1-18-7276/80 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 1-18-7276 Otsuse kuupäev

13. detsemb 2019 er Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, liikmed Hannes Kiris ja Velmar Brett Kohtuasi Kriminaalasi KarS 121 1 ja Alar Neemsalu süüdistuses § lg § järgi, . süüdistuses Kar § M Q

1 p 1 g S 121 1 lg ja § järgi ning C. süüdistuses F

263 1 p 1 lg KarS 263 lg 1 p 1

§ järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 10. juuli 2019. otsus a Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Alar Neemsalu kaitsja vandeadvokaat Hannes Toodu ja M.Q kaitsja vandeadvokaat Andres Simson, kassatsioon id Teised kassatsioonimenetluse pooled Prokuratuur, Ringkonnaprokuratuuri Lääne ringkonnaprokurör Indrek Kalda Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

13. novemb 2019, kirjalik menetlus er

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 10. juuli 2019. a o tsuse põhiosa, asendades kohtu õiguslikud põhistused Alar Neemsalu nõusoleku tuvastamise kohta vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga käesoleva otsuse põhiosa punktides – esitatud põhistustega. Samuti

23 24 jätta est välja põhjendus, mille kohaselt käsitatav asjasse kohtuotsus on tunnistaja S-

S. M. mittepuutuva isikuna KarS 263 1 p 1 . § mõttes lg

2. M ringkonnakohtu otsus muutmata.

uus osas jätta

3. K

assatsioonid jätta rahuldamata.

4. M Alar Neemsalu 1000 eurot (sh

õista Eesti Vabariigilt kasuks välja käibemaks) kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

ASJAO

LUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Alar Neemsalu, M Q . ja C. -i F süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 263 lg 1 p 1 selles, et 1. septembril 2017 kasutasid nad Xxxxxx asuvas puhvetis Xxxxx ja selle ees järgi tänaval vägivalda tõukas

M. M-i ja H. J-i vastu. Neemsalu A. puhvetis M-i seljaga vastu M. seina. Seejärel lõid süüdistatavad kokku umbes kümme korda rusikatega kehasse ja pähe. teda Sellega põhjustati kannatanule füüsilist valu ning marrastused ja punetused. Pärast seda liikusid

1-18-7276

2(8) süüdistatavad puhvetist välja tänavale, kus A. Neemsalu viskas vastu maad katki joogiklaasi. Klaasi purunemisest tekkinud kild riivas puhveti välisuksel seisnud H. J-i alalõuga, tekitades talle h Neemsalu M. M-i aava. Samuti lõi A. käega näkku ja ähvardas teda korduvalt füüsilise vägivallaga. käitumisega häirisid süüdistatavad kõrvalisi isikuid H. Oma J-i, C. S-i ja S-S. M-i.

2. L

Neemsalu isaks süüdistatakse A. ja

KarS 121 1 . M. lg Q § järgi

3. Pärnu Maakohtu 30. aprill 2019. otsusega tunnistati Neemsalu i a A. süüdi Kar § S 121 lg 1 ja § 263 lg 1 p 1 . järgi ning teda karistati vastavalt kuue kuu ja ühe aasta kuue kuu pikkuse vangistusega KarS 63

2 ja 64 liitkaristuseks § § alusel mõisteti ühe aasta kuue kuu pikkune vangistus. lg lg KarS 65

2 alusel suurendati seda karistust Harju Maakohtu 6. detsembri 2016. otsusega § lg a mõistetud ära võrra ning lõplikuks liit oodustati üks aasta kandmata karistuse karistuseks m kaheksa kuud vangistust. Sama

KarS 121 otsusega tunnistati süüdi

§ ja § M. lg Q lg 1 p 1 järgi ning teda karistati vastavalt üheksa kuu ja ühe aasta kuue kuu pikkuse vangistusega. KarS 63

2 ja 64

1 alusel liitkaristuseks kaks aastat vangistust. Kohus § § mõisteti määras lg lg , et K. KarS 74 lg- 1

M. l tuleb § , 2 ja 3 järgi kohe ära kanda üks kuu vangistust ning Q te ülejäänud osa jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, kahe aasta kuue kuu pikkuse katseajaga kui ta KarS 75 lg-s 1 ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab § sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks mõisteti süüdi § järgi ja teda karistati ühe aasta

KarS C.

1 p 1 lg kuue kuu F pikkuse vangistusega. Seda karistust suurendati KarS 65 § Pärnu Maakohtu lg 2 alusel

16. septembri 2014. ud a otsusega mõistet karistuse võrra ja liitkaristuseks moodustati üks aasta üheksa kuud vangistust. Kar § S 69 alusel asendati vangistus 630 tunni üldkasuliku tööga. Samuti kohustati C. -i KarS 75 lg-s 1 . F järgima § sätestatud kontrollnõudeid Kohus oli lühidalt järgmistel seisukohtadel.

3.1. S us KarS 2

1 p 1 . Kannatanu M.

, kes üüdist § järgi on tõendatud oli ööklubi turvatöötaja

63 lg M. nä lükkas järel sekkus ja tõukas gi pealt, kuidas Neemsalu A. klubis teist klienti. See kannatanu süüdistatavat, mispeale lükati kannatanu vastu seina. Siis lõi kannatanu Neemsalut, mis tingis A. selle, et kõik süüdistatava hakkasid teda lööma tõttu Pärast

d . See kasutas kannatanu pipragaasi. seda ta pealt, kuidas läksid süüdistatavad klubist välja ja kannatanu järgnes neile. Tänaval nägi terrassilaud visati vastu maad ja purustati joogiklaas, mille kild vigastas t H. J-i klubi töötaja . Kuna M-i

samuti pipragaasi. M. ähvardati ja tema peale sülitati, kasutas ta tänaval Neid ütlusi kinnitavad kannatanu H. J-i . Klubi -S. M-i ütlused töötaja S sõnul kuulis ta valju häält ja rüselemist, ent tema vaateväli konfliktile oli piiratud. Tunnistaja C.

S. ei näinud klubis konflikti, kuid

, kuidas sai klubi ees tänaval nägi ta kõik süüdistatavad ähvardasid turvatöötajaid ja H. J. vigastada A. Neemsalu purustatud klaasi killust. Juhtunu häiris H. J-i, C. S-i ja S-S. M-i, kes olid kõrvalised isikud Süüdistust tõenda . vad muu hulgas turvakaamerate videosalvestised. Süüdistatavate ning t ütlused on osaliselt ebausaldusväärsed. unnistajate C. M-i ja

U. A.

3.2. K

Neemsalu aristuse mõistmisel arvestas kohus seda, et süü on keskmine, kuid tema karistust A. raskendab teo toimepanemine grupi poolt (KarS 58 p 10). Ta pani kuriteo toime Harju § Maakohtu 6. detsembri 2016. a ka sel juhul saab vangistuse otsusega määratud katseajal. Kuigi asendada üldkasuliku tööga (Kar § S 73 lg 4 ), pole süüdistatav andnud selleks nõusolekut, mis on asenduskaristuse eelduseks (KarS 69 1)

samuti keskmine ja mõistmise § süü on lg . M.Q temagi karistust raskendab teo toimepanemine grupis. ole Rahalise karistuse mõistmine p õigustatud, sest süüdistatava sissetulek on väike ning tal tuleb hüvitada kahju ja menetluskulud.

4. P Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni K. kaitsja vandeadvokaat Silver ärnu M.Q id Reinsaar, Neemsalu kaitsja vandeadvokaat Armand Reinmaa ja kaitsja A. C.F vandeadvokaat Vahur Krinal. M.Q kaitsja taotles kohtuotsuse tühistamist ning kaitsealuse

1-18-7276

3(8) õigeksmõistmist kergendada karistust ja jätta see täitmisele . Alternatiivselt palus kaitsja pööramata. üldkasuliku töö

Neemsalu kaitsja taotles vangistuse asendamist A. ga.

C.F kaitsja . palus kergendada mõistetud karistust

5. Tallinna Ringkonnakohtu 10. juuli 2019. a otsusega tühistati maakohtu otsus C. -ile F mõistetud karistuse, liitkar KarS 263

1 p istuse ja üldkasuliku töö mahu osas. Talle mõisteti §

1 järgi lg karistuseks . KarS 65

2 alusel moodusta liitkaristuseks üks aasta neli kuud vangistust § lg ti üks üldkasuliku tööga. Muus osas jäeti aasta seitse kuud vangistust, mis asendati 570 tunni maakohtu otsus muutmata.

Neemsalu kaitsja ape

M.Q llatsioon jäeti rahuldamata, ja A.

C. kaitsja apellatsioon rahuldati osaliselt.

F Kohus leidis lühidalt järgmist.

5.1. C. S-i ütlused selle kohta, et klubis toimus konflikt, tuleb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 66 lg seda, vaid kuulis sellest hiljem. Samas alusel kõrvale jätta, sest ta ei näinud nägi ta pealt klubi ees tänaval toimunut. tunnistas, et tema kuulis valju häält ja rüselemist, S-

S. M. mis tunnistaja sõnul rikkus tema tööpäeva ja järelikult häiris teda Samuti nägi .

klubis konflikti

H. J. ja kinnitas, et see häiris teda.

5.2. Maakohus mõistis Neemsalule A. ja

M. -le Q karistuse kooskõlas Kar § S 56 lg-ga 1. Kohus ei pidanud A. Neemsalult , kas ta o küsima n nõus tegema üldkasulikku tööd, sest seadusest sellist kohustust ei tule. See kohustus tekib siis pole vangistuse , kui ükski kohtumenetluse pooltest asendamist üldkasuliku tööga taotlenud, kuid kohus asendamist võimalikuks. peab karistuse Samas juhul, kui vangistuse asendamist taotleb kohtumenetluse pool, tuleb tal endal välja selgitada, kas süüdistatav on sellega nõus. A. Neemsalu kaitsja taotles maakohtu istungil vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ja tal tulnuks kaitsealusele selgitada, millistel tingimustel seda kohaldada saab. Süüdistatav esitas ringkonnakohtule kinnituse oma nõusoleku kohta, kuid ringkonnakohus võib maakohtu otsuse tühistada §

38 sätestatud vaid KrMS -s 3 juhtudel.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid

Neemsalu kaitsja vandeadvokaat M. A. Q kaitsja ja Hannes Toodu.

7.

kaitsja taotleb maa-

M. M. Q ja ringkonnakohtu otsuse tühistamist Q süüditunnistamises ja karistamises Kar § § järgi ning tema S 121

1 ja lg

1 p 1 lg õigeksmõistmist. Alternatiivselt palub kaitsja saata asi ringkonnakohtule uueks arutamiseks või kergendada süüdistatavale mõistetud karistust, kohaldades rahalist karistust või jättes vangistuse tingimisi täitmisele pööramata. Kaitsja seisukohad on järgmised.

7.1. R Samuti pole ingkonnakohus ei lahendanud tunnistajate ütluste usaldusväärsust nõuetekohaselt. M.

Q käitumine käsitatav avaliku korra raske rikkumisena. Ringkonnakohus tuvastas sisuliselt selle, et

S-i. Lisaks olid S- ja H. M.Q käitumine ei häirinud C. ööklubi

S. M. J. töötajad, keda ei saa lugeda asjasse mittepuutuvateks isikuteks.

7.2. Süüdistatava sissetulek ja tema varaline olukord ei saa olla karistusliigi valikul otsustavad. Vangistuse mõistmist ei õigusta üksnes see, et süüdistatava sissetulek on väike. Samuti ei ole kohtud põhjendanud asjakohaselt seda, miks ei jäetud süüdistatava k täielikult aristust tingimisi täitmisele pööramata.

1-18-7276

4(8) 8. Neemsalu kaitsja taotleb maavangistuse asendamata A. ja ringkonnakohtu otsuse tühistamist jätmises ja selle asendamist üldkasuliku tööga. Alternatiivselt palub kaitsja kohtuotsused tühistada ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Lisaks taotleb kaitsja menetluskulu hüvitamist süüdistatavale kokkuvõtlikult järgmist. . Kassaator leiab

8.1. Maakohus ei asendanud karistust üksnes seepärast, et süüdistatav polnud selle jaoks väidetavalt nõusolekut andnud. süüdistatavalt küsima, kas ta on nõus üldkasuliku Kohus oleks pidanud

tööga. Kui kohtul tekib kahtlus süüdistatava nõusoleku olemasolus, siis tuleb tal seda viimaselt küsida. Kuna süüdistatav viibis ise istungil, kus kaitsja taotles karistuse asendamist, siis oleks ta soovi korral saanud keelduda. Ringkonnakohus leidis ekslikult, justkui ei üldkasulikust tööst pidanud kindlaks tegema. maakohus süüdistatava nõusolekut Samuti on põhjendamatu ringkonnakohtu otsusest tulenev seisukoht, et vangistust saab asenda erandlikel asjaoludel. da Vangistuse asendamise kasuks räägib asjaolu, et süüdistatav saab isaks.

9. Kassatsioonivastuses palub Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Indrek Kalda jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsioonid rahuldamata. Prokuröri arvates ei põhjendanud kohtud Neemsalule karistust ndamiseks ei olnud tema A. mõistetud üksnes sellega, et selle ase nõusolek Kuna kaitsja esitas taotluse üldkasuliku töö kohaldamiseks, ut. oleks tal tulnud süüdistatava nõusolek välja . kaitsja kassatsioonile märgib M Q

selgitada. Vastuseks K. prokurör, et maa ja ringkonnakohus hindasid tõendeid nõuetekohaselt. Kohtud lugesid - õig ütlused ebausaldusväärseks. Kuigi ustatult tunnistajate U. ja

A.

A. T.

H. ja S- olid J.

S. M. klubitöötajad, polnud nad siiski isikud, keda ei saanud häirida. Lisaks põhjendasid kohtud ka süüdistatavale mõistetud karistust.

10. Kassatsioonivastuse peale esitas seisukohad Neemsalu A. kaitsja, kes leiab, et prokuröri argumendid ei võimalda kassatsiooni rahuldamata jätta.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Riigikohus

kaitsja kassatsiooni suhtes, keskendudes kujundab kõigepealt seisukoha .

M Q kaitseväidetele, et süüdistatava käitumine ei lange Kar § alla, sest ta ei häirinud S 263

1 p 1 lg asjasse mittepuutuvaid isikuid (I). Seejärel hindab kolleegium Neemsalu kaitsja argumente, A. mille kohaselt jätsid põhjendamatult süüdistatava maaja ringkonnakohus kindlaks tegemata nõusoleku asendamiseks üldkasuliku tööga (I Lõpetuseks võtab kolleegium kokku vangistuse I). kassatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab menetluskulu hüvitamise taotluse (III).

I

12. K kaitsja kassatsioon . M Q . väärib tähelepanu osaliselt. Kassaator vaidlustab muu hulgas maaja ringkonnakohtu hinnangut tõenditele ning taotleb sisuliselt faktiliste asjaolude teisiti tuvastamist, mida Riigikohus KrMS 363 § kohaselt teha ei või. Samuti jäävad tagajärjetuks lg kaitse karistuse kohta. Kohtud juhindusid talle vangistuse argumendid süüdistatavale mõistetud mõistmisel KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse kohaldamise alustest. Küll aga võtab kolleegium lähemalt vaatluse alla küsimuse, kas ko . ja teiste M Q htud tuvastasid korrektselt, et K. süüdistatavate käitumine häiris asjasse mittepuutuvaid isikuid.

13. K S 263 eeldab asjasse mittepuutuvat t isikut ar § füüsilis , keda teoga häiriti või ohustati (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-15- , p 24 ja 13. oktoobri 2017. otsus nr 1-16-5540/42, p 2 a 3). Selle kindlakstegemine sõltub igal üksikjuhul teo

1-18-7276

5(8) toimepanemise asjaoludest ja tuleb kohtul faktiliste asjaolude põhjal tuvastada, arvestades iga juhtumi eripära. Lisaks sellele, et avaliku korra rikkumist näevad pealt juhuslikud kõrvalised isikud, tuleb tuvastada seegi, et juhtunu rikkus nende avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt. Rikkumise intensiivsuse hindamisel peab arvesse võtma kogu sündmustiku konteksti, pidades muu hulgas silmas avaliku korra rikkumise olemust ja viisi. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. septembri 2010. otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 15.3, lisaks a

21. septembri 2005. otsus asjas nr 3-1-1-78-05, p 7.3 ja 4. mai 2011. a otsus asjas a nr 3-1-1-33-11, p 14.) Avaliku korra rikkumise intensiivsusaste võib olla erinev sõltuvalt konflikti asetleidmise kohast. Näiteks ööklubis peab kõrvaliste isikute avaliku rahu rikkumine olema intensiivsem kui mitmetes muudes avalikes kohtades (vt otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 15.3).

14. Isiklikku laadi konflikti lahendamine avalikus kohas võib väljuda konflikti osapoolte sfäärist ning häirida või ohustada asjasse mittepuutuvate isikute rahu ja turvatunnet. Samas ei ole mitte iga konfliktiväline isik, kelle õigusrahu rikutakse, käsitatav kõrvalise isikuna (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2007. otsus asjas nr 3-1-1-15-07, p 14). Konflikti osapoolega a ühes seltskonnas viibijaid ei saa üldjuhul pidada asjasse puutumatuteks isikuteks (vt nt otsus asjas nr 3-1-1-15-07, p 15, 18. juuni 2007. otsus asjas nr 3-1-1-24-07, p 6.1, 30. aprill 2010. a i a otsus asjas nr 3-1-1-29-10, p 7.2 ja otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p-d 15 ja 15.1). Ka siis, kui näiteks baari külastajad näevad üksnes konflikti tagajärgi (nt vigastustega kannatanut), pole tegemist veel avaliku korra raske rikkumisega. Avalikku korda peab rikkuma konkreetne tegu ja seda teo toimepanemise hetkel. (Vt otsus asjas nr 3-1-1- -07, p 13.)

15. Asjasse mittepuutuvateks isikuteks ei ole loetud ka teenistuskohustusi täitvat politseiametnikku ega ööklubi turvatöötajat, kuid seda juhul, kui nende avalikku õigusrahu pole piisaval määral häiritud. Selliste isikute tööülesannete hulka kuulubki konfliktsituatsioonide lahendamine ja üldjuhul ei riku kaklused neid pealtnägevate politseinike ja turvatöötajate õigusrahu sel määral, et rääkida avaliku rahu rikkumisest. (Vt otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 15.2.)

16. K isikustatud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. septembri õrvaline isik peab olema 2003. otsus asjas 3-1-1-102-03, p 11 ja 4. veebruari 2015. otsus asjas n 3-1-1-93-14, p 9 a nr a r koos viitega), ent ta ei pea olema süüdistuse põhjal iga kord nimeliselt tuvastatav. Praktikas võib ette tulla, et asjas kogutud tõendite kohaselt on sell e isiku häirimine või ohustamine is objektiivselt ilmne, kuid teda ei saa või ka pole põhjust nimeliselt tuvastada (nt turvakaamera videosalvestiselt nähtub, et grupp turiste põgeneb tänaval puhkenud kakluse tõttu sündmuskohalt). Süüditunnistamise eeldusena KarS § 263 järgi saab pidada piisavaks, kui süüdistuses on näidatud, et avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega häiriti või ohustati rohkem või vähem kindlaksmääratud kõrvaliste isikute ringi ja selliste isikute olemasolu sündmuskohal saab tõendite kohaselt tõsikindlalt jaatada. (Vt otsus asjas nr 3-1-1-15-17, p 26.)

17. M - aa ja ringkonnakohus tuvastasid nõuetekohaselt, et ööklubis puhkenud konflikti nägi pealt H. J. ning klubi ees tänaval juhtunut C. Mõlemad olid sel hetkel konfliktivälised isikud, kes S.

kinnitasid, et juhtunu häiris neid. väljendus läks konflikti nähes See muu hulgas selles, et

H. J. kutsuma abi ja C. helistas . Kuigi oli epoolest , S.

H. J. on Häirekeskusesse tõ ööklubi töötaja oluline, et poln tema puhul asjasse ta ud parajasti tööl, vaid viibis klubis kliendina. Seetõttu pole mittepuutuva isiku tunnuse tuvastamise seisukohalt ta oli klubi lõppastmes tähtsust asjaolul, kas töötaja või mitte.

Eelnevale lisaks tuleneb kohtuotsustest seegi, et kriminaalasja kohtulikul arutamisel esitati ja uuriti tõendina turvakaamerate videosalvestisi, millele on jäädvustatud sündmus tänaval Salvestiste põhjal oli kohtutel võimalik ed nii klubis sees kui ka . muu hulgas

1-18-7276

6(8) tuvastada, et klubis viibis teisi isiku konflikti pealt kelle kehakeel gi id id ja e kõrvalisi , kes näg alusel saab e selle kohta

teha järeldus , et nad olid häiritud.

18. T on , et nii oli intensiivne. Vaatamata ähtis rõhutada klubis kui ka tänaval toimunud konflikt ööklubi eripärale avaliku kohana rikkus süüdistatavate käitumine avalikku korda oluliselt. Klubis toimus kõikide süüdistatavate osalusel rüselus, mille käigus löödi M. , mistõttu M-i mitu korda kasutas viimane pipragaasi. Mõni hetk hiljem jätkus konflikt klubi ees tänaval, kus süüdistatavad ähvardasid kannatanut ja tema peale sülitati ning ta kasutas uuesti pipragaasi. Samuti purustas

A. Neemsalu jo vigastada H. , kes pidi selle ogiklaasi, mille tagajärjel sai tõttu haiglasse J. pöörduma. seetõttu , et süüdistatavad Praegusele juhtumile tervikhinnangut andes on ilmne häirisid asjasse mittepuutuvaid isikuid ja seda määral, mille puhul on tegemist avaliku rahu intensiivse rikkumisega.

19. Samas ei saa tunnistajat S-S. M-i käsitada tiliste asjaolude põhjal kohtute tuvastatud fak KarS 2 § 63 mõttes kõrvalise isikuna, keda häiriti. Maakohus tegi tema ütluste põhjal muu hulgas kindlaks, et ta kuulis „valju häält ja rüselemist, kuid kuna palju riiuleid ja klaase oli vaateväljal ees, siis ta otseselt toimuvat ei näinud.“ Kohtuotsuse kohaselt kinnitas tunnistaja seda, et juhtunu häiris teda. Ringkonnakohus lisas, et „S. ütles küll, et on nähtud hullematki, kuid möönis, -

S. M. et siiski rikkus meeldivalt alanud tööpäeva […]. See tähendab, et tegelikult häiris vahejuhtum tedagi.“ Kolleegium möönab, et aks füüsiliseks § asjasse mittepuutuv isikuks KarS 263 tähenduses võib lisaks rikkumise vahetule pealtnägijale olla ka isik, kes viibib rikkumise läheduses ja tajub selle toimepanemist mõnel muul viisil ning keda tajutu häirib või ohustab. Samas on leidnud kinnitust seegi, et konflikti puhkemisele vaatamata S-

S. M. seda lähemalt uurima ei läinud ja jätkas oma tavapärast tööd klubis. ütluste põhjal võib Ehkki tunnistaja seega tõesti öelda, et juhtunu mingil määral häiris teda, ei tähenda öeldu veel seda, et see oli KarS 263 § kontekstis piisavalt intensiivne. S-S. M-i puhul pole sellise määra ületamine tuvastatav.

20. S mata sellest, et maaja ringkonnakohtu otsus pole soleva koosseisutunnuse õltu kõne ed kindlakstegemisel veatud, on kohtud siiski lõppastmes nõuetekohaselt tuvastanud, et süüdistatavad häirisid oma käitumisega oluliselt asjasse mittepuutuvaid füüsilisi isikuid. Seepärast ei too märgitud viga kaasa e tühistamist kohtuotsust ega kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks. ringkonnakohtu otsus e, mille kohaselt on Kolleegium jätab est välja põhjendus S-S.

isikuna KarS 263 M. lg 1 p 1

käsitatav kõrvalise § mõttes.

II

21. Kolleegium jagab Neemsalu A. kaitsja arvamust, et maakohus oleks pidanud süüdistatava nõusoleku vangistuse asendamiseks välja selgitama. Samuti eksis ringkonnakohus, kui jättis talle teatavaks saanud asjaolude põhjal kohtualuse nõusoleku üldkasuliku töö kohaldamiseks arvesse võtmata ei tähenda, et mõistetud vangistus tulebki üldkasuliku tööga . See aga

Neemsalule A. asendada. Neid seisukohti selgitab kolleegium järgmiselt.

22. M S 73 aakohus märkis, et „Kar § võimaldab katseajal toime pandud kuriteo puhul kohaldada lg vabadusekaotuse alternatiive, s.o elektrooniline valve või üldkasulik töö. Nimetatuteks on vajalik aga isiku nõusolek. Käesoleval juhul isik vabadusekaotuse alternatiivide kohaldamiseks nõusolekut andnud ei ole, mistõttu tuleb isikule liitkaristuseks mõista reaalne vangistus.“ Apellatsioonikohus leidis kokkuvõtlikult järgmist: „Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kaitsja seisukohta, et maakohus rikkus kriminaalmenetlusõigust, jättes A. Neemsalult küsi mata, kas ta on nõus tegema üldkasulikku tööd. Seaduses kohtule sõnaselgelt sellist kohustust pandud ei ole. […] Ringkonnakohus leiab, et see kohustus tekib kohtul juhul, kui ükski kohtumenetluse pooltest

1-18-7276

7(8) ei ole vangistuse asendamist üldkasuliku tööga taotlenud, kuid kohus, kes ei ole karistuse mõistmisel kohtumenetluse poolte taotlustega seotud, peab asendamist võimalikuks. Seevastu juhul, kui vangistuse asendamist taotleb kohtumenetluse pool, on eelkõige selle poole kohustus selgitada välja, kas süüdistatav on sellega nõus.“ Lisaks osutas kohus, et „[m]aakohtu istungi protokolli kohaselt taotles Neemsalu

A. vangistuse asendamist üldkasuliku tööga tema kaitsja“.

23. K S 69 ar lg § kolmanda lause järgi saab vangistuse asendada üldkasuliku tööga üksnes süüdistatava nõusolekul. Seega on nõusoleku kindlakstegemine karistuse asendamise üks vältimatutest eeldustest. Juhul, kui kohus peab võimalikuks üldkasuliku töö kohaldamist, tuleb tal igal juhul süüdistatava seisukoht välja selgitada sõltu , mata sellest, kes vangistuse asendamist on taotlenud. Isegi siis, kui üldkasuliku töö kohaldamist taotleb kohtumenetluse pool, peab kohus vajadusel ise veenduma süüdistatava nõusolekus. kohtul tekib kahtlus süüdistatav Kui a nõus tuvastada, kas see nõusolek on olemas või seda ei ole. oleku olemasolus, tuleb tal

24. Maakohus poleks seetõttu tohtinud jätta süüdistatava nõusolekut üldkasuliku töö kohaldamiseks välja selgitamata. Ringkonnakohtu vastupidine seisukoht on ekslik. Maakohus välistas võimaluse vangistuse asendamiseks üksnes seetõttu, et süüdistatav ei olnud kohtu väitel andnud selle jaoks nõusolekut. Muid põhjuseid üldkasuliku töö kohaldamata jätmiseks pole kohtuotsuses märgitud. Otsusest ei selgu, kas kohus tegi nõuetekohaselt kindlaks, et süüdistatava nõusolek vangistuse asendamiseks tõepoolest puudus. Väidetavalt taotles süüdistatava kaitsja üldkasuliku töö kohaldamist juba maakohtus toimunud istungi ajal. Juhul, kui kohus polnud veendunud või tal tekkis taotlust hinnates kahtlus, kas süüdistatav on nõus vangistuse asendamisega, oleks kohtul tulnud see omal algatusel välja selgitada. Nõusoleku tuvastamise järel pidanuks maakohus otsustama vangistuse asendamise sisulise põhjendatuse üle.

25. E ekslikult elnevast tulenevalt jättis ringkonnakohus apelleeritud otsuse kõnesolevas osas muutmata. Veelgi enam, kohus oleks pidanud lugema talle teatavaks saanud asjaolude põhjal süüdistatava nõusoleku vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga tuvastatuks ja kaaluma ise karistuse asendamist sisuliselt. Apellatsioonis heitis kaitsja maakohtule ette süüdistatava seisukoha kindlaks tegemata jätmist ja märkis, et süüdistatav on vangistuse asendamisega nõus. Selle kinnituseks lisati kaebusele kohtualuse digitaalselt allkirjastatud nõusolek üldkasuliku töö kohaldamiseks. Järelikult polnud apellatsioonimenetluse ajal enam kahtlust, et süüdistatava nõusolek kui asenduskaristuse mõistmise üks eeldus on täidetud. See tähendab formaalne omakorda, et ringkonnakohtul oli võimalik lahendada küsimus üldkasuliku töö kohaldamise ülejäänud eelduste kohta.

26. Kokkuvõttes jätsid kohtud õigustamatult süüdistatava nõusoleku karistuse asendamiseks kindlaks tegemata. Samas ei tingi see viga kohtuotsuste tühistamist ega kriminaalasja uueks arutamiseks saatmist. Kolleegium ei pea kohtute poolt tuvastatut silmas pidades põhjendatuks süüdistatava suhtes üldkasuliku töö kohaldamist. Nii nagu karistuse mõistmisel, on ka selle asendamisel määrava tähtsusega KarS §

1 järgi isiku süü, samuti võimalus mõjutada teda edaspidi

56 lg hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. detsembri 2017. otsus nr 1-17-689/29, p 26). Praegusel juhul a välistavad asenduskaristuse mõistmise kogumis süüdistatava süü suurus (kahe vägivallateo toimepanemine ja süüdistatava oluline osa selles), karistust raskendava asjaolu esinemine (kuritegu grupis KarS 58 p §

10 järgi) ning kuriteo toimepanemine katseajal. Seepärast jätab kolleegium muutmata ringkonnakohtu lõppjärelduse üldkasuliku töö kohaldamata jätmise ko hta, kuid asendab kohtuotsus

e põhiosa õiguslikud põhistused. III

1-18-7276

8(8)

27. E toodud S 361

1 p- 3, muudab Riigikohtu el lg st põhjustel ja juhindudes KrM § kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 10. juuli 2019. a otsuse põhiosa, asendades kohtu õiguslikud põhistused nõusoleku tuvastamise kohta vangistuse asendamiseks

Neemsalu A. üldkasuliku tööga käesoleva otsuse põhiosa punktides –

23 24 esitatud põhistustega. Samuti jätab kolleegium kohtuotsus e, mille kohaselt on S-

atav asjasse est välja põhjendus käsit

S. M. mittepuutuva isikuna KarS 263

1 p 1 b ringkonnakohtu otsus § mõttes. Muus osas jää lg muutmata. Kassatsioonid tuleb

jätta rahuldamata.

28. K S 186 lg

361 lg rM §

1 sätestab, et kui kassatsioonimenetluses tehakse üks sama seadustiku § p-des 2 7 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kuna kolleegium teeb KrMS 361 lg 1 – § p-s 3 märgitud otsuse, peab riik hüvitama kassatsioonimenetluse kulu. A. Neemsalu kaitsja esitas Riigikohtule taotluse kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud hüvitada süüdistatavale tasu 1560 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kümme tundi ringkonnakohtu otsuse analüüsiks, kaitsealusega nõupidamiseks, kassatsiooni koostamiseks, prokuröri kassatsioonivastuse analüüsimiseks ja sellele seisukoha koostamiseks. Õigusteenuse tunnihinnaks on märgitud

130 euro Taotlusele on lisatud ka arve. t, millele lisandub käibemaks.

29. K S 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub menetluskulude rM § hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Neemsalu seisukohti, mis puudutasid A. kaitsja kritiseeris õigustatult kohtute süüdistatava nõusoleku tuvastamist vangistuse asendamata jätmise üldkasuliku tööga ks . Samas ei tinginud

Arvestades kassatsiooni ja kaitsja väited kohtuotsuste tühistamist. kassatsioonivastusele esitatud seisukohtade sisu ning keerukust nende alusel tõusnud küsimuse ja mahtu, loeb kolleegium mõistliku suurusega kaitsjatasu , mis tuleb süüdistatavale ks kassatsioonimenetluses K S 186 lg 1000 euro

rM §

1 alusel hüvitada, t (sh käibemaks).

(allkirjastatud digitaalselt)

Paavo Randma, Hannes Kiris, Velmar Brett