1-09-17565/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-17565

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

23.veebruaril 2010.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum Sekretär Elen Heidok ringkonnaprokurör Marge Püss kaitsja adv Ahto Sirendi arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav S.F

, isikukood XXX, elukoht: Elva, XXXXX X-X, kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärteokorras karistatud, kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1, § 169 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

S.F-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes varem toime pannud omastamise, sõlmis

15.oktoobril 2008.a Ardeeta Ehituse OÜ esindajana KÜ XXX 44 esindajaga I.Z. ehituse töövõtulepingu, mille kohaselt Ardeeta Ehituse OÜ kohustus teostama objektil XXX 44 ehitustöid alates 20.oktoober 2008.a kuni 31.november 2008.a kogumaksumusega 53 400 krooni ja KÜ XXX 44 kohustus tasuma enne tööde alguskuupäeva 50% ettemaksu summas 26 700 krooni. 16.oktoobril 2008.a tegigi KÜ XXX 44 ülekande Ardeeta Ehituse OÜ Hansapanga kontole nr 221042990685

summas 26 700 krooni, millest S.F võttis samal päeval 26 593 krooni sularahas välja ja omastas, jättes lepinguga kokkulepitud ehitustööd KÜ XXX 44 teostamata.

Sellega pani S.F toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o isikule usaldatud ja tema valduses oleva võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramises isikuna, kes on varem toime pannud omastamise.

S.F-i süüdistatakse selles, et tema, alaealiste R..R. ja A.R. isana, on ajavahemikul

01.november 2008.a kuni 15.august 2009.a kuritahtlikult kõrvale hoidnud Tartu Maakohtu 03.märtsi 2009.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-687 väljamõistetud igakuise elatisraha 6000 krooni kuus maksmisest G.K. kasuks. Maksmata elatisraha võlgnevus 15.augusti 2009.a seisuga on 60 000 krooni.

Sellega pani S.F toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o kuritahtliku kõrvalehoidumise kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest nooremate kui kaheksateistaastaste laste vanemana.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud

süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 19.märtsi 2009.a kohtuotsuse nr 1-09- 3796 alusel mõistetud ja kandmata karistuse - 6 kuud vangistust - võrra. Karistuseks lugeda 10 kuud vangistust. KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust - 10 kuud vangistust - 4 kuu võrra ja lõplikuks karistuseks lugeda 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada S.F-ile mõistetud 1 aasta 2 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 840 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära

teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et avaldatud kokkuleppe sisu oli talle arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. S.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 1 ja § 169 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi KÜ XXX 44 poolt summas 26 700 krooni ning G.K. poolt on esitatud tsiviilhagi seisuga 21.oktoober 2009.a summas 72 000 krooni.

Kuna Tartu Maakohtu 03.märtsi 2009.a. määrusega on kinnitatud kompromiss, mille kohaselt kohustus S.F tasuma igakuiselt alaealiste laste ülalpidamiseks elatist kokkulepitud summas, siis elatisraha võlgnevus kuulub arvestamisele ja väljamõistmisele tsiviilmenetluse korras.

KrMS § 180 alusel kuulub S.F-ilt väljamõistmisele menetluskuludena riigituludesse

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 169 järgi ja mõista talle karistuseks neli (4) kuud vangistust. S.F

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust - neli (4) kuud vangistust - S.F-ile Tartu Maakohtu 19.märtsi 2009.a kohtuotsuse nr 1-09-3796 alusel temale mõistetud ja kandmata karistuse – kuus (6) kuu vangistust – võrra ja karistuseks lugeda kümme (10) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks neli (4) kuud S.F vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust - kümme (10) kuud vangistust – S.F-ile nelja (4) kuu võrra ja lõplikuks karistuseks lugeda üks (1) aasta kaks (2) kuud vangistust.

KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 S.F-ile alusel ümberarvestatuna teeb kaheksasada nelikümmend (840) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe (2) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud S.F kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: 1. elama kohtu määratud alalises elukohas: 2. ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu S.F talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

S.F-i suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 310 alusel, kohaldades VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, välja mõista KÜ S.F-ilt XXX 44 (reg. nr 80155610) kasuks kakskümmend kuus tuhat seitsesada (26 700) krooni.

KrMS § 180 alusel menetluskuludena välja mõista sundraha kuus tuhat viissada S.F-ilt kakskümmend viis (6525) krooni ja kaitsja tasud kokku üks tuhat ükssada üksteist (1111) krooni 20 senti riigituludesse.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik: