1-19-9605/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 03.12.2019 Tallinn

Kriminaalasja number 1-19-9605 (19231602950)

Kohtukoosseis kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Kohtuistungi tõlk Maive Aun Julia Zautina Kriminaalasi F.P süüdistuses Karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p

9 -

§ 25 lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Abiprokurör Paul Pikma Süüdistatav F.P Isikukood XXX; kodakondsus EV; emakeel vene keel; asukoht xxx; haridus kesk; töökoht puudub; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati: - Harju Maakohtu 08.05.2018 otsusega 1-18-

3905 KarS § 199 lg

2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 9 kuud mida lühimenetluses vähendati 6 kuuni. Karistus täidetud 05.11.2018. Väärteokorras karistatud 12-l korral Tõkend puudub. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud alates 01.12.2019 kell 20:50. Kaitsja Ahto Sirendi

RESOLUTSIOON Juhindudes - - 238, Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 256 1, § 256 5 lg 1 p 2, lg 2, § 233 – §

175 lg 1 p 4, 9 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313 kohus o t s u s t a s:

1. F.P - Süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi ja karistada va

ngistusega 9 (üheksa) kuud. 2. F.P-le F.P Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra.

peab ära kandma 6 (kuue) kuu pikkuse vangistuse. 3.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks 01.12.2019.a.

4. Kohaldada F.P suhtes

kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni tõkendit vahistamine. Vahistada F.P kohtusaalis.

5. F.P-lt KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista riigieelarve tuludesse menetluskulu sundraha 405,00 eurot ja kaitsjatasu kogusummas 459,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 38,25 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas, märkides selgitusena „F.P , 1-19-9605, menetluskulu“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised - nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 6.

Asitõendid: - CD-plaat videosalvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures-jätta kohtuotsuse jõustumisel asja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav 20.12.2019.a.

Kohtu selgitus: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse.

Esitatud süüdistus: F.P-d süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud varguseid, uuesti 01.12.2019 kella 16:17 paiku viibides x asuvas xkaupluses võttis müügisaalist võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt X X -le AS kuuluvat k

- 2 tk maksumusega 3,79 euro/tk kogumaksumusega aupa: „Leiger tume šokolaad 300 gr“ 7,58 eurot; „Tume metsapähtlitega šokolaad 300gr“ - 2 tk maksumusega 4,09 euro/tk kogumaksumusega 8,18 eurot; „Piret piimašokolaad 300gr“- 2 tk maksumusega 4,19 eurot/tk ko

- 3 tk maksumusega 4,19 eurot/tk gumaksumusega 8,38 eurot ja „Suur Tõll tume šokolaad 300gr“ kogumaksumusega 12,57 eurot, so kaupa kokku summas 36,71 eurot, millega möödus kassadest jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Peale turvaväravatest möödumist peeti süüdistatav kinni turvatöötaja poolt, seega jäi kuritegu tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Kaup tagastati rikkumatult kauplusele.

Samuti tema 21.11.2019 kella 12:17 paiku, viibides x asuvas x kaupluses võttis müügisaalist võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt le kuuluvad järgmised kaubad: X - AS

hambapasta Black- 8 tk maksumusega 4,99 eurot/tk kogumaksumusega 39,92 eurot; hambapasta Blacwood- 2 tk maksumusega 4,99 euro/tk kogumaksumusega 9,98 eurot; proteesifiksaator- 4 tk maksumusega 4,89 eurot/tk kogumaksumusega 19,56 eurot; 1 pakk Dobbel Immunity maksumusega 17,99 eurot ja 1 pakk Omega tablette maksumusega 17,99 eurot, so kaupa kokku summas 105,44 eurot, millega möödus kassadest jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Peale turvaväravatest möödumist peeti kinni turvatöötaja poolt, seega jäi kuritegu tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Kaup tagastati rikkumatult kauplusele. Seega F.P pani tahtlikult toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pannud süstemaatiliselt ehk KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. -

Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid:

- AS X X

avaldus nr 29 koos kinnipeetute üleandmise lehega;

- Tunnistaja X X

ülekuulamise protokoll; -

Õiend; -Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll; AS X

avaldus nr 47 koos õigusvastase teo toimepanemise aktiga; -Tunnistaja X X

ülekuulamise protokoll; -

Õiend; -

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll koos tõlkega;

- Väärteoprotokoll ja väärteomenetluse lõpetamise määrus; -

Karistusregistri väljatrükk; -

Kiirmenetluse otsuse väljatrükk;

- Kohtuotsus 1-18-3905;

- Kiirmenetluse protokoll; -

Kinnipeetava andmete päring.

Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on süüksarvatud teod tõendatud ning õigesti F.P-le kvalifitseeritud. Palub karistuse arvestada seda, et isikut on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud.

Prokurör taotles süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi ja F.P - karistamist vangistusega 9 kuud

. KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetava vangistuse vähendamist 1/3 võrra, s.o. F.P-l tuleb ära kanda 6

kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel palus lugeda karistuse kandmise alguseks 01.12.2019. Samuti välja mõista menetluskulud ja kui kaitsja taotleb,

siis ajatada nende tasumine võimalikult pika aja peale.

Süüdistatava seisukoht: On peaaegu terve aasta vabaduses olnud ja midagi ei ole juhtunud. Kui praegu vanglasse läheb, siis jäävad tal asjad seisma: sotsiaalprogrammid, tugiisik ja inimesed, kes teda aidata tahavad. Tänu tugiisikule on mingisugune motivatsioon ja tulemas on ka jalaoperatsioon. Palub karistuseks tingimisi vangistust.

Kaitsja seisukoht ja taotlus: M lubatavad. Arvestada, et tema kaitsealune ärkis, et süüdistus on põhjendatud ning kõik tõendid kahetseb tehtut. Inimesel pole kodu ja oma eluks püsimiseks peab vargile minema, on mingismõttes väljapääsmatus olukorras. Nõustub prokuröri poolt esitatud karistusliigiga, kuid palub mõista leebem karistus kui seda taotles p

rokurör.

Kohtu seisukoht:

KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

Kohus ära kuulanud poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et F.P süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS §

199 lg 2 p 9-

§ 25 lg 2 järgi.

21.11.2019 episood F.P on andnud 21.11.2019.a. episoodi kohta kahtlustatavana ütlusi (tlk 25-27), et läks 21.11.2019.a. x asuvasse Xisse, kus võttis musta leiva, 8 hambapastat, kaks proteesiliimi, 2 purki kalaõli ning pani est, ülejäänud kaubad varastas müügi need seljakotti. Kassas maksis ainult leiva e eesmärgil, kuna tal oli raha vaja.

AS Xi avalduse vastase teo toimepanemise aktist nr 47 (tlk. 15-16) st ning sinna juurde lisatud õigus nähtub, et x asuvast Xist pandi 21.11.2019 kella 12.17 ajal toime vargus. Varastati kauplusele kuuluvat järgmist kaupa: hambapasta Black- 8 tk maksumusega 4,99 eurot/tk kogumaksumusega 39,92 eurot; hambapasta Blacwood- 2 tk maksumusega 4,99 euro/tk kogumaksumusega 9,98 eurot; proteesifiksaator- 4 tk maksumusega 4,89 eurot/tk kogumaksumusega 19,56 eurot; 1 pakk Dobbel Immunity maksumusega 17,99 eurot ja 1 pakk Omega tablette maksumusega 17,99 eurot, so kaupa kokku summas 105,44 eurot. Varastatud kaup oli rikkumata ning tagastatud kauplusele. Tsiviilhagi puudub.

Videosalv ist (tlk 20- 21.11.2019 kella estise juurde lisatud õiendist ja fototabel 23) nähtub, kuidas

12.17 ajal toimub x asuvas Xis vargus,

s.o meesterahvas võtab leiava ning erinevaid hambapastad ja paneb need el liigub kassasse ning maksab leiva eest. korvis olevasse kotti. Seejär

Tunnistaja X X - ütlustega (tlk. 17 18) on tõendatud, et tema olles 21.11.2019 kella 12.13 ajal tööl xasuvas Xis, nägi, kuidas meesterahvas, tumedas jopes, sisenes kaupluse müügisaali ning võttis riiulist hambapasta Black (8tk), hambapasta Blacwood- 2 tk, proteesifiksaator- 4 tk, 1 pakk Dobbel Immunity ja 1 pakk Omega tablette ning pani endale seljakotti. Isik väljus kassades , jättes kauba eest t tasumata. Kaup oli rikkumata ja tagastatud kauplusele.

Kohus 21.11.2019 kuriteo episoodi asjaolude osas märgib, et tunnistaja ja süüdistatava ütlused riimuvad, vastuolusid ei ole. Esitatud tõenditest nähtuvalt üritas F.P varastada poest kaupa, kuid ta peeti kinni vahetult pärast kuriteo toime panemist käitumisest . F.P nähtub, et ta tegutses sihipäraselt, eesmärgiga varastada – ta sisenes kauplusesse, võttis kaubad ja peitis need kotti, et varastatu

hiljem maha müüa. Seega pani ta teo toime kavatsetult.

01.12.2014.a episood F.P on kohtueelses menetluses andnud 01.12.2019.a. episoodi kohta kahtlustatavana ütlusi (tlk 29-30) selle kohta, et ta varastas 01.12.2019 kella 16.17 ajal x tänaval asuvast X kauplusest kõik kahtlustuses kirjeldatud kaubad ning võttis ka väikese paki kohvi. Varastatud kaubad peitis ta kaasas olnud kotti ja maksis kassas pidasid ainult kohvi eest. Peale müügisaalist väljumist turvatöötajad ta kinni ja ta tagastas kaubad.

AS X avalduse ning sinna juurde lisatud kinnip (tlk. 15- eetute ülendmise aktist 16) nähtub, et 01.12.2019 kella 16.17 ajal peeti AS Xs kinni isik, kes oli varastanud kauplusele kuuluvat kaupa: Leiger tume šokolaad 300 gr“ 2 tk maksumusega 3,79 euro/tk kogumaksumusega 7,58 eurot; „Tume - metsapähtlitega šokolaad 300gr“ - 2 tk maksumusega 4,09 euro/tk kogumaksumusega 8,18 eurot; „Piret piimašokolaad 300gr“- 2 tk maksumusega 4,19 eurot/tk kogumaksumusega 8,38 eurot ja „Suur Tõll tume šokolaad 300gr“- 3 tk maksumusega 4,19 eurot/tk kogumaksumusega 12,57 eurot, so 44,99 euro väärtuses.

Tunnistaja X X (tlk 1-

x Xs, aadressi x. Talle ütlustega 2) on tõendatud, et ta oli 01.12.2019 tööl l helistas kella 16.17 ajal videooperaator, kes ütles, et tumedas jopes ja punase kootud mütsiga isik tuleb kinni pidada, sest see inimene varastab kauplusele kuuluvat kaupa. Kui isik väljus turvaväravatest, siis kinni. Kontrollimise käigus ta pidas kirjeldatud inimese nad tuvastasid, et meesterahvas oli võtnud šokolaad 300 gr“ „Tume metsapähtlitega šokolaad Leiger tumedat i

- 2 tk, 300gr“ „Piret piimašokolaad 300g „Suur Tõll tume šokolaad 300gr“

- 2 tk, r“- 2 tk,

- 3 tk. Varastatud kaup oli kogusummas 44,99 eurot, mis tagastati kauplusele.

Videosalvestise juurde lisatud õiendist ja fototabelist (tlk 7 9) nähtub, kuidas 01 - .12.2019 kella 16.17 ajal Xs tumeda jopega olev meesterahvas võtab kaupluse riiulist rohkelt erinevaid šokolaade, paneb need korvis olevasse kotti, liigub kassasse ja maksab ühe väikese asja eest. Turvamees peab isiku kinni.

Kahtlustavana kinnipidamise protokollist (tlk.11) nähtub, et 01.12.2019 kella 16.17 ajal Tallinas x peetakse kinni F.P (ik XXX).

Kohtu hinnangul tuleb F.P tema enda ku tahtluse astme tuvastamisel aluseks võtta i ka tunnistaja X X . F.P

ütlused üritas poest varastada kaupa, kuid ta peeti kinni vahetult pärast kuriteo toimepanemist. Kohus märgib, et asjas kogutud tõenditest, so tunnistaja X X ütlustest kui ka X AS avaldusest nähtub, et X Xile AS kuuluva varastatud kauba kogumaksumus, s.o 44,99 eurot, on nimetatud tõendites ekslik. Kuivõrd üheselt on tuvastamist leidnud asjaolu, et F.P varastas X kauplusest Leiger tumeda i

- 2 tk maksumusega 3,79 šokolaad 300 gr“ euro/tk kogumaksumusega 7,58 eurot; „Tume metsapähtlitega šokolaad 300gr“ da i

- 2 tk maksumusega 4,09 euro/tk kogumaksumusega 8,18 eurot; „Piret piimašokolaad 300gr“ i

- 2 tk maksumusega 4,19 eurot/tk kogumaksumusega 8,38 eurot ja „Suur Tõll tume šokolaad 300gr“ da i

- 3 tk maksumusega 4,19 eurot/tk kogumaksumusega 12,57 eurot, siis tuleb lugeda varastatud kauba koguväärtuseks süüdistusaktiks kajastatud summa, so 36,71 eurot.

Kohtu hinnangul pani F.P tsetult: F.P talle süüksarvata kuriteo toime kava

kaupluses konkreetset tegevuskava: pani suurema koguse tegevusest nähtub, et isik järgis šokolaadi korvis asuvasse kotti ja otsustas kassas maksta ühe asja eest. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et soov kassas kõikide müügisaalist kaasa võetud kaupade F.P-l oli eest tasuda.

Karistusseadustiku § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Tõendamist on leidnud asjaolu, et F.P poolt toime pandud KarS § 199 järgi kvalifitseeritud kuritegu (21.11.2019 ja 01.12.2019 episoodis) jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata seoses sellega, et ta peeti vahetult peale kuriteo toimepanemist kinni s.t F.P st süüks arvatud teod jäid katsestaadiumisse. Varali kahju kauplusele ei tekkinud.

Süstemaatiliseks varguseks loetakse vargust, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. Riigikohus oma 20 aprilli 2009 lahendis nr 3-1-1-87-08 punktis 10 on märkinud, et „süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - sissetuleku näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes KarS § 199 lg 2 p 9 järgi“.

Käesolevas kriminaalasjas olevate s.o karistusregistri õiendist (tlk. 32 nähtub, et materjalidest, -39) F.P-d on eelnevalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, viimati 08.05.2018 Harju Maakohtu otsusega.

Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et F.P inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi. -

F.P pani toime õigusvastased teod, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on F.P

näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga.

Karistus: Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üldja eriprev

entiivseid eesmärke.

RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40- -st 2 peab karistuse 04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut.

Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-52- 13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ettenähtud rahaline - karistus või kuni 5 aastane vangistus.

F.P-le on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus kahes varguse katse episoodis, kahju ei tekitatud.

Kohus ei tuvastanud asjas karistust kergendavat ja raskendavat asjaolu ning nendib, et F.P süü ei ole suur – varastatu väärtus ei olnud suur, teod jäid katsestaadiumisse ja kahju ei tekkinud. Samas tuleb karistuse mõistmisel vältimatult arvestada asjaoluga, et F.P on varem 7-l korral samalaadse kuriteo eest karistatud, väärteokorras on süüdistatavat KarS § 218 järgi karistatud 5-l korral.

Süüdistatav palus karistuseks mõista Esmalt märgib kohus, et F.P tingimisi vangistus.

ei ole isikuks kelle suhtes on võimalik kohaldada rahalist karistust. Rahaline karistus on välistatud, kuivõrd F.P ei tööta.

F.P suhtes on kergem karistus ka välistatud seetõttu, et varasemalt on teda samalaadse teo eest korduvalt karistatud ning mingisuguseid järeldusi ta sellest teinud ei ole. Seega ei täidaks töökoha olemasolu rahaline karistus isegi l oma

eesmärke.

Teisalt märgib kohus, et vähene süü ei taga tingimisi vangistuse koha Käesoleval hetkel ldamist. ei näe käesoleval hetkel tingimisi vangistuse kohaldamine tagaks kohus midagi, mis laseks arvata, et

süüdistatava puhul õiguskuuleka käitumise. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda ka seda, et tingimisi vangistuse kohaldamise oluliseks kriteeriumiks on kindla elukoha olemasolu, mida F.P-l ei ole. on saanud F.P-le elatusallikaks, Kuivõrd varguste toimepanemisest on kohaseks karistuseks üksnes reaalne vangistus. F.P-le mõistetud eelnevad karistused ei ole pannud teda uute kuritegude toimepanemisest loobuma ning viimati mõisteti talle karistuseks 6 kuu pikkune reaalne vangistus, siis ei ole käesoleval hetkel otstarbekas mõista isikule väiksemat kui 9 kuu pikkust vangistust, mida tuleb lühimenetluse sätteid arvestada vähendada 1/3 võrra.

Kohus leiab, et F.P suhtes tuleb kohaldada tõkendit vahistamine. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. KrMS § 130 lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka KrMS § 127 lg 1 sätestatut. rokurör leidis, et süüdistatavat ei ole P võimalik vabastada kohtuotsuse jõustumiseni. Süüdistatava varasem karistatus ja fakt, et ta jätkab varavastaste kuritegude toime panemist on kohtu arvates piisav väitmaks, et vabaduses viibides paneb F.P

keskmisest suurema tõenäosusega uuesti toime kuritegusid.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et F.P - tuleb süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 9 (üheksa) Vähendada F.P-le mõistetud kuud.

k

(kuue) kuu pikkuse vangistuse. aristust 1/3 võrra. F.P peab ära kandma 6 KarS §

68 lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks 01.12.2019.a. Kohaldada F.P suhtes kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni tõkendit vahistamine. Vahistada F.P kohtusaalis.

Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud.

KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 810,00 eurot.

KrMS § 2565

lg 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS §

179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kuivõrd F.P nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra.

F.P nud taotlusi 459,00 EUR riigi on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esita õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud.

Prokurör leidis, et F.P võib menetluskulud tasuda ositi. KrMS § 180 lg kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 sätte kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda.

Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Esmalt märgib kohus, et käesolevas asjas puudub nii osaline kui ka täies ulatuses menetluskulude riigi kanda jätmise alus. F.P selgitas kohtus, et tal oli kunagi invaliidsus, kuid arstid tunnistasid ta terveks. Süüdistatav on täisealine isik, kellel on võimalik alustada töötegemist kinnipidamisasutuses viibides.

Samas leiab kohus, et maksimaalne menetluskulude ajatamine. käesolevas asjas on põhjendatud Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust ning kinnipidamisasutuses töötasu suurust

, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud.

Eeltoodu alusel tuleb F.P-lt

mõista välja riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 405,00 eurot ja kaitsjatasu kogusummas 459,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena.

Asitõend: Süüdistusaktis märgitud asitõendiga seoses otsustab kohus alljärgnevat: - CD plaat videosalvestisega, mis asub ümbrikus kriminaalasja materjalide juures- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Nimetatud asitõendi säilitamine ei koorma arhiveeritavat kriminaaltoimikut olulisel määral, asitõendi hävitamisega kaasneb ressursikulu.

/allkirjastatud digitaalselt/