2-19-12812/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2019, Pärnu

Tsiviilasja number

2-19-12812

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A. T. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

441,222 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood:

11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Carlo Kask (e-post menetlus@plusplus.ee)

Kostja: A. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht:

xxxxxxxxxxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx

xxxxxxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista A. T.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks A. T. ja Elisa Eesti AS vahel

sõlmitud liitumislepingu nr 3779813, liitumislepingu nr 4447980 ja liitumislepingu nr

4447980 lisa 4447991 (kliendinumber 8375833) alusel koostatud arvest nr 2016431462

tulenev võlgnevus summas 281,77 eurot (millest 208,30 eurot põhivõlgnevus, 48,47 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 19.09.2016-16.08.2019 ja 25,00 eurot

sissenõudmiskulud).

3. Välja mõista A. T.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 208,30 eurot) alates 17.08.2019 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 12.12.2019 summas 5,39 eurot.

4. Välja mõista A. T.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 208,30 eurot) alates 13.12.2019 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras (so otsuse tegemise 8% aastas).

5. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue A. T. vastu sissenõutavaks

muutunud viivise eest summas 106,23 eurot.

6. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue A. T. vastu hagi esitamise ajaks

veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise määras 0,07% päevas.

Tsiviilasi nr 2-19-12812

2 (6)

7. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 148 eurot (millest 100 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 48 eurot

lepingulise esindaja tasu), millest 100,10 eurot mõista A. T.lt Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on A. T. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise

puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul

oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS §

416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s,

märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

Tsiviilasi nr 2-19-12812

3 (6)

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 27.08.2019 hagiavalduse A. T. vastu. 06.09.2019 esitas

hageja täpsustatud nõude kostja vastu. Hageja nõuab kostjalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel

sõlmitud liitumislepingu nr 3779813, liitumislepingu nr 4447980 ja liitumislepingu nr 4447980

lisa 4447991 kliendinumbriga 8375833 alusel 01.09.2016 koostatud arve nr 2016431462

summas 208,30 euro tasumist. Arve on koostatud teenuste kasutamise eest perioodil 1. august

kuni 31. august 2016, arve tasumise tähtaeg saabus 18.09.2016. Nõude materiaalõigusliku

alusena on hageja tuginenud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja 6.

Elisa üldtingimuste p. 7.10 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt viivist maksete

mittetähtaegse tasumise eest 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise

seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 18.09.2016 – 16.08.2019 summas 154,70

eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates 17.08.2019 kuni põhinõude 208,30 euro täitmiseni

lugedes viivise määraks 0,07 % päevas.

Lepingu üldtingimuste punktide 5.2.3. ja 6.1.7 ning VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel nõuab hageja

sissenõudekulu summas 25 eurot 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018 edastatud võlateatise

eest.

Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulud

420,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumist alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Pärnu Maakohus võttis 11.09.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse. Kostja sai

hagimaterjalid ja kohtumäärused isiklikult kätte 21.11.2019. Kostjale vastamiseks määratud 14-

päevane tähtaeg lõppes TsMS § 62 lg 1, § 63 ja TsÜS § 136 lg 6 järgi 05.12.2019 kell 24:00.

Kostja vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule hagile vastuse

esitamise tähtaja pikendamise või ennistamise taotlust.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

4. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

5. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus

ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline

kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

Tsiviilasi nr 2-19-12812

4 (6)

6. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul

õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue

sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja võlaõigusseaduse

(VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS

§ 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. ESS § 96 lg 1 p 4 ja liitumislepingu nr 3779813,

liitumislepingu nr 4447980 ja liitumislepingu nr 4447980 lisa 4447991 kliendinumbriga 8375833

kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest

tasu. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi.

VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS

§ 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 208,30 euro

väljamõistmiseks kostjalt.

7. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause

sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest

või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate

maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise

määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär

perioodil 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00%.

Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 208,30 eurot lepingust

tulenevas määras 0,07% päevas ajavahemiku eest vastavalt 18.09.2016 – 16.08.2019 summas

154,70 eurot (seega viivisemäär 25,55 % aastas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab

vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (3,1875 korda).

Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega.

Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa

kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt

Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

Tsiviilasi nr 2-19-12812

5 (6)

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud

selliselt, et perioodi eest 18.09.2016 kuni 16.08.2019 nõuab hageja viivist kindla summana ja

alates 17.08.2019 protsendina.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 01.09.2016 arve nr 2016431462

maksetähtaeg on kindlaks määratud 18.09.2016. a. TsÜS § 136 lg 7 kohaselt, kui tähtpäeva

saabumine on määratud teatud kuupäevaga, saabub tähtpäev sellel kuupäeval. Sama paragrahvi

üheksanda lõike järgi tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni.

TsÜS § 137 lg 1 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates

ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui

seadusest ei tulene teisiti. Seega on kostja viivituses 01.09.2016 arve nr 2016431462 tasumisega

alates 19.09.2016. a.

Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 208,30 euro puhul 48,47 eurot

järgmise arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

19.09.2016-31.12.2016

0,021858

0,04553

4,73512

01.01.2017-16.08.2019

0,021918

0,045655

43,73749

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt

osaliselt summas 48,47 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 106,23 eurot jätab

kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab

kohus viivise alates 17.08.2019 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 5,39 eurot

(208,30 x 8% / 365 kp x 118 kp perioodi eest 17.08.2019-12.12.2019) ning alates 13.12.2019

protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas.

8. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500

eurot.

Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks kokku 25 eurot. Sissenõudmiskulud

on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need

tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb

mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma.

VÕS § 1132 lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel

lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem

seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmises. Leping lõppes 24.08.2016. a. Hageja saatis

võlateatised kostjale 15.03.2018 maksumusega kokku 15 eurot, 15.04.2018 maksumusega kokku

5 eurot ja 15.05.2018 maksumusega kokku 5 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud

hageja sissenõudmiskulud summas 25 eurot.

Tsiviilasi nr 2-19-12812

6 (6)

9. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise

suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning

asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas

100,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulude hüvitamist summas kokku 420 eurot. Kohus

selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175

lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldustele lisatud

16.08.2019 arve nr 41607 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu A. T. kohtumenetluses

on: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 h, 150 eurot ja hagiavalduse koostamine ja

esitamine 2,0 h 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot. Kohus lähtub eeldusest, et

esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud (s.h esindaja

töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale).

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega

vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga (kohtumenetluses olnud vähemalt viie hagi võrdluses on

vahetatud kostja nimi ja aadress ning arvnumbrid – kliendinumber, arve number, võlgnevuse

summa ühe arve pealt), hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja

kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas

maksimaalselt 0,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100

eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13,

3-2-1-115-14, p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos

käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi

tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul

nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus

põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu

kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos

käibemaksuga kokku 48 eurot (0,5 h x 80 € + 20% käibemaks).

11. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 67,64 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

100,10 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult

ei ole tal kulusid tekkinud.

13. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik