1-16-9896/79 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

17. detsember 2019 Kohtuasja number 1-16-9896 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi Süüdimõistetu Rainer Pärnpuu karistuse täitmisele pööramine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 14. novembri 2019. a määrus Määruskaebuse esitaja Süüdimõistetu Rainer Pärnpuu (isikukood 38105275212) kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 14. novembri 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Barrister Narva osakond makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Rainer Pärnpuule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 43 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 7 eurot ja 20 senti). 3. Mõista Rainer Pärnpuult menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja

43 eurot ja 20 senti. 4. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 20. detsembri 2016. a otsusega tunnistati Rainer Pärnpuu süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 120 lg 1 järgi ja talle mõisteti KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta 7 kuu ja 27 päeva vangistust. Mõistetud vangistus

2(4) jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata tingimusel, et R. Pärnpuu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel kohustati R. Pärnpuud katseaja mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus

28. detsembril 2016.

2. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 24. septembril 2019 kohtule erakorralise ettekande, milles palus pöörata R. Pärnpuu ärakandmata karistuse täitmisele.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Viru Maakohtu 14. novembri 2019. a määrusega pöörati R. Pärnpuule mõistetud karistus täitmisele.

4. Maakohus märkis, et R. Pärnpuu on kogu kriminaalhoolduse kestel rikkunud temale pandud kohustusi. Tegemist ei ole esmakordse erakorralise ettekandega. Kohus, olles süüdimõistetule andnud mitmeid võimalusi karistuse vabaduses kandmiseks, on jõudnud seisukohale, et kriminaalhoolduslikud mõjutusvahendid tema suhtes on ammendunud. Kohtu hinnangul on R. Pärnpuu suhtunud kriminaalhooldusesse hoolimatult. Põhjendused oma kohustuste mittenõuetekohase täitmise kohta on subjektiivset laadi.

5. R. Pärnpuu on hoidunud kõrvale tema suhtes tehtud kohtuotsuse täitmisest ja käimasolevast kohtumenetlusest, olles teadlik kohtuistungite toimumisest 2. oktoobril 2019 ja 9. oktoobril 2019. R. Pärnpuu ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tal oleks olnud kohtuistungitele ilmumata jäämiseks KrMS § 170 lg-s 2 nimetatud mõjuv põhjus. Kohus on seisukohal, et R. Pärnpuu on oma käitumisega näidanud, et ta ei suuda kohustusi täita ja oma eluviisi muuta. Tema selgitused ja põhjendused on olnud ennast õigustavad ja asjakohatud ning kantud soovist iga hinna eest hoiduda temale pandud kohustuste täitmisest. Kohus tõlgendab neid üheselt soovimatusena kanda karistus vabaduses. Kujunenud olukorras ei ole enam põhjendatud anda R. Pärnpuule võimalust jätkata katseaja läbimist vabaduses.

6. Lähtudes eeltoodust pööras kohus täitmisele R. Pärnpuule mõistetud karistuse, s.o 1 aasta

7 kuud ja 27 päeva vangistust, mille kandmise aega arvestatakse alates tema kinnipidamisest ja vahistamisest, s.o 21. oktoobrist 2019. Kuna R. Pärnpuu suhtes on erakorraliste ettekannete arutamisel kohaldatud korduvalt sundtoomist ning käesoleval juhul ka vahistamist, siis ei ole kohtu hinnangul kohtuotsuse täitmise tagamiseks põhjendatud muuta tema suhtes kohaldatud tõkendit vahistamine.

MÄÄRUSKAEBUS

7. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Pärnpuu kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja jätta vangistuse täitmisele pööramata.

8. Kaebuse kohaselt selgitas R. Pärnpuu, et teavitas kriminaalhooldusametnikku oma haigusest. Haigusleht avati aga alates 23. augustil 2019, mil ta sai arsti vastuvõtule.

R. Pärnpuu haigestus aga juba 21. augustil 2019, kuid ei saanud samal päeval arsti vastuvõtule. Kaitsja on seisukohal, et arvestades 23. augustil 2019 avatud haiguslehte, on

R. Pärnpuu selgitus usutav ning ta haigestus juba 21. augustil 2019. Seega oli tal mõjuv põhjus registreerimisele mitte ilmuda. Haigestumise tõttu registreerimisele mitte ilmumist ei saa lugeda kriminaalhoolduse nõuete rikkumiseks.

3(4)

9. R. Pärnpuu ei eita alkoholi tarvitamist 31. augustil 2019, kuid selgitas, et alkoholivastane ravi oli äsja lõppenud ja ta ei suutnud pinge tekkides alkoholi tarvitamise soovile vastu hakata. R. Pärnpuu selgitas, et senine alkoholisõltuvuse vastane ravi oli mõjunud väga efektiivselt ja aasta jooksul ei olnud tal mingit soovi ega vajadust alkoholi järele. Kahjuks ei jõudnud ta uut ravikuuri läbida. R. Pärnpuu selgitas, et läbis uue alkoholivastase ravi ja esitas kriminaalhooldusametnikule tõendi, et käis Ahtme Haiglas vastuvõtul. Tõendil ei ole sõnaselgelt märgitud alkoholivastase ravi läbimist, kuid Ahtme Haigla on psühhiaatriahaigla ja tegeleb alkoholivastase raviga. Seega on R. Pärnpuu selgitus vastuvõtul käimise kohta usutav. Kuna R. Pärnpuu on nüüd läbinud alkoholivastase ravi, suudab ta edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid täita.

10. Määruskaebuse esitaja leiab, et esitatud asjaolude tõttu ei ole kriminaalhooldus R. Pärnpuu suhtes ebaõnnestunud. Tema poolt toime pandud rikkumised ei olnud tahtlikud ja rikkumiste põhjuseid saab pidada mõjuvateks. R. Pärnpuu saab aru alkoholiprobleemist. Ta on asunud sellega tegelema ja läbinud ka varasemalt vastava ravi. Seega võib järeldada, et kriminaalhooldus jätkamine on põhjendatud ning karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas. Karistuse täitmisele pööramise asemel saaks kohaldada leebemaid võimalusi. Kaitsja leiab, et R. Pärnpuule on võimalik määrata sotsiaalprogrammis osalemise kohustus (läbida näiteks alkoholiprobleemi lahendamisega seotud sotsiaalprogramm 2020. aasta jooksul), kuna isik ise on aru saanud alkoholiprobleemist ja sellega tegelemise vajadusest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus R. Pärnpuule mõistetud karistuse KarS § 74 lg 4 alusel põhjendatult täitmisele pööranud.

12. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et R. Pärnpuul olid kriminaalhoolduse nõuete rikkumiseks mõjuvad põhjused. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et R. Pärnpuu on katseaja jooksul korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu. Lisaks on R. Pärnpuu jätnud mõjuva põhjuseta kohtu kutsel istungile ilmumata ja tema suhtes on kohaldatud sundtoomist. Isegi juhul, kui R. Pärnpuu jättis 21. augustil 2019 registreerimisele minemata haiguse tõttu, viitavad ülejäänud süstemaatilised rikkumised sellele, et ta on suhtunud kriminaalhooldusesse ükskõikselt ja kohusetundetult. R. Pärnpuu selgitas ka ise Viru Maakohtu 14. novembri 2019. a istungil, et ei ole kriminaalhoolduse nõuete täitmist esikohale seadnud.

13. Erakorralisest ettekandest nähtub, et nii kriminaalhooldaja kui ka kohus on R. Pärnpuule juba andnud korduvalt võimaluse karistuse kandmist vabaduses jätkata. Teda on hoiatatud kriminaalhoolduse nõuete rikkumisega kaasneda võivatest tagajärgedest. Varasematele rikkumistele on reageeritud nii katseaja pikendamise kui ka täiendavate kohustuste panemisega, sh kohustusega läbida sõltuvusravi. Kuna R. Pärnpuu on alkoholi tarvitamist ja registreerimiskohustuse täitmisest kõrvale hoidumist jätkanud ka pärast kriminaalhooldaja poolt tehtud hoiatusi ja korduvaid erakorralisi ettekandeid, puudub alus arvata, et ta suudab seekord katseajaks pandud kohustusi täita. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et rikkumiste rohkust arvestades on R. Pärnpuu suhtes kriminaalhoolduse jätkamine perspektiivitu ning talle mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata.

14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 14. novembri 2019. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

4(4)

15. R. Pärnpuu kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsjal on määruskaebuse koostamiseks kulunud 40 minutit. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 43 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 7 eurot ja 20 senti).

16. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, tuleb kaitsja taotlus rahuldada. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 alusel R. Pärnpuu kanda.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus