2-19-8890/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-8890

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-8890

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi

PlusPlus

Capital

hagi

Sergei Sutškovi vastu 153,48 euro ja alates hagi

esitamisest lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

169,29 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806;

aadress Tartu mnt 83-601, Tallinn), lepinguline

esindaja:

Marjana

Šestel

(e-post

marjana.sestel@plusplus.ee)

kostja: Sergei Sutškov (ik XXX; aadress XXX;

e-post; XXX, XXX)

Menetluse liik

lihtmenetluse asi kirjalikus menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Sergei Sutškovi vastu

153,48 euro ja alates hagi esitamisest lisanduva viivise väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.

3. Sergei Sutškovil hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

2/4

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (hageja) 11.06.2019

hagi Sergei Sutškovi (kostja) vastu põhivõla 47,05 eurot, viivise 30,79 eurot,

sissenõudekulu 25 eurot ja alates 12.06.2019 tasumata põhivõlalt viivise 0,07% päevas

väljamõistmiseks (tlk 2-4, 33-34).

Samuti on Tartu Maakohtu menetluses hageja 27.08.2019 hagi kostja vastu põhivõla

14,83 eurot, viivise 10,70 eurot, sissenõudekulu 25 eurot ja alates 17.08.2019 tasumata

põhivõlalt viivise 0,07% päevas väljamõistmiseks (tlk 45-47, 76).

11.09.2019 määrusega liitis kohus eelnimetatud tsiviilasjad ühte menetlusse ja jättis

liidetud tsiviilasja numbriks 2-19-8890 (tlk 92).

2. Hagiavalduste kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja

liitumislepingu

kliendinumbriga XXX, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale

mobiilsideteenuseid ning kostja kohustus kaupade (mobiiltelefon) / teenuste eest

õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele.

Kostja ei ole tasunud 01.–31.10.2016 teenuste kasutamise eest esitatud XX.XX.XXXX

arvet nr XXX summas 47,05 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 18.11.2016. Samuti ei ole

kostja nõuetekohaselt tasunud 01.–30.09.2016 teenuste kasutamise eest esitatud

01.10.2016 arvet nr XXX summas 49,90 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 18.10.2016;

kostja on tasunud 35,07 eurot.

Elisa Eesti AS loovutas kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega

01.02.2018 hagejale. Üldtingimuste p 7.10 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist

0,07% võlasummast päevas. Hageja on arvestanud viivist 47,05 eurolt 19.11.2016–

11.06.2019 eest 30,79 eurot ning 14,83 eurolt 18.10.2016–16.08.2019 eest 10,70 eurot.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113² lg 2 p 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt kummagi

arve kohta eraldi: 15.03.2018 võlateatise eest 15 eurot, 15.04.2018 võlateatise eest

5 eurot ja 15.05.2018 võlateatise eest 5 eurot, kokku sissenõudekulu 25 eurot arve kohta.

3. Kostja 29.08. ja 11.09.2019 e-kirjade (tlk 78, 93) kohaselt oli tal hagejaga

kompromiss, arved on dubleeritud ja summa makstud. Kostja 04.11.2019 e-kirjast

(tlk 101) nähtuvalt võeti XX.XX.XXXX kompromissilepingus/võlatunnistuses (edaspidi

kompromissileping) aluseks XX.XX.XXXX arve nr XXX, mis hõlmas ka septembri–

detsembri arveid. Arvel on rida "Võlgnevus eelmisest perioodist", mis hõlmab ka arveid

nr XXX ja XXX. Kõik on makstud, kostja ei taha ühte arve mitu korda maksta. Sama

teatas kostja ka 09.12.2019 e-kirjas.

4. Hageja 04.09.2019 seisukoha (tlk 86) järgi tuleneb hagiavalduses esitatud nõue

arvest, mis ei ole kompromissilepinguga seotud. Seega ei ole kompromissileping

asjakohane tõend ega seotud käesoleva menetluse nõude alusega. 09.10.2019 vastuses

(tlk 99) leidis hageja, et kompromissilepingu sõlmimisega tunnistas kostja kohustusi

hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, „mis kinnitab

kompromissilepingus poolte tahe luua iseseisev kohustus.“ Kompromissilepingu

sõlmimisel loobusid pooled oma nõuetest ning omandasid kompromissilepingu alusel

uued õigused. Seega ei ole kompromissilepingust tulenev arve asjassepuutuv ega

mõjuta poolte õigussuhteid. Kompromissilepingust lähtudes on kostja loobunud arvest

nr XXX tulenevast võlasuhtest ja täitnud kompromissilepingus kokkulepitud kohustusi.

11.11.2019 e-kirjas (tlk 111) kinnitas hageja, et kostja on kompromissis kokku lepitud

summa tasunud, kuid jäi selle juurde, et arvest nr XXX tulenevast nõudest loobumine ei

lõpeta tema nõuet hagiavalduses märgitud arvete alusel.

KOHTU SEISUKOHT

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 I lause näeb ette, et kohus

menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga

3/4

ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 4000 eurole. Lähtudes hagihinnast (169,29 eurot, arvestades hagi

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist), on antud juhul tegemist

lihtmenetluse asjaga.

6. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7. Hagiavaldustest (tlk 2, 45) ja nende lisadest nähtuvalt sõlmisid Elisa Eesti AS ja

kostja kliendinumbriga XXX järgmised lepingud:

-

XX.XX.XXXX liitumislepingu nr XXX telefoninumbriga XXX ning selle lisana nr

XXX osamaksetega vara müügilepingu (tlk 5, 48, 50);

-

XX.XX.XXXX liitumiselepingu nr XXX telefoninumbriga XXX ning selle lisana

nr XXX osamaksetega vara müügilepingu (tlk 6, 7, 49, 52).

Hagiavalduste kohaselt on Elisa Eesti AS loovutanud oma lepingust tuleneva nõude koos

kõrvalnõuetega 01.02.2018 hagejale (tlk 3, 46).

Kostja ei ole eeltoodule vastuväiteid esitanud.

8. Hageja väitel on kostjal tasumata eelnimetatud lepingute alusel 01.–31.10.2016 eest

esitatud XX.XX.XXXX arve nr XXX summas 47,05 eurot ja 01.–30.09.2016 eest esitatud

01.10.2016 arvest nr XXX 14,83 eurot (tlk 18-19, 63-64, 109, 110). Mõlemal arvel on

märgitud kliendinumbriks XXX ja teenustega seotud mobiilinumbriteks XXX ja XXX.

Kostja vastuväidete järgi sõlmis ta hagejaga XX.XX.XXXX kompromissilepingu, aluseks

XX.XX.XXXX arve nr XXX, mis hõlmab ka arveid nr XXX ja XXX. Kompromissilepingust

tulenevad kohustused on täidetud. Kostja on esitanud kohtule nii kompromissilepingu kui

selles viidatud arve nr XXX (tlk 79-82, 102-108).

Hageja on seisukohal, et kompromissilepingus märgitud arve ei ole asjassepuutuv ega

mõjuta poolte õigussuhteid. Kohus sellega ei nõustu.

Kompromissilepingu p 1.1 kohaselt omab võlausaldaja lepingu sõlmimise seisuga

võlgniku vastu nõuet, millise ta on omandanud vastava loovutuslepinguga esialgselt

võlausaldajalt Elisa Eesti AS-lt. Nõue koosneb põhiosanõudest 611,68 eurot ja

viivitusintressinõudest 69,91 eurot. Nõue tuleneb Elisa Eesti AS väljastatud XX.XX.XXXX

arvest nr XXX.

Kompromissilepingu p 2.1 järgi sõlmisid pooled p-s 1.1 toodud nõude osas

kompromissilepingu VÕS § 578 lg 1 tähenduses. Seejuures on kompromissi eesmärgiks

nii võimalike vaidluste vältimine nõude osas kui ka vastastikuste järeleandmiste teel

täiendava kindluse saavutamine selles osas, et võlgnik suudaks võetud kohustusi täita.

Selleks loobub võlausaldaja lepingus toodud tingimustel edasisest viivisenõudest ja võla

kohesest sissenõudmisest, võlgnik aga selgelt ja vaieldamatult tunnustab võlasuhet ning

võtab kohustuse tasuda lepingujärgne võlg vastavalt lepingule. Kompromissilepingu

p-s 2.3 kinnitasid pooled kooskõlas VÕS § 578 lg-ga 2, et lepingu tagajärjel nad loobuvad

oma nõuetest (lõpetavad lepingu p-s 1.1 toodud võlasuhte) ning omandavad lepingu

alusel uued õigused. Kompromissilepingu p 2.4 kohaselt loevad pooled lepingu

sõlmimisega lõppenuks p-s 1.1 kirjeldatud võlgniku kohustused võlausaldaja ees ning

lepingu sõlmimisega tekib võlgnikul uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale

kompromissisumma 650,06 eurot. Kompromissilepingu p 2.6 järgi ei oma võlausaldaja

kompromissijärgse maksekohustuse kohasel täitmisel võlgniku vastu nõudest tulenevalt

mistahes muid nõudeid peale lepingu p-s 2.4 sätestatud nõude kompromissisumma

tasumiseks.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et nõudest loobumisega lõpeb VÕS § 207 lg 1 kohaselt

võlasuhe, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud.

Eeldatakse, et kompromissilepingu sõlmimise tagajärjel omandatakse uued õigused ja

kohustused. Kas kompromissilepingu sõlmimisega lõpevad poolte algsed nõuded ning

4/4

need asenduvad kompromissilepingus kokkulepituga või jäävad algsed kohustused

kehtima

paralleelselt

kompromissilepinguga,

sõltub

sellest,

milline

oli

poolte

tahe kokkulepet sõlmides. Nõudeid saab esitada aga vaid kompromissilepingu alusel

(vt Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi.

Tallinn 2007, lk 633).

Riigikohus on märkinud, et eelkõige tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada VÕS § 29 lg 1

I lauses sätestatuga ning lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest. Juhul kui poolte ühist

tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb VÕS § 29 lg 4 järgi lepingu tõlgendamisel

arvesse võtta ka seda, kuidas pidi lepingust aru saama lepingupooltega sarnane mõistlik

isik. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1–6 nimetatud

asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale

lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu

sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist praktikat (vt nt

Riigikohtu 01.11.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-118-13, p 12).

Kuna poolte vahel on erimeelsus selles osas, milliste nõuete osas on kompromissileping

sõlmitud, tuleb VÕS § 29 lg 4 alusel arvesse võtta seda, kuidas pidi lepingust aru saama

lepingupooltega sarnane mõistlik isik.

XX.XX.XXXX arve nr XXX (tlk 108) järgi kuulub tasumisele kokku 588,77 eurot –

mobiilinumbritega nr XXX ja XXX seotud teenused vastavalt 147,563 eurot ja 283,901

eurot, meeldetuletuse tasu 5 eurot, viivis 01.–31.12.2016 eest 5,36 eurot ning võlg

eelmisest perioodist 146,95 eurot; kliendinumbriks on märgitud XXX.

Kohtu antud tähtajale (tlk 96) vaatamata ei ole hageja pidanud vajalikuks välja tuua,

millest konkreetselt kompromissilepingu p-s 1.1 märgitud põhinõue koosneb. Puudub

igasugune mõistlik põhjus arvata, et olukorras, kus hageja omandas 08.02.2018 Elisa

Eesti AS-lt nõude kostja vastu, sõlmitakse XX.XX.XXXX kokkulepe üksnes kõige

hilisema arve põhinõudes, kuid varasematest arvetest tulenev võlg, mis samuti kajastub

nimetatud arvel, jäetakse reguleerimata. Kohus leiab, et lepingupooltega sarnane mõistlik

isik pidi saama lepingust aru nii, et kompromissileping hõlmab ka varasemaid arveid.

Sellist järeldust toetab kompromissilepingu p 1.1 I ja II lause sõnastus ning asjaolu, et

XX.XX.XXXX arvel nr XXX märgitud koguvõlg (k.a varasem võlg) ei ületa kompromissis

toodud põhiosanõuet.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on kompromissilepingus märgitud

kohustused täitnud. Kuna varasemad arved olid hõlmatud kompromissilepinguga,

puudub hagejal alus nõuda kostjalt nendest tuleneva võla tasumist.

9. Kuna hageja põhinõue on alusetu, on antud juhul ja asjaoludel põhjendamatu ka

tema sissenõudekulu- ja viivisenõue.

10. Arvestades TsMS § 162 lg-t 1 ja hagi rahuldamata jätmist, tuleb jätta menetluskulud

hageja kanda.

11. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning ka toimiku

materjalidest ei nähtu, et tal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik