1-19-10010/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2019, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-10010 (19284000494) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi S.Z KarS lg 2 süüdistuses § 424 järgi kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav S.Z

(isikukood: XXX; elukoht: xxxx xxx xxx-xx xxxxxxxx xxxx ; karistatus: kriminaalkorras korduvalt, viimati: 1) Tartu Maakohtu 03.05.2019.a. otsusega KarS § 329 järgi rahalise karistusega 80 päevamäära, s.o 1652 eurot. Mõistetud karistus täitmisele ositi 1 aasta jooksul¸ 2) Tartu Maakohtu 06.02.2019 otsusega KarS § 424 lg 1 järgi 10 kuulise vangistusega, KarS § 68 lg 1 alusel kandmata karistus 9 kuud ja 27 päeva vangistust, mis KarS § 74 lg 1 alusel jäetud täielikult tingimisi kohaldamata 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga, käitumiskontrolli nõuded KarS § 75 lg 1 alusel)

RESOLUTSI

OON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada S.Z (KarS)

424 lg 2

süüdi karistusseadustiku § järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja § KarS 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu 06.02.2019.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 9 kuud ja 27 päeva vangistust, ning mõista S.Z-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

Tartu Maakohtu 03.05.2019.a. otsusega S.Z-ile KarS § 329 järgi mõistetud rahaline karistus 80 päevamäära, s.o 1652 eurot jätta iseseisvale täitmisele.

KarS § vangistuse aeg mõistetud karistusaja hulka ning

68 lg 1 alusel arvata eel S.Z-ile

detsember karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks lugeda 15. 2019.a., s.o tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg.

KrMS § 130 lg 41 alusel käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada S.Z suhtes tõkendina vahistamist. Tõkend vahistamine tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisel.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta karistusena ära mootorsõiduki S.Z-ilt lisa juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks.

2.

Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista S.Z-ilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 405 (nelisada viis) eurot

64 ( ja riigi õigusabi tasu kuuskümmend neli) eurot

80 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud nelisada kuuskümmend

469 ( üheksa tasumisele ositi järgmiselt: 1) alate ) eurot 80 senti s 2020.a. jaanuarikuust igakuise menetluskulu osa 39 (kolmkümmend üheksa) eurot 15 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu os 25. a tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alu - stel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS § statud tähtaja -s 127 kehte jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1). Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2). Kui isiku juhiluba on peatatud kuueks kuuks või kauemaks või temalt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud kauemaks kui kuueks kuuks ning isik ei ole LS § 128 lg s 2 nimetatud ettekirjutust tähtaegselt - täitnud, on Maanteeametil õigus juhiluba kehtetuks tunnistada (LS 128 lg 3).

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleist või e toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e - -toimik.ee/).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on mootorsõiduki korduva S.Z toime pannud kuriteona joobeseisundis juhtimise lg 2 selles, et tema, olles varem karistatud KarS § 424 järgi, mis seisnes Tartu Maakohtu 06.02.2019. a otsusega mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, mille eest mõistetud karistus ei ole veel kustunud, juhtis taas 15.12.2018.a. kella 13:10 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas Raua tänava ja Metsküla tee ristis mootorsõidukit Volvo FH12, registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,07 mg/l kohta ning põhjustas lisaks liiklusõnnetuse.

Nimetatud tegevusega rikkus S.Z kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse §

69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi ning mõista karistuseks KarS § 74 lg

424 lg 2

6 kuud vangistust.

5 ja KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu 06.02.2019.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 9 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistusega ning mõista liitkarisuseks 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 03.05.2019.a. otsusega KarS § 329 järgi mõistetud rahaline karistus 80 päevamäära, s.o 1652 eurot jätta iseseisvale täitmisele. KrMS § 130 lg 41 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada S.Z kohtusaalis. Karistuse kandmise alguseks lugeda S.Z kinnipidamine alates 15.12.2019.a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks.

Põhjendused süüdimõistmises Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses. Taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides kokkuleppe menetluse sätteid ätestatud KrMS § ohus võib . Kokkuleppemenetluse alus on s -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS § -st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja me - netlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikat siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

P

õhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega. KarS § 424 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks s KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 810 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt s

179 lg-s 1 üüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on määrata süüdimõistetul sundraha suuruseks 405 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava S.Z kaitsja esinemise eest kohtueel 64,80 sel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi -le 1 - mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist r Kohus võib määrata, et iigi kanda. kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole - võrra (KrMS § 2565 lg 2). Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha poole võrra.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista kriminaalmenetluse S.Z-ilt

kuludena sundraha 405 eurot

64,80 eurot riigi kasuks. Arvestades ja riigi õigusabi tasu süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel

KrMS § 130 lg 41 alusel tuleb s kohese üüdistatav vahistada kohtuotsuse täitmise tagamiseks lt kohtusaalis. lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus KarS § 68 juures ühele eelvangistus . S.Z on kahtlustatavana kinni peetud päevale vastab üks vangistuspäev 15.12.2019, seega tuleb KarS § 68 lg 1 alusel karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 15.12.2019. KrMS § 130 lg 41 kohaselt kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik