4-19-5306/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2019.a. Tallinn

Väärteoasja number

4-19-5306

Kohtukoosseis

Kohtunik Meelis Eerik

Kohtuistungi sekretär

Annika Peld

Väärteoasi

Vaidlustatud lahend

G.F-i (G.F) väärteoasi LS § 223 lg 1 ja 236 lg 1 järgi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalveüksuse 02.10.2019 otsus

väärteoasjas nr 2302,19,013807

Asja läbivaatamise kuupäev 26. november 2019.a.

Istungil osalenud isikud

Kaebuse esitaja G.F

Kaitsja Tiia-Liis Jürgenson

Kohtuvälise menetleja ametnik Jaak Paju

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalveüksuse 02.10.2019 otsusega väärteoasjas nr 2302,19,013807 karistati G.F-i liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses ja LS § 236 lg 1 rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses selle eest, et ta 30.08.2019 kella 16.18 ajal Kivisalu tee ja Üksnurme tee ristmiku juures Saku alevikus juhtis mootorsõidukit, oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, ei rakendanud abinõusid, mis väldiksid sõiduki iseenesliku liikuma hakkamist, xe tagajärjel sõiduk Toyota vajus tagasi ning toimus kokkupõrge sõiduautoga BMW (otsuses ekslikult BME) registreerimismärgiga . Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise x kahju X Xile ja X Xile. Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Kaebuse kohaselt juhtis kaebuse esitaja sõiduautot Toyota xxx. Vahetult enne Üksnurme teed märkas ta teel liikuvat autot ja jättis oma auto seisma vahetult enne väljasõitu. Kuna teel oli kallak, vajus auto enne edasiliikumist tagasi. Hetkel kui auto hakkas edasi liikuma, vaatas ta taha ja nägi väga ligidal teist sõidukit. Kokkupõrget ta teise sõidukiga ei tundnud ja ta sõitis edasi, kuna keegi märku ei andnud, et midagi on juhtunud. Kaebuse esitaja leiab, et ta ei ole liiklusõnnetust toime pannud. Kaebuse esitaja on staažikas autojuht ja oleks liiklusõnnetusest aru saanud. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, miks ei sõitnud BMW juht talle järgi. Kui kaebuse esitaja auto oleks vajunud vastu BMW-d, oleks vigastatud viimase numbrimärk, mitte numbrimärgi kõrval asuv ala, samuti oleks pidanud tekkima muljumise koht. Samuti ei ole kaebuse esitaja autol taolisi kriimustusi. Kaebuse esitajal on kindlustuspettuse kahtlus, kus teda soovitakse teha kaassüüdlaseks. Kaebuse esitaja palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja ja kaitsja kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu.

Kohtu põhjendused

Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus kontrollib nii menetlusnormidest kinnipidamist kui ka materiaalõiguse kohaldamist. Väärteomenetluse normide rikkumist kohus tuvastanud ei ole. Kaebuse esitajale inkrimineeritakse LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemine. Vastavalt LS § 223 lg 1 „mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete - - rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.“ LS § 236 lg 1 järgi „liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.“ Kaebuse esitaja vaidlustab liiklusõnnetuse, s.o sõiduki BMW juhile varalise kahju tekitamise.

Kohus leiab, et kaebuse esitaja käitumisega tekitatud varalise kahju tekkimine on leidnud tõendamist. Tunnistaja i ütluste kohaselt juhtis ta sõiduautot BMW ja peatus Kivisalu ja X X Üksnurme tee ristmikul halli auto, s.o kaebuse esitaja juhitud auto, taga. Kaebuse esitaja juhitud auto vajus alguses natuke tagasi, siis uuesti, kuni toimus kokkupõrge. Kokkupõrkel käis krõps. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt olid tunnistaja juhitud sõiduki esimesel põrkeraual kraapejäljed ja kaebuse esitaja sõiduki tagumisel pamperil kontakti jäljed. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt vajus tema juhitud auto ristmikul küll natuke tagasi, kuid kokkupõrget ei toimunud. Seega on isikulised tõendiallikad vastuolus, kuid politsei poolt teostatud sündmuskohavaatluse protokolli kohaselt on vigastused mõlemal sõidukil tuvastatud. Kohtul pole alust kahelda sündmuskohavaatlusprotokolli õigsuses. Kohtu hinnangul suudab politsei eristada sõiduki tavapärasest kasutamisest tekkinud kriime ja värsket vigastust. Seetõttu viitab enamus asjas kogutud tõendeid sellele, et varaline kahju sõidukite kokkupõrke näol toimus. Kuna ka sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabelist nähtub, et ristmik oli kaldega, peab kohus liiklusõnnetuse tekkemehhanismi kaebuse esitaja juhitud sõiduauto tagasivajumise teel eluliselt usutavaks. Ka kaebuse esitaja ise väitis, et tema sõiduk vajus ristmikul tagasi. Kohus ei pea usutavaks kaebuse esitaja väidet, et tunnistaja võib tegeleda kindlustuspettusega. Samuti ei nähtu tõenditest, et tunnistaja sõiduk seisis kaebuse esitaja sõidukile liiga lähedal – fototabelist nähtub tunnistaja sõiduki seismise koht - kui tema auto ette paigutada teine auto, kes ootas ristmikule pääsemist, tuleb pikivahet pidada tavapäraseks.

on sõidukitel kattuv. Kaebuse

Kontaktkoht

esitaja leiab, et kontaktkoht pidanuks olema BMW numbrimärgi juures, kuid fototabelist nähtub, et numbrimärk asub BMW esiosa õõnsuses, mis ei ole esmane Seetõttu leiab kohus, puutepunkt. et kaebuse esitaja sõiduki tagasivajumise tõttu tekkis mõlemal sõidukil varaline kahju. Oma sellise tegevusega pani kaebuse esitaja toime LS § 223 lg s 1 sätestatud väärteo, kuna - rikkus mootorsõiduki juhina LS § 16 lg s 1 sätestatud liiklusnõuet hoiduma kõigest, mis võib - kahjustada vara. Kohus leiab, et tegu on toime pandud kaudse tahtlusega, sest kaebuse esitaja pidi võimalikuks pidama, et tema auto taga on teine auto ning tema auto tagasivajumise tõttu võib tema auto vastu minna tema taga seisvale autole ning möönma varalise kahju tekkimist. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega on kaebuse esitaja juhitud sõiduki teel liikumise (tagasivajumise) tõttu tekkinud varaline kahju. Tegemist on liiklusõnnetusega LS § 2 p 32 tähenduses. Liiklusõnnetuse korral peab sõiduki juht võimalikult kiiresti seisma jääma (LS § 169 lg 1 p 1), teatama sellest politseile (LS § 169 lg 5), v.a kui nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja asjaolud on kirjalikult vormistatud ja allkirjastatud mõlema liiklusõnnetuses salenud juhi poolt (LS § 169 o lg 4 p 4 ja 5). Antud juhul ei ole liiklusõnnetuse asjaolusid ja kahju eest vastutavat isikut kirjalikult vormistatud.

Kaebuse esitaja ei oleks tohtinud

sündmuskohalt

lahkuda. Sündmuskohalt lahkumisega täitis kaebuse esitaja LS § 236 lg s 1 sätestatud objektiivse - koosseisu. Kohus leiab, et täidetud on ka antud süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Kaebuse esitaja pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tunnistaja ütluste kohaselt andis ta pärast liiklusõnnetuse toimumist korduvalt signaali ja vehkis kätega. Kaebuse esitaja signaali ei kuulnud ja vehkimist ei näinud. Samas aeglustas kaebuse esitaja oma kiirust pärast ristmikule sõitmist ja vaatas tagasi. Seega pidi kaebuse esitaja aru saama, et ristmikul toimus tema auto tagasivajumise tõttu liiklusõnnetus ning nägema tunnistaja poolt kätega vehkimist ja kuulma signaali. Kohtul pole alust tunnistaja ütlustes kahelda, sest tunnistaja ütlused haakuvad paremini teiste asjas kogutud tõenditega. Kuna kaebuse esitaja pidi võimalikuks pidama liiklusõnnetuse toimumist ja aru saama, et ta ei või sündmuskohalt lahkuda, on antud tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

Ka selle koosseisu juures õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on toime pannud LS § 223 lg 1 ja 236 lg 1 sätestatud väärteod. KarS § 56 lg 1 kohaselt „/…/Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.“ Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, xesse saab kohus sekkuda diskretsioonipiiride ületamisel. Antud juhul kohtuväline menetleja diskretsioonipiire ületanud ei ole. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus nõustub ka mõistetud karistuse suurusega, mis on selgelt alla sanktsiooni keskmist määra Trahvi vähendamiseks alus puudub.

iab, et karistus on mõistetud

.

Kohus le

vastavalt seadusele. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

Meelis Eerik

kohtunik