1-19-188/44 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

16. detsember 2019

Kohtuasja number

1-19-188

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Mati Kartau ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi

Hanno Eriku (isikukood 38601136519) vangistusest

tingimisi

enne

tähtaega

vabastamise

otsustamine

elektroonilise valve kohaldamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 29. novembri 2019. a

määrus

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Hanno Erik ja tema kaitsja vandeadvokaat

Rainer Objartel, määruskaebused

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Lõuna Ringkonnaprokuratuur, abiprokurör Lily Sandel

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 29. novembri 2019. a määrus muutmata ning Hanno Eriku ja

tema kaitsja määruskaebused rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Objartel&Partnerid Hanno Erikule määruskaebe-

menetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 117 (ükssada

seitseteist) eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 19 eurot 60 senti.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Hanno Erikult

Eesti Vabariigi kasuks välja 117 (ükssada seitseteist) eurot 60 senti. Menetluskulu

tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole.

Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks

täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse

läbiviimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2019. a otsusega tunnistati Hanno Erik süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks vangistuseks loeti

7 kuud 27 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 15. märtsi

2017. a otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa 1 aasta 11 kuu võrra ning liitkaristuseks

2(6)

H. Erikule mõisteti 2 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust. H. Eriku karistusaeg algas

3. detsembril 2018 ning lõpeb 30. juunil 2021.

2. 8. oktoobril 2019 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid H. Eriku tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla

ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud.

Vaidlustatud kohtumäärus

3. Tartu Maakohus jättis 29. novembri 2019. a määrusega H. Eriku vangistusest ennetähtaegselt

elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

4. Maakohus hindas positiivseks, et H. Erikul distsiplinaarkaristused puuduvad, ta on läbinud

sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osaleb programmis „Pere- ja paarisuhete vägivalla

vähendamine“, omandab puidupingitöölise eriala, tal on kindlad elu- ja töökoht ning lähedased

on valmis teda toetama.

5. Negatiivsena nimetas kohus, et H. Erikul on kaks kehtivat kriminaalkaristust kehalise

väärkohtlemise eest. Viimase otsusega karistati teda katseajal sooritatud kuriteo eest, kusjuures

kohtuotsuse sisust nähtuvalt ei olnud tegemist üheepisoodilise teoga, vaid H. Erik kasutas

füüsilist vägivalda oma elukaaslase vastu korduvalt. Korduvate vägivallategude toimepanemine

viitab H. Eriku kalduvusele vägivaldselt käituda. Sellise H. Eriku varasema käitumise valguses

tuleb suureks pidada ohtu, et ta võib uusi kuritegusid toime panna (vägivaldselt käituda) ka

edaspidi. H. Erik pani kuriteo toime katseajal, olles käitumiskontrollile allutatud. Seega

käitumiskontrollile allutamine ei täida H. Eriku puhul oma eesmärki – ei mõjuta teda kuritegude

toimepanemisest hoiduma.

6. Ka kalduvus alkoholi kuritarvitada suurendab uue kuriteo riski. Tartu Vangla koostatud

iseloomustuse kohaselt tarvitas H. Erik vabaduses alkoholi mitmeid kordi nädalas, vahel 3–4

päeva järjest. Kõik kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes. Süüdimõistetu kohtule esitatud

haigusloo epikriisist nähtub, et H. Erik pöördus kliinikusse 1. oktoobril 2018 mitmete

probleemidega, sh alkoholi tarvitamise probleemiga. H. Erikul diagnoositi alkoholisõltuvus,

episoodiline tarvitamine. Tartu Vangla koostatud iseloomustuses märgitu, süüdimõistetu enda

ütlused ja haigusloo epikriis kogumis tõendavad, et H. Erik on alkoholsõltlane. Pöördumine

psühhiaatriakeskusesse näitab H. Eriku soovi alkoholi tarvitamise probleemiga tegeleda ja

iseloomustab teda positiivselt, ent see ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Tartu

Maakohtu 29. jaanuari 2019. a otsusest nähtuvalt pani H. Erik uued kuriteod toime novembris

ja detsembris 2018.

7. H. Eriku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt rääkivad asjaolud

(distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammides osalemine, puidupingitöölise eriala

omandamine, kindla elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu veel üles selle

vastu rääkivaid asjaolusid. Arvestades H. Eriku varasemat käitumist, pole senine karistusaeg

piisav, tekitamaks veendumust, et vabaduses suudab süüdimõistetu alkoholist ja uute

kuritegude toimepanemisest hoiduda. Süüdimõistetu soov elada edaspidi õiguskuulekat on

kahtlemata kiiduväärt, kuid kohtul puudub kindlus, et varem korduvalt karistatud ja ka

vanglakaristust kandnud H. Erik on just nüüd teinud vajalikud järeldused.

8. Kuigi H. Erik on vangistuses osalenud kahes sotsiaalprogrammis, ei veennud see kohut, et

programmides osalemisega oleksid kõik süüdimõistetu isikust tulenevad riskid maandatud.

Süüdimõistetu kinnitusel on ta mitmes sotsiaalprogrammis osalenud ka varasemate vangistuste

kandmise ja kriminaalhoolduse ajal. Uute kuritegude toimepanemisega jätkamine annab alust

järelduseks, et ka sotsiaalprogrammid ei ole seni mõjutanud H. Erikut kuritegude

3(6)

toimepanemisest hoiduma. Kindel elukoht, alaealise poja olemasolu ning lähedaste toetus olid

H. Erikul ka varem, kuid need ei takistanud kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei

maanda ka elektrooniline valve uue kuriteo toimepanemise riski – elektroonilise järelevalve all

on H. Erikul võimalus alkoholi hankida, seda tarvitada ja panna toime uusi kuritegusid.

MÄÄRUSKAEBUSED

H. Eriku määruskaebus

9. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse H. Erik, kes palub kohtumääruse tühistada ja

end tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastada.

10. H. Erik märgib, et ta ei ole vanglas toime pannud ühtegi rikkumist ning 11. detsembril läbib ta

ka viimase programmi, mille vangla on talle määranud. Ta on teinud kõik endast oleneva,

tõestamaks kohtule, et on muutunud ja tahab edasi elada seaduskuulekalt, alkoholi tarvitamata

ja vägivalda kasutamata. Kohtule võib tunduda, justkui ta poleks varasematest karistustest

õppinud, kuid nii see pole. Ta on õppust võtnud ja teab, et tema kuritegudele pole õigustust. Ta

kahetseb eelnevat väga. Vaadates vanglas enda ümber ning nähes seda valu, vihkamist ja

enesehävitamist, teab ta, et see koht pole talle ning ta suudab olla ja ilmselt ongi parem paljudest

teda praegu ümbritsevatest inimestest. Ta ei taha vanglasse tagasi. Ta tahab elada enesele ja

oma lähedastele. Tal on vanemad, vend ja poeg. Poeg vajab tema tuge. Kõik tema ülejäänud

tutvused on hääbunud ja see on tore, sest nii saab ta alustada täiesti puhtalt lehelt. Ta on oma

elus paljust ilma jäänud. Mõni aeg enne vanglasse sattumist jäi ta ilma oma majast, mille tõttu

ta hakkaski jooma ning laskus nii madalale, et lõi enda elukaaslast. Nüüd on ta üle aasta kaine

olnud ning jõudnud arusaamisele, et nii enam edasi minna ei saa.

11. Kõik eeldused seaduskuulekaks eluks on tal olemas. Alkoholiprobleemiga soovib ta tegeleda

ka vabaduses, kus tahab liituda programmiga „Kainem ja tervem Eesti“. Kriminaalhooldaja

saaks kontrollida joobeseisundit. Kohtul on võimalik määrata talle vereproovid alkoholi

tuvastamiseks veres. Käitumiskontrolli ajaks on ta nõus võtma täiendava kohustuse teha omal

kulul alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks regulaarselt laboratoorset vereanalüüsi SYNLAB

Eesti OÜ-s. Tema arvates kaaluvad head asjad halva üles.

Kaitsja määruskaebus

12. Maakohtu määruse vaidlustas ka kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel. Kaitsja palub

kohtumääruse tühistada ja H. Eriku tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla

vabastada.

13. Kaitsja leiab, et kohtumäärus ei ole piisavalt motiveeritud, mis on kriminaalmenetlusõiguse

oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Maakohus pole kogumis hinnanud kõiki

asjaolusid, mis on toodud välja kinnipeetavat iseloomustavas materjalis, ega ka asjaolusid, mida

H. Erik ise kohtuistungil välja tõi. Maakohus on positiivsete asjaolude esinemist küll

sedastanud, kuid määruses puuduvad põhjendused, miks tuleb negatiivsetele asjaoludele

omistada suurem kaal kui positiivsetele asjaoludele. Sellega on jäetud andmata hinnang

olulistele asjaoludele, mis iseloomustavad kinnipeetavat positiivselt.

14. H. Erik selgitas maakohtu istungil, et ta on käesoleva karistuse kandmise ajal muutunud,

karistus on oma eesmärgi täitnud ning ta soovib hoiduda seadusevastasest käitumisest ja

alkoholi tarvitamisest. Vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogrammi “Eluviisitreening” ning see

pani teda mõistma esinevaid riskitegureid, mis tema käitumist on mõjutanud. Lisaks on hetkel

läbimisel

sotsiaalprogramm

“Pere

ja

paarisuhte

vägivalla

vähendamine”.

Vangla

iseloomustusest nähtub, et läbitud sotsiaalprogrammid on avaldanud kinnipeetavale taotletavat

4(6)

mõju ning tagasiside sotsiaalprogrammist on talle positiivne. Sotsiaalprogrammide positiivset

mõju oma väärtushinnangute kujunemisele kinnitab ka H. Erik.

15. Kinnipeetaval on püstitatud kinnipidamisasutuse väliseks eluks selged eesmärgid – kus ta elama

ja millega tegelema hakkab ning mida ta saavutada soovib. H. Erik teadvustab riskitegureid,

mis on toonud teda karistust kandma ja edaspidi järgib ta ühiskonnas kehtivaid reegleid. Tõuke

hoiakutes muutuste tegemiseks on andnud hirm kaotada kontakt lähedaste inimestega, eriti

alaealise pojaga, kelle käekäigu pärast kaitsealune muret tunneb. Materjalidest nähtuvalt

pöördus H. Erik 1. oktoobril 2018. a, st enne käesolevat vangistust ja enne vahistamist

vabatahtlikult Jaansoni Psühhiaatriakeskusesse, et saada abi seoses alkoholi liigtarvitamisega.

Seega nähtub, et isik ise teadvustas endale juba enne vahistamist, et tal tuleb probleemiga

tegeleda ning ta otsis abi. Ka on kinnipeetav valmis vabanedes astuma sotsiaalprogrammi

“Kainem ja tervem Eesti”, tegelema alkoholismivastase raviga ja osalema kriminaalhooldus-

ametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

16. KarS § 75 lg 4 kohaselt on võimalik süüdimõistetule seada kohustusi, mille ta võtab täitmiseks

vabatahtlikult. H. Erik on valmis käitumiskontrolli ajaks võtma endale täiendava kohustuse teha

oma kulul alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks regulaarselt laboratoorset vereanalüüsi

SYNLAB Eesti OÜ-s. Kuivõrd H. Eriku kuritegelik käitumine on seotud alkoholi

liigtarvitamisega, siis eelviidatud meede aitab kaasa tema õiguskuuleka käitumise tagamisele,

minimeerib uue kuriteo toimepanemise riski ja kinnitab H. Eriku motivatsiooni elada

seaduskuulekalt. Seega on süüdimõistetu püstitatud eesmärkide saavutamine reaalne, kuivõrd

tal oleks kriminaalhooldaja ning lähedaste tugi ja toetus ning ka motivatsioon elada

õiguskuulekalt ja alkoholivaba elu.

17. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada ka

tema käitumist karistuse kandmise ajal. H. Erikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Vangla

iseloomustab H. Eriku karistuse kandmise aega positiivselt. Tartu Maakohus on viidatud asjaolu

jätnud arvestamata. Ka on H. Erikul on kindel elu- ja töökoht. Töökoht võimaldab H. Erikul

tegeleda mõtestatud tegevusega, mis jätab vähem tegevusetut aega ja võimaldab teenida

ülalpidamist endale ja toetada ka alaealist poega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu

vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma,

kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või

menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse

kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli

2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)

19. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud

kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.

Vaidlustatud määrusest selguvalt on esimese astme kohus arvestanud kõiki süüdimõistetu

vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid kogumis ega ole ühelegi tegurile omistanud

ilmselgelt ebaõiget kaalu. Muu hulgas on maakohus tähelepanu pööranud H. Erikut positiivselt

iseloomustavatele andmestikule – tema heale käitumisele ja pingutustele vanglas,

vabanemisjärgsetele elutingimustele ning sõnades ja tegudes väljenduvale motivatsioonile

tegeleda alkoholiprobleemiga. Kohus on ka põhjendanud, miks süüdimõistetu varasem elukäik

ja tema isiku kohta käivad andmed kaaluvad üles tema osas ilmneva positiivse teabe ehk ei

võimalda uue kuriteo toimepanemise riski hinnata tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks

5(6)

piisavalt väikeseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhistustega täielikult ega

hakka neid siinkohal üle kordama.

20. Kaitsja määruskaebuse väited, et esimese astme kohus ei ole arvestanud H. Eriku

vangistusaegset käitumist, püüdlusi ja võimalusi vabaduses ning on jätnud põhistamiskohustuse

täitmata, on seega asjakohatud ja põhjendamatud. H. Erik enda kaebuses toonitab vangistuse

mõju temale, avaldab kahetsust senise elukäigu üle, lubab kuritegusid mitte enam toime panna

ning palub anda talle võimaluse vabaneda ning olla lähedastega. Ringkonnakohus ei pea

võimalikuks süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastada, vaatamata tema väljendatud kahetsusele

ja lubadustele. H. Erikut ei ole õiguskuulekusele mõjutanud korduvad karistused, sh varasem

vanglas viibimine, mistõttu pole kolleegium veendunud, et nüüdseks aasta kestnud vangistus

oleks talle olnud varasematest kardinaalselt tugevama mõjuga ning tema hoiakud ja käitumine

oleks muutunud. Mis puutub aga süüdimõistetu kinnitusse, mille kohaselt ta soovib olla toeks

oma lapsele, kes teda vajab, siis meenutab ringkonnakohus, et lapse eest hoolitsemise kohustus

teda kuritegusid toime panemast ei hoidnud. Seega ei ole alust arvata, et tegemist oleks

asjaoluga, mis aitaks H. Erikut jääda seaduskuulekaks.

21. Ka võimalus allutada süüdimõistetu vabastamisel elektroonilisele valvele, ei ole meede, mis

välistaks tema uued (vägivaldsed) kuriteod. Vägivallategude toimepanemine on võimalik ka

kodustes tingimustes. Samuti on H. Erik väljendanud kavatsust asuda tööle, s.o ta viibiks olulise

osa päevast ka väljaspool kodu.

22. Kaitsja ja H. Erik on toonitanud sedagi, et süüdimõistetu on valmis võtma endale kohustuse

teha regulaarselt laboratoorset vereanalüüsi SYNLAB Eesti OÜ-s. Kohtukolleegium möönab,

et vereanalüüsi tegemise kohustus loob täiendavad võimalused H. Eriku alkoholi liigtarvitamise

tuvastamiseks ja alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamise jälgimiseks. Samas ei ole aga

kindel, et kõnealune lisakohustus oleks süüdimõistetule distsiplineeriva toimega. Süüdimõistetu

on Tartu Maakohtu istungil 29. novembril 2019 ennetähtaegse vabastamise arutamisel ise

avaldanud, et tema alkoholiprobleemi seljatamiseks võimaldas vangla talle tegevusi ka eelmise

vangistuse ajal. Ta läbis toona sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“. Ka

kriminaalhoolduse ajal oli tal mingi programm, aga see jäi tänu joomisele pooleli

(KoTo, tl 35, 4. lõik). Ehk siis sotsiaalprogrammides omandatud teadmised ning vabaduses

programmis osalemine ei olnud küllaldased hoidmaks ära H. Eriku alkoholi tarvitamine.

Alkoholi tarvitanuna ja käitumiskontrolli tingimustes pani ta toime uue kuriteo – oma

elukaaslase korduva kehalise väärkohtlemise.

23. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 29. novembri 2019. a määruse muutmata ning H. Eriku ja

tema kaitsja määruskaebused rahuldamata.

24. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Objartel&Partnerid määruskaebemenetluses

H. Erikule osutatud riigi õigusabi eest tasu 148 eurot, millele lisandub käibemaks 29,60 eurot.

Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kaitsealusega Tartu Vanglas konsulteerimas käimisele

44 minutit, millele vastab riigi õigusabi tasu 40 eurot ning maakohtu määrusega tutvumiseks ja

määruskaebuse koostamiseks 120 minutit, millele vastav õigusabitasu on 108 eurot.

25. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri

26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et

kaitsja taotlus on põhjendatud vaid osaliselt. Arvestades esiteks seda, et tegemist on

vähemahuka ja õiguslikult lihtsa kohtuasjaga ning teiseks seda, et sama advokaat kaitses

H. Erikut ka juba esimese astme kohtu menetluses, olles seega määruskaebemenetluse ajaks

juhtumi asjaoludega igati kursis, loeb kolleegium maakohtu määrusega tutvumise ja

määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks 60 minutit, millele vastab riigi õigusabi tasu

6(6)

54 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega kokku tuleb määruskaebemenetluse eest makstava

riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 98 eurot, millele lisandub käibemaks 19 eurot 60 senti.

26. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb eelmises punktis nimetatud riigi õigusabi tasu

kui määruskaebemenetluse kulu H. Erikult riigi kasuks välja mõista.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv

Mati Kartau

Tiit Lõhmus