2-18-11057/63 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2019,Tartu

Tsiviilasja number

2-18-11057

Tsiviilasi

J.A. (end S.) hagi M.S. vastu ühisvara jagamiseks

M.S. vastuhagi J.A. vastu ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. juuni 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.S. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

26. november 2019

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja/vastuhagis

hageja):

M.S.

(ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Ljudmila

Tamar

Vastustaja

(hageja/vastuhagis

kostja):

J.A.

(ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Jaanek Pahka

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 5. juuni 2019 otsus osas, milles maakohus määras sõiduauto

Volvo XC 90 väärtuseks 5775 eurot, televiisori LG väärtuseks 807 eurot, lauaarvuti

Lenovo väärtuseks 657 eurot, pesumasin-kuivati LG alghinnaks 350 eurot ja külmiku

Snaige alghinnaks 75 eurot ning milles maakohus mõistis J.A. lt M.S. kasuks välja 888,51

eurot.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata sõiduauto Volvo XC 90 väärtuseks

4600 eurot, televiisori LG väärtuseks 300 eurot, lauaarvuti Lenovo väärtuseks 350 eurot,

pesumasin-kuivati LG alghinnaks 300 eurot ja külmiku Snaige alghinnaks 50 eurot ning

mõista J.A. lt M.S. kasuks välja hüvitis 1883,35 eurot.

3. Muuta maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 2.4 Viasat AS vaatajakaardi üüri- ja

abonentlepingu rahalise kohustuse jäägi suuruse osas ning lugeda nimetatud kohustuse

õigeks suuruseks 112,26 eurot.

4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

5. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt.

5.1. Rahuldada J.A. hagi ja M.S. vastuhagi osaliselt.

5.2. Jagada J.A. ja M.S. abielu kestel soetatud ühisvara ja võetud ühised kohustused

selliselt, et:

5.2.1. J.A. omandisse jäävad sõiduauto Volkswagen Golf, registreerimismärk

XXXXXXXX, väärtusega 400 eurot; mobiiltelefon Apple iPhone 7 128GB (punane)

väärtusega 400 eurot; macbook air 13 8GB väärtusega 400 eurot ja espressomasin

Delonghi etam väärtusega 225 eurot ning Telia järelmaksuga müügilepingust nr

XXXXXXX tuleneva rahalise kohustuse jääk 28.09.2018 seisuga 397,22 eurot ja Telia

järelmaksuga müügilepingust nr XXXXXXX tuleneva rahalise kohustuse jääk seisuga

29.09.2018 693 eurot.

5.2.2. M.S. omandisse jäävad sõiduauto Volvo XC 90 väärtusega 4600 eurot, mobiiltelefon

Apple iPhone 7 32GB väärtusega 400 eurot, lauaarvuti Lenovo, Ideacentre 710-25SH,

väärtusega 350 eurot ja televiisor LG 60UH7707.AEE, väärtusega 300 eurot ning Bigbank

AS-ga sõlmitud lepingust nr XXXXXXXXXXX tulenev laenukohustus seisuga 28.09.2018

summas 8410 eurot, Telia järelmaksu müügilepingust nr XXXXXXX tuleneva rahalise

kohustuse jääk seisuga 28.09.2018 summas 109,66 eurot, Viasat AS vaatajakaardi üüri-

ja abonenetlepingust tuleneva rahalise kohustuse jääk 112,26 eurot ning võlgnevus A.U.

ees 450 eurot.

5.3. Välja mõista J.A. hüvitisena M.S. kasuks 1883,35 eurot.

5.4. Poolte ühisvarasse kuuluvad pesumasin-kuivati LG väärtusega 400 eurot ja külmik

Snaige väärtusega 100 eurot müüa avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu ning

määrata pesumasin-kuivati alghinnaks 300 eurot ja külmik Snaige alghinnaks 50 eurot

ning saadud raha (pärast müügi korraldamise kulude mahaarvamist) jagada poolte vahel

võrdsetes osades.

5.5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

7. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. J.A. (end S.) (edaspidi hageja) esitas 22.07.2018 maakohtule hagi M.S. (edaspidi kostja)

vastu ühisvara jagamiseks.

Poolte abielu sõlmiti XXXXXXXXX ja lahutati Viru Maakohtu 28.08.2018 otsusega

tsiviilasjas nr 2-18-4475. Kohtuotsus jõustus 29.09.2018.

Hageja lõplik nõue ühisvara jagamiseks on esitatud 08.05.2019 menetlusdokumendis. Selle

kohaselt tuleks kostjale jätta sõiduauto Volvo väärtusega 8400 eurot, sõiduauto Volkswagen

Golf väärtusega 400 eurot, Viasat AS TV vaatajakaart koos tehnikaga väärtusega 263,53 eurot,

kohustus Bigbank AS ees 8410 eurot, pesumasin-kuivati hinnaga 400 eurot ja külmik hinnaga

100 eurot. Tasaarvestuse tulemusena jääb kostjale 1500 eurot sõiduauto Audi A8 müügist.

Hagejale jätta espressomasin väärtusega 100 eurot ja sõiduauto Audi A8 müügist saadud rahast

1500 eurot (sellest nõudest hageja 15.05.2019 kohtuistungil loobus). Tasaarvestuse tulemusena

tuleb kostjal tasuda hagejale arvuti Lenovo eest 229,80 eurot, kahe telefoni eest 760,22 eurot ja

televiisori LG eest 959,36 eurot.

Kostja vastuhagis esitatud nõuete osas oli hageja muu hulgas seisukohal, et XXXXXXX OÜ-lt

saadud laenud ei kuulu ühisvara hulka. Hageja laenude võtmisest teadlik ei olnud ning ei ole

nende saamiseks soovi avaldanud ega nõusolekut andnud. Kostja sai oma tööandjalt

majandusraha tööülesannete täitmiseks. XXXXXXX OÜ raamatupidaja kinnitas, et antud kaks

laenu on firmasiseseks majandamiseks sõlmitud lepingud.

2. Kostja ei nõustunud hageja esitatud ühisvara koosseisu ja jagamisettepanekuga ning esitas

05.10.2018 kohtule vastuhagi.

29.04.2019 menetlusdokumendis palus kostja jätta hagejale järgmine vara: sõiduauto

Volkswagen Golf väärtusega 400 eurot, mobiiltelefon Apple iPhone 7 128 GB (punane)

väärtusega 400 eurot, nutikell Apple Watch väärtusega 200 eurot, nutikell Germain Forerunner

väärtusega 200 eurot, mobiiltelefon iPhone 7 32 GB (roosa) väärtusega 400 eurot, sülearvuti

MacBook Air väärtusega 400 eurot, pesumasin-kuivati väärtusega 400 eurot, külmik

väärtusega 100 eurot, espressomasin väärtusega 449,90 eurot ja televiisor Thomson väärtusega

200 eurot. Enamsaadud ühisvara arvelt mõista hagejalt välja hüvitis 1574,95 eurot.

Alternatiivselt müüa avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu pesumasin-kuivati

alghinnaga 300 eurot, külmik alghinnaga 50 eurot ja sõiduauto Volkswagen Golf alghinnaga

400 eurot ning saadud raha jagada poolte vahel võrdselt.

Kostja palus jätta hageja kanda järgmised rahalised kohustused: Telia järelmaksuga

müügilepingust nr XXXXXXX (2 mobiiltelefoni) tulenev kohustus 28.09.2018 seisuga

397,22 eurot ja Telia järelmaksuga müügilepingust nr XXXXXXXX (televiisor LG) tulenev

kohustus 28.09.2018 seisuga 693 eurot.

Kostjale jätta järgmine vara: sõiduauto Volvo väärtusega 4600 eurot, televiisor LG väärtusega

400 eurot ja mobiiltelefon iPhone 7 GB (must) väärtusega 400 eurot. Enamsaadud ühisvara

arvelt mõista kostjalt hageja kasuks välja 2700 eurot.

Jätta

kostja

kanda

järgmised

rahalised

kohustused:

Bigbank

AS

12.09.2016

järelmaksulepingust (Volvo) tulenev kohustus 28.09.2018 seisuga 8410 eurot, laenukohustus

A.U. ees 28.09.2018 seisuga 450 eurot, Telia järelmaksuga müügilepingust nr XXXXXXX

(pesumasin-kuivati) tulenev kohustus 28.09.2018 seisuga 109,66 eurot, Viasat vaatajakaardi

üüri- ja abonentlepingust tulenev kohustus 28.09.2018 seisuga 263,53 eurot ning

XXXXXXX OÜ 09.04.2017 ja 16.02.2018 laenulepingutest tulenev kohustus 28.09.2018

seisuga 15 250 eurot. Ühiskohustuste arvelt mõista hagejalt välja hüvitis 12 241,60 eurot.

Hageja nõue 3000 euro saamiseks jätta rahuldamata.

Tasaarvestada väljamõistetavad summad ja mõista hagejalt välja kostja kasuks 11 116,55 eurot.

Pooled täpsustasid oma seisukohti lõplikult 15.05.2019 kohtuistungil.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 5. juuni 2019 otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt ning jagas poolte

abielu kestel soetatud ühisvara ja võetud ühiskohustused.

Maakohus jättis J.A. omandisse:

- sõiduauto Volkswagen Golf (XXXXXXX) väärtusega 400 eurot;

- mobiiltelefon Apple iPhone 7 128 GB (punane) väärtusega 400 eurot;

- Macbook air 13 8 GB väärtusega 400 eurot;

- espressomasin Delonghi etam väärtusega 225 eurot ning

J.A. kanda järgmised kohustused:

- Telia järelmaksuga müügilepingust nr XXXXXXX (2 mobiiltelefoni) tulenev rahaline

kohustus 28.09.2018 seisuga 397,22 eurot;

- Telia järelmaksuga müügilepingust nr XXXXXXXX (televiisor LG) tulenev rahaline

kohustus 29.09.2018 seisuga 693 eurot.

Maakohus jättis M. S. omandisse:

- sõiduauto Volvo XC90 (XXXXXXX) väärtusega 5775 eurot;

- mobiiltelefon Apple iPhone 7 32 GB (must) väärtusega 400 eurot;

- lauaarvuti Lenovo Ideacentre 710-251SH väärtusega 657 eurot;

- televiisor LG 60UH7707.AEE väärtusega 807 eurot ning

M. S. kanda järgmised kohustused:

- Bigbank AS lepingust nr XXXXXXXXXXX tulenev laenukohustus 28.09.2018 seisuga

8410 eurot;

- Telia järelmaksuga müügilepingust nr XXXXXXX (pesumasin-kuivati) tulenev rahaline

kohustus 28.09.2018 seisuga 109,66 eurot;

- Viasat AS vaatajakaardi üüri- ja abonentlepingust tulenev rahaline kohustus 111,57 eurot;

- A.U. ees 450 eurot.

Maakohus mõistis J.A. välja M. S. kasuks hüvitise 888,51 eurot.

Poolte ühisvarasse kuuluvad pesumasin-kuivati LG väärtusega 400 eurot ja külmiku Snaige

väärtusega 100 eurot otsustas maakohus müüa avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu,

pesumasin-kuivati alghinnaga 350 eurot ja külmik alghinnaga 75 eurot, ning saadud raha

(pärast müügi korraldamise kulude maha arvamist) jagada poolte vahel võrdsetes osades.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt lõppes poolte abielu 29.09.2018 ja ühisvara koosseis tuleb

kindlaks teha abielu lahutamise (abielu lõppemise) aja seisuga.

Kohus leidis, et poolte abielu ajal soetatud ühisvara hulka jääb sõiduauto Volvo väärtusega

5775 eurot. Kohus nõustus, et hinnata tuleb konkreetse auto seisundit, mh selle väärtust

vähendada võivaid defekte ja väärtust suurendada võivaid asjaolusid. Portaalis www.auto24.ee

avaldatud samalaadsete autode müügipakkumiste väljatrükid või turuhinna päringud võivad

olla tõenditeks. Hageja esitatud turuhinna päringu järgi on sarnaste sõidukite keskmine väärtus

6950 eurot. Hageja väidetud hind 8400 eurot ei ole eluliselt usutav, kuna sõiduk soetati

8200 euroga ning pooled ei ole esile toonud, et seda oleks oluliselt parendatud. AS Agdeck

Auto hindamisaktis on märkused sõiduki seisukorra kohta, kuid ei ole sarnaste sõidukite

võrdlust. AS Agdeck-Auto on peamiselt Honda sõiduautode müügi ning Honda ja Citroen

sõidukite teeninduse ja remondiga tegelev ettevõte. Eeltoodut arvestades määras kohus sõiduki

väärtuse poolte esitatud väärtuste keskmisena, s.o 5775 eurot [(4600 + 6950) ÷ 2];

Samuti jäävad ühisvara hulka sõiduauto Volkswagen Golf väärtusega 400 eurot, mobiiltelefon

Apple iPhone 7 128 GB (punane) väärtusega 400 eurot, mobiiltelefon Apple iPhone 7 32 GB

(must) väärtusega 400 eurot ja lauaarvuti Lenovo väärtusega 657 eurot.

Hageja leidis, et arvuti väärtus on 914,90 eurot (ostuhind, oleks nõus ka 700 euroga). Kostja oli

seisukohal, et arvuti ei kuulu ühisvara hulka, kuna kingiti tema pojale jõuludeks. Hageja

sõnumivahetus ei tõenda selle konkreetse arvuti kuulumist kostja pojale. Kuivõrd pooled

usaldusväärseid tõendeid arvuti väärtuse kohta ei esitanud, arvestas kohus arvuti hinnaks poolte

pakutud väärtuste keskmise, s.o 657 eurot [(914,90 + 400) ÷2].

Poolte ühisvarasse kuuluvad ka Macbook air väärtusega 400 eurot, espressomasin väärtusega

225 eurot ja televiisor LG väärtusega 807 eurot.

Kostja leidis, et televiisori väärtus võib olla 400 eurot. Hageja leidis, et turuhind on

1215,80 eurot (ostuhind). Kuna pooled turuväärtuse kohta tõendeid ei esitanud, arvestas kohus

televiisori väärtuseks poolte pakutud väärtuste keskmise, s.o 807 eurot [(1215,80 + 400) ÷ 2].

Ühisvara on kokku 9064 euro väärtuses, sellest kummagi abikaasa osa 4532 eurot (9064 ÷ 2).

Kostjale jääb vara 7639 euro väärtuses, sh sõiduauto Volvo (5775 eurot), mobiiltelefon Apple

iPhone 7 32 GB (must) (400 eurot), lauaarvuti Lenovo (657 eurot) ja televiisor LG (807 eurot).

Hagejale jääb vara 1425 euro väärtuses, sh sõiduauto Volkswagen Golf (400 eurot),

mobiiltelefon Apple iPhone 7 128 GB (punane) (400 eurot), Macbook air (400 eurot) ja

espressomasin (225 eurot). Kostjale jääb vara rohkem 3107 euro väärtuses (7639 – 4532), seega

tuleks tal tasuda hagejale hüvitist enamsaadud vara arvel 3107 eurot.

Abielu lõppemise seisuga on pooltel kanda järgmised ühiskohustused:

- Bigbank AS järelmaksulepingust tulenev laenukohustus Volvo soetamiseks 28.09.2018

seisuga 8410 eurot, mis jääb kostja kanda;

- Telia järelmaksuga müügilepingust nr XXXXXXX (2 mobiiltelefoni) tulenev rahaline

kohustus 28.09.2018 seisuga 397,22 eurot, mis jääb hageja kanda;

- Telia järelmaksuga müügilepingust nr XXXXXXXX (televiisor LG) tulenev rahaline

kohustus 29.09.2018 seisuga 693 eurot, mis jääb hageja kanda;

- Telia järelmaksuga müügilepingust nr XXXXXXX (pesumasin-kuivati) tulenev rahaline

kohustus 28.09.2018 seisuga 109,66 eurot, mis jääb kostja kanda;

- Viasat AS vaatajakaardi üüri- ja abonentlepingust tulenev rahaline kohustus 111,57 eurot

kostja kanda.

Pärast abielu lahutamist on kostja tasunud TV Play Baltics AS-le 111,57 eurot. Akti järgi on

Viasat kliendile väljastanud kaubad väärtuses 304,99 eurot, kuid kostja ei ole esitanud lepingut

ega maksegraafikut, mis tõendaks kohustuse suurust abielu lahutamise seisuga;

- A.U. ees 450 eurot, mis jääb kostja kanda.

Kohustusi on 10 171,45 eurot, sellest kummagi abikaasa osa 5085,72 eurot (10 171,45 ÷ 2).

Kostja kanda jääb kohustusi 9081,23 eurot, sh Bigbank AS ees 8410 eurot, Telia ees

(pesumasin-kuivati) 109,66 eurot, Viasat AS ees 111,57 eurot ja A.U. ees 450 eurot.

Hageja kanda jääb kohustusi 1090,22 eurot, sh Telia järelmaksuga müügilepingust

nr XXXXXXX (2 mobiiltelefoni) tulenev kohustus 397,22 eurot ja Telia järelmaksuga

müügilepingust nr XXXXXXXX (televiisor LG) tulenev kohustus 693 eurot.

Kuivõrd kostja kanda jääb kohustusi 3995,51 eurot (9081,23 – 5085,72) rohkem kui kummagi

abikaasa osa ühiskohustustest, tuleks hagejal maksta hüvitist 3995,51 eurot.

Tasaarvestuse tulemusel tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitist 888,51 eurot (3995,51 – 3107).

Vaidlust ei ole selles, et pesumasin-kuivati ja külmik kuuluvad ühisvara hulka ning et

pesumasin-kuivati väärtus on 400 eurot ja külmikul 100 eurot. Kuna kumbki pool nimetatud

vara ei soovi, tuleb need müüa avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada poolte vahel.

Kostja on esitanud XXXXXXX OÜ-ga sõlmitud laenulepingud, mille kohaselt on tööandja

andnud talle laenu 09.04.2017 lepingu alusel 14 000 eurot ja 16.02.2018 lepingu alusel

1250 eurot. Kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et tööandjalt abielu kestel saadud

maksetest selgitusega „majanduskulu“ tuleneks abikaasadele ühiskohustus või et makseid saaks

käsitleda pere huvides või pere igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtud tehingutena

perekonnaseaduse (PKS) § 18 lg 1 mõttes. Kostja pangakonto väljavõtetest tavapärast

laenuülekannet lepingu sõlmimise järgselt ei nähtu. Laenulepingute p-st 3 tuleneb, et leping

jõustub pärast laenusumma väljamaksmist sularahas. Tagasimakseid tehtud ei ole, kuigi

maksegraafik on esitatud. Hageja on esitanud XXXXXXX OÜ raamatupidaja e-kirja, milles

selgitatakse, et laenulepingud on sõlmitud tööga seotud majanduskuludeks.

Kostja väited majanduskulu maksete osas on vastuolulised. Esmalt väitis kostja, et maksed olid

kulu, mida sai võtta, et üldse elada sai. Raha kasutati elamiskuludeks ja maksude tasumiseks,

s.o perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Ettevõttest saadud maksed olid ette nähtud

selleks, et osta XXXXXXX OÜ-le jooksvalt asju. Tööandja ei andud talle laenu, vaid andis

raha. XXXXXXX OÜ ei saa aastaaruandes näidata, et töötaja käes on ettevõtte raha, seetõttu

vormistati laenuna. Kostja esindaja on märkinud, et sarnased maksed on ettevõtetes käsitletavad

mh töötasuna. Kostja selgitas, et kõik majanduskuludeks laekunud summad ei ole arvestatud

laenuna, sest nende kulutuste kohta on esitatud kuludokumendid. Suurem laen 14 000 eurot

kajastub ka XXXXXXX OÜ 2017. a majandusaasta aruandes.

Laenu vastu räägib ka asjaolu, et majanduskulu ülekandeid (kokku ca 15 000 eurot) tehti kostja

kontole pidevalt. Ei ole eluliselt usutav, et ühtegi tagasimakset tegemata annab tööandja

töötajale järjepidevalt (aastatel 2016–2018) laenu, suurendades töötaja kohustust tööandja ees.

Kohus oli seisukohal, et juhul kui kostja kasutas tööandjalt saadud vahendeid nii tööülesannete

täitmiseks kui ka oma vajadusteks, ei tulene sellest solidaarkohustust abikaasale. Maksed

võivad olla käsitletavad töötasu osana. 540 eurot tootmisjuhi töötasuna ei ole usutav. Iseenesest

on õige, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 2 tulenevalt võivad pooled mis tahes võlasuhte,

mille sisuks on rahasumma üleandmine, kujundada ümber laenuks. Arvestades töötaja ja

tööandja käitumist, võib väidetavatel laenutehingutel olla näilik iseloom.

Kohus ei nõustunud, et hageja on laenukohustust ühisvara osana tunnistanud 20.11.2017

SMS-sõnumis. Sõnumivahetusest ei nähtu hageja selget nõustumist konkreetse kohustusega.

Pooled vaidlevad ka selle üle, kas televiisor Thomson (valge) väärtusega 200 eurot kuulub

ühisvara hulka. 15.05.2019 kohtuistungil märkis hageja, et televiisor oli kooselu ajal majas

olemas, kuid ei kuulu ühisvara hulka. PKS § 27 lg 6 kohaselt loetakse varaese abikaasade

ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka.

Eeltoodu ei võta aga kostjalt kohustust oma väiteid tõendada. Foto tõendab, et valge televiisor

Thomson oli poolte elukohas, kuid ei tõenda selle kuuluvust ühis- või lahusvara hulka. Kostja

ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millal televiisor soetati.

Kuna 15.05.2019 kohtuistungil hageja loobus sõiduauto Audi A8 müügist saadud vahendite

jagamisest, ei lugenud kohus neid vahendeid ühisvara hulka. Kahe nutikella (kumbki

väärtusega 200 eurot) ja mobiiltelefoni iPhone7 32 GB (roosa) (väärtusega 400 eurot) osas

leppisid pooled kokku, et nutikellad jäävad hagejale ja telefon kostjale ning neid ei jagata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. M.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 5. juuni 2019 otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi ja vastuhagi osaliselt ning:

Jätta J.A. järgmine ühisvara: sõiduauto Volkswagen Golf väärtusega 400 eurot; mobiiltelefon

Apple iPhone 7 128 GB (punane) väärtusega 400 eurot; sülearvuti Macbook Air väärtusega

400 eurot; espressomasin väärtusega 225 eurot; televiisor Thomson (valge) väärtusega

200 eurot.

Määrata J.A. poolt enamsaadud ühisvara arvel M.S. hüvitatavaks summaks 812,50 eurot (1625

÷ 2) ja välja mõista J.A. M.S. kasuks 812,50 eurot.

Jätta J.A. kanda järgmised varalised kohustused: Telia järelmaksuga müügilepingust

nr XXXXXXX (2 mobiiltelefoni) tulenev rahaline kohustus 28.09.2018 seisuga 397,22 eurot;

Telia järelmaksuga müügilepingust nr XXXXXXXX (televiisor LG) tulenev rahaline kohustus

28.09.2018 seisuga 693 eurot.

Jätta M.S. järgmine ühisvara: sõiduauto Volvo väärtusega 4600 eurot; televiisor LG väärtusega

300 eurot; mobiiltelefon iPhone 7 32 GB (must) väärtusega 400 eurot.

Määrata M.S. poolt enamsaadud ühisvara arvel J.A. hüvitatavaks summaks 2650 eurot (5300 ÷

2) ja välja mõista M.S. J.A. kasuks 2650 eurot.

Jätta M.S. kanda järgmised varalised kohustused: Bigbank AS 12.09.2016 järelmaksulepingust

nr XXXXXXXXXXX (sõiduauto Volvo) tulenev rahaline kohustus 28.09.2018 seisuga

8410 eurot; laenukohustus A.U. ees 28.09.2018 seisuga 450 eurot; Telia järelmaksuga

müügilepingust nr XXXXXXX (pesumasin-kuivati) tulenev rahaline kohustus 28.09.2018

seisuga 109,66 eurot; Viasat AS vaatajakaardi üüri- ja abonementlepingust tulenev rahaline

kohustus 28.09.2018 seisuga 263,53 eurot; XXXXXXX OÜ 09.04.2017 ja 16.02.2018

laenulepingutest tulenev rahaline kohustus 28.09.2018 seisuga 15 250 eurot.

Määrata M.S. kanda jäävate enamsaadud ühisvaral lasuvate varaliste kohustuste arvel M.S. J.A.

poolt hüvitatavaks summaks 4616,60 eurot ja välja mõista J.A. M.S. kasuks 12 241,60 eurot

(4616,60 + 7625).

Müüa pesumasin-kuivati ja külmik avalikul enampakkumisel kohtutäituri abil alghinnaga

vastavalt 300 eurot ja 50 eurot ning müügist saadud raha jagada poolte vahel võrdselt.

Tasaarvestada väljamõistetavad summad ja mõista J.A. välja M.S. kasuks 10 404,10 eurot

(12 241,60 – 1837,50).

Menetluskulud palub apellant jätta poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) tuleb vastustaja ainuomandisse jätta televiisor Thomson väärtusega 200 eurot ja mõista

vastustajalt välja hüvitis 100 eurot. Apellant on esitanud foto televiisorist Thomson, mis asus

poolte elukohas. PKS § 27 lg 6 järgi pidi vastustaja tõendama, et televiisor oli soetatud enne

abielu, mida ta ei teinud, samuti ei ole vastustaja tõendanud, et televiisor ei ole tema valduses;

2) tuleb Telia järelmaksuga müügilepingutest nr XXXXXXX ja XXXXXXXX tulenevad

kohustused 397,22 eurot ja 693 eurot jätta täies ulatuses vastustaja kanda. Vastustaja ei ole

tõendanud, et ta täidab/täitis lepingutest tulenevad kohustused pärast abielu lahutamist.

Apellandil on kahtlus, et lepingud täideti abielu ajal. Vastustaja pangakonto väljavõtetelt

nähtuvad ülekanded Teliale, kuid nendest ei ole võimalik välja lugeda, et seal on vaidlusaluste

lepingute järgsed summad;

3) ei saa nõustuda apellandile jäetud esemete väärtustega ja ühisvara hulka mitte kuuluva

lauaarvuti jätmisega apellandile. Kohus ei ole hinnanud tõendeid erapooletult ning on rikkunud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lõikeid 3 ja 4.

Sõiduauto Volvo väärtuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda hindamisaktist, mille järgi on

sõiduki väärtus 4600 eurot. AS Agdeck Auto tegeleb kasutatud autode müügiga, st on pädev

turuhinda määrama. Sõiduki väärtust võib määrata müügikuulutuste abil olukorras, kus sõiduk

ei ole poolte valduses, et seda saaks hinnata. Müügikuulutused on sõiduki omaniku pakkumised

asja ostmiseks. Auto24.ee päringust ei nähtu ka, kas hinnad on koos käibemaksuga või ilma.

Kohus asus ise sõiduki väärtust otsima, mitte ei hinnanud tõendeid.

Televiisori LG väärtuse tuvastamisel võttis kohus arvesse soetamissumma 1215,80 eurot, mis

järelmaksulepingu kohaselt sisaldas lepingutasu ja käibemaksu. Televiisor maksis 999,92 eurot

ning soetati 2 aastat tagasi, reeglina hind „kukub“ poole võrra. Kohus pidanuks tegema

ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid või aktsepteerima apellandi nimetatud hinda 400 eurot.

Apellant esitab müügikuulutuse, mille järgi sarnase televiisori väärtus on 300 eurot.

Lauaarvuti on poolte poolt kingitud apellandi pojale. Kirjavahetuses apellandi pojaga nimetab

vastustaja arvutit, „mis jõuludeks said“. Kohus liitis lauaarvuti järelmaksulepingu järgse

soetamisväärtuse 914,90 eurot (sh lepingutasu ja käibemaks; kuigi vastustaja oli kohtuistungil

nõus 700 euroga) apellandi nimetatud väärtusele (400 eurot) ja leidis keskmise. Seega asus

kohus ise kujundama eseme väärtust, selle asemel, et hinnata tõendeid või juhtida poolte

tähelepanu täiendavate tõendite esitamise vajadusele. Täna on lauaarvuti väärtus 350 eurot;

4) on kohustuse jääk Viasat AS ees 263,53 eurot. 29.04.2019 seisukohas on summa lahti

kirjutatud ja lisatud tõendid. Vastustaja summale vastu ei vaielnud. Apellant esitab ka lepingu;

5) kuuluvad ühisvara hulka laenukohustused XXXXXXX OÜ ees kokku 15 250 eurot, mis

tuleb jagada võrdselt. Kohus jagas tõendamiskoormuse ebaõigesti. Apellant on tõendanud ühise

laenukohustuse tekkimise ja vastustaja pidi tõendama, et kohustust ei eksisteeri. Laenulepingud

on sõlmitud abielu ajal. Makstud majanduskulu vormistati laenulepinguna VÕS § 396 lg 2

mõttes. Vaidlust ei olnud selles, et laenusummad koosnesid apellandile makstud ja tagastamata

majanduskuludest. Apellandi kontole laekunud majanduskulu kasutati ühiselt pere igapäevaste

vajaduste rahuldamiseks. Eluliselt usutav ei ole vastustaja väide, et ta ei olnud teadlik, millistest

vahenditest ta ülekandeid tegi. Tööandja ülekannete selgitustest oli näha, mis rahaga tegemist

oli. 20.11.2017 kirjavahetusest nähtuvalt vastustaja teadis, et pere elas mh majanduskuludest,

ja vastustaja tunnistab, et majanduskulu võlg on ühine. Kohus nimetatud tõendit kohtuistungil

ei uurinud. Kohus on rajanud otsuse vastustaja paljasõnalistele väidetele.

Otsus on vastuoluline. Kohus leiab, et laenulepingutest tulenev kohustus on apellandi oma,

st tegemist on kehtivate lepingutega, teisalt lepingud on näilikud ja tühised ning lisaks võivad

majanduskulu maksed olla käsitletavad töötasu osana. 09.04.2017 laen kajastub XXXXXXX

OÜ 2017. a aruandes. 2016. a juulist detsembrini oli apellandi töötasu 535,28 eurot (neto) kuus,

sest turbatootmises olid majanduslikud raskused ja oli suusõnaline kokkulepe osalisele

töökoormusele. Alates 2017. a aprillist oli töötasu oluliselt suurem – 1428 eurot neto, samas

suurusjärgus ka 2018. aastal, kuid majanduskulu kanti jätkuvalt igakuiselt üle;

6) on kohus ebaõigesti määranud müüdavate esemete alghinnad. Apellant pakkus pesumasin-

kuivati alghinnaks 300 eurot ja külmiku alghinnaks 50 eurot. Vastustaja vastu ei vaielnud.

Alghinna määramine on otsuse täitmise korra kindlaksmääramine, mis toimub poole taotlusel;

7) tuleb vastustajalt mõista apellandi kasuks välja hüvitis 10 354,10 eurot (mitte 888,51 eurot):

- kogu ühisvara 6925 eurot (1625 + 5300), kummagi poole osa 3462,50 eurot, vastustajale jääb

esemeid 1625 euro väärtuses, apellandilt tuleb välja mõista 1837,50 eurot;

- kogu kohustuste maht ilma XXXXXXX OÜ laenuta 10 323,41 eurot (vastustaja

1090,22 eurot, apellant 9233,19 eurot), millest vastustaja osa on 5706,82 eurot (1090,22 +

½ osa apellandi kohustustest, s.o 4616,60 eurot), vastustajalt tuleb välja mõista 4616,60 eurot;

- tasaarvestuse tulemusena tuleb vastustajalt välja mõista 2779,10 eurot (4616,60 – 1837,50);

- lisandub XXXXXXX OÜ laenukohustus 15 250 eurot, mis tuleb jagada pooleks, st mõista

vastustajalt välja 7625 eurot;

7) kuna maakohus on oluliselt rikkunud selgitamiskohustust, võtta asja juurde televiisori LG ja

lauaarvuti Lenovo müügikuulutused, Viasat AS leping, väljavõte vastustaja vihikust „Arved

2016/2017“ ning väljavõtted XXXXXXX OÜ 2017. a ja 2018. a majandusaasta aruannetest.

5. J.A.

vaidleb

apellatsioonkaebusele

vastu

ning

taotleb

selle

rahuldamata

ja

apellatsioonimenetluse menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) nimetas televiisori Thomson ühisvara koosseisu apellant. Seega apellant pidi tõendama, et

televiisor on soetatud abielu ajal ja kuulub ühisvara hulka. Apellant ei ole esitanud ühtegi

tõendit selle kohta, millal televiisor soetati;

2) jagas kohus Telia ees olevate kohustuste jäägi (397,22 eurot ja 693 eurot) õigesti. Kuna

vastustaja on asjakohased tõendid esitanud, oleks apellant pidanud tõendama vastupidist;

3) on Riigikohus selgitanud, et kui tellitakse ekspertiis asja väärtuse kindlaksmääramiseks,

tugineb ka asjatundja sarnastele tehingutele või vähemalt tehingukuulutustele. Seega määras

maakohus õigesti sõiduki väärtuse poolte esitatud väärtuste keskmisena. Samuti määras kohus

õigesti televiisori LG väärtuseks poolte pakutud väärtuste keskmise, kuna vara turuväärtuse

kohta tõendeid ei esitatud. Lauaarvuti on soetatud abielu kestel ja seda ei saa pidada kinkeks.

Lisatud kuulutused tuleb jätta tähelepanuta, sest need oleks saanud esitada maakohtus;

4) on apellandi väide, et kohus on seonduvalt XXXXXXX OÜ ees oleva laenukohustusega

rikkunud menetlusõigust, TsMS § 652 lg-st 6 tulenevalt asjakohatu, kuna apellant ei esitanud

maakohtus õigeaegselt vastuväidet. Apellant ei ole tõendanud, et tegemist on poolte ühise

kohustusega ning et vastustaja oli laenu võtmise heaks kiitnud või oma nõusoleku andnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Käesolevas asjas esitas apellatsioonkaebuse kostja ning ta vaidlustas maakohtu otsuse osas,

milles maakohus jättis hageja omandisse arvamata televiisori Thomson (valge) väärtusega 200

eurot; jagas Telia järelmaksuga müügilepingutest nr XXXXXXX ja nr XXXXXXXX

tulenevate rahaliste kohustuste jäägi hageja ja kostja vahel; määras kindlaks sõiduauto Volvo

XC 90 väärtuse; määras kindlaks televiisori LG väärtuse; leidis, et lauaarvuti Lenovo kuulus

poolte ühisvarasse (alternatiivselt vaidlustas lauaarvuti Lenovo väärtuse); määras kindlaks

Viasat AS vaatajakaardi üüri- ja abonentlepingust tuleneva kohustuse jäägi suuruse; jättis

arvestamata poolte laenukohustusega XXXXXXX OÜ ees; määras kindlaks pesumasin-kuivati

LG ja külmiku Snaige alghinna suuruse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise

888,51 eurot.

Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus määras

sõiduauto Volvo XC 90 väärtuseks 5775 eurot, televiisori LG väärtuseks 807 eurot ja lauaarvuti

Lenovo väärtuseks 657 eurot, pesumasin-kuivati LG alghinnaks 350 eurot ja külmiku Snaige

alghinnaks 75 eurot ning osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 888,51

eurot.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega määrab sõiduauto Volvo XC 90

väärtuseks 4600 eurot, televiisori LG väärtuseks 300 eurot ja lauaarvuti Lenovo väärtuseks 350

eurot, pesumasin-kuivati LG alghinnaks 300 eurot ja külmiku Snaige alghinnaks 50 eurot ning

mõistab hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 1883,35 eurot.

Lisaks muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 2.4 osas, milles maakohus

määras Viasat AS vaatajakaardi üüri- ja abonentlepingust tuleneva rahalise kohustuse jäägi

suuruseks 111,57 eurot. Ringkonnakohus loeb nimetatud kohustuse jäägi õigeks suuruseks

112,26 eurot.

Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

8. Pooled vaidlesid maakohtus muu hulgas sõiduauto Volvo XC 90, televiisori LG ja lauaarvuti

Lenovo väärtuse üle.

8.1. Hageja esitatud auto24.ee sõiduki turuhinna päringu (II kd, tl 140) järgi on samalaadsete

sõidukite (Volvo XC 90) keskmine hind 6950 eurot. Kostja esitatud Agdeck Auto hindamisakti

(II kd, tl 133) järgi on vaidlusaluse sõiduki väärtuseks 4600 eurot.

Maakohus lähtus sõiduauto väärtuse kindlakstegemisel eelmärgitud tõenditel märgitud

väärtuste keskmisest summast, s.o 5775 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu selline seisukoht ei ole õige ning on vastuolus

kohtupraktikaga.

Riigikohus on mitmetes lahendites (näiteks otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10 p 13) asunud

seisukohale, et hüvitise suurus omandi kaotamise korral tuleb määrata võimalikult täpselt

omandi kaotamise aja seisuga.

Sellest järelduvalt on põhjendatud kostja seisukoht, et kõige täpsemini kajastab vaidlusaluse

sõiduauto väärtust Agdeck Auto hindamisakt, millest nähtuvalt on sõiduauto väärtus 4600

eurot. Nimetatud akt on koostatud sõiduautode müügi, teeninduse ja remondiga tegelev

äriühing, kelle esindaja on vaidlusaluse sõiduki isiklikult üle vaadanud ning märkinud

hindamisakti märkuste lahtrisse sõiduki puudused. Seega on Agdeck Auto hindamisakt

vaieldamatult usaldusväärsem võrreldes auto24.ee päringuga, milles on kajastatud kahe sama

tüüpi sõiduki müügihinnad. Ainuüksi see, et Agdeck Auto tegeleb peamiselt sõiduautode

Honda müügi ja remondiga, ei ole aluseks kostja esitatud hindamisakti arvestamata jätmiseks.

Kuna sõiduauto Volvo XC 90 jääb kostjale, on ta kohustatud hüvitama hagejale ½ selle

väärtusest, s.o 2300 eurot.

8.2. Hageja leidis maakohtus, et televiisori LG väärtus on 1215,80 eurot ning kostja seisukoha

järgi oli televiisori LG väärtus 400 eurot. Samas ei esitanud kumbki pool tõendeid televiisori

väärtuse kohta ühisvara jagamise aja seisuga.

Maakohus lähtus televiisori LG väärtuse kindlakstegemisel poolte esitatud väärtuste keskmisest

summast, s.o 807 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et selline maakohtu seisukoht ei ole õige ega kajasta täpselt televiisori

väärtust ühisvara jagamise aja seisuga.

Asja materjalidest nähtuvalt osteti televiisor 2017. a (I kd, tl 9) ning hageja märgitud ostuhind

sisaldas muu hulgas lepingutasu. Seega ei saanud televiisori väärtus olla ca kahe aasta

möödudes võrdne selle väärtusega ostmise ajal.

Maakohtu istungil 15.05.2019 (III kd, tl 33-41) ei jõudnud pooled kokkuleppele televiisori

väärtuses. Samas ei ole maakohus selgitanud pooltele kohustust tõendite esitamiseks.

Ringkonnakohus nõustub seetõttu kostjaga, et maakohus on rikkunud selgitamiskohustust

(TsMS § 652 lg 3) ning sellest tulenevalt on põhjendatud võtta asja materjalide juurde

müügikuulutus sarnase televiisori väärtuse kohta. Nimetatud müügikuulutuse järgi on kuus

kuud kasutusel olnud televiisori LG 49 FullHD väärtuseks 300 eurot.

Kuna hageja ei ole televiisori väärtust 300 eurot apellatsiooniastmes vaidlustanud ega esitanud

tõendit, mis kummutaks kostja esitatud tõendis märgitud väärtuse, siis lähtub ringkonnakohus

televiisori väärtusest 300 eurot.

Kuna televiisor jääb kostjale, tuleb tal hüvitada hagejale ½ selle väärtusest, s.o 150 eurot.

8.3. Hageja seisukohast nähtuvalt on lauaarvuti Lenovo väärtuseks 914,90 eurot (s.o ostuhind

detsembris 2016 koos lepingutasuga). Kostja leidis, et lauaarvuti väärtuseks võib olla 400 eurot.

Samas ei esitanud kumbki pool tõendeid lauaarvuti väärtuse kohta ühisvara jagamise aja

seisuga.

Maakohus lähtus lauaarvuti Lenovo väärtuse kindlakstegemisel poolte esitatud väärtuste

keskmisest summast, s.o 657 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht ei ole õige ega kajasta täpselt lauaarvuti väärtust

ühisvara jagamise aja seisuga.

Asja materjalidest nähtuvalt (I kd, tl 17) osteti lauaarvuti 2016. a detsembris ning selle ostuhind

koos lepingutasuga oli hageja märgitud 914,90 eurot. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et

lauaarvuti väärtus ei saanud olla ca kahe ja poole aasta möödudes võrdne selle ostuhinnaga.

Maakohtu istungil 15.05.2019 (III kd, tl 33-41) ei jõudnud pooled kokkuleppele lauaarvuti

väärtuses. Sellisel juhul oleks maakohus pidanud selgitama pooltele võimalust esitada tõendeid

lauaarvuti väärtuse kohta jagamise aja seisuga. Kuna maakohus seda ei teinud, siis on

põhjendatud kostja taotlus võtta TsMS § 652 lg 3 alusel asja materjalide juurde müügikuulutus

sarnase lauaarvuti väärtuse kohta.

Hageja ei ole müügikuulutuses märgitud lauaarvuti väärtusele 350 eurot apellatsiooniastmes

vastuväiteid esitanud ega esitanud tõendit lauaarvuti teistsuguse väärtuse kohta. Seetõttu lähtub

ringkonnakohus lauaarvuti väärtusest 350 eurot.

Kuna lauaarvuti jääb kostjale, tuleb tal hüvitada hagejale ½ selle väärtusest, s.o 175 eurot.

8.4. Maakohus on otsustanud müüa ühisvarasse kuuluvad pesumasin-kuivati LG ja külmiku

Snaige avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu alghinnaga vastavalt 350 eurot ja 75 eurot.

Põhjendatud on siinkohal kostja apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et kohtuotsuses

puuduvad põhjendused pesumasin-kuivati ja külmiku alghinna suuruse määramise osas.

Kuivõrd hageja nõustus ringkonnakohtu istungil kostja seisukohaga, et pesumasin-kuivati tuleb

müüa alghinnaga 300 eurot ja külmik alghinnaga 50 eurot, siis tuleb selles osas maakohtu otsus

tühistada ning määrata, et pesumasin-kuivati tuleb müüa alghinnaga 300 eurot ja külmik

alghinnaga 50 eurot.

Käesoleva otsuse p-des 8.1-8.4 osas kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele.

9. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

vastavate põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid kõiki käesolevas

otsuses korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendsutele märgib ringkonnakohus, et ükski

nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

9.1. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et tema ja XXXXXXX OÜ vahel 09.04.2017 ja

16.02.2018 (I kd, tl 74-77) sõlmitud laenulepingutest tuleneb solidaarkohustus, mille eest

vastutab ka hageja.

Asja materjalidest nähtuvalt kandis kostja tööandja Timbertson OÜ kostja arvele lisaks

töötasule ka majanduskulusid. Kuna kostja ei kasutanud majanduskulusid sihipäraselt ega

esitanud tööandjale kuludokumente, vormistas tööandja kostja võlgnevused VÕS § 396 lg 2

alusel 09.04.2017 ja 16.02.2018 laenulepingutena.

Kostja seisukoha järgi kasutas hageja vastavalt kokkuleppele tema kontosid perekonnale võetud

kohustuste eest maksete tegemiseks ja pidi seega teadma, et osade maksete tegemiseks kasutati

majanduskuludeks ettenähtud summasid.

Kuna nimetatud asjaolule tugines vastuhagis kostja, siis oli tema kohustuseks TsMS § 230 lg 1

alusel tõendada, et hageja teadis laenulepingute sõlmimise aluseks olevatest asjaoludest (s.o

tööandja poolt majanduskuludeks ettenähtud raha mittesihipärasest kasutamisest).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole nimetatud asjaolusid tõendanud ning

seetõttu ei ole tegemist kohustusega, mille täitmise eest vastutab solidaarselt koos kostjaga ka

hageja.

Hageja on kogu menetluse kestel olnud seisukohal, et ta tegi küll kostja kontolt makseid kostja

kontodelt, kuid ta ei teadnud, et kontodel on muu raha peale töötasu. Kostja viidatud 20.11.2017

SMS sõnum (I kd, tl 45) ei tõenda hageja teadmist kostja kontodel olnud majandamisrahadest.

Apellatsioonkaebuse p-s 5 on kostja heitnud maakohtule ette, et maakohus ei ole hinnanud tema

viidatud sõnumivahetust kogumis teiste tõenditega. Samas ei ole kostja viidanud, millised on

need teised hindamata tõendid. Ringkonnakohus märgib, et kuna kostja ei ole esitanud muid

tõendeid, siis maakohus ei saanudki 20.11.2017 sõnumivahetust teiste tõenditega kogumis

hinnata.

Ringkonnakohus leiab, et kui kostja rikkust töösuhtest tulenevat kohustust kulutada

majandamiskuludeks ettenähtud rahasummasid ainult tööandja huvides, siis vastutab ta

ainuisiklikult sellise kohustuse rikkumise eest. Iseenesest sellel, et kostja tööandja vormistas

kostja võlgnevuse VÕS § 396 lg 2 alusel kaheks laenulepinguks, ei ole tähendust hageja

vastutusel kostja tööandja ees (vt kostja tööandja e-kiri, I kd tl 164).

Maakohus on õigesti märkinud seda, et kostja selgitused seonduvalt majandamiskuludega on

vastuolulised. Nii nähtub kostja selgitustest 15.10.2018 kohtuistunguil, et tööandja poolt

ülekantud majandamiskulu võis kasutada ka elamiseks ning 15.11.2018 menetlusdokumendis,

et majandamiskulu võib käsitleda ka töötasuna.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et poolte abielu sõlmiti XXXXXXXXX ning asja materjalidest

nähtuvalt elati lahus alates 2017. a septembrist. Seda asjaolu ei ole kostja vaidlustanud. Kostja

esitatud konto väljavõtted (II kd, tl 77-81 ja tl 87-93) ei tõenda, et 09.04.2017 ja 16.02.2018

laenulepingutes märgitud summades oleks tööandja kostjale ajavahemikus XXXXXXXXX

kuni 2017. a septembrini väidetavaid majandamiskulusid üle kandnud. Nimetatud asjaolu

kinnitab samuti, et kostja nõue ei ole selles osas usaldusväärne. Lisaks ei ole kostja suutnud

usaldusväärselt selgitada ka seda, miks pärast 09.04.2017 laenulepingu sõlmimist jätkas

tööandja talle väidetavalt majandamiskuludeks ettenähtud rahasummade ülekandmist.

Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud kostja väitele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei

tuvastanud kostja ja XXXXXXX OÜ vahel sõlmitud laenulepingute tühisust.

9.2. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et Telia järelmaksuga müügilepingutest nr

XXXXXXX ja nr XXXXXXXX tulenevad rahalised kohustuste jäägid vastavalt 397,22 eurot

ja 693 eurot tuleb jätta hageja kanda ning et pooles ulatuses vastutab nimetatud kohustuste eest

kostja.

Apellatsioonkaebuses on kostja korranud maakohtu menetluses väljendatud seisukohta, et tal

on kahtlus, kas hageja täidab nimetatud kohustused. Samas ei ole kostja seadnud kahtluse alla

seda, et tegemist on solidaarkohustustega.

Järelmaksu müügilepingust nr XXXXXXXX tuleneva rahalise kohustuse jäägi osamaksete

tasumise ajavahemik oli 20.10.2018-20.08.2019 ja järelmaksu müügilepingust nr XXXXXXX

tuleneva rahalise kohustuse jäägi osamaksete tasumise ajavahemik oli 20.10.2018-20.03.2019

ning hageja kinnitas ka ringkonnakohtu istungil, et ta on nimetatud kohustused täitnud.

Praeguseks ajaks on mõlema lepingu osamaksete tasumise tähtajad möödunud ning kostja ei

ole väitnud, et Telia Eesti AS oleks nõudnud temalt nimetatud lepingute järgi kohustuste

täitmist. Juhul, kui kostja peaks tulevikus mingi hüpoteetilise Telia Eesti AS nõude täitma, on

tal selles osas hageja vastu nõudeõigus.

Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et võib-olla on hageja täitnud järelmaksuga

müügilepingutest nr XXXXXXX ja nr XXXXXXXX tulenevad kohustused täies ulatuses juba

enne abielusuhte lõppemist, on uus asjaolu TsMS § 633 lg 5 tähenduses ja seetõttu jätab

ringkonnakohus selle TsMS § 652 lg 3 alusel tähelepanuta. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et

eelnimetatud uus väide on vastuolus kostja seisukohaga 29.04.2019 menetlusdokumendis.

9.3. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kostja esitatud vastuhagi kohaselt kuulus ühisvara hulka muu hulgas televiisor Thomson.

Asja materjalidest nähtuvalt vaidles hageja vastuhagile selles osas vastu ja kinnitas, et televiisor

Thomson oli ostetud enne abiellumist ning seda ei olnud ka alles varasuhte lõppemise ajal.

Maakohus on õigesti leidnud, et ainuüksi kostja poolt esitatud foto (III kd, tl 32) ei tõenda

vaidlusaluse televiisori kuulumist ühisvara hulka ega seda, et see oli olemas varasuhte

lõppemise ajal.

PKS § 27 lg 6 kohaselt eeldatakse varaeseme kuulumist ühisvara hulka. Samas kuna kostja ei

ole tõendanud televiisori Thomson ostmist abielu ajal ega selle olemasolu varasuhte lõppemise

ajal, siis ei ole kostja tuginemine apellatsioonkaebuses PKS § 27 lg-le 6 asjakohane.

Seetõttu jättis maakohus televiisori Thomson õigesti ühisvara hulka arvamata.

9.4. Maakohus jättis ühise kohustusena kostja kanda Viasat AS vaatajakaardi üüri- ja

abonentlepingust tuleneva rahalise kohustuse jäägi 111,57 eurot. Maakohtu otsuse põhjenduste

kohaselt ei ole kostja tõendanud kohustuste jääki suuremas ulatuses ning kostja vastupidine

seisukoht apellatsioonkaebuses ei ole õige. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et kostja

ebajärjekindlust kinnitab muu hulgas asjaolu, et vastuhagis (I kd, tl 68) on kostja nimetatud

kohustuse jäägi suuruseks 345,74 eurot, 29.04.2019 seisukohas (II kd, tl 186) aga 263,53 eurot.

Maakohus on kohustuste jäägi suuruse teinud kindlaks kostja pangakonto väljavõtte (II kd, tl

200-201) järgi. Nimetatud tõendi järgi on kostja teinud pärast varasuhte lõppu kolm makset

summas 112,26 eurot (37,98+41,97+32,31), mitte 111,57 eurot. Selles osas tuleb maakohtu

otsuse resolutsiooni p-i 2.4 muuta ning lugeda õigeks kohustuse jäägi summaks 112,26 eurot.

10. Ühisvara jagamise tulemusena jäi hageja omandisse vara kokku 1425 euro väärtuses

(sõiduauto Volkswagen Golf väärtusega 400 eurot, mobiiltelefon Apple iPhone väärtusega 400

eurot, Macbook air väärtusega 400 eurot ja espressomasin Delonghi etam väärtusega 225

eurot).

Kostja omandisse jäi ühisvara jagamise tulemusel vara 5650 euro väärtuses (sõiduauto Volvo

väärtusega 4600 eurot, mobiiltelefon Apple iPhone väärtusega 400 eurot, televiisor LG

väärtusega 300 eurot ja lauaarvuti Lenovo väärtusega 350 eurot).

Seega jäi kostjale ühisvara rohkem 4225 euro väärtuses (5650-1425) ning kostja peab hüvitama

hagejale sellest ½, s.o 2112,50 eurot.

Ühisvara jagamise tulemusel jääb hageja kanda Telia järelmaksu müügilepingutest nr 116299

ja nr XXXXXXXX tulenevad kohustused kokku summas 1090,22 eurot (397,22+693).

Kostja kanda jäävad kohustused kokku summas 9081,92 eurot (Bigbank AS-ga sõlmitud

laenulepingust tulenev kohustus summas 8410 eurot, Telia järelmaksu müügilepingust tulenev

kohustus 109,66 eurot, Viasat AS-ga sõlmitud üüri- ja abonentlepingust tulenev kohustus

112,26 eurot ja võlgnevus A.U. ees 450 eurot).

Kohustuste jagamise tulemusel jäi kostja kanda rohkem kohustusi 7991,7 eurot (9081,92-

1090,22) ning seetõttu peab hageja hüvitama kostjale sellest ½, s.o 3995,85 eurot.

Eelneva tulemusel on hagejal kostja vastu rahaline nõue 2112,50 eurot ja kostjal hageja vastu

3995,85 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tuleb poolte vastastikused nõuded

tasaarvestada. Tasaarvestuse tulemusena lõppevad poolte kohustused kattuvas osas ning

kohtuotsusega mõistetakse välja vaid summa, mida pool on kohustatud maksma pärast nõuete

tasaarvestamist.

Tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 1883,35 eurot (3995,85-

2112,50).

11. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja