1-06-13575/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-06-13575

M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON KarS § 76 lg 2 p 1 ja KarS § 76 lg 3, 4 alusel vabastada P.E talle

01.02.2007.a Harju Maakohtu kohtuotsustega liitkaristuseks mõistetud

vangistuse kandmisest tingimisi ennetähaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest.

Jõustunud määruse ärakirja saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale.

Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Ärakandmata karistust (kui määrus jõustub 09.03.2010.a ja P.E vabaneb vangistusest 09.03.2010.a, siis 2 aastat 7 kuud 26 päeva vangistust) ei pöörata P.E suhtes täielikult täitmisele, kui ta 2 aasta 7 kuu

26 päeva pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle KarS § 75 lg 1 ja KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8,9 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

• elab kohtu määratud alalises elukohas - xxx;

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.veebruar 2010.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-13575 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist 06.01.2010.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 05.01.2010.a kiri

kohtule ühes kinnipeetava isikliku

toimikuga materjalide edastamise kohta

süüdimõistetu P.E tingimisi

enne tähtaja lõppemist elektroonilise

valvega vangistusest vabastamise otsustamiseks Prokurör Evelin Merilaine Süüdimõistetu P.E

Kaitsja määratud korras asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood xxx

Margo №rmann

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks,

• ei tarvita alkoholi ja narkootikume,

• ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta,

• osaleb kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb selles osalemise kohustuslikuks;

• asub ametlikult tööle hiljemalt 1 kuu jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele,

• allub elektroonilisele valvele 5 kuu vältel (viie)

– elektroonilise valve tähtaeg

hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge (KarS § 75-1 lg 4);

• ilmub koos käesoleva määruse koopiaga Tallinna Vangla

kriminaalhooldusosakonda (Pärnu mnt 142, Tallinn; tel 663 7070, 6637051,

6637058) (Anna Fatejeva või mõne teise kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja määratud kriminaalhooldaja) juurde 3

(kolme) tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates.

KarS § 76 lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 2 aastat 7 kuud 26 päeva. KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja P.E vangistusest vabanemisest.

Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

Advokaadibüroo №rmann & Partnerid kasuks 732.- krooni advokaat Margo

№rmanni süüdimõistetu P.E kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest . (250+200+160=610+20%=610+122=732) Kaitsja taotles pooles ulatuses sõidukulu ja pooles ulatuses ajakulu väljamõistmist, kuna käesolevalt menetletav asi ei olnud tal ainuke, mille pärast tuli Viljandist Tartusse tulla.

KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista

P.E-lt riigituludesse menetluskuluna 732.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „P.E, 1-06-13575, menetluskulu“, või

- pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „P.E, 1-06-13575, menetluskulu“.

Kui menetluskulu ei ole tasutud määruse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse määrust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka määruse täitmisega kaasnevad kulud.

Määruse koopia edastada prokurörile, kaitsjale ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele ning allkirja vastu P.E-le. Jõustunud määrus edastada Tartu Vanglale.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD P.E on kriminaalkorras karistatud:

1. 18.01.2001.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega KrK § 250 lg 1 järgi 1 kuu arestiga; karistuse kandmiselt vabanes 16.02.2001.a pärast selle ärakandmist;

2. 22.04.2005.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 8 järgi 4 aasta vangistusega, millest koheselt ära kanda 10 kuud vangistust ja ülejäänud 3 aastat 2 kuud KarS § 74 alusel tingimisi 3 aasta 2 kuu katseajaga; 10 kuu vangistuse kandmiselt vabanes 03.02.2006.a;

3. 01.02.2007.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4,8, KarS § 201 lg 1, KarS § 199 lg 2 p 4 järgi KarS § 64 lg 1 järgi 3 aasta vangistusega, KarS § 68 lg 1, KarS § 65 lg 2 alusel 5 aasta 9 kuu 5 päeva vangistusega, karistuse kandmise alguseks 01.02.2007.a.

Käesolevaks ajaks on P.E 5 aastast 9 kuust ja 5 päevast vangistusest ära kandnud enam kui poole ja ta on andnud kirjaliku nõusoleku enda suhtes eletroonilise valve kohaldamiseks ning kinnitanud, et ennetähtaegselt vangistusest vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on see elukoht on sobilik elekroonilise valve kohaldamiseks ja seal elavad isikud on andnud nõusoleku enda elukohta elektroonilise valve seadme paigaldamiseks.

KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast ja isik nõustub tema suhtes teostatava elektroonilise valve kohaldamisega.

26.02.2010.a kohtuistungil kinnitas P.E soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 26.02.2010.a kohtuistungil ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri arvamuse, on seisukohal, et esinevad KarS § 76 lg 2 punktis 1 loetletud eeldused süüdimõistetu

P.E vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja lähtudes KarS § 76 lõikes 3 sätestatust on põhjendatud P.E vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

P.E toimepandud kuritegude asjaolud ei ole sellise raskusega, mis välistaksid tema suhtes vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise kohaldamise. Vangistuse ajal ei ole P.E distsiplinaarkorras karistatud, vangistuse ajal on läbinud programmid Convictuse 12 sammu, eluviisitreeningu, on osalenud grupiteraapias sõltlastele, loovteraapias ning toetava tegevusena

spordiprogrammis sõltlastele; läbi on viidud motiveeriv intervjuu, tundmaks ära probleeme ja oskust neid õigesti hinnata.

Eelmise aasta lõpust alates P.E vangistuses töötab – esmalt oli koristaja, praegu on tisler. Kinnipeetava iseloomustusse märgitu kohaselt ei olnud P.E võimlik varasemalt tööhõives osaleda töökohtade vähesuse tõttu.

Kuna P.E on vangistuse ajal oma käitumist muutnud ja teinud endast oleneva seaduskuulekale teele asumiseks - ei ole distsiplinaarrikkumisi toime pannud, on soovinud töötada ja võimaluse avanedes asus ka tööle, töötab ka käesoleval ajal, ning ta on osalenud ka talle vajalikes erinevates programmides, tema suhtumine kriminaalhooldusesse on positiivne ja ta on avaldanud soovi ja nõusolekut teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd ning alluda elektroonilisele valvele, siis on kohtu hinnangul põhjendatud ta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

P.E käitumisest vangistuse kandmise ajal nähtuvalt ei ole hetkel temast lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid nii kõrged, et ta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätta.

26.02.2010.a kohtuistungil kinnitas P.E , et ta soovib teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja täita KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused:

• ei tarvita alkoholi ja narkootikume,

• ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta,

• osaleb kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb selles osalemise kohustuslikuks;

• asub ametlikult tööle hiljemalt 1 kuu jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele,

• allub elektroonilisele valvele.

Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks on põhjendatud panna P.E-le katseajaks eelmärgitud kohustused ja kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet 5 kuu vältel.

P.E vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel koos elektroonilise valve kohaldamisega on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid. Heli Sillaots kohtunik