2-18-1614/65 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Kaija Kaijanen, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-1614

Tsiviilasi

XX

(pankrotis)

pankrotimenetlus

(kompromissi

kinnitamine)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. augusti 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SIA GelvoraSergel määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

võlgnik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja

Kaidar Sultson

pankrotihaldur Kristo Teder

võlausaldajad:

SIA

GelvoraSergel

(Läti

Vabariigi

registrikood

40103837691), esindaja Natalja Santaševa

AS SEB Pank (registrikood 10004252), esindaja NN

Jurmala linn

OÜ ROHELINE OAAS (registrikood 10935499), esindaja

CC

Gabora SIA (Läti Vabariigi registrikood 402003091305),

esindaja CC

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568) esindaja

MM

Tallinna Kohtutäitur Hille Kudu

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 29. augusti 2019. a määrus muutmata.

2. Jätta SIA GelvoraSergel määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud SIA GelvoraSergel

kanda. Mõista SIA-lt GelvoraSergel XX kasuks välja menetluskulu 180 eurot.

Teistel

menetlusosalistel

väljamõistetavad

menetluskulud

puuduvad.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks

tegeva

lahendi

jõustumisest

alates

kuni

täitmiseni

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2 (5)

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Harju Maakohus kuulutas 6. novembri 2018. a määrusega välja XX (võlgnik) pankroti.

2. Võlgnik tegi pankrotimenetluses 26. aprillil 2019 kompromissettepaneku, mille kohaselt

tasub võlgnik võlausaldajate nõuete katteks kokku 4500 eurot ja pankrotimenetluse kulude

katteks 2500 eurot. Võlausaldajatele makstav summa jaguneb nende vahel proportsionaalselt

vastavalt jaotise suurusele. Kompromissettepaneku üle otsustamiseks toimus 14. juunil 2019

võlausaldajate üldkoosolek. Võlgnik palus täpsustada kompromissettepanekut arvestusega, et

SIA GelvoraSergel nõuet kajastatakse kogu ulatuses, st ka selles ulatuses, milles on esitatud

vastuväide.

Kompromissettepaneku poolt hääletasid kõik kohal viibinud võlausaldajad seega vähemalt pool

kohal viibivatest võlausaldajatest. Kompromissettepaneku poolt hääletanud võlausaldajate

nõuded on kokku 4 586 455,73 eurot. Kõigi võlausaldajate rahuldamata tunnustatud nõuete

summa kokku on 5 613 597,71 eurot, millest 2/3 moodustab 3 742 398,47 eurot. Seega kuulus

kompromissi poolt hääletanud võlausaldajatele rohkem kui 2/3 kõigi nõuete summast. Sellega

oli kvoorum kompromissotsuse tegemiseks saavutatud ja kompromiss vastu võetud.

3. 27. juunil 2019 esitas võlgniku pankrotihaldur kohtule taotluse, milles palus kinnitada

kompromissi.

4. Võlausaldaja SIA GelvoraSergel esitas kohtule vastuväite kompromissile. Võlausaldaja

leidis, et kompromiss ei vasta võlausaldajate huvidega ning on heade kommetega vastuolus.

Ettepanek on äärmiselt madala summaga ja on tehtud eranditult äriühingute kasuks, mida

juhtivad võlgniku lähikondsed (Gabora LTD ja Roheline Oaas OÜ esindajaks on võlgniku

lähikondne CC).

5. Pankrotihaldur esitas võlausaldaja vastuväite kohta seisukoha, milles märkis, et

pankrotimenetluses on tuvastatud, et võlgnikul puudub igasugune vara, võlgnik on tunnistatud

töövõimetuks ja tema vanust arvesse võttes ei ole usutav, et ta oleks võimeline

pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid terves ulatuses oma eluajal täitma. Samuti ei ole

tuvastatud mistahes tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi, mille arvelt oleks võimalik

pankrotivara

kasvatada.

Samas

kompromissina

on

võlgnik

nõustunud

kandma

pankrotimenetluse kulud ja teostama võlausaldajatele väljamakseid kokku 7000 eurot. Võlgnik

põhjendas, et suudab selles ulatuses väljamaksed teha pojalt saadavate vahendite arvel ja

halduri hinnangul on see usutav. Kompromissotsuse mittekinnitamisel tuleb pankrotihalduril

esitada avaldus pankrotimenetluse raugetamiseks, mistahes väljamakseid võlausaldajatele ei

ole võimalik sellisel juhul teha, samuti jäävad tasumata suures mahus pankrotimenetluse kulud.

Võlausaldajate nõuded jääksid küll võlgniku vastu ülesse, kuid eelnimetatud asjaolusid ja

3 (5)

nõuete kogumahtu arvesse võttes, puudub perspektiiv nende kohustuste täitmiseks.

Kompromissi poolt hääletanud võlausaldajate nõuded on pankrotimenetluses tunnustatud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Harju Maakohus kinnitas 29. augusti 2019. a määrusega kompromissi ja lõpetas

pankrotimenetluse.

Maakohus leidis, et pankrotiseadusest ei tulene võlausaldajate nõuete rahuldamise piire, seega

ei saa kompromissijärgne nõuete rahuldamise ulatus olla seadusega vastuolus. Võlausaldaja ei

ole esile toonud, millises ulatuses oleks tema hinnangul mõistlik nõude rahuldamine ning

millises ulatuses või suurusjärgus oleks võimalik nõude rahuldamine suuremas ulatuses, kui

pankrotimenetlus jätkuks. Menetluses ei ole tuvastatud ka mistahes tagasivõitmise või

tagasinõudmise võimalusi, mille arvelt pankrotivara suureneks. Kohus nõustub pankrotihalduri

seisukohaga, mille kohaselt ei ole usutav võlgniku poolt tunnustatud nõuete täitmine, kuivõrd

võlgnikul puudub igasugune vara ning ta on tunnistatud töövõimetuks. Kompromiss seab

võlausaldajad

paremasse

olukorda

võrreldes

menetluse

jätkamisega.

Asjaolu,

et

kompromissotsus on tehtud võlgniku lähikondsete kasuks, ei muuda seda heade kommetega

vastuolus olevaks, kuivõrd sellist keeldu pankrotiseadus ette ei näe. Kompromiss on võetud

vastu seaduses nõutud kvoorumi alusel.

KAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. SIA GelvoraSergel esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus selle

tühistada, jätta kompromiss kinnitamata ja pankrotimenetlus lõpetamata. Määruskaebuse

esitaja leiab, et vastuvõetud kompromiss ei ole võlausaldaja huvidega kooskõlas, vaatamata

sellele, et kompromissi hääletamisel ja kinnitamisel olid täidetud formaalsed eeldused. On

selge, et võlgnik rahuldab suuremas osas nõuded, mis on seotud lähikondsetega, sest Gabora

LTD saab 1509,38 eurot ja Roheline Oaas OÜ saab 1734,98 eurot. Kompromissi punktis 4 on

määratud, et vajalikud rahalised vahendid kompromissi täitmiseks saab võlgnik oma pojalt, kes

on Gabora LTD ja Roheline Oaas OÜ esindajaks. Sellisel juhul on ilmselge, et tegemist on

olukorraga, kus tegutsevad võlgnik ja võlausaldajad üheskoos eesmärgiga vältida suurele

võlausaldajale SIA GelvoraSergel võla tasumist. Tegemist on näiliku kompromissiga, sest

sisuliselt toimub raha ülekandmine “ühest taskust teise”. Määruskaebuse esitaja on seisukohal,

et võlgnik on võimeline rahuldama võlausaldajate nõuded suuremas summas ja

pankrotimenetluse eesmärk seisneb selles, et võlausaldajate huvid oleksid rahuldatud parimal

viisil ning võlgnik on teinud endast kõike, et rahuldada võlausaldajate nõuded. Antud juhul

seda ei ole toimunud, kuna tehtud ettepanek oli äärmiselt madala summaga ja on tehtud

eranditult äriühingute kasuks, mida juhivad võlgniku lähikondsed. Seega on kohus ebaõigesti

kinnitanud kompromissi, kuna kompromiss ei vasta võlausaldajate huvidele ja on ilmselgelt

heade kommetega vastuolus.

8. Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

9. Pankrotihaldur palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

10. Võlausaldaja AS SEB Pank palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

11. Võlausaldaja Jurmala linn nõustus määruskaebuse väidetega ja juhtis tähelepanu sellele, et

kompromissi poolt hääletanud võlausaldajate nõuded võivad olla näilikud.

12. Võlausaldajad Roheline Oaas OÜ ja Gabora SIA palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.

13. Võlausaldaja Eesti Vabariik palus määruskaebuse rahuldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4 (5)

14. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, muutes osaliselt maakohtu määruse

põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et seaduses ei ole sätestatud

miinimumulatust, milles pankrotimenetluses kompromissi sõlmimisel tuleks võlausaldajate

nõuded rahuldada. Selleks, et hinnata, kas kompromissi järgi makstava summa suurus on

vastuolus võlausaldajate huvidega, saab hinnata võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust

kompromissi kinnitamisel võrreldes selle kinnitamata jätmisega. Praeguses asjas nähtub asja

materjalidest (ajutise halduri aruanne, võlgniku vara nimekiri, pankrotihalduri seisukohad), et

võlgnikul positiivne vara puudub. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetuspension ja töötasu

500 eurot kuus. Arvestades võlgniku vanust ja töövõimetust ning täitemenetluse seadustikus

sätestatud piiranguid isiku sissetulekule sissenõude pööramisele ja PankrS § 183 lg-te 3-5 alusel

võimaliku võlgadest vabastamise menetluse ajal võlausaldajatele makstavat võlgniku

sissetuleku osa, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõenäoline, et kompromissi kinnitamata

jätmise korral saaksid võlausaldajate nõuded rahuldatud oluliselt suuremas ulatuses kui

kompromissi kinnitamisel. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnikul oleks mingit täiendavat

vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada või et ta oleks võimeline teenima

praegusest oluliselt kõrgemat sissetulekut. Seda ei ole väitnud ka määruskaebuse esitaja. Seega

ei saa pidada kompromissi kinnitamist vastuolus olevaks võlausaldajate huvidega.

16. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse seisukohaga, et kompromiss on tehtud

võlgnikuga seotud võlausaldajate kasuks. Maakohtu vastupidine seisukoht, et kompromissotsus

on tehtud võlgniku lähikondsete kasuks, tuleb määruse põhjendustest välja jätta. Kompromissi

kohaselt jagatakse kompromissi alusel võlausaldajatele makstav summa proportsionaalselt

vastavalt nende nõuete suurusele. Seejuures on nii Roheline Oaas OÜ kui ka Gabora SIA

nõuded, mida määruskaebuse esitaja loeb võlgnikuga seotud isikute nõueteks, nõuete kaitsmise

koosolekul tunnustatud (II kd, tl 91 jj). Seega saavad nimetatud isikud enda nõude kompromissi

alusel rahuldatud samas proportsioonis, võrreldes teiste võlausaldajatega, kui nad saaksid

pankrotimenetluse lõpetamisel lõpparuande kinnitamisega ja/või võlgniku kohustustest

vabastamise menetluses. Seega ei ole neid kompromissi sõlmimisel võrreldes teiste

võlausaldajatega eelistatud.

Ringkonnakohus märgib, et teiste võlausaldajate (sh Roheline Oaas OÜ ja Gabora SIA)

nõuetele sai vastuväiteid esitada nõuete kaitsmisel. Seda võimalust määruskaebuse esitaja ega

ka ükski teine võlausaldaja ei kasutanud. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa enam nõuete

kaitsmisel tunnustatud nõuetele vastuväiteid esitada.

17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Võlgnik on esitanud

menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuluks esindajakulu 405 eurot.

Esindaja ajakulu määruskaebusele seisukoha koostamiseks oli 2 tundi 15 minutit ja tunnihind

150 eurot+käibemaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline esindajakulu TsMS § 175 lg 1

mõttes vajalik ja põhjendatud. Määruskaebus, millele seisukoht esitati, oli lühike, st sellega

tutvumine ei saanud võtta kaua aega. Samuti korrati seisukohas suures osas maakohtu määruse

põhjendusi, mistõttu ei saanud ka seisukoha koostamine kaua aega võtta. Ringkonnakohus peab

sellest tulenevalt põhjendatud esindajakuluks 180 eurot, mis tuleb määruskaebuse esitajalt

võlgniku kasuks välja mõista. Teistel menetlusosalistel hüvitatavaid menetluskulusid ei ole asja

materjalidest nähtuvalt tekkinud.

18. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 15 asendab

kohtukoosseisu liiget Liis Arrakut Kaija Kaijanen.

5 (5)

19. PankrS § 183 lg 4 kohaselt saab määruse peale esitada määruskaebuse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Kaija Kaijanen

Ande Tänav