1-17-9545/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 17-9545 –

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.12.2019. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number

1 17-9545 – Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi s

ekretär Alissa Jarova Tõlk Zemfira Lampmann Kriminaalhooldusametnik Mariel Männiste Kaitsja Urmas Simon

Kriminaalhooldusasja sisu Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku Liisa Kaju erakorraline ettekanne

P. -ile Harju Maakohtu 17.10.2017. a F otsusega mõis ärakandmata karistuse täitmisele tetud osaliselt ja pööramiseks Kriminaalhooldusalune P F .

(ik: XXX; elukoht: xxxx) Süüdi mõistetud Harju Maakohtu 17.10.2017. a kohtuotsusega. Kriminaalhoolduse o 02.11.2019. lõpp li a. Kohtuistungi toimumise aeg, te koht 26.11.2019. a, 03.12.2019. a, 10.12.2019. a Tallinna kohtumaja, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. KarS § 69 alusel pöörata täitmisele lg 6 . -ile P F Harju Maakohtu 17.10.2017. a otsusega

mõistetud ja ä – üheksa osaliselt rakandmata karistus 9 ( ) päeva vangistust.

2. KarS § lg alusel võimaldada P F . -il vangistust kanda ositi 3 (kolmel - korral ) olme (k ) päeva kaupa 2 (kahe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. angistuse kandmise tähtaja V rikkumise korral kuuluvad kandmata

vangistus jäänud päevad ärakandmisele korraga.

3. . karistuse kandmise algust P F lugeda alates tema karistuse kandmisele ilmumisest või tema kinnipidamisest.

4. .

P F suhtes valida tõkendiks – elukohast lahkumise keeld kuni kohtumääruse jõustumiseni. Kohtumääruse jõustumisel tõkend tühistada.

5. KrMS § 180 alusel mõista P F . -ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 64,80 (kuusk neli eurot ja 80 senti), mis tuleb € ümmend tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse . -ile eraldi P F dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Määrus väljastada Põhja

P. -ile , F Ringkonnaprokuratuurile, Tallinna Vanglale, -Harju Lääne kriminaalhooldusosakonnale

ja PPA Põhja prefektuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harju Maakohtu 17.10.2017. a kohtuotsusega tunnistati P. F süüdi KarS § järgi ja mõisteti talle KarS § 6 päeva

8 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 28 vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 478 tundi. KarS § 69 lg 4 alusel on kohustatud täitma 24 kuulise üldkasuliku P. - F töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 75 lg 2 p 2, 5, 8 alusel kohustati P. -i F

mitte tarvitama alkoholi, alluda alkoholiravile ja osaleda sotsiaalprogrammis. 2.11.2017. a. Kohtuotsus jõustus 0

Tallinna Vangla -Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas Lääne 01.11.2019. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande P. karistuse F täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune P. ei ole F sooritanud Harju Maakohtu 17.10.2017. a otsusega nr 1-17-9545 määratud kõiki üldkasuliku töö tunde. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 02.11.2019. a. Isikule tehti 23.10.2019. a üldkasuliku töö kontroll, mille käigus andis ametnik kriminaalhooldusalusele info, et ametnik võib otsida isikule koha üldkasuliku töö tundide tegemiseks nädalavahetusel (26.10.-27.10.), et üldkasuliku töö tunnid saaks õigeks ajaks tehtud. Isik ei soovinud üldkasuliku töö tunde sooritada nädalavahetusel tervislikel põhjustel. 31.10.2019. a saatis kriminaalhoolduse xxxx

V. R egi ei saanud isik sooritada oktoobrikuu ajakava maili teel arstitõendist koopia, mille jär järgi 14.10. kuupäevadel üldkasuliku töö tunde. Isik pidi sooritama 14.10.2019. -18.10.2019. a a - 01.11.2019. a kuupäevadel kokku 94 üldkasuliku töö tundi, sooritas 76 üldkasuliku töö tundi.

d 478 tundi, sooritatud 466 Kokkuvõtvalt saab öelda, et on talle kohtuotsusega määratu üldkasuliku töö

12 tundi üldkasulikku tööd. tundi, sooritamata on

Kriminaalhooldusametnik Liisa Kaju esitas 02.12.2019. a lisa 01.11.2019. a erakorralise le ettekande P. kohta,

le mille F põhjuseks üldkasuliku töö tundide mitte sooritamise kohta. Isikul oli kohtuotsuse nr 1-17- - 9545 kohaselt määratud lisakohustuseks alluda alkoholiravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega alustab esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole enam vajalik. 27.11.2019. a helistatud hooldusalusele, kes ütles, et ta ei ole käinud psühholoogi juures ravil. P. ida ta ei F sõnul käis ta 2018. aastal programmis Kaine Tallinn, m lõpetanud ja täpset nime ei mäletanud, samuti ei teadnud aadressi. Hooldusalune lisas, et soovib teha kodeerimist 3-aastaks. 29.11.2019. a saadud päringu vastus on käinud Xxxx -ilt, et P.

AS F ambulatoorsel vastuvõtul 29.11.2017. a ning viibis statsionaarsel ravil vahemikus 15.10.2019- 17.10.2019. a. 02.12.2019. a ametnik helistas Xxxx AS peaarstile V J, kes ütles, et hooldusalune ei ole alkoholiravi läbinud. V. J ütles telefoniteel, et hooldusalune viibis statsionaarsel ravil lühikest aega ning psühholoogilist nõustamist ei toimunud. Uut aega isik ei ole endale broneerinud Xxxx. P. ning Xxxx F AS peaarsti telefoni kõnedest selgus, et hooldusalusel ei ole alkoholi ravi läbitud. 07.10.2019. a registreerimisel tehtud hooldusalusele viimane ajakava, mille järgi pidi sooritama viimased 94 üldkasuliku töö tundi. Peale registreerimist lisas ametnik hooldusalusele programmis (läbitud liiklusohutusprogramm 23.03.2019. a - 27.05.2019. a) käidud 6 üldkasuliku töö nevalt jäi sooritada veel 88

tundi 2019. a oktoobrisse, sellest tule üldkasuliku töö tundi. Ajakava ametnik ei muutnud. Kriminaalhooldusametnik vaatas uuesti üle hooldusaluse üldkasuliku töö tundide sooritamised, millest selgus, et esimese erakorralises on üldkasuliku töö tundides tulnud viga. Ametnikul on jäänud lisamata 2017. detsembri arvestuslehe järgi 7 üldkasuliku töö augusti arvestuslehe järg tundi ning 2018. a i on hooldusalusel tehtud 20 üldkasuliku töö süsteemis kirjas oli. tundi, mitte 24, mis algselt KIR-i Tehtud vastavad parandused ja amet

nik vaadanud uuesti üle kõik üldkasuliku töö arvestuslehed on P. F määratud 478 üldkasuliku töö tunnist sooritanud kokku

469 üldkasuliku töö üldkasuliku töö tundi ning sooritamata on 9 tundi.

Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil P. karistuse F täitmisele pööramist. Isik l on senini tegemata 9 üldkasuliku töö tunde ning alkoholiravi ei u ole lõpuni läbitud. Kriminaalhoolduse pikendamine ei ole võimalik, kuna üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on niigi määratud pikim seadusega võimaldatu.

Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil talle mõistetud karistuse mitte täitmisele pööramist. Ta püüdis üldkasuliku töö tunde teha, kuid tervise tõttu see tal ei õnnestunud.

Taotles üldkasuliku töö tundide tegemise tähtaja pikendamist.

Kaitsja taotles kohtuistungil mitte pöörata P. karistust täitmisele. F Isikul on osa üldkasuliku töö tunde tegemata tervislikel põhjustel ning ka

kriminaalhooldusametnikul oli segadus, kui palju isikul on ikkagi tunde tehtud ja kui palju tegemata. Taotles tõlgendada see segadus kriminaalhooldusaluse kasuks.

K ui arS § 69 lg 6 kohaselt, k süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.

Kohus, kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja tema kohtuistungil ärakuulanud kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud kriminaalhooldusmaterjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus P. -ile Harju Maakohtu 17.10.2017. a F otsusega osaliselt akandmata on mõistetud är karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja ja kuulub rahuldamisele.

Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna P.F , kelle suhtes ei pööratud mõistetud karistust täitmisele ning olles teadlik talle määratud kontrollnõuetest ja kohustustest, oleks pidanud näitama, et teda võib usaldada, mitte tegutsema vastutustundetult ning suhtuma ükskõikselt kriminaalhooldusesse ja sellega kaasnevatesse kohustustesse. kriminaalhooldusalune Kohtuistungil leidis tõendamist, et P. ei sooritanud Harju Maakohtu 17.10.2017. a F tähtaegselt talle otsusega nr 1-17-9545 määratud kõiki üldkasuliku töö tunde. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg oli 02.11.2019. a. Isikule tehti 23.10.2019. a üldkasuliku töö kontroll, mille käigus andis ametnik kriminaalhooldusalusele info, et ametnik võib otsida isikule koha üldkasuliku töö tundide tegemiseks nädalavahetusel (26.10 .), et üldkasuliku töö .-27.10 tunnid saaks õigeks ajaks tehtud. Isik ei soovinud üldkasuliku töö tunde sooritada nädalavahetusel tervislikel põhjustel. Isik pidi sooritama 14.10.2019. a 01.11.2019. a kuupäevadel kokku 94 - üldkasuliku töö tundi, sooritas 76 üldkasuliku töö tundi. Ametnik tegi 07.10.2019. a registreerimisel hooldusalusele viimase ajakava, mille järgi pidi ta sooritama viimased 94 üldkasuliku töö tundi ning peale registreerimist lisas ametnik hooldusalusele programmis (läbitud liiklusohutusprogramm 23.03.2019. a 27.05.2019. a) käidud 6 üldkasuliku töö tundi - 2019. a oktoobrisse, sellest tulenevalt jäi sooritada veel 88 üldkasuliku töö tundi. Ajakava ametnik ei muutnud. Kriminaalhooldusametnik vaatas uuesti üle hooldusaluse üldkasuliku töö tundide sooritamised, milles tuli teha parandused ning P. -il F oli talle määratud

478 üldkasuliku töö tunnist sooritanud kokku 469 üldkasuliku töö tundi ning sooritamata on 9 üldkasuliku töö tundi. Lisaks isikul on kohtuotsuse nr 1-17-9545

- alluda kohaselt määratud lisakohustuseks alkoholiravile, mis tusi, millega alustab esimesel sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külas võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole enam vajalik. Ametnik helistas 27.11.2019. a hooldusalusele, kes ütles, et ta ei ole käinud psühholoogi juures ravil, kuid ta teatas, et ta soovib teha kodeerumist 3-aastaks. Xxxx AS teatas 29.11.2019. a, et P. F on käinud ambulatoorsel vastuvõtul 29.11.2017. a ning viibis statsionaarsel ravil vahemikus 15.10.2019-17.10.2019. a. Xxxx AS peaarst V J teatas 02.12.2019. a, et hooldusalune ei ole alkoholi hooldusalune viibis ravi läbinud, vaid statsionaarsel ravil lühikest aega ning psühholoogilist nõustamist ei toimunud. Uut aega isik ei ole endale broneerinud Xxxx, seega ei ole

P. -il F alkoholiravi läbitud.

K ka kohtuistungil arvamusele, et kriminaalhooldusaluse P.F riminaalhooldusametnik jäi

9 t tunni ulatuses karistus tuleb täitmisele pöörata egemata üldkasuliku töö . Ning samuti on tal läbimata kohtuotsusega talle p – andud kohustus alluda alkoholiravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega alustab esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole enam vajalik.

P. teatas kohtuistungil, et tundide ta F ei ole nõus ärategemata täitmisele pööramisega. Tal ei olnud võimalik üldkasuliku töö tunde teha tervislikel põhjustel ning alkoholiravi ta läbis, ta viibis Xxxx statsionaarsel ravil. Kriminaalhooldusalune ja tema kaitsja taotlesid kohtuistungil pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega ning võimaldada isikul tegemata 9 tundi veel ära teha. Kohtu hinnangul on P. Kohus F põhjendatud karistuse täitmisele pööramine. menetleb erakorralist ettekannet P. -i suhtes, kuid F küll alles esimest isik 2- ule kohtuotsusega ettenähtud aastane üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on praeguseks ajaks möödunud ning kriminaalhooldusalusel jäi tegemata 9 tundi üldkasulikku tööd põhjuseta. käis P. 27.11.2017. a F Xxxx AS 11.11.2019. a teatel psühhiaatri vastuvõtul, kus tehti kokkulepe, et ta käib vastuvõtul iga 3 kuu tagant, mida ta aga ei teinud. Xxxx teatas 05.11.2019. a, et P. viibis statsionaarsel ravil F ajavahemikus 15.10.-17.10.2019. a, s.o 3 päeva ning pärast haiglast väljakirjutamist ei ole ta ambulatoorsele vastuvõtule ilmunud. Xxxx AS teatas 02.12.2019.a, et P.F tegi 02.12.2019. a sensibiliseeriva T-protseduuri 1-aastaks. Seega kriminaalhooldusalune ei talle kohtuotsusega läbinud ettenähtud sõltuvusravi, et isik ei ole esitanud psühholoogi/psühhiaatri tõendit, et ravi ei ole enam vajalik. Kohus otsust tehes andis P. -ile vangistuse asemel teha F võimaluse üldkasuliku töö tunde vabaduses, kuid kriminaalhooldusalune ei ole saanud aru talle kohtu poolt pakutud võimalusest ning ta kuritarvitas kohtu usaldust ning rikkus kohtu hinnangul kriminaalhoolduse tahtlikult. nõudeid Kohtul ei ole võimalik enam üldkasuliku töö tegemise t ka pikendada, kuna see oli ks

ähtaega määratud niigi pikima seadusega võimaldatud tähtajaks. Samuti ei saa kohus lugeda põhjendatuks osa seni tegemata üldkasuliku töö tegemata põhjusega, ära et kriminaalhooldusametnikul oli segadus P. poolt F tehtud tundide osas alles peale viimast registreerimist, . Erakorralise ettekande lisast nähtub, et s.o 07.10.2019. a toimumist, vaatas kriminaalhooldusametnik uuesti üle hooldusaluse üldkasuliku töö tundide sooritamised, milles tuli teha parandused ning selgus, et P. -il F on sooritamata on 9 üldkasuliku töö tundi. Kuna kriminaalhooldusalune tundide ülevaatamisest ametniku poolt ning nende arvu täpsustamisest midagi ei teadnud, siis ei saanud see olla ka põhjuseks, miks ta õigeaegselt tunde ei teinud. Ajagraafik oli isikule koostatud ning talle pakuti isegi välja võimalus teha üldkasuliku töö tunde nädalavahetustel, millest kriminaalhooldusalune aga keeldus. Seega kohtu hinnangul on P. -ile F kohtu olduse kohustuste rikkumine oli otsusega määratud kriminaalho kriminaalhooldusaluse teadlik valik, millega ta väljendas oma suhtumist talle kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisesse. mõistetud kriminaalhoolduse tähtaeg

P. -ile F on praeguseks ajaks tegemata möödunud ning tundide osas kuulub karistus täitmisele pööramisele. Lisaks praegust kriminaalasja menetleti kokkuleppemenetluses, mis tähendab, et P.

F oli kursis talle mõistetud karistusega ning oli nõus talle just selleliigilise karistusega. Sotsiaalkindlustusameti poolt anti talle välja pensionitunnistusest nähtub, et isikule on töövõimetus määratud alates 30.11.2015. a ehk üle 2 aasta enne tema suhtes tehtud Harju Maakohtu 17.10.2017. a kohtuotsuse kuulutamisest, millega ta oli nõus üldkasuliku töö Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikul ei ole antud tunde tegema. kaalutlusõigus millal või kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta.

Kohus on seisukohal, et P. suhtes karistuse F käesoleval ajal on eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb

P. -ile Harju Maakohtu 17.10.2017 ja osaliselt F . a otsusega mõistetud ä – päeva KarS § usel täitmisele pöörata. rakandmata karistus 9 vangistust

69 lg 6 al

Kohus - on arvamusel, et P. suhtus t F talle kohtu poolt määratud kohustus e täitmisesse vastutustundetult ja ükskõikselt ning tema suhtes ei olnud võimalik

kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu ka vastutada ning põhjendatud on tuleb tal selle eest kandmata jäänud karistus täitmisele pöörata. Kohus võimalda vangistuspäevi kanda ositi e osa

3-korral 3 päeva kaupa, kohtumääruse jõustumisest 2 kuu jooksul, kuna isik läbib Töötukassa kaudu keevitaja kursust.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/