 17).

19.3. Nõustun samas kaebaja seisukohaga, et maksuhaldur on kontrollakti ja maksuotsuse

koostamisel tähelepanuta jätnud M. R. L.27.03.2018 suuliste selgituste protokolli. Neid on küll

kajastatud kontrollakti punktis 1.2.2.d lk-l 5, kuid täpsemalt vastavaid seletusi analüüsitud ei ole.

Leian, et asjas antud seletused (eelkõige J. K.) annavad põhjuse kahelda, kas M.R. L. roll tehingutes

3-18-2411

13(15)

oli sedavõrd vähene nagu tema seletustest nähtub. Rõhutan veelkord, et olukorras, kus peamiseks

tõendiks seoses tehingute asjaoludega on isikute seletused, lasub MTA-l uurimiskohustusest

tulenevalt kohustus kontrollida isikute seletustes väljatoodud asjaolusid. Käesolevas asja ei ole MTA

tähelepanu pööranud sellele, et M. R. L. võis olla isikuks, kes oli tehingutega oluliselt seotud.

Kõrvutades seda teiste asjas antud seletustega, tulnuks MTA-l selles osas täiendavaid seletusi koguda.

19.4. Mis puutub kaebaja väitesse, et BaltScan Holding OÜ on ka varem tehinguid teinud (kaebus p

2.2.2.4 lk 5), siis olen seisukohal, et asjaolu, et äriühing on formaalselt (nagu ka käesoleval juhul)

tehingutes osalenud, ei saa lükata ümber eeltoodud asjaoludega kinnitatud põhjendatud kahtlust

äriühingu reaalse majandustegevuse puudumisest. Tõsi, üksnes müüja reaalse majandustegevuse

puudumine, ei saa olla maksustamise aluseks ja vaidlusaluses asjas see ka nii ei ole.

19.5. Olukorras, kus ilmneb, et väidetavate tehingutepartnerite näol oli tegemist äriühingutega, kelle

tegevus ei vastanud tavapärase äriühingu majandustegevusele, süvendab see põhjendatud kahtlust

tehingute mittetoimumise kohta (TlnRnKo 3-15-3211, p 12). MTA on põhjendatult leidnud, et UAB

Derasta ei ole tegutsev äriühing (kontrollakt p 1.2.2.e lk 6; maksuotsus p 2.2.2.e lk 3). Äriühingu

käibemaksukohutuslaste registrist kustutamine, deklaratsioonide ja töötajate puudumine ning

vastuolud seoses juhatuse liikmega (MTA lisa 18) annavad veenva aluse sääraseks põhjendatud

kahtluseks. Kaebaja rõhutab, et temal puudub igasugune kokkupuude UAB-ga Derasta ja kaebaja ei

ole nimetatud äriühingult sõiduautot soetanud. Alles kontrollaktiga tutvumisel sai kaebajale

teatavaks, et vaidlusaluse sõiduauto omanikuks on lühikesel perioodil enne kaebajat olnud ka UAB

Derasta (kaebuse 2.2.2.5 lk 5). Leian, et olukord, kus tehingute jadasse on lisatud reaalset

majandustegevust mitteomavad äriühingud ilma loogilise põhjenduseta, on omane maksupettuse

läbiviimisele. Sellises olukorras aga muutubki oluliseks see, kas tehingu jadast sai kasu ka kaebaja

ning milline roll kaebajal selles olla võis. Vaidlusaluses asjas on uurimiskohustuse rikkumise

tulemusel uurimata jäetud A. A. ja M.R. L. roll sõiduki tehingutes. Sellises olukorras on

põhjendamatu järeldada, et tegelik tehing toimuski kaebaja ja Ferlini Impex OÜ vahel.

20. Äratuntav ei ole, miks peab MTA vaidlusaluses asjas oluliseks seda, et tehingud venisid.

27.11.2019 istungil selgitas MTA esindaja, et tehingud venisid, kuid ei selgitanud kordagi seda, et see

oleks korraldatud kaebaja poolt või tema teadmisel (istungi salvestis 16:41:48 jj).

21. Kokkuvõtvalt olen seisukohal, et vaidlusaluses asjas on MTA küll põhjendatult toonud välja selle,

et vormistatud auto ostu-müügi tehingute jada oli ebaloogiline, kuid ei ole veenvalt ja piisavalt

põhjendanud ega tõendanud kahtlust, et tegelikuks tehinguks oli tehing kaebaja ja Ferlini Impex OÜ

vahel, samuti, et kaebaja osales tehingute skeemide väljatöötamisel.

Maksueelise ja tahtluse tuvastamisest

22. Lisaks tehingute tegelikule sisule tuleb MKS § 84 kohaldamiseks tuvastada maksueelis. Samuti

tuleb MKS § 84 kohaldamiseks tuvastada kaebaja tahtlus saada maksueelis.

22.1. MTA on tuvastanud, et maksueelis seisnes selles, et BaltScan Holding OÜ jättis sõiduki müügil

tekkinud käibemaksukohustuse riigile tasumata, mida kaebaja samas sisendkäibemaksu hulgas

kajastas (kontrollakt p 1.2.2 lk 2; maksuotsus p 2.2.3 lk 4). Seega seisneb MTA hinnangul maksueelis

sisendkäibemaksu mahaarvamises summas 12 000 eurot.

22.2. Maksuõiguses lähtutakse maksukohustuslase ja tema seadusliku esindaja süü vormi

tuvastamisel VÕS regulatsioonist (vt RKHKo nr 3-3-1-23-12, p 14). Tahtlus on õigusvastase tagajärje

soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS § 104 lg 5). MKS § 84

kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama, et maksukohustuslase tegevus oli suunatud sellele, et

anda tehingutele maksude tasumise vältimiseks moonutatud õiguslik vorm. Sellise eesmärgi

tõendamiseks peab maksuhaldur tuvastama maksukohustuslase subjektiivsed kaalutlused tehingu

tegemisel. Teatud juhtudel on see võimalik faktiliste asjaolude pinnalt. Nii on kohtupraktika asutud

seisukohale, et ei saa välistada olukorda, kus maksudest kõrvalehoidumise eesmärk tuleneb piisavalt

3-18-2411

14(15)

selgelt faktilistest asjaoludest ja sellise järelduse eiramine oleks ebamõistlik (RKHKO 3-3-1-57-08,

p 13).

22.3. Eelnevalt olen selgitanud, et asjas ei ole tõendatud ega piisavalt põhjendatud kahtlust, et kaebaja

saanuks tehinguga seoses maksueelise. Lisaks ei saa asjas tuvastatud asjaolude pinnalt asuda

seisukohale, et kaebaja oli üldse võimalikust maksupettusest teadlik. Maksuotsuse järeldused kaebaja

teadlikkusest tuginevad peamiselt sellele, et kaebajal oli otsekontakti võimalus Ferlini Impex OÜ-ga.

Tegemist on pealiskaudse järeldusega, mis ei tugine asjas kogutud tõenditel.

23. Maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus

tõendada, et maksusumma määrati valesti (MKS § 150 lg 1). Kui maksuhaldur on maksuotsuses

asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust

maksukohustuslase osalemisest maksupettuses, viidates seejuures maksukohustuse tekkimise

õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi üle maksukohustuslasele

(RKHKo 3-3-1-65-14, p 9; RKHKo 3-3-1-33-14, p 11). Maksuhaldur ei pea tõendama maksupettust,

vaid üksnes põhjendama sellekohast kahtlust (TlnRnKo 3-14-51252, p 10 ja seal viidatud RKHKo nr

3-3-1-15-13, p 10). Leian, et MTA ei ole kontrollaktis ja maksuotsuses mõistlikult ja eluliselt

usutavalt põhjendanud kahtlust kaebaja osalemisest ega teadlikkusest maksupettusest, mistõttu ei ole

tõendamiskoormis üle läinud kaebajale. MTA on maksuotsuses teinud ennatliku järelduse asjaolusid

lõpuni selgeks tegemata. Täpsemalt on välja selgitamata A. A. ning M.R. L. roll tehingutes. Samuti

on seostamata kaebaja tegevus sõiduki müügiahelaga seonduvalt. Üksnes asjaolust, et isikud

omavahel suhtlesid, ei saa teha järeldust maksupettuses osalemises. Ka muud maksuhalduri poolt

viidatud kaudsed tõendid ei oma asjas sellist kaalu, mis võimaldaks järeldada kaebaja teadlikkust.

24. Kokkuvõtvalt ei ole MTA veenvalt selgitanud ja tõendanud põhjendatud kahtlust, et tegelik tehing

toimus kaebaja ja Ferlini Impex OÜ vahel ning see oli tehtud tahtlikult eesmärgiga saada maksueelist.

Seega on MKS § 84 kohaldamise eeldused täitmata. Ülaltoodu alusel leian, et vaidlusalune

maksuotsus on õigusvastane ning see tuleb tühistada.

Menetluskulud

25. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kohus mõistab välja

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja

põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja

keerukust, samuti menetluse kestust. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab

olema menetlusosalistele ettenähtav (RKHKo nr 3-3-1-67-14, p 32.1; RKHKo 3-3-1-21-15, p 16).

Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1).

26. Kaebaja on kohtule esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kokku summas 4 312,50

eurot (sh riigilõiv 360 eurot) järgmiselt:

26.1. Arve nr 201812038 summas 1441,50 eurot (tõlketeenus ning õigusabiteenus 17,5 töötundi);

arve nr 201903012 summas 360,00 eurot (õigusabiteenus, 2 töötundi); arve nr 201911007 summas

765,00 eurot (õigusabiteenus 4h 15 min); arve nr 201912001 summas 1 386,00 eurot (tõlketeenus ja

õigusabiteenus 7 töötundi). Kokku on kaebajal kulunud õigusabiteenusele 3 952,5 eurot.

27. Asja mahtu arvestades pean põhjendatuks vastustajalt välja mõista kaebaja menetluskulud kogu

ulatuses. Siinjuures mängib rolli ka asjaolu, et maksuotsuse peamiseks tõendiks on olnud isikute

seletused, mille lugemine ja kõrvutamine on mõistetavalt aeganõudev. Lisaks tingis täiendavate

seisukohtade esitamise vajaduse MTA poolne tõendite esitamisega hilinemine.

28. Seetõttu tuleb MTA-lt kaebaja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 3 952,5 eurot ning

riigilõiv summas 360 eurot. Kokku 4 312,5 eurot.

3-18-2411

15(15)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma