2-18-133731/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-133731 Tsiviilasi OSAÜHINGU ALINEA ÕIGUSBÜROO avaldus A.K. vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 31. oktoobri 2019 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OSAÜHINGU ALINEA ÕIGUSBÜROO määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja): OSAÜHING ALINEA ÕIGUSBÜROO (registrikood 11188107), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Puudutatud isik: A.K. (sünd XXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 31. oktoobri 2019 määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. OSAÜHING ALINEA ÕIGUSBÜROO (avaldaja) esitas 13. detsembril 2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.K. lt (puudutatud isikult) 1200 euro 34 sendi saamiseks. Kuna maksettepanekut ei õnnestunud puudutatud isikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saanud ka avalikult kätte toimetada, lõpetas kohus 20. märtsil 2019 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.

2. Avaldaja esitas 5. aprillil 2019 Viru Maakohtule avalduse, milles palus mõista puudutatud isikult enda kasuks välja majandamiskulude võlgnevus 1200 eurot 34 senti, viivis majandamiskulude võlgnevuselt korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) § 42 lg-s 1 sätestatud määras alates 13. detsembrist 2018 kuni võlgnevuse tasumiseni ja sissenõudmiskulud

40 eurot. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt on puudutatud isik XXX asuva korteri omanik. Elamu haldamiseks oli valitsejaks nimetatud AS XX. Valitseja esitas korteriomanikele (sh puudutatud isikule) igakuuliselt arved majandamiskulude tasumiseks. Puudutatud isiku võlgnevus valitseja ees on 834 eurot 39 senti. Alates 13. jaanuarist 2018 on elamus sundmoodustatud XXX korteriühistu. Ka korteriühistu esitas korteriomanikele igakuuliselt arved majandamiskulude tasumiseks. Puudutatud isiku võlgnevus korteriühistu ees on 365 eurot 95 senti. Korteriühistu loovutas oma nõuded valitsejale. Valitseja loovutas oma nõuded omakorda avaldajale.

3. Viru Maakohus võttis 9. aprilli 2019 määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikut esitama kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul avalduse kättetoimetamisest.

4. Maakohtul ei õnnestunud hagimaterjale puudutatud isikule kätte toimetada. Maakohus esitas päringud Politseija Piirivalveametile ning krediidiasutustele. MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Viru Maakohus jättis 31. oktoobri 2019 määrusega avalduse läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda, määrates, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Maakohtu põhjenduste kohaselt puuduvad rahvastikuregistris andmed puudutatud isiku kohta. Swedbank AS-i andmetel on puudutatud isiku kontaktandmed XX tänav, maja X, korpus X, korter

XX. Narva politseijaoskonnal puudub informatsioon puudutatud isiku tegeliku asukohta kohta. 22. aprilli 2014 korteriomandi müügilepingus, asjaõiguslepingus ja kinnistamisavalduses on puudutatud isiku kohta märgitud, et ta on Venemaa Föderatsiooni kodanik, sündinud XXX, elukoht on sama nagu Swedbank AS-i andmetel. Vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna päringule on valitseja vastanud, et puudutatud isikule kuuluvas korteris ei ela keegi. Seega ei ole puudutatud isikul Eestis elukohta. Kuigi puudutatud isikule kuulub Eestis korteriomand, ei saa seda tema elukohaks pidada. Puudutatud isiku elukoht on Venemaal, samuti on ta Venemaa Föderatsiooni kodanik. Praegusel juhul tuleb kohaldada Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades (Eesti- Vene õigusabileping). Õigusabilepingu art 21 p-s 1 on sätestatud kohtualluvuse üldpõhimõte. Võlgnevuse nõude osas kohtualluvuse erinorme ei ole. Kuna vaidlus ei ole seotud omandiõigusega, ei saa kohaldada õigusabilepingu art 38. Kuna puudutatud isikul ei ole Eestis elukohta, ei ole Eesti kohus pädev asja menetlema. Avaldaja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et puudutatud isiku oleks andnud nõusoleku asja menetlemiseks Eesti kohtus. Seega tuleb õigusabilepingu art 21 p 1 alusel esitada avaldus puudutatud isiku elukohta järgi, s.o Venemaa Föderatsiooni pädevale kohtule. TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jättis maakohus avalduse läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt allub asi Eesti kohtule. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud õigusabilepingut. Tsiviilkohtumenetluse seadustik näeb ette erandliku kohtualluvuse hagita korteriomandiasjade suhtes (TsMS § 613 lg 1 p 1, § 120). Õigusabilepingus sätestatud kohtualluvuse regulatsioon kohaldub vaid hagimenetlusele. Vene ja Eesti tsiviilkohtumenetlused eristavad hagija hagita menetlust. Hagita menetluses on kõrgendatud kohtukontroll asja üle (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7). Sellises menetluses ei saa teha tagaseljaotsust, mis välistab põhjendamatu nõude rahuldamist. Hagimenetluse asjad on üldjuhul tugevalt seotud koduriigiga ning nende läbivaatamine teise riigi kohtus võib olla võimatu või mõttetu. Eestis on ka päris palju korteriomanikke, kes elavad Venemaal. Sageli menetlevad Eesti kohtud sarnaseid asju lähtudes korteriomandi asukohast. Puudub ühetaoline arusaam, kuidas neid asju lahendada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.

8. Vaidlustatud määrusega on maakohus jätnud avalduse TsMS § 423 lg 1 p 13 (koostoimes § 477 lg-ga 1) alusel läbi vaatamata. Viidatud sätte kohaselt jätab kohus avalduse läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Pädevuse puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (vt nt Riigikohtu 31. märtsi 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 10).

9. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga selles, et Eesti kohtu pädevus asja lahendamiseks tuleneb TsMS § 613 lg 1 p-st 1 ja §-st 120. Kohtualluvus tähendab TsMS § 69 lg 1 järgi üldiselt isiku õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse TsMS § 70 lg 1 järgi kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Eesti kohus võib TsMS § 70 lg-te 1 ja 2 järgi asja menetleda üksnes siis, kui ta on selleks pädev rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 123 tuleneb, et rahvusvahelised lepingud omavad prioriteeti seaduste (sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku) suhtes. Eesti-Vene õigusabilepingu art 1 sätestab, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. Seega saab õigusabileping tulla kohaldamisele eelkõige siis, kui mõnel menetlusosalisel on Venemaa kodakondsus. Lähtudes tsiviilasja materjalidest ei ole ringkonnakohtul alust kahelda, et puudutatud isik on Venemaa kodanik. Ka avaldaja ei ole seda määruskaebuses vaidlustanud. Eelneva tõttu kuulub kohaldamisele Eesti-Vene õigusabileping.

10. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga selles, et praegusel juhul ei kohaldu Eesti-Vene õigusabilepingu art 21, kuna tegemist on hagita asjaga. Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 sätestab, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud (ja ka avaldaja ei ole seda määruskaebuses vaidlustanud), et puudutatud isiku elukohaks on XXX. Ringkonnakohus möönab, et Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 viitab kostjale. Samas on praegusel juhul tegemist korteriomaniku vastu esitatud majandamiskulude nõudega. Selline nõue lahendati kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni alusel hagimenetluses. Kohtualluvus ei saa sõltuda sellest, kas majandamiskulude nõue lahendatakse hagivõi hagita menetluses.

11. Samas võimaldab Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 2 arutada asja ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Praegusel juhul ei ole maakohus kindlaks teinud, kas puudutatud isik on nõus asja lahendamisega Eesti kohtus. Asja materjalidest nähtuvalt oli maakohtule puudutatud isiku elukoht teada. Seda arvestades ei olnud maakohtul ülemääraselt keeruline ega koormav küsida puudutatud isikult seisukohta asja lahendamise kohta Eesti kohtus. Eelneva tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja menetluse jätkamiseks maakohtule. Maakohtul tuleb küsida puudutatud isiku seisukohta asja menetlemise kohta Eesti kohtus.

12. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kui puudutatud isik ei ole nõus asja lahendamisega Eesti kohtus, tuleb maakohtul menetlus lõpetada. Sellises olukorras tuleb avaldajal pöörduda oma nõudega Venemaa kohtu poole. Siinkohal jätab ringkonnakohus tähelepanuta määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et sageli menetletakse analoogseid nõudeid lähtudes korteriomandi asukohast. Eelnevalt on ringkonnakohus asunud seisukohale, et Eesti kohtu pädevus asja lahendamiseks ei saa tuleneda TsMS § 613 lg 1 p-st 1 ja §-st 120. Ringkonnakohus möönab, et majandamiskulude nõude esitamine Venemaa kohtusse võib olla võlausaldaja (eriti aga korteriühistu) jaoks koormav. See ei anna aga alust Eesti-Vene õigusabilepingu kohaldamata jätmiseks.

13. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

14. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 (koostoimes § 477 lg-ga 1) ei võimalda esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, kui ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega maakohus jättis avalduse läbi vaatamata. Eelneva tõttu ei ole määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson