Legislator Case Law & Legislation
2-18-11210/31 AI generated

2-18-11210/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-18-11210/31
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Flinty OÜ (avaldaja, võlausaldaja) esitas 25.07.2018 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kuulutada välja CC (puudutatud isik, võlgnik) pankrot. Avalduse kohaselt oli avaldaja

Legislator headnote

AI generated

2-18-11210/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Avalduse kohaselt oli avaldaja

Keywords

AI generated
changed financial circumstances bank charges consumer credit revocation financial hardship capacity to incur bill liability cash settlement of balance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

16.12.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-11210

Kohtuasi

Flinty

OÜ

avaldus

CC

pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.10.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Flinty OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Flinty OÜ (registrikood 11202155),

seaduslik

esindaja

UU,

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Tarmo Pilv

Puudutatud isik CC (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Marko

Kaevando

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 03.10.2019 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Flinty OÜ (avaldaja, võlausaldaja) esitas 25.07.2018 Harju Maakohtule avalduse, milles

palus kuulutada välja CC (puudutatud isik, võlgnik) pankrot. Avalduse kohaselt oli avaldaja

nõue puudutatud isiku vastu koos viivisega 425 000 eurot. 04.10.2018 vähendas avaldaja

viivisenõuet põhivõla suuruseni (100 000 eurot).

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. 11.10.2018 teatas

puudutatud isik kohtule, et ta tasus menetluse lõpetamise eesmärgil avaldaja nõude

rahuldamiseks 200 000 eurot, mistõttu ei olnud alust nimetada puudutatud isikule ajutist

haldurit. Puudutatud isik palus jätta menetluskulud avaldaja kanda.

3. Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest kulud tekkisid seetõttu, et

puudutatud isik ei tunnistanud avaldaja nõuet ning puudutatud isik tasus menetluse ajal võla.

Seega oli avaldajal nõue võlgniku vastu ning pankrotiavalduse esitamine oli põhjendatud.

4. Maakohus jättis 23.11.2018 puudutatud isikule ajutise halduri nimetamata ja lõpetas

menetluse. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik vaidlustas

menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse menetluskulude jaotust

puudutavas osas ja tegi uue lahendi, millega jättis menetluskulud avaldaja kanda.

Ringkonnakohtu lahend jõustus 29.08.2019.

Maakohtu määrus

5. Maakohus määras 03.10.2019 kindlaks avaldaja poolt puudutatud isikule hüvitatavad

menetluskulud. Kohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude

hüvitise 2 389,5 eurot. Väljamõistetavalt menetluskulude hüvitiselt tuli tasuda ka viivist alates

määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud ulatuselt.

Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt kandis võlgnik menetluskulusid

2 931,59 eurot. Ta menetluskulud koosnesid riigilõivust 50 eurot, registripäringute kuludest

7 eurot ja õigusabikuludest 2 874,59 eurot (käibemaksuga).

Riigilõivu 50 euro tasumine oli tõendatud ja põhjendatud kulu. Tõendatud ja põhjendatud oli

ka registripäringute tegemise kulu 7 eurot. Need tuli vastaspoolelt välja mõista.

Lepinguline esindaja osutas puudutatud isikule käesoleva tsiviilasja raames õigusabi kokku

19,22 tundi, mis oli põhjendatud osaliselt:

1) esindaja ajakulu 18.09.2019, 19.09.2018, 23.09.2018, 24.09.2018 pankrotiavaldusele

vastuse koostamiseks oli põhjendatud osaliselt. Põhjendatud vastuse esitamisele

kulunud aeg oli 8 tundi, arvestades, et vastuse kirjalikule formuleerimisele kulus

5,5 tundi ning materjalide läbitöötamisele 2,5 tundi. 25.09.2018 istungi kestvust

arvestades oli lepingulise esindaja põhjendatud istungil osalemise ajakulu 56 minutit.

Põhjendamatu oli 25.09.2018 ajakulu 15 minutit kliendiga suhtlemiseks. 07.10.2018 ja

09.10.2018 esindaja ajakulu kokku 4 tundi 7 minutit 04.10.2018 vastuse koostamiseks

oli põhjendatud. 11.10.2018 ja 12.10.2018 esindaja ajakulu oli osaliselt põhjendatud.

Maksekorralduse esitamisele ja vastaspoole seisukohaga tutvumisele kulunud

põhjendatud aeg oli 0,5 tundi. Põhjendamatu oli aeg suhtluseks kliendi ja kohtuga

49 minutit. Seega osutas puudutatud isiku esindaja maakohtus põhjendatult kliendile

õigusabi 13 tunni 33 minutit ulatuses;

2) esindaja 03.12.2018, 06.12.2018 ja 07.12.2018 ajakulu määruskaebuse koostamiseks ja

edastamiseks kokku 3 tundi 17 minutit oli põhjendatud osaliselt. Võttes arvesse

määruskaebuse sisu ja asjaolu, et määruskaebus oli sisuliselt kolm lehekülge pikk

(sisuline osa), oli eespool loetletud kuupäevadel toimingute tegemise mõistlik ja

põhjendatud ajakulu 2 tundi. Kokku oli ringkonnakohtu menetluses põhjendatud

lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi.

Esindaja tunnitasu 150 eurot käibemaksuga oli vaidluse asjaolusid arvestades mõistlik ning

kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega kooskõlas.

Kokku oli põhjendatud puudutatud isiku menetluskulu 2 389,5 eurot (2 332,5+50+7).

Määruskaebus

6. Avaldaja palus maakohtu määrus osaliselt tühistada ja teha uus määrus, millega mõista

avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitis 300 eurot või vähendada

menetluskulude rahalist suurust vastavalt kohtu äranägemisele.

Puudutatud isiku kantud kuludest oli tegelikult vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja

toiming üksnes pankrotiavaldusele vastamine. Arvestades seda, et puudutatud isik lõpuks

tunnistas võlga ning tasus selle avaldajale ära, puudus igasugune vajadus puudutatud isiku

menetluskulude nimekirjas loetletud kulutuste kandmiseks. Puudutatud isik venitas oma

tegevusega põhjendamatult menetlust ning võlgnevuse tasus ta üksnes ohu tõtu, et tehakse

pankrotiavaldust rahuldav määrus.

Antud juhul piisanuks, kui puudutatud isik oleks peale materjalidega tutvumist esitanud

kohustusliku vastuse pankrotiavaldusele, milles oleks koheselt ka võlgnevust tunnistanud ja

kogu vaidlus oleks sellega piirdunud. Ülejäänud puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud

tekkisid puudutatud isiku enda käitumise tõttu, mille hüvitamist ei saanud nõuda avaldajalt.

Pankrotiavaldusele vastuse koostamisele koos materjalidega tutvumisega ei kuluks ajaliselt

rohkem kui kaks tundi, mis arvestades puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot

(koos käibemaksuga) oli kokku 300 eurot.

Edasine menetluse käik

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule tähtaja

määruskaebusele vastamiseks.

8. Puudutatud isik palus jätta määruskaebus rahuldamata. Maakohus ei ületanud puudutatud

isiku lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

kaalumispiire. Kõik kulud olid põhjendatud arvestades vaidlust avaldaja nõude suuruse üle.

Avaldaja oli nii 05.07.2018 pankrotihoiatuses kui 25.07.2018 pankrotiavalduses seisukohal, et

tema nõue puudutatud isiku vastu oli kokku 452 000 eurot. Alles 04.10.2018

menetlusdokumendis,

s.o

pärast

puudutatud

isiku

poolt

vastuväidete

esitamist

pankrotiavaldusele, nõustus avaldaja vähendama oma nõuet 200 000 euroni. Sellele vaatamata

ei esitanud ta maakohtule avaldust puudutatud isiku vastu esitatud pankrotiavaldusest

loobumiseks või selle tagasivõtmiseks. Pooltel oli jätkuvalt vaidlus, kas avaldajal oli

200 000 euro

suurune

nõue.

Menetluskulude

nimekiri

ei

olnud

fabritseeritud.

Määruskaebusmenetlus oli vajalik.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

10. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb

maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebusest nähtuvalt ei vaidlustatud maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis

avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitise kuni 300 eurot ja jättis välja

mõistmata menetluskulude hüvitise 542,09 euro ulatuses. Viidatud osas on maakohtu määrus

jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas.

Vaidlustatud osas on maakohtu määrus korrektne ja ringkonnakohus nõustub esimese astme

kohtu määruse põhjendustega, mistõttu TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt ei korda neid. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda

vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus

nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa

ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja

kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks

rohkem/vähem aega või oli kohtu hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu mõnevõrra

väiksem, kui oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud. Ringkonnakohus saab maakohtu

diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

Maakohus ei rikkunud diskretsioonipiire, kui hindas puudutatud isiku põhjendatud

menetluskulude suuruseks 2 389,5 eurot. Seejuures arvestas kohus õigesti tasutud riigilõivu,

tõendite kogumiseks tehtud maksete ning lepingulise esindaja põhjendatud kuludega nii

maakohtus kui ringkonnakohtus.

Siinkohal on oluline, et avaldaja avalduses esitatud esialgne nõue puudutatud isiku vastu oli

425 000 eurot, mida ta vähendas 200 000 euroni pärast puudutatud isiku kohtule esitatud

seisukohta, milles puudutatud isik esitas vastuväited avaldaja nõudele ja selle suurusele. Samuti

pidas kohus õigesti silmas asjaolu, et asjas korraldati üks istung, millel puudutatud isiku

esindaja osales ja puudutatud isik esitas esindaja vahendusel maakohtu määrusele eduka

määruskaebuse. Ebaõiglane oleks lugeda menetlusosalise kulud põhjendatuks vaid siis, kui ta

nõustub vastaspoole hagi või avaldusega ja ulatuses, mis on vajalik nõustuva kirjatöö

koostamiseks. Eelneva tõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.

TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing