4-19-5773/17 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

13. detsember 2019 Kohtuasja number 4-19-5773 (väärteoasi nr 650019000184) Kohtukoosseis Juhan Sarv Kohtuasi Väärteoasi Andrus Liivandi (isikukood 38806070296) karistamises KarS § 218 lg 1–§ 25 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 25. novembri 2019. a määrus Määruskaebuse esitaja Andrus Liivandi Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 25. novembri 2019. a määrus muutmata ning Andrus Liivandi määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Tartu Vangla. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla määras 15. novembri 2019. a otsusega A. Liivandile karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1–§ 25 lg-te 1 ja 2 järgi karistuseks rahatrahvi 3 trahviühikut ehk 12 eurot.

A. Liivandit karistati selle eest, et tema, olles kinnipeetav Tartu Vanglas, võttis 2. septembril 2019 kella 11.17 paiku administratiivhoones asuva sotsiaalosakonna tualettruumist nõudepesuvahendi väärtusega 0,84 eurot ning peitis selle enda pluusi alla eesmärgiga see omastada. Tegevus jäi lõpule viimata, sest valvur E.A. märkas A. Liivandi tegevust ning võttis nõudepesuvahendi temalt ära.

2. 17. novembril 2019 esitas A. Liivandi Tartu Vangla otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule. Kaebuses taotles ta väärteoprotokolli kehtetuks tunnistamist ning samas asjas tehtud otsuse tühistamist põhjusel, et väärteoprotokoll on koostatud väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 59 lg-s 2 toodud tähtaega rikkudes ning tegelikkusele ei vasta ka otsuses märgitu, et tema ei esitanud vastulauset. Ühtlasi taotles A. Liivandi riigi õigusabi korras kaitsja määramist.

3. Tartu Maakohus jättis 19. novembri 2019. a määrusega A. Liivandi taotluse riigi õigusabi määramiseks rahuldamata. Kohus leidis, et esineb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1

2(3) p-st 1 tulenev alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks – s.o A. Liivandi on suuteline kohtumenetluses oma õigusi kaitsma ise.

4. A. Liivandi vaidlustas Tartu Maakohtu 19. novembri 2019. a määruse ringkonnakohtus. Tartu Ringkonnakohus jättis 27. novembri 2019. a määrusega vaidlustatud kohtulahendi muutmata ning A. Liivandi määruskaebuse rahuldamata. Kohtumäärus ei ole jõustunud.

5. 22. novembril 2019 registreeriti Tartu Maakohtus A. Liivandi avaldus, milles ta teatas, et võtab tagasi Tartu Vangla otsuse peale esitatud kaebuse ja palub lõpetada menetluse. Vaidlustatud kohtumäärus

6. Tartu Maakohus jättis 25. novembri 2019. a määrusega A. Liivandi kaebuse Tartu Vangla

15. novembri 2019. a otsuse peale läbi vaatamata seoses kaebusest loobumisega.

7. Kohus märkis, et VTMS § 127 lg 5 kohaselt jäetakse isiku kaebus läbi vaatamata, kui kaebusest loobumise taotlus on esitatud kohtule enne kaebuse kohtulikku arutamist. Lähtudes sellest tuleb A. Liivandi kaebus Tartu Vangla 15. novembri 2019. a otsuse peale jätta läbi vaatamata seoses tema poolt kaebusest loobumisega. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Liivandi, kes palub kohtumääruse tühistada ning rahuldada tema 17. novembril 2019 esitatud kaebuse. A. Liivandi märgib, et vangla juhtkond sundis teda kaebusest loobuma.

9. A. Liivandi on määruskaebusele lisanud Tartu Vangla poolt 2. detsembril 2019 koostatud ja temale adresseeritud vastuse. Selles vastuses märgitakse, et Tartu Vangla sisekontrolli valdkond on kontrollinud väärteoasja menetlemise asjaolusid ning on seisukohal, et ametnike tegevus oli kooskõlas nii eetikakoodeksi kui teiste õigusaktidega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. VTMS § 118 lg 2 p 4 ja § 127 lg 5 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse, kui kaebusest on kuni kohtuistungi alguseni loobutud. VTMS § 127 lg 4 sätestab, et kui maakohus tuvastab materiaalõiguse ebaõige kohaldamine või väärteomenetluse olulise rikkumise, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda, ei võta kohus loobumist vastu.

11. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohus on õigesti jätnud A. Liivandi 17. novembri 2019. a kaebuse Tartu Vangla 15. novembri 2019. a otsuse peale läbi vaatamata. Pole tuvastatav, et kohtuväline meneteja teinuks asja lahendades mõne sellise vea, mis välistaks kaebusest loobumise vastuvõtmine.

12. Määruskaebuses ei ole A. Liivandi ka ise ühelegi kohtuvälise menetleja eksimusele viidanud. Küll selgub kohtutoimikust, et A. Liivandi on menetlejale varasemalt ette heitnud väärteoprotokolli koostamist hilinenult. Tuginedes VTMS § 59 lg-le 2 leiab ta, et protokoll tuli teha hiljemalt 15 päeva jooksul väärteoteate saamisest. Ehk kuna tema väidetava väärteo kohta on 2. septembril 2019 koostatud video vaatlemise protokoll, siis oli väärteoprotokolli tegemise tähtaeg 17. septembril. Temale koostati väärteoprotokoll 16. oktoobril 2019.

13. Ringkonnakohus selgitab, et A. Liivandi seob ebaõigesti väärteomenetluse alustamise temale väärteoprotokolli koostamise ajaga. Väärteoprotokoll on oma tähenduselt võrreldav süüdistusaktiga kriminaalmenetluses. Selles fikseeritakse süüdistusfunktsiooni kandja

3(3) veendumus väärteo toimepanemisest. See tähendab, et kohtuvälise menetleja ametnik koostab protokolli, kui on välja selgitanud väärteo asjaolud ning on kogutud piisavad ja vajalikud tõendid tõendamiseseme asjaolude kohta. Väärteomenetlus alustatakse aga esimese menetlustoiminguga (VTMS § 58) ja eraldi dokumenti menetluse alustamise kohta ei koostata. Väärteomenetluse seadustik ei sätesta lähemalt, milline on esimene vajalik menetlustoiming. Selle määrab kohtuvälise menetleja ametnik iseseisvalt, lähtudes konkreetse juhtumi asjaoludest ning valitud menetlustaktikast. Antud asjas koostatud väärteoprotokollist selgub, et nt A. Liivandilt on seletus sündmuse kohta võetud juba 4. septembril 2019 ning kõnealuse protokolli koostamise ajaks oli üle kuulatud ka kolm tunnistajat.

14. Seega ei ole A. Liivandi väidetu käsitatav kohtuvälise menetleja veana, mis andnuks maakohtule aluse keelduda kaebusest loobumise vastuvõtmisest. Kohus võttis õigesti loobumise vastu ja jättis A. Liivandi kaebuse läbi vaatamata.

15. Määruskaebuses väidab A. Liivandi, et ta esitas kaebusest loobumise avalduse maakohtule Tartu Vangla juhtkonna sunnil. A. Liivandi ei selgita, milles sundimine seisnes. Kaebusele on ta lisanud Tartu Vangla poolt 2. detsembril 2019 koostatud ja temale adresseeritud vastuse, kuid selles märgitust ei saa kuidagi järeldada, et A. Liivandit oleks mõjutatud kaebusest loobuma. Kuna ringkonnakohtul puudub alus kahtlustada mingitki vanglapoolset mõjutustegevust A. Liivandi suhtes, jääb tagajärjetuks tema püüd saavutada Tartu Maakohtu 25. novembri 2019. a määruse tühistamine.

16. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 25. novembri 2019. a määruse muutmata ja A. Liivandi määruskaebuse rahuldamata.

Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt)