2-19-18822/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Lüganuse vald Purtse küla Ranna korteriühistu hagi A. K. vastu korteri sundvõõrandamise nõudes, menetlusse võtmast. 2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Lüganuse vald Purtse küla Ranna korteriühistu esitas 01.12.2019 Viru Maakohtule hagi A. K. vastu korteri sundvõõrandamise nõudes. Hagis on märgitud kostja elukohaks xxx, xxx, xxx, Moskva linn, Venemaa Föderatsioon.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Kohtule ligipääsetavates andmebaasides ja politsei andmebaasides puuduvad andmed A. K. (sünd. 23.06.1960) elu-, asuvõi viibimiskoha ja kontaktandmete kohta. Kohus tuvastas 25.04.2012 sõlmitud korteriomandi müügilepingu alusel, et kostja on Venemaa Föderatsiooni kodanik ja tema elukoht on xxx, xxx, xxx, Moskva linn, Venemaa Föderatsioon.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Määruse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2019, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 2-19-18822 Kohtuasi Lüganuse vald Purtse küla Ranna korteriühistu hagi A. K. vastu korteri sundvõõrandamise nõudes Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja esindajad Hageja: Lüganuse vald Purtse küla Ranna korteriühistu, registrikood 80403396, asukoht Ranna Purtse küla Lüganuse vald Ida-Virumaa Hageja lepinguline esindaja: Kristjan Okas, European Legal Office OÜ, e-post xxx Kostja: A. K., sünd. 23.06.1960, elukoht xxx, xxx ,xxx, Moskva linn, Venemaa Föderatsioon

Edasikaebamise kord Määruskaebuse esitamine Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest

2(2) Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1). Kostja elukoht on Venemaa Föderatsioonis.

„Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades“ (õigusabilepingu) artikli 1 kohaselt, ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikel. Artikli 21 p 1 ja 2 kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht või kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Riigikohus on selgitanud, et kui kostja elab Venemaal, siis ei saa tema elukohaks lugeda Eestis asuvat ja vaidluse esemeks olevat korteriomandit (RKTKm 2- 16-19080 p 9). Kuna kostjal puudub Eesti Vabariigis elukoht, ei ole Eesti kohus pädev asja menetlema. Samuti puudub poolte kirjalik nõusolek asja lahendamiseks Eesti kohtus.

Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama (TsMS § 371 lg

1 p 1).

Kohus peab vajalikuks selgitada ka asjaolu seonduvalt tsiviilasjas nr 2-19-10044 tehtud määrusega. Viidatud määruses on asunud asja lahendanud kohtunik seisukohale, et hageja nõudele kohaldub õigusabilepingu artikkel 38, mitte artikkel 21. Käesolevat asja läbivaatav kohtunik selle seisukohaga ei nõustu ning leiab, et õigusabilepingu artikkel 38 on üksnes kohalduva õiguse määramise norm, mitte pädevusnorm. Kohtu pädevus käesoleval juhul tuleneb artiklist 21 ning kuna kostjal puudub Eesti Vabariigis elukoht ning puudub ka poolte kirjalik nõusolek asja lahendamiseks Eesti kohtus, siis ei ole Eesti kohtul pädevust asja menetlemiseks.

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab avaldaja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda.

Kohtumääruse jõustumisel on hagejal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits Kohtunik