3-19-1307/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1307

Haldusasi

OÜ Plastikakirurg Sellend kaebus Terviseameti 21.05.2019

otsuse nr 6.4-4/19/17 ja 01.07.2019 vaideotsuse nr 6.4-

4/19/27 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Plastikakirurg Sellend, volitatud esindaja Tiia

Raudmägi

Vastustaja – Terviseamet, volitatud esindaja Agne Ojassaar

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Plastikakirurg Sellend kaebus osaliselt. Tühistada Terviseameti

21.05.2019 otsus nr 6.4-4/19/17 ja 01.07.2019 vaideotsus nr 6.4-4/19/27 osas, millega jäeti

OÜ-le Plastikakirurg Sellend tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba vastuvõturuumi

osas andmata. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista Terviseametilt OÜ Plastikakirurg Sellend kasuks välja menetluskulu summas

609 (kuussada üheksa) eurot 90 senti. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud

nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.01.2020 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Plastikakirurg Sellend (kaebaja) esitas 20.12.2018 Terviseametile (vastustaja) taotluse

ambulatoorse plastika- ja rekonstruktiivkirurgia teenuse osutamiseks tegevuskohas Veerenni

tn 53a, Tallinn. 22.01.2019 kontrollaktist nähtuvalt on üldkasutatavad ruumid (ooteruum,

garderoob ja tualettruumid) ühiskasutuses teiste OÜ Arstikeskus Confido tervishoiuteenuse

3-19-1307

2(7)

osutajatega. Dr Sellendi vastuvõtt on planeeritud ruumis nr 468 ja kasutatakse ka

protseduuriruumi nr 462.

2. Vastustaja keeldus 21.05.2019 otsusega nr 6.4-4/19/17 kaebajale tegevusluba

väljastamast. Tegevuskohta, kuhu kaebaja tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba taotleb, on

väljastatud tegevusluba OÜ-le Arstikeskus Confido, kel on õigus seal tervishoiuteenuseid

osutada. Viimane ei ole esitanud taotlust tegevusloast loobumiseks ruumidesse, kuhu kaebaja

tegevusluba taotles. Kuna kaebaja ei ole menetluse käigus näidanud enda ruume või aparatuuri,

ei vasta ta ühele või enamale tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse

nõudele.

3. Kaebaja esitas 21.05.2019 otsuse peale 12.06.2019 vaide, mille vastustaja jättis

01.07.2019 vaideotsusega nr 6.4-4/19/27 rahuldamata. Sotsiaalministri 25.01.2002 määruse

nr 25 „Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja

aparatuurile“ (määrus nr 25) järgi on lubatud eriarstiabi vastuvõtuüksuse üldkasutatavate

ruumide ja abiruumide ühiskasutus. Põhiruumide ühiskasutust määrus nr 25 ette ei näe. Samuti

ei näe määrus nr 25 ette sisseseade, vahendite ja aparatuuri ühiskasutust või jagamist teiste

tervishoiuteenuse osutajatega. Määruse nr 25 § 17 reguleerib asutusesisest ruumikasutust

erinevate eriarstide vahel, mitte ruumikasutust erinevate tervishoiuteenuse osutajate vahel.

Asjaolu, et kaebaja arst soovib töötada osalise tööajaga, ei oma tegevusloa taotlemisel

tähendust. Tegevusloa menetluse käigus selgus, et kaebajal puudub eriarstiabi osutamiseks

vajalik ja kehtestatud nõuetele vastav töötajate koosseis, ruumid, sisseseade ja aparatuur ning

kaebaja plaanib ühiskasutada vastuvõtu- ja protseduuriruumi ning nende sisseseadet ja

aparatuuri OÜ-ga Arstikeskus Confido. Kehtivad õigusaktid eriarsti vastuvõtu- ja

protseduuriruumi ning nende sisseseade ja aparatuuri ühiskasutust teiste ettevõtjatega ei

võimalda.

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 21.05.2019 otsuse ja

01.07.2019 vaideotsuse tühistamiseks. Põhjendused:

4.1. Kaebaja sõlmis Confido Healthcare Group OÜ-ga üürilepingu arsti vastuvõturuumi nr 468

kasutamiseks ühel päeval nädalas teisipäeviti kl 9-14. Lisaks on võimalik kasutada

protseduurituba nr 462. Kaebaja juures töötab ainult üks plastikakirurg dr Merle Sellend, kes

soovib töötada osalise tööajaga. Majanduslikult kõige mõistlikum on üürida nõuetele vastav

ruum arstikeskuses osalise ajaga. Tegu on uue arstikeskusega, mille ruumid vastavad kõigile

nõuetele. Vastustaja kontrollakti kohaselt olid kõik õigusaktidest tulenevad nõuded ruumi osas

täidetud. Seega ei vasta tõele väide, et kaebaja ei ole enda ruume või aparatuuri näidanud ega

vasta sel põhjusel majandustegevuse nõuetele. Kaebaja esitas vastustajale üürilepingu.

4.2. Vastustaja ei ole viidanud õigusnormidele, mis tegevusloast keeldumist õigustaksid.

Määruse nr 25 § 17 võimaldab erinevatel eriarstidel sama vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi

kasutada. Vastustaja on siiani väljastanud tegevuslube ka ruumide ristkasutuse korral. Puudub

õiguslik alus keelduda tegevusloa väljastamisest seetõttu, et samas ruumis teenust osutavad

arstid töötavad erinevate tööandjate juures. Tegemist on ettevõtlusvabaduse piiramisega ja

isikute ebavõrdse kohtlemisega. Kuna kaebaja soovib osutada vaidlusalustes ruumides plastika-

ja rekonstruktiivkirurgia teenust ning OÜ Arstikeskus Confido ultraheli teenust, siis ei lähe nad

määruse nr 25 §-s 17 toodud piirangu alla. Väide, et määruse nr 25 § 17 ei reguleeri

ruumikasutust erinevate tervishoiuteenuse osutajate vahel, ei tugine normi sõnastusele ja läheb

vastuollu vastustaja varasema praktikaga. Ka vastustaja enda juhendis ei ole sõnagi selle kohta,

et ruumikasutus erinevate tervishoiuteenuse osutajate vahel ei ole lubatud.

4.3. Vastustaja ei ole teostanud kaalumist, nt analüüsinud, kas ruumi sisustus on sobiv

ristkasutuseks ja kas on täidetud hügieeninõuded ka ristkasutuse korral. Kaebaja on otsinud uusi

3-19-1307

3(7)

ruume pikemat aega, kuid keeruline on leida vabu ruume, kus kõik hügieeninõuded oleksid

täidetud. Arstikeskuse uued ruumid on kaebaja patsientidele sobiv võimalus saada teenust

kaasaegses arstikeskuses, kus pakutakse laia valikut tervishoiuteenuseid, mis hoiab patsiendi

aega kokku. Sellisel viisil teenust osutades ei rikuta kuidagi määruse nr 25 nõudeid. Arvestada

tuleb ka seda, et ravijärjekorrad on Eestis kasvanud ja nõudlus arstiabi järele suur. Probleemiks

on arstide väljaränne välisriikidesse. Dr Sellend on spetsialiseerunud esteetilisele-plastilisele

kirurgiale ja on plastikakirurgi teenuseid osutanud üle 30 aasta. Sellise kogemusega

plastikakirurge on Eestis seitse. Dr Sellend soovib osutada oma teenuseid äriühingu kaudu.

Vastustaja teeb kunstlikke takistusi tegevusloa väljastamisel, seades sellega ka patsiendid

halvemasse olukorda.

4.4. Vastustaja ei viita ühelegi õigusnormile, mis varasema väljakujunenud praktika muutmist

lubaksid. Määruse nr 25 § 17 meelevaldne tõlgendamine rikub õigusselguse põhimõtet ega

võimalda isikul õiguslikke tagajärgi ette näha. Tõendamata on väide, et kaebaja juures töötaval

plastikakirurgil ja OÜ-s Arstikeskus Confido töötaval ultraheliarstil ei ole võimalik samas

ruumis teenust osutada. Arstid kasutaksid ruumi vahetustega. Õigusnormide eesmärk on, et

hügieeninõuded oleksid täidetud. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ei ole hügieeninõuded

täidetud juhul, kui sama ruumi kasutavad arstid töötavad erinevate tervishoiuteenuse osutajate

juures.

4.5. Kaebaja taotles tegevusluba ambulatoorse plastikakirurgia valdkonnas vastuvõtu- ja

läbivaatusruumi kasutamiseks. Ruumis on olemas loomulik ja kunstlik valgustus, kraanikauss,

meditsiiniline kušett, arsti töökoht ja lukustatav kapp. Kaebaja ei kasuta patsientide

vastuvõtmisel ruumis mingeid aparaate. Patsientide vastuvõtt seisneb nendega vestlemises ja

operatsiooni läbiviimiseks vajalike asjaolude väljaselgitamises, samuti operatsioonijärgses

järelkontrollis. Operatsioonid toimuvad teises kohas. Ruumi sisustus on üüritud koos ruumiga.

Ruumi korrashoid on reguleeritud üürisuhte raames. Tegelikkusele ei vasta väide, et üürnikul

puudub valdus ning igasugune kontroll vahendite ja ruumide osas. Vastustaja ei ole selgitanud,

kuidas rikutakse tervishoiuteenuse ohutust ja kvaliteeti või kuidas selline oht saab tekkida.

Ettevõtja hoolsuskohustuse nõuete täitmine on tagatud ka üürisuhte raames.

5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

5.1. Vastustaja on väljastanud tähtajatu ja piiranguteta tegevusloa nr L03731 OÜ-le Arstikeskus

Confido Tallinnas Veerenni tn 53a asuvatesse ruumidesse, sh kaebaja soovitud vastuvõturuumi

nr 468 ja protseduuriruumi nr 462. OÜ Arstikeskus Confido osutab neis ruumides

tervishoiuteenuseid. Määruse nr 25 järgi on lubatud eriarstiabi vastuvõtuüksuse üldkasutatavate

ruumide ja abiruumide ühiskasutus. Põhiruumide ühiskasutust määruse nr 25 ette ei näe. Samuti

ei näe määrus nr 25 ette sisseseade, vahendite ja aparatuuri ühiskasutust või jagamist teiste

tervishoiuteenuse osutajatega. Määruse nr 25 § 17 reguleerib asutusesisest ruumikasutust

erinevate eriarstide vahel, mitte ruumikasutust erinevate tervishoiuteenuse osutajate vahel.

Seega ei kohaldu määruse nr 25 § 17 olukorras, kus samades vastuvõtu- ja protseduuriruumides

soovivad samaaegselt teenust osutada erinevad ettevõtjad. On selge, et OÜ-s Arstikeskus

Confido töötaval ultraheliarstil ja kaebaja juures töötaval plastikakirurgil ei ole võimalik

samaaegselt samas ruumis teenust osutada ning vastustaja ei saa kaebajale tegevusloa

väljastamisega tekitada olukorda, kus samades ruumides samade vahenditega ja samaaegselt on

õigus teenuseid osutada kahel erineval ettevõtjal. Samuti ei ole vastustajal võimalik väljastada

tegevusluba, mis kehtiks üksnes piiratud ajavahemikul. Tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse (TTKS) § 421 ei võimalda seada kõrvaltingimuseks ajalisi piiranguid tegevusloa

kehtivuse osas.

3-19-1307

4(7)

5.2. Tegevusluba väljastatakse, kui tegevusloa kontrollieseme nõuded on täidetud. Täiendavaid

kaalutlusi, mis seonduvad ravijärjekordade pikkuse, arstide väljarände, arsti sooviga töötada

osalise ajaga jms, ei saa loa väljastamisel arvesse võtta.

5.3. Vastustaja on viimase aasta jooksul tegevuslubade väljaandmisega seotud praktikat

oluliselt muutnud ja koostanud ka uue menetlusjuhendi. Selle põhjuseks on vajadus teostada

tegevusloa taotlejate üle enne tegevusloa väljastamist põhjalikku ja sisulist järelevalvet. Isegi

kui varasematel aastatel on vastustaja mõnele isikule tegevusloa õigusvastaselt väljastanud, ei

saa see tekitada tegevusloa taotlejas õiguspärast ootust, et tema puhul mõne olulise nõude

täitmist ei kontrollita. Võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes ei saa nõuda ebaõige

halduspraktika jätkamist või laiendamist.

5.4. TTKS eristab tervishoiuteenuse osutajat tervishoiutöötajast. Tegevusluba antakse

tervishoiuteenuse osutajale. Loakohustuse ülesanne on võimaldada majandushaldusasutusel

teostada majandustegevuse üle eelnevalt sisulist järelevalvet, mille eesmärk on tagada enne

majandustegevusega alustamist isiku sobivus ja majandustegevuse esemeline sobivus selleks,

et kaitsta teisi õigushüvesid. Tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa eesmärk on tagada

patsientide õiguste kaitse ning osutatavate tervishoiuteenuste ohutus ja kvaliteet.

Tervishoiuteenuste ohutuse ja kvaliteedi seisukohalt on oluline, et kõik tervishoiuteenuse

osutamisel kasutatavad aparaadid jm vahendid oleksid töökorras ning ruumid nõuetele

vastavad. Tegevusluba omaval isikul on kohustus tagada majandustegevuse nõuete ja

tegevusloa kõrvaltingimuste täitmine ning mittevastavuse viivitamatu kõrvaldamine tegevusloa

kehtimise ajal. Selle kohustuse täitmiseks on möödapääsmatult vajalik, et ruumid, vahendid ja

aparatuur oleksid tegevusloa omaja valduses. Tegevusloa omaja ei saa vastutada aparaatide,

vahendite ja ruumide eest, mis on tegelikkuses mõne teise isiku valduses ja kasutuses ning mille

üle puudub tal igasugune kontroll. Ruumide, vahendite ja aparatuuri nõuetelevastavuse eest

vastutab tegevusluba omav ettevõtja, mitte eriarst, kes vastuvõtu- ja läbivaatusruumis patsiente

vastu võtab. Kuigi eriarsti vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi võivad kasutada samas ettevõttes

töötavad erinevad eriarstid, siis töövahendite, aparatuuri ning ruumi sobivuse ja korrasoleku

eest vastutab tegevusluba omav ettevõtja.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Vastustaja keeldus kaebajale tegevusloa väljastamisest majandustegevuse seadustiku

üldosa seaduse § 25 lg 1 p 2 alusel. Viidatud sätte kohaselt keeldub majandushaldusasutus

tegevusloa andmisest, kui ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale

tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele. Vastustaja arvates ei ole

kaebaja näidanud tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa eelduseks olevaid ruume ja

aparatuuri. Taotlusele märgitud ruumid aadressil Veerenni tn 53a, Tallinn on OÜ Arstikeskus

Confido kasutuses, kellele on neisse ruumidesse väljastatud tegevusluba. Seega ei saa väljastada

kaebajale tegevusluba samadesse ruumidesse, sest määrus nr 25 ei võimalda eriarsti vastuvõtu-

ja läbivaatuse ruume ühiskasutada erinevate tervishoiuteenuse osutajate poolt.

7. Vaidluse all ei ole asjaolu, et vahet tuleb teha eriarstil ja tervishoiuteenuse osutamise

tegevusluba omaval isikul. Eriarst on tervishoiutöötaja, kes on registreeritud Terviseametis

(TTKS § 3 lg 1). Tervishoiuteenuse osutaja on TTKS § 4 järgi nii tervishoiutöötaja kui ka

tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik. Haiglavälise eriarstiabi tegevusluba väljastatakse

äriühingule, füüsilisest isikust ettevõtjale või sihtasutusele (TTKS § 21 lg 1). Seega eristatakse

arsti ja ettevõtjat. Arst töötab ettevõtja juures (v.a füüsilisest isikust ettevõtja puhul).

8. Määruse nr 25 § 17 lg 1 järgi võivad vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi kasutada erinevad

eriarstid, kui ruumi sisustus on selleks sobiv ning kasutamise tingimused ei ole vastuolus sama

3-19-1307

5(7)

määruse ja hügieeninõuetega. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei või dermatoveneroloogi,

oftalmoloogi, otorinolarüngoloogi ja pulmonoloogi vastuvõtu- ja läbivaatuse ruume ning

hambaravikabinetti kasutada teised eriarstid ruumi sisustuse või tehtavate uuringute eripära

tõttu.

9. Kaebaja väitel ei kasutata vaidlusaluseid ruume nr 468 ja 462 määruse nr 25 § 17 lg-s 2

nimetatud tervishoiuteenuste osutamiseks. Ka vastustaja ei ole sellele lõikele tuginenud ja

kaebaja sellele väitele vastu vaielnud. Seega nimetatud piirangut asjas ei esine.

10. Kohus ei nõustu vastustaja tõlgendusega, et määruse nr 25 § 17 lg 1 lubab kasutada sama

vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi vaid sama ettevõtja (tegevusluba omava isiku) juures töötavatel

eriarstidel, mitte erinevate ettevõtjate juures töötavatel eriarstidel. Sellist tõlgendust ei toeta ka

ükski teine määruse nr 25 ega TTKS-i säte. Kui seadusandja eesmärk oli selline piirang seada,

tulnuks see selgelt kehtestada. Praegusel juhul on vastustaja norme meelevaldselt tõlgendanud.

11. Määruse nr 25 § 9 järgi jaotuvad eriarsti vastuvõtuüksuse ruumid kasutusotstarbe järgi:

1) üldkasutatavad ruumid: ooteruum, garderoob ja tualettruum; 2) põhiruumid: eriarsti

vastuvõtu-, läbivaatuse- ja protseduuriruumid ning diagnostika- ja raviruumid; 3) personali- ja

abiruumid: riietusruum ja tualettruum, koristusvahendite ning abimaterjalide hoidmiseks,

arhiivi ja muuks otstarbeks kasutatavad ruumid. Määruse nr 25 § 23 lg 1 järgi võivad haigla ja

muu avaliku otstarbega hoone ning eriarsti vastuvõtuüksuse üldkasutatavad ruumid olla ühised,

kui see ei ole vastuolus hügieeninõuetega ja patsientidele on tagatud nende ruumide kasutamise

võimalus. Sama määruse § 26 teise lause järgi võivad abiruumid olla ühiskasutuses hoone teiste

valdajatega, kui see ei ole vastuolus nendele ruumidele esitatavate muude nõuetega.

12. Erinevalt määruse nr 25 § 17 lg-st 1 lubavad sama määruse § 23 lg 1 ja § 26 teine lause

eriarsti vastuvõtuüksuse üldkasutatavaid ruume ja abiruume ühiskasutada ka teiste sama hoone

valdajate poolt, kes ei pruugi olla tervishoiuteenuse osutajad. Määruse nr 25 § 17 lg 1 lubab aga

ühiskasutada vastuvõtu- ja läbivaatuse ruume vaid eriarstide poolt. Seega ei või neid ruume

kasutada teised hoone valdajad. Samas puudub piirang, et samu vastuvõtu- ja läbivaatuse ruume

ei võiks kasutada erinevate ettevõtjate juures töötavad eriarstid. TTKS ega määrus nr 25 ei

kehtesta nõuet, et eriarstiabi osutamiseks kasutatav vastuvõturuum oleks tervishoiuteenuse

osutaja omandis või ainult tema kasutuses.

13. Vaatamata sellele, et määruse nr 25 § 17 lg-s 1 räägitakse eriarstide poolsest ühiskasutusest,

mitte erinevate tervishoiuteenuse osutajate poolsest ühiskasutusest, ja ruumide nõuetele

vastavuse eest vastutab tervishoiuteenuse osutaja, mitte eriarst, ei oleks vastustajapoolne

normitõlgendus kooskõlas normi eesmärgiga. Normi eesmärk on tagada eriarsti

vastuvõturuumide vastavus õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja patsientide kaitse. Kuna

erinevate erialade eriarstide (v.a määruse nr 25 § 17 lg-s 2 nimetatud erialade puhul)

vastuvõturuumidele kehtivad ühesugused nõudeid, siis on kõigil sama vastuvõturuumi oma

tegevuskohana kasutavatel tervishoiuteenuse osutajatel kohustus hoida seda ruumi samadele

nõuetele vastavana. Ettevõtjate vahel ei saa tekkida vastuolu küsimuses, millistele nõuetele peab

ruum vastama. Vastustaja ei ole usutavalt selgitanud, miks ei oleks patsientide õigused tagatud

olukorras, kus sama ruumi kasutavad eriarstid töötavad erinevate ettevõtjate, mitte ühe ettevõtja

juures. Kaebaja esitas Confido Healthcare Group OÜ-ga 11.12.2018 sõlmitud äriruumi

üürilepingu, milles on reguleeritud, mis ajal kaebaja vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi kasutab.

Järelikult ei toimuks sama ruumi üheaegset kasutamist erinevate tervishoiuteenuse osutajate

poolt, mis võiks patsientide huve (nt konfidentsiaalsust) kahjustada.

14. Põhjendatud ei ole vastustaja etteheide, et sama vastuvõturuumi kasutamise korral

erinevate tervishoiuteenuse osutajate poolt puuduks võimalus teha ettekirjutust ruumi

nõuetelevastavusse viimiseks. Sellise ettekirjutuse saaks teha kõigile tervishoiuteenuse

3-19-1307

6(7)

osutajatele, kes sama ruumi oma tegevuskohana kasutavad. Igaüks neist vastutab oma

tegevuskoha nõuetele vastavuse eest. Kaebaja esitatud lepingu p 3.1.3 lubab kaebajal

kokkuleppel üürileandjaga teha äriruumis soovitavaid parendusi ja muudatusi. Samuti on

üürileandjal lepingu p 3.2.2 järgi kohustus hoida ruume lepingujärgse sihtotstarbe kohaseks

kasutamiseks sobivas seisundis. Seega on mõlema ruumi kasutajal õigus teha ruumis vajalikke

töid ja kohandamisi. Kui üürnik ja üürileandja kokkulepet ei saavuta, on võimalik leping

lõpetada ja uus tegevuskoht otsida. Kui ruume nõuetega kooskõlla ei viida, saab vastustaja

tunnistada nende ruumide osas tegevusloa kehtetuks kõigil tervishoiuteenuse osutajatel, kes

nõuetele mittevastavat ruumi kasutavad. Sarnaselt on vastustajal õigus nõuda ühiskasutuses

olevate üldkasutatavate ruumide või abiruumide nõuetele vastavusse viimist kõigilt

tervishoiuteenuse osutajatelt, kes samu ruume kasutavad, ning tunnistada tegevusluba

kehtetuks, kui ruume nõuetele vastavusse ei viida.

15. Ekslik on vastustaja arusaam, et kaebajal puudub valdus ruumide üle, mida ta teiste

tervisehoiuteenuse osutajatega jagab. Valdus on asjaõigusseaduse § 32 järgi tegelik võim asja

üle. Kui üürnik saab üürilepingu alusel asja enda kasutusse, siis saabki ta valduse üüritud

ruumide üle. Oluline pole, et valdus sama ruumi üle võib olla ka teisel ruumi kasutajal. Valdus

ühe asja üle võibki olla mitmel isikul.

16. Vastuvõturuumi jagamine teise tervishoiuteenuse osutajaga ei eelda kellaajaliste

piirangutega tegevusloa väljastamist. Sellise tegevusloa väljastamist TTKS-i regulatsioon ei

võimalda ja selle järele puuduks ka vajadus. Ka teiste tervishoiuteenuse osutajate

tegevuslubasid ei ole piiratud kellaaegadega, mil nad tervishoiuteenust osutavad. Kaebaja on

selgitanud, et soovib osutada tervishoiuteenust osalise tööajaga ja sel ajal on tema kasutuses

nõuetele vastav vastuvõturuum. Kuna ülejäänud ajal kaebaja tervishoiuteenust ei osuta, siis ei

saa patsientide huve rikkuda asjaolu, et sel ajal ei ole kaebaja kasutuses tervishoiuteenuse

osutamiseks vajalikku ruumi. Patsientidel tekkida võivate arusaamatuste vältimiseks on

võimalik paigutada kabineti uksele või selle lähedusse teave selle kohta, milline arst mis ajal

seda ruumi kasutab.

17. Probleemide tekkimisel on võimalik neile individuaalselt läheda ja lahenduste puudumise

korral ruumi jagamine lõpetada. Samuti on vastustajal võimalik taotleda vajadusel

sotsiaalministrilt regulatsiooni täiendamist ja täpsustamist. Praegune regulatsioon kohtu

hinnangul vastustaja soovitud piirangu seadmist ei võimalda ja seatud piirang on õigusvastane,

piirates põhjendamatult kaebaja ettevõtlusvabadust.

18. Kaebaja selgitas, et ei kasuta patsientide vastuvõtmisel ruumis mingeid aparaate.

Patsientide vastuvõtt seisneb nendega vestlemises ja operatsiooni läbiviimiseks vajalike

asjaolude väljaselgitamises, samuti operatsioonijärgses järelkontrollis. Operatsioonid toimuvad

teises asukohas. Määruse nr 25 § 12 lg 2 järgi ei ole eriarsti konsultatiivseks vastuvõtuks

määruse lisades 1 ja 2 loetletud aparatuur nõutav. Seega ei ole vastustaja etteheide aparatuuri

puudumise kohta põhjendatud.

19. Lisaks vastuvõturuumile soovis kaebaja ühiskasutada ka protseduuriruumi (ruum nr 462).

Määruse nr 25 2. peatüki 3. jagu, mis reguleerib eriarsti protseduuriruume, ei näe ette

protseduuriruumi ühiskasutamise võimalust. Protseduuriruumi ühiskasutamise võimalust ei ole

sätestatud ka sama määruse 2. peatüki 1. jaos, mis kehtestab üldsätted. Kuigi protseduuriruumid

on samuti eriarsti vastuvõtuüksuse põhiruumideks nagu ka vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumid (vt

määruse nr 25 § 9 p 2), näitab protseduuriruumile esitatavate nõuete kehtestamine eraldi jaos

määruse andja tahet eristada neile ruumidele esitatavaid nõudeid. Kuna nii abiruumide,

üldkasutatavate ruumide kui ka vastuvõturuumi osas on ühiskasutamise võimalus eraldi välja

toodud, siis saab protseduuriruumi osas vastava sätte puudumist mõista vaid selliselt, et määruse

3-19-1307

7(7)

andja ei ole soovinud sellist ühiskasutamist protseduuriruumi osas ette näha. Eeldatavasti on

selline võimalus välistatud kõrgendatud hügieeninõuete tõttu. Määruse nr 25 § 18 lg 1 järgi

tehakse protseduuriruumis ambulatoorse ravi protseduure, mis eeldavad kõrgendatud

hügieeninõudeid või mida nende eripära tõttu pole võimalik teha läbivaatusruumis. Järelikult

puudub kaebajal õigus protseduuriruume teiste tervishoiuteenuse osutajatega jagada ja selles

osas oli tegevusloa andmata jätmine õiguspärane.

20. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse osaliselt ning tühistab vastustaja

21.05.2019 otsuse ja 01.07.2019 vaideotsuse osas, mis puudutab tegevusloa andmata jätmist

vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi osas. Selles osas tuleb vastustajal kaebaja tegevusloa taotlust

uuesti hinnata ja uus otsus langetada. Protseduuriruumi osas jääb kaebus rahuldamata.

21. Kaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jagada proportsionaalselt (HKMS

§ 108 lg 2). Kohus rahuldas kaebuse umbes 50% ulatuses (kaebus rahuldati ühe ruumi osas

kahest).

21.1. Kaebaja tasus riigilõivu 15 eurot. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja

riigilõivu summas 7,50 eurot.

21.2. Kaebaja taotleb õigusabikulude väljamõistmist kokku summas 1204,80 eurot.

Menetluskulu dokumentidena on esitatud IURING Konsult OÜ 10.07.2019 arve nr 219260

summas 600 eurot, 30.09.2019 arve nr 219341 summas 432 eurot ja 25.11.2019 arve nr 219401

summas 172,80 eurot ning kahe esimese arve tasumist tõendav pangakonto väljavõte. Summad

arvetel on koos käibemaksuga. Kohtu hinnangul nähtub nimetatud menetluskulu seotus

praeguse kohtuasjaga. Kulu ei saa pidada asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendamatuks.

Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabikulu 602,40 eurot.

21.3. Ülejäänud osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

21.4. Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega esitanud

tähtaegselt menetluskulu dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema

enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/