4-19-3580/26 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

03. detsember 2019, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-19-3580 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi

J.T kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 07.06.2019 otsusele väärteoasjas nr 2590,19,001940 Kaebuse esitaja

Menetlusalune isik: J.T

(isikukood XXX, elukoht xxxx Vastustaja Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveamet Ida prefektuur, esindaja Ave Uue, e-post:

ppa@politsei.ee Õiguslik alus Väärteomenetluse seadustiku § 123, § 132 p 1, § 135

RESOLUTSIOON:

Jätta J.T kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 07.06.2019 otsus väärteoasjas nr 2590,19,001940 muutmata.

K

ohtuotsus pooltele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud väärteomenetluse seadustik § 156 lõikes 11 nimetatud juhul.

VTMS § 156 lõikes 11

kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on VTMS § 156 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Täisotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 18.12.2019.

Asjaolud

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik G K koostas menetlusalusele isikule J.T-le 16.05.2019 560251 väärteoprotokolli nr AB 1 ,

mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 16.05.2019 kell 12:13 xxxx mootorsõidukit , registrimärgiga Lääne Jõepere 3 xxxx, -Virumaal, Rakvere vallas, Rakvere- .km liiklus Lepna suunas. Juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 0,27 mg/l + /- 0,05, seega mitte väiksem kui 0,22 mg/l kohta ning juhtis mootorsõidukit, mis ei ole kehtestatud korras ümberregistreeritud.

Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § nõudeid.

69 lg 3, 76 lg 1 Väärtegu on kvalifitseeritud LS § järgi.

224 lg 1, 203

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja A V koostas 07.06.2019 otsuse väärteoasjas nr 2590,1 001940, milles määras KarS 9, § 56 lg 1 ja § 63 lg 1 alusel menetlusalusele isikule J.T-le toimepanemise eest karistuseks LS § 224 lg 1 sätestatud teo juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks.

3. 28.06.2019 esitas menetlusaluse isik J.T Viru Maakohtule kaebuse, milles taotleb tühistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja 07.06.2019 otsuse väärteoasjas nr A V 2590,19,001940 ning kohaldada tall

e mõjusat karistust, mitte võtta ära juhtimisõigust.

Kohtuotsuse põhjendused

4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

5. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

6. arvestades VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, väärteomenetluse erisusi. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

7. otsuse kohaselt rikkus J.T LS

69 lg 3, mille kohaselt Väärteoprotokolli ja – § § mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi

0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

224 lg 1 . Väärtegu kvalifitseeriti LS § järgi

Kohus leiab, et J.T poolt LS § 22 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse

4 lg 1 koosseisu täitmine Lääne Jõepere 16.05.2019 kell 12:13 -Virumaal, Rakvere vallas, Rakvere-

3.km, indikaatorvahendi kasutamise protokolli, on tõendatud tõendusliku alkomeetri

kasutamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, isikusamasuse tuvastamise protokolli, tunnistaja ülekuulamise protokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga.

Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga on tõendatud, et 16.05.2019 kell 12:13 kasutati indikaatorvahendit Rakvere vallas, Rakvere- .km, kontrollitavaks isikuks oli J.T Jõepere 3 . Indikaatorvahendi näit oli 0,40 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga on J.T mõõdetud al lisisaldus väljahingatavas õhus mõõteseadmega Dräger koho

Alcotest 9510 EE, nr ARLK -0022. Lõplik mõõtetulemus 0,22 mg/l. Juht seadme näiduga tutvunud.

Tunnistaja G K kinnitas, et 16.05.2019 teostas koos paarimees G Kuga Rakveres liiklusjärel sõiduauto, kus juhtimisõiguseta isik ähti valvet. Saadi info, et xxxx juures seisab . N antud sõidukit sõitmas ning kontrolliti juhti, selgus, et isikuks on J.T, kes oli tarbinud alkoholi.

Isikusamasuse tuvastamise protokolliga on tõendatud, et 16.05.2019 kinnipeetud sõiduautot juhtis J.T. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on tõendatud, et 16.05.2019 kell 12:20 sõiduki juhtimiselt kõrvaldati J.T. Seega on tõendamist leidnud, et LS § järg J.T pani toime

224 lg 1 i kvalifitseeritud väärteo.

8. Samuti rikkus J.T väärteoprotokolli ja –otsuse kohaselt LS § nõudeid

76 lg 1 , mille kohaselt mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Järelveetavale lisaseadmele võib paigaldada käesoleva seaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete kohaselt lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Väärtegu kvalifitseeriti LS § 203 järgi.

Kohus leiab, et J.T poolt LS § 203 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu täitmine Lääne Jõepere 3 16.05.2019 kell 12:13 -Virumaal, Rakvere vallas, Rakvere- .km, on

tõendatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, isikusamasuse tuvastamise protokolli, tunnistaja ülekuulamise protokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. Tunnistaja G K kinnitas, et 16.05.2019 teostati koos paarimees G Kuga Rakveres liiklusjärelvalvet. Saadi info, et xxxx juures seisab sõiduauto, kus juhtimisõiguseta isik. Nähti antud sõidukit sõitmas ning kontrolliti juhti, selgus, et isikuks on J.T, kes oli tarbinud alkoholi. J.T kinnitas, et oli ostnud antud sõiduki aasta tagasi ja ei jõudnud seda enda nimele registreerida. J.T tunnistas ja kinnitas politsei poolt tuvastatut. süütegu Seega on tõendamist leidnud, et J.T pani toime LS § 203 järgi kvalifitseeritud väärteo.

. Väärtegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

10. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et

J.T pani toime süüteo otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik märkis ise kohtuistungil, et ta oli teadlik enda alkoholijoobest, ometi asus ta sõiduautot juhtima. Seega J.T teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. Lisaks sellele oli ta ka teadlik, et sõiduauto on ümberregistreerimata süüdistuses LS § . Kohus leiab, et J.T

224 lg 1 ja 203 kvalifikatsioonide subjektiivne koosseis. järgi on täidetud ka esitatud

11. - Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Samuti ei kuulu väärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele. Karistus J.T . Kohtuväline menetleja karistas KarS § 56 lg1, KarS § 63 lg alusel LS §

lg-s misega sätestatud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõt neljaks kuuks.

13. ui isik KarS § 63 lg 1 sätestab, et k on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse (ideaalkogum). J.T pani toime faktiliselt ühe teo, kuid täidab sellega mitu süüteokoosseisu, mistõttu tuleb talle karistus määrata raskeima karistuse järgi, milleks on LS § 224 lg 1.

14. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS § 224 lg 1 ja 203 sätestatud väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune ideaalkogumina isik.

15. KarS § 481

mootor- - kohaselt võib kohus , õhu või veesõiduki, samuti trammi või

raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud väärteo eest kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheks aastaks. Juhtimisõiguse äravõtmist ei või kohaldada üheaegselt põhi . KarS § 56 lg 1 sätestab, et

- ja lisakaristusena

karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt tegude tunnistamine ja kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad.

16. Kohus ei ne nõustu kaebuse esitajaga selles, et mõistetud karistus ei ole proportsionaal toimepandud teoga.

Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Kuigi menetlusalune isik on kohtuvälise menetluse algusest peale tunnistanud teo toimepanemist, esineb karistust kergendav asjaolu süü tunnistamise ja kahetsuse näol ning raskendavad asjaolud puuduvad, tuleb

isikule mõista karistus sanktsiooni keskmisest tunduvalt kõrgemas määras. Seda seetõttu, et isikul oli teo toimepanemise ajal 11 väärteokaristust. kehtivat

17. oli m

Karistusregistri väljavõtte kohaselt enetlusalusel isikul süüteo toimepanemise ajal 18 kehtivat väärteokaristust. Kohtu hinnangul oli menetlusalusel isikul süüteo toimepanemise ajal

11 kehtivat väärteokaristust, ülejäänud väärteokaristused on karistusregistrist jäänud kustutamata ja on aegunud, kuna neid ei saa käesoleval ajal enam täitmisele pöörata. Nimelt karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta ning karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 11 kohaselt on otsuse täitmine aegun ud

vastavalt karistusseadustiku § le 82. KarS § 82 lg 4 kohaselt täitmisele pööratud rahatrahvi - sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks.

Karistusregistri väljavõttest ei nähtu, et täitmise aegumine oleks peatunud võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks, isikut on karistatud üksnes rahatrahvidega.

Seega nähtub karistusregistri väljavõttest, et seitset Politseija Piirivalveameti otsust: 25.11.2010, 14.05.2011, 28.09.2011, 21.11.2011, 24.11.2011, 27.09.2012, 24.12.2012, ei saa enam käesoleval ajal täitmisele pöörata, kuna need on aegunud.

20. raskem karistusliik kui rahatrahv, on Juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks on olemuselt käesoleval ajal põhjendatud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisese kohaldamine. Seda seetõttu, et enamus kehtivatest väärteokaristustest on määratud liiklusalaste süütegude eest.

26.07.2018 on menetlusalust isikut karistatud LS § 201 lg 2 eest 10 päevase arestiga, 16.05.2019 on ta toime pannud sarnase väärteo. Kohtu hinnangul ei ole kohasemat karistust kui juhtimisõiguse äravõtmine.

J.T kaebus rahuldamisele ei kuulu ja . Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 07.06.2019 otsus väärteoasjas nr 2590,19,001940 tuleb jätta muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro kohtunik