1-18-4870/39 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-18-4870

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-4870 (18244000504) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Olga Nõmmemees Kriminaalasi Viru Vangla materjalid .R-i tingimisi W enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu W.R ik ;

viibimiskoht Viru Vangla XXX

Kohtuistungil osalenud isikud süüdimõistetu W.R (videokonverentsi teel) RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § st 76 ja KrMS § dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: - -

Jätta mõistetud

.R Viru Maakohtu 11.06.2018 otsusega nr 1-18-4870 ja W Viru Maakohtu 28.01.2019 määrusega nr täitmisele pööratud 1-18-4870 karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada ru Maakohtu Vi Narva kohtumajale 15

päeva jooksul alates päevast, isik sai kohtumäärusest teada või pidi mil teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 11.06.2018 otsusega tunnistati .R

424 lg W

süüdi KarS § järgi ja teda karistati 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega. karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud kolm päeva. KarS § 74 lg

1 ja 3 ja § 424 lg 4 p 1 alusel - te kuulus koheselt ärakandmisele Ülejäänud karistuse osas määrati, et see jääb

2 kuu pikkune vangistus. täitmisele pööramata tingimusel, et W.R ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu

-des 1 -des 2 ja 8 ja täidab KarS § 75 lg 1 p –6 ja § 75 lg 2 p sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Lisakaristusena võeti

6 kuuks ära W.R-ilt mootorsõiduki juhtimis õigus. e

2. Kriminaalhooldaja esitas 16.01.2019 kohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata W.R-ile . Erakorralise ettekande kohaselt rikkus mõistetud karistus täitmisele W.R alkoholi tarvitamise keeldu.

1-18-4870

3. Viru Maakohus rahuldas 28.01. e ja

2019 määrusega kriminaalhooldaja taotlus W.R-ile Viru Maakohtu 11.06.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa pöörati täitmisele.

4. 28.11.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid tingimisi

W.R-i enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. karistusaeg algas W.R-i 20.05.2019 see 20.06.2020.

1 p 2 05.12.2019. ja lõppeb KarS § 76 lg kohane tähtaeg saabus Kinnipidamisasutus toetab

W.R-i

ennetähtaegset vabanemist.

5. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas jagab prokuratuur vangla seisukohta

W.R-i ks vabanemiseks. ennetähtaegse

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 6. Kohtuistungil avaldas , et toetab enda ting

W.R imisi ennetähtaegset vabanemist. t ASi, kus ta ka varasemalt Ta kinnitab, et tal on võimalik asuda kohesel tööle B töötas. Vangistusse sattus ta alkoholiprobleemide tõttu. Antud ajaks on ta end kodeerinud ja manustatud , et alkoholi ravimi mõju kestab suveni. Täiendavalt avaldas W.R tarvitamine polnud sage. Kuna kriminaalhooldusametniku vastuvõtt toimus Kohtla Järvel, siis - leidis ka alkoholi tarvitamine aset Kohtla-Järvel. St, et 5 tööpäeva veetis ta T tööl, ent

nädalavahetuseti Kohtla Järvel viibides tarvitas ta alkoholi. Ta ei oska selgitada, miks ta - varasemalt end ei kodeerinud. Võimaliku vabanemise korral asub ta elama T oma endise abikaasa ja laste juurde. Nendega toimub sage suhtlus, sh suheldi viimati täna, so kohtuistungi toimumise päeval. Abikaasa ja lapsed toetavad tema nende juurde elama asumist, sest ka lapsed ootavad elatise maksmist. Sotsiaalprogrammiga seonduvalt selgitas .R , et W tema hinnangul on talle pakutud sotsiaalprogrammi sihtrühmaks pigem narkomaanid, mitte aga alkohoolikud.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 7. Kohus, tutvunud .R-i isikliku toimiku materjalide prokuratuuri kirjaliku W

ja vastusega ning -s 4 kuulanud ära süüdlase seisukohad, leiab KarS § 76 lg sätestatud asjaolusid arvestades, et alused

W.R-i ennetähtaegseks vangistusest vabanemiseks puuduvad ja ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vaba stamata.

8. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Kohus möönab, et on ära kandnud vähemalt poole mõistetud W.R vangistusest, mistõttu on tema puhul täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse tema vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks.

9. Vangistusest tingimis

i ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt KarS § 76 lg kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat -le 4 elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg

4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Kõrgema märkis järgmist astme kohus 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21 - [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS §

76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.

1-18-4870

10. Hinnates

W.R-iga seotud isikuandmeid, tema käitumist vangistuse ajal, on kohus seisukohal, et

rrektne W.R-i käitumine vangistuse ajal on olnud üldjoontes ko ja tema ennetähtaegset vabastamist toetav. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on W.R vangistusaja jooksul töötanud, ta omandab riigikeelt, ta omab vabu rahalisi vahendeid vabanemisjärgseks toimetulekuks ta on osalenud sotsiaalprogrammis ja „Eluviisitreening“. Kinnipidamisasutus kinnitab tal vangistuse ajal distsiplinaarkaristuste puudumist ja tema positiivset suhtumist ametnikesse. Tema vabanemise kasuks räägivad ka kindla elusamuti ka kehtiva isikut ja töökoha olemasolu ühes lähedaste toetusega, ent tõendava dokumendi olemasolu. Eelneva pinnalt on alust seisukohaks, et W.R-i puhul on arvukalt asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vabanemist toetavad.

11. - 1- -14104 p-

Käesoleva määruse p s 9 osutas kohus kõrgeima astme kohtu lahendi s

21 märgitule, mille kohaselt on isiku vabastamise üle otsustamisel kaalukaks isiku käitumine karistuse kandmise ajal. See seisukoht baseerub otseselt KarS § 76 lg 4 regulatsioonil. Kohus rõhutab, et Riigikohus ja KarS § 76 lg 4 kasutavad oma sõnastustes ja käsitlustes väljendit

“kari tuse kandmise aeg”. Sellest tuleneb, et ennetähtaegse vangistusest vabanemise küsimuse s otsustamisel ei lähtu kohus mitte üksnes vangistusest, kui karistusajast, vaid karistuse kandmise aega tuleb hinnata selle tervislikkuses. Seega - kui süüdlast karistatakse esmalt karistusega, mida algselt täitmisele ei pöörata, kuid see pööratakse täitmisele alles hiljem, siis on tema karistusajaks nii see karistuse osa, mida isik kannab vangistuses, kui ka osa, mil ta oli tingimisi vangistusest vabastatud.

12. Antud määruse ajaolude ja menetluse käiku kajastavates alapunktidest nähtub, et t W.R-i karistusaeg on mitme-etapiline. Kohtuotsuse kohaselt tuli tal algselt ära kanda 2 kuu pikkune

reaalne vangistus. Ülejäänud osa talle mõistetud vangistusest jäi täitmisele pööramata tingimusel, et täidab kontrollnõudeid ja kohustusi, sh oli W.R tal keelatud alkoholi tarvitamine. Kuna rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, W.R pöörati vangistus, selle ärakandmata osas, täitmisele. käitumisena

Seega on

W.R-i karistuse kandmise aja kontekstis arvestatav nii tema esmane ehk koheselt ära kandmisele kuulunud vangistuse aeg, ajavahemik, mil ta oli tingimisi vangistusest vabastatud, kui ka hilisem, täitmisele pööratud vangistusaeg. Viimatist, ehk täitmisele pööratud vangistusaega käsitles kohus käesoleva määruse p s 10. Selle karistusaja osa hindab kohus läbituks - positiivse ja vabastamist toetavaks. Kohtul puuduvad andmed, et lt .R-i W W.R-i koheselt ära kandmisele kuulunud karistusaja osas oleks esinenud negatiivseid asjaolusid, mis välistaks või seaks vähemalt kahtluse alla W.R-i vabastamise. Mis puudutab .R-i tingimisi kantud karistusaega, siis leiab kohus, et W hinnang tema tingimisi kantud karistusajale on negatiivne ja see toob kaasa kohtu otsustuse tema ennetähtaegse vabastamise võimatuse kohta.

13.

W.R-i karistamise aluseks on korduv mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine. Uute samalaadsete kuritegude ärahoidmiseks rakendas kohus

W.R-ile ajutist ehk katseaja ulatuses alkoholi tarvitamise keeldu. Kõnealust keeldu rikkus W.R korduvalt, päädides vangistuse ärakandma osas karistuse täitmisele pööramisega. Märgitust järeldub, et W.R-i uute kuritegude ohuprognoosi hindamisel on kaalukas esiteks tema sisemine soov ja tahe hoiduda/loobuda alkoholi tarvitamisest, ja teiseks tema suutlikus seda teha. Nende aspektidega on seotud isiku enda arusaam ja teadvustamine alkoholi tarvitamise keeldust, ja alkoholi tarvitamisega taolise keelu põhjustest kaasneivaist ohtudest.

Analüüsides iseloomustusse kantud andmeid, nähtub, W.R-i et

W.R-ile on mõistmatu tema karistuse täitmisele pööramine, sest ta läbis alkoholivastase ravi. Samas on ta sellele eelnevalt korduvalt ja korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja ta eitab mistahes alkoholiprobleeme. Kohtu veendumusel pole W.R-i suhtumine ja arusaamad alkoholi vangistuse ajal vähemalt seniks muutunud. Materjalidest nähtuv sotsiaalprogrammi „Eluviisi treening“. Ta alt allutati

W.R võttis sellest küll osa, ent tunnistust talle ei väljastatud. Ka kohtuistungil kinnitas

1-18-4870

W.R , et kõnealusest programmist osavõtuks tal motivatsioon puudus, sest tema hinnangul Justiitsministeeriumi on kõnealune programm suunatud eelkõige narkomaanidele. kodulehelt kättesaadava informatsiooni kohaselt on kõnealune programm suunatud nii alkoholi kui narkootilisi aineid tarvitavatele inimestele ja selle eesmärgiks on isikus endas m eelnevat sagedast uutuste esile kutsumise soovi tõstmine. Arvestades W.R-i alkoholi tarvitamist, tuleb kõnealuse või ka mõne muu sarnase programmi, mis suunaks teda alkoholi tarvitamisega kaasnevat riskikäitumist hindama, läbimist pidada vältimatult vajalikuks meetmeks. Kuna pole leidnud endas motivatsiooni programmi W.R kohaseks läbimiseks , siis saab järeldada, ja ta ka ei teadvusta alkoholiprobleeme et W.R ei soovigi seda ei teadvusta alkoholi tarvitamisega kaasnevat riskikäitumist, ta teadvustada, ta ei adu ka alkoholi tarvitamise seost tema karistuse aluseks oleva õigusvastase käitumisega ja tema poolne sisemine motivatsioon oma riskikäitumise muutmiseks on madal. Seega pole .R-ist W lähtuv oht alkoholi tarvitamisega seotud liiklussüütegude toimepanemiseks maandatud, temast lähtuv oht on jätkuvalt uute kuritegude toimepanemise kõrge ja see välistab .R i ennetähtaegse vabastamise. W

- vangistusest tingimisi

14. Seoses suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks

W.R-i juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid W.R-i varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - .R-i W vähemalt osaliselt iseloomustatakse just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole KarSRS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga.

/allkirjastatud digitaalselt/