1-17-8356/44 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 16. detsember 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-17-8356 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Tiina Viru Kohtuasi

Viru Vangla materjalid S.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

S.L , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 06.08.2019 ja lõpp 16.03.2020. Kohtuasja

läbivaatamise aeg 11.12.2019, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Vabastada S.L tingimisi enne tähtaega temale Tartu Maakohtu 28.09.2017

otsusega mõistetud Tartu Maakohtu 31.05.2019 määrusega täitmisele pööratud ja

karistuse kandmisest katseajaga 6 (kuus) kuud ja määrata tema katseajaks Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku

järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud - kontrollnõudeid:

1) elukohas aadressil xxxx; elama kohtu määratud :

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada S.L-i trolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2 5 aluse suhtes käitumiskon ja l järgmised kohustus : ed

2

- mitte tarvitada alkoholi;

- registreerida end programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele.

S.L

vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Välja mõista S.L-ilt menetluskuluna riigituludesse 125,16 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Andres Veski

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr

EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank)

viitenumbriga 99917700064149, , 1-17-8356, selgitusse märkida: „S.L menetluskulu“.

Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahend Advokaadibüroo Sirje itest Must kasuks 125,16 20%) vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt eurot (sh käibemaks süüdimõistetu S.L-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 03.12.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

S.L on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 28.09.2017. a otsusega KarS § 121 lg 2 pde 2, 3 ja § 424 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti temale kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka 4 päeva, mil

S.L oli kahtlustatavana kinni peetud ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti talle 5 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 06.01.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9425 S.L-ile

mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu vangistuse võrra ja kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 10 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 69 lg 1 alusel asendati see vangistus 326 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat.

Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati S.L järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud -

kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p s 8 sätestatud kohustust osaleda - kriminaalhooldusam

etniku poolt ettenähtavas sotsiaalprogrammis. Tartu Maakohtu 31.05.2019 määrusega pöörati S.L-ile Tartu Maakohtu 28.09.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8356 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud ja 10 päeva vangistust täitmisele.

S.L on kriminaalkorras karistatud 2 korral, vanglas viibib isik esimest korda. Esimene kord on isikut karistatud kehalise v eine kuritegu on samuti äärkohtlemise eest lähisuhtes ja t

3

kehaline väärkohtlemine lähisuhtes, lisaks juhtis ta mootorsõidukit

alkoholijoobes olles. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Tulenevalt S.L-i ei ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi astamist ühes lisakohustustuste vab määramisega. Kohtuistung

S.L taotles

enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav selgitas, et elukoht kuulub endise abikaasa tütrele, seal elab eksabikaasa, kes on nõus tema sinna elama asumisega. Avaldas, et on raskelt haige, põeb vähki, esineb nõrkust ja tasakaaluhäireid, tahab vabaduses arstile minna, kuigi saab ka vanglas ravi. Eksabikaasa vastu pole kunagi vägivalda

tarvitanud, lahutuse põhjuseks oli alkohol, kuid nende omavahelised suhted on praegu taastatud. Lisas, et saab pensioni 340 eurot kuus ja arvas, et tulevad kahekesi majanduslikult

toime. Kinnitas, et alkoholi tarvitamise keeld on talle täitmiseks jõukohane, samuti lubas probleemideta täita kriminaalhoolduse nõudeid.

Prokurör Tiina Viru asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku

seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses ja iseloomustuses toodud

argumentidega ning ei toeta kinnipeetava vabastamist. Oma seisukohta ennetähtaegset prokurör põhjendanud pole.

Kaitsja Andres Veski avaldas, et madalate retsidiivsusriskide puhul jääb talle vangla seisukoht arusaamatuks. S.L-i puhul on tegemist esimese vangistusega ja see mõjub talle preventiivselt. Isikul on olemas motivatsioon ja nägemus alkoholi probleemist vabanemiseks ja seetõttu on otstarbekas isik vabastada alkoholi tarvitamise keeluga ning suunata ta vajadusel ravile.

Kohtumääruse põhjendused

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Käesoleva lahendi tegemise hetkeks on S.L ära kandnud 7 päevalisest -kuu ja 10- vangistusest 4 kuud ja 11

ja rohkem kui 4 kuud päeva ehk üle poole mõistetud karistusajast . Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud.

Vastavalt KarS § 76 lg ingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise 4 arvestab kohus t

otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski

vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal,

samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuula ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning nud ära süüdimõistetu

prokuröri seisukohaga leiab, et S.L-i saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses Kohus leiab, et S.L-ile seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi seekord

järgida.

S.L-i as: kehtivad distsiplinaarkaristused käitumine vanglas on olnud seaduskuulek puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr

4

3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud.

Vabanemise korral asub kinnipeetav elama oma endise abikaasa juurde, tegemist on

eksabikaasa tütrele kuuluva korteriga. Korteriomanik on jätnud ema otsustada, kas ta võtab S.L-i enda juurde elama või ei. Eksabikaasa sõnul soovib ta S.L-ile anda uue

võimaluse. Seega on S.L olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Positiivseks peab kohus asjaolu, et isik on vangistuses uhtlemisel on käitunud korralikult ja s

olnud viisakas. Karistusaja pikkusest tulenevalt ei ole talle koostatud individuaalset täitmiskava.

Kinnipeetav on pensionär, kuid saab soovi korral asuda tööle xxxx -is. Enne vangistust on AS isik töötanud ehitustel, suuremas osas ametlikult, kuid on teinud ka juhutöid. Tasumata nõudeid on kinnipeetaval üle 600 euro, kuid ta on arvamusel, et suudab need iseseisvalt ajapikku kõik

ära maksta. Stabiilseks sissetulekuks on pension, mis peaks tagama esmaste elukondlike vajaduste rahuldamise.

Kinnipeetavat on vabaduses ootamas endine abikaasa. Täiskasvanud tütardega ei suhtle.

Eksabikaasa on valmis S.L vabanemisel moraalselt toetama, materiaalselt on ta kinnipeetavat vanglas toetanud. Mõjutatavaks S.L ennast ei pea, kriminaalse taustaga sõpru-tuttavaid pole.

Negatiivsena saa on probleeme alkoholi tarvitamisega. b välja tuua, et S.L Peresuhted on luhtunud alkoholilembuse tõttu. Isik soovib alkoholi tarvitamist vähendada, kuid karsklaseks hakata ei luba. Seega alkoholi kuritarvitamisest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima. S.L-i suhtumine narkootikumidesse on aga positiivselt negatiivne.

Kinnipeetava hoiak enda suhtes on hea, kuritegelikke hoiakuid ning subkultuurset käitumist ei

esine, ametiisikutesse suhtub hästi ning on valmis nendega koostööd tegema. Ühiskonda

suhtub üldiselt hästi ja saab aru, miks on olemas reeglid. Kinnipeetav on aru saanud, et

kriminaalhooldusel olles tegi vea, kui ei täitnud kriminaalhoolduslikke nõudeid ja karistus pöörati täitmisele, kuid nüüd vanglasse sattuda enam ei taha. Tulevikueesmärgid reaalsed ja teostatavad

– töötamine kuivõrd tervis seda võimaldab.

Kohtu hinnangul on isiku vabastamist toetavad asjaolud (elukoha olemasol toetus, u, lähedase

distsiplinaarkaristuste, kriminaalsete hoiakute ja ohtlikkuse puudumine) kaalukamad vabastamist mittetoetavatest asjaoludest (uue kuriteo toimepanemise riskitegurina peamiselt alkohol) kohus, et S.L kuulub karistuse kandmisest vabastamisele ja seetõttu leiab tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustus e määramisega. t Kriminaalhooldaja poolne toetus on ilmselgelt l. Siinjuures aitab S.L-i oluline, abistamaks teda oma eesmärkide täitmise üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja

t -des 2 5 emale KarS § 75 lg 2 p ja märgitud kohustuste panemine. Kohustused on

möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võib suurendada alkoholi taaskordne kuritarvitamine.

Ka leiab kohus, et S.L-i tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Kinnipeetava

5

taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimistes on oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja vanglas lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. Katseaja

pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte

lühemana kui kuus kuud. kse süüdlane käesoleva seadustiku § Katseajaks allutata -s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.

Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine

ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära

kandmata jäänud karistuse osast loetakse S.L lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning

täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab S.L suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega.

/ lkirjastatud digitaalselt/ al

Anu Ammer Kohtunik