2-19-11053/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Võtta YY apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 11.11.2019 otsuse peale Tallinna

Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tühistada Harju Maakohtu 11.11.2019 otsus tervikuna ja saata tsiviilasi uueks

läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumis.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. XX (hageja, laps) esitas 23.07.2019 maakohtule hagi YY (kostja, isa) vastu, paludes isalt

välja mõista alates hagi esitamisest igakuine elatis 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.12.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-11053

Kohtuasi

XX hagi YY (Y) vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.11.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XX (ik XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja CC, lepinguline esindaja Anne-Jana

Prantsuzova

Kostja YY (ik XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Menetluskulud palus laps jätta isa kanda. Ühtlasi palus laps hagi tagada. Laps elas alates

13.07.2019 hageja seadusliku esindaja (ema) juures. Isa ei osalenud alates 13.07.2019 lapse

ülalpidamises ja kõik ülalpidamisega seonduvad kulud kandis lapse ema.

Kostja vastuväited

2. Isa avaldas vastuses hagile, et mõistab vanema kohustust last ülal pidada ja on valmis seda

kohustust täitma. Samas esitati hagis asjaolud moonutatud kujul.

Harju Maakohus rahuldas 22.01.2019 tsiviilasjas nr 2-18-11320 lapse elatise hagi ema vastu.

Selle otsusega tuvastati, et lapse vanemad elasid 2013. aastast lahus. Kuni 16.07.2018 oli lapse

ja isa suhtlus minimaalne, laps elas emaga. Ema ei suutnud lapsele pakkuda stabiilset ja turvalist

elu, mis mõjutas oluliselt lapse vaimset tervist. Psüühiliselt ebastabiilsena sattus laps

29.06.2018 Tallinna Lastehaiglasse ja sealt kolis laps isa juurde. Laps lootis, et nüüd kuldab isa

tema üle. Ema ei asunud kohtuotsust täitma, mis kohustas teda tasuma elatis isa kontole. Hageja

ema kontoväljavõtteid elatise tasumise kohta ei saanud uskuda.

10.07.2019 kolis laps kellegagi eelnevalt kokku leppimata isa juurest ära, kuid mitte ema

juurde, vaid üürikorterisse koos oma noormehega. Tõenäoliselt alustasid laps ja ema

omavahelisel kokkuleppel kohtuteed isa vastu.

Isa tasus lapse kontole 75 eurot 09.08.2019 ning 100 eurot 07.09.2019 ja kavatses 100 euro

kaupa elatist tasuda kuni kohtuotsuse tegemiseni või kompromissi sõlmimiseni. Alates

kohtuotsuse tegemisest oli kostja valmis tasuma elatist seaduses sätestatud ulatuses. Õiglane oli

jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistis isalt lapse kasuks välja

elatise alates 23.07.2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni suuruses, mis vastab poolele

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Elatis tuli tasuda lapse arvelduskontole

iga kuu viiendaks kuupäevaks. Kohus tunnistas otsuse viivitamata täidetavaks ja jättis

menetluskulud isa kanda, mõistes temalt välja menetluskulude hüvitise 126 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil

või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 järgi

võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja võttis

hagi õigeks 11.09.2019 vastuses hagile. Eeltoodust lähtudes rahuldas kohus hagi. TsMS § 468

lg 1 p 1 alusel tunnistas kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks. Isal oli võimalik menetluse käigus tasutud summad tasaarvestada.

Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel isa kanda ja temalt tuli vastaspoole kasuks

välja mõista 126 eurot, mis vastas õigusabikulule.

Apellatsioonkaebus

4. Isa vaidlustas maakohtu otsuse, paludes see tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata. Otsuse tegemise võimatuse korral palus isa saata asi esimese astme kohtule uues

koosseisus uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus ta jätta poolte endi kanda.

Maakohus jättis tõendid ja isa vastuväited analüüsimata. Isa täitis lapse ülalpidamiskohustust.

Seevastu lapse ema seda ei täitnud. Kuna ema ei suutnud lapsele ülalpidamist võimaldada ei

saanud seda nõuda ka isalt. Laps elas vanematest eraldi. Kehtis kohtuotsus, millega oli emalt

lapse kasuks elatis välja mõistetud, mistõttu puudus alus hagi esitamiseks. Nõue oli tõendamata.

Nõue oli liiga suur ja ei seostunud lapse vajadustega. Tuli arvestada ka riiklike peretoetuste

maksmisega. Kohus kohustas elatise tasuma lapse arvelduskontole, kes ei saanud enda eest veel

hoolt kanda. Kohus jagas valesti menetluskulud.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 646, § 656 lg 1 p 1, 5 ja lg 2 teise

lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel tervikuna tühistada oluliste menetlusõiguse normide rikkumiste

tõttu ja tsiviilasi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

Iseenesest on maakohtul õigus, et õigeksvõttu ei pea avaldama sõnaselgelt (s.t kostja ei pea

teatama, et soovib õigeksvõtu avaldust teha), vaid piisab sellest, kui menetlusosalise

käitumisest on üheselt väljaloetav, et ta peab hageja esitatud nõuet põhjendatuks ning on valmis

seda täitma. Samas ei saa õigeksvõtuna käsitleda seda, kui kostja ühelt poolt nõuet tunnustab,

aga teiselt poolt esitab sellele vastuväite, mis nõude sissenõudmise välistab. Kui kostja

käitumist on võimalik tõlgendada mitmeti, tuleb kohtul tema tegelik tahe välja selgitada

(Riigikohtu 21.04.2009 otsust asjas nr 3-2-1-35-09, p 12).

Ringkonnakohtu hinnangul oli praegusel juhul tegu viimati nimetatud olukorraga, mistõttu tuli

kohtul hagi õigeksvõtul põhineva otsuse asemel välja selgitada kostja tegelik tahe menetluses

ja vastavalt sellele edasi tegutseda. Kostja küll tunnistas, et vanem on kohustatud lapsele

ülalpidamist võimaldama, kuid samal ajal ei pidanud põhjendatuks enam kui 100 euro suuruse

elatise tasumist vähemalt hagi menetlemise ajal. Lisaks tugines kostja hagivastuses tsiviilasjas

nr 2-18-11320 tehtud otsusele, andes mõista, et praegust kohtuvaidlust võib takistada asjaolu,

et elatisenõuet on ühel korral kohtus arutatud ja see on otsuse näol lahenduse saanud. Kostja

viitas ka lapse ja ema pahatahtlikule kokkumängule nõude esitamisel isa vastu.

Kui kostja tahe oli ebaselge osas, kas ta peab põhjendatuks elatisenõuet, mis vastab 100 eurole

hagi esitamisest ja alates otsuse tegemisest poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärale, siis kostja oli sõnaselgelt avaldanud, et ta ei pidanud põhjendatuks maksta lapsele

hagi menetlemise ajal elatist suuremas määras kui 100 eurot. Sellest hoolimata mõistis kohus

õigeksvõtule tuginedes kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamist ulatuses, mis

vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale, mis on hetkel 270 eurot.

Seega asus maakohus põhjendamatult seisukohale, et kostja võttis hagi õigeks ning viis seetõttu

asjas läbi puuduliku eelmenetluse, sh jättis asja lahendamiseks olulised asjaolud tuvastamata

ning rikkus oluliselt lahendi põhjendamise kohustust.

Menetluskulud

6. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks, jätab kohus menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi

maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing