2-18-9671/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.12.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-9671

Tsiviilasi

P T Di hagi E Di vastu elatise suuruse muutmise

nõudes

Tsiviilasja hind

2 250 eurot eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja P T D (isikukood xxx), seaduslik esindaja Ü S

, lepinguline esindaja Reimo Mets

Kostja E D (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tiina Mare Hiob

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 17.10.2019, edasi poolte nõusolekul

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Muuta alates 22.06.2018 Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2014 otsust tsiviilasjas

nr 2-13-20624 p 3.7 osas mille kohaselt kohus vähendas E Dilt lapse P T Di

ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust 0 euroni.

3. Välja mõista E Dilt P T Di kasuks alates 22.06.2018 kuni P T Di täisealiseks

saamiseni, so kuni 07.04.2021 igakuine elatis pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäärast muutuva suurusena (2018. aastal 250 eurot

ja 2019. aastal 270 eurot).

4. Igakuine elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja U S arvelduskontole

selgitusega „elatis“ hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks.

5. Jätta rahuldamata kostja E D taotlus jätta P T Di hagi E Di vastu elatise

suuruse muutmise nõudes läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotus

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja palub muuta tsiviilasjas nr 2-13-20624 Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2014 tehtud

kohtulahendit ja mõista E Dilt alates 16.06.2017 või alternatiivselt 22.06.2018 (s.o kohtusse

pöördumisest alates) P T Di kasuks välja igakuine elatis vähemalt poole Vabariigi Valitsuse

poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses, kuni hageja täisealiseks saamiseni

07.04.2021. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. U S ja E Di kooselust on 07.04.2003 sündinud poeg P T D. Harju Maakohtu määrusega

26.02.2009 tsiviilasjas nr 2-08-56958 kinnitati E Di ja U S kokkulepe, mille kohaselt P T Di

elukohaks on ema igakordne elukoht ja E D maksab U Sle elatusraha 4 000 krooni (255,60

eurot) kuus. 01.07.2012 asus P T Di elama isa E Di juurde ja oli isa ülalpidamisel.

21.11.2012 kinnitas kohus kompromissi, millest tulenevalt E D sai ainuotsustusõiguse P T Di

viibimiskoha ja elukorralduse üle ja tema elukohaks sai isa elukoht. Tallinna Ringkonnakohtu

16.04.2014 lahendiga tsiviilasjas nr 2-13-20624 mõisteti U Slt poja P T Di kasuks igakuine

elatusraha lapse P T Di ülalpidamiseks alates 01.07.2012 kuni lapse täisealiseks saamiseni

igakuises makses miinimummääras, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud kuupalga alammäärale ning anti E Dile ainuõigus alaealisele lapsele

väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealise lapse ülalpidamiseks. U S esitas

06.11.2017 Harju Maakohtule avalduse hooldusõiguse täielikuks taastamiseks, lapse

viibimiskoha ja otsustusõiguse andmiseks avaldajale. Kohus taastas ema hooldusõiguse elu-

ja viibimiskoha määramise osas ning lõpetas isa hooldusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha

määramise osas 28.03.2018 määrusega tsiviilasjas 2-17-16609. Alates 16.06.2017 elab P T

ema juures, käib 2017/2018 õppeaastal X koolis ning on oma ema täielikul ülalpidamisel.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja on seisukohal, et käesolevas asjas sellisel kujul esitatud hagiavaldus tuleb jätta kas

läbi vaatamata või täies ulatuses rahuldamata. Nõue mõista kostjalt välja elatis alates

16.06.2017 ei päde, elatis mõistetakse välja ajast, mil elatise hagi on kohtusse esitatud.

Elatisehagis ei ole lubatud tasiulatuv otsuse muutmine. Kuivõrd hageja suutis formuleerida

oma lõpliku nõude alles 22.10.2019 hagiavalduse terviktekstis, saab nõude alguseks lugeda

22.10.2019. 16.04.2014 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kuulutamise ajal elas hageja isaga,

mistõttu Tallinna Ringkonnakohus mõistis hageja kasuks välja elatise hageja emalt. Asjaolu,

et laps asus kolm aastat hiljem isa juurest elama ema juurde, ei saa olla aluseks juba jõustunud

Tallinna Ringkonnakohtu muutmiseks. 16.04.2014 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse muutmise

nõue on alusetu ja sisutu juba seetõttu, et tolles kohtuasjas esitas hageja elatise väljamõistmise

hagi oma ema vastu, kes oli menetluses kostjaks. Käesolevas asjas on hageja märkinud

kostjaks mitte oma ema, vaid oma isa, kes oli varasemas menetluses hageja seaduslik

esindaja. Kostja hinnangul on võimalik esitada kostja vastu täiesti uus eraldiseisev elatise

nõue.

4. 18.09.2018 seisukohas ja 17.10.2019 toimunud istungil on kostja nõus maksma elatist

igakordses miinimummääras sel viisil, et väljamõistetav igakuine elatis arvestatakse

tasaarvestuse korras maha U Sl kujunenud elatise võlgnevusest. Samuti on kostja esitanud

vastuväite, et hageja käib ise tööl. Kostja vaidleb 13.11.2019 esitatud seisukohas vastu elatise

suurusele. Hagiavaldusest ei nähtu hageja igakuised kulutused ning hageja on kohustatud

tõendama oma nõude suuruse aluseks olevaid asjaolusid, st hageja kulusid. Ühtegi kulu ei ole

hageja selgitanud ega tõendanud. Lisaks võttis hageja ise 15.10.2019 kohtuistungil omaks, et

käib ka ise tööl. Kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Elatisehagi on üks lihtsaim

hagi liik, mida hageja ei ole suutnud sisustada üle poolteise aasta. Kostja märgib, et hageja

esitatud menetluskulud on ebamõistlikud ja ebausutavad, eriti arvestades, et tegu on alaealise

hagejaga, keda on ebapädevalt nõustatud ja kohtus käima suunatud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Esmalt lahendab kohus

kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks (I) ja seejärel võtab seisukoha elatise suuruse

muutmise nõude osas (II).

I

6. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 442 lg 5 lahendab kohus otsuse resolutsiooniga

selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Seega lahendab kohus

esmalt kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks.

7. Kostja taotleb hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2 alusel. Kohus leiab, et

kostja taotlus jätta hagi läbi vaatamata ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS §

423 lg 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et 1) hageja

õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik,

eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust ning 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

8. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 423 lg-s 2 märgitud aluseid elatise

suuruse muutmise hagi läbi vaatamata jätmiseks ning hageja nõue tuleb lahendada sisuliselt.

Hageja õiguste rikkumine on võimalik ning samuti ei saa hagi pidada perspektiivituks.

II

9. Tulenevalt TsMS § 5 lg 2 on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

10. Hageja palub muuta tsiviilasjas nr 2-13-20624 Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2014

kohtulahendit ja mõista E Dilt alates 16.06.2017 või alternatiivselt 22.06.2018 a (s.o kohtusse

pöördumisest alates) P T Di kasuks välja igakuine elatis vähemalt poole Vabariigi Valitsuse

poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses, kuni hageja täisealiseks saamiseni

07.04.2021. Kostja leiab, et 16.04.2014 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse muutmise nõue on

alusetu ja sisutu seetõttu, et tolles kohtuasjas esitas hageja elatise väljamõistmise hagi oma

ema vastu, kes oli menetluses kostjaks. Käesolevas asjas on hageja märkinud kostjaks mitte

oma ema, vaid oma isa, kes oli varasemas menetluses hageja seaduslik esindaja ning kostja

hinnangul on võimalik esitada kostja vastu täiesti uus eraldiseisev elatise nõue. Kohus

nimetatuga ei nõustu. Kohtule esitatud 26.02.2009 kohtumääruse kohaselt kinnitati hageja

vanemate vahel kompromiss tsiviilasjas 2-08-56958, millega kostja kohustus tasuma hageja

seaduslikule esindajale elatist 4 000 krooni (255,6 eurot) kuus kuni hageja täisealiseks

saamiseni (so kuni 07.04.2021) (tl 68-69). Tsiviilasjas nr 2-13-20624 Tallinna

Ringkonnakohtu 16.04.2014 kohtuotsuse p 3.7 kohaselt tuvastati kostja õigus mitte maksta

lapsele P T Dile elatist Harju Maakohtu 26.02.2009 määruse tsiviilasjas nr 2-08-56958 alusel,

muuta Harju Maakohtu 26.02.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-56958 kinnitatud elatise

suurust ja vähendada elatise suurus 0 euroni alates 06.05.2013 ning vabastada E D Harju

Maakohtu 26.02.2009 määruse tsiviilasjas nr 2-08-56958 alusel tekkinud elatise maksmise

kohustuse täitmisest 01.07.2012 (tl 10-13). Seega on Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2014

kohtuotsuse näol tegemist lahendiga, millega on muudetud kostjalt välja mõistetud elatise

maksete suurust 0 euroni. Kui on olemas lahend, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised

maksed, võib menetlusosaline uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on

muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel varasem lahend tehti (TsMS §

459 lg 1). Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja saab esitada kohtule Tallinna

Ringkonnakohtu 16.04.2016 kohtuotsusega muudetud elatise suuruse muutmise hagi. Kohus

leiab, et kuna kostjalt on hageja kasuks elatis välja mõistetud (selle suurust on muudetud 0

euroni), ei ole hagejal võimalik esitada uuesti kostja vastu elatise nõuet ning hageja saab

nõuda üksnes varasema lahendi muutmist. Nimetatud asjaolu ei muuda ka Tallinna

Ringkonnakohtu 16.04.2014 kohtuotsuse resolutsiooni p-i 3.7 osa millega kohus vabastas

kostja Harju Maakohtu 26.02.2009 määruse tsiviilasjas nr 2-08-56958 alusel tekkinud elatise

maksmise kohustuse täitmisest 01.07.2012.

11. Hageja nõue võiks rahuldamisele kuuluda TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 alusel, mille kohaselt

pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati

kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja

tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks

olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud

haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

12. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama

nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Riigikohus on

leidnud, et kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas

asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki

pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited

tuginevad (RKTKo 3-2-1-33-11, p 26). Hageja on hagiavalduses elatise suurendamise alusena

märkinud, et hageja elukoht on muutunud ja ta elab käesoleval ajal ema juures. Harju

Maakohtu 28.03.2018 määrusega on tõendatud, et U S hooldusõigus taastati hageja suhtes

ning lõpetati alaealise hageja vanemate ühine hooldusõigus hageja elu- ja viibimiskoha

määramise osas ning anti lapse hooldusõigus elu- ja viibimiskoha määramise osas üle lapse

emale U Sle (tl 14-16). Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2014 kohtuotsuse tegemise ajal oli

hageja elukoht kostja juures. Seega on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks

olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud

haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Seega on täidetud elatise suuruse muutmise

nõude rahuldamise esmane eeldus.

13. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise alammääras. PKS § 101 lg 1 järgi ei

või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära, mis on 2018. aastal 250 eurot kuus ja 2019. aastal 270 eurot kuus.

Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära. Kostja vastuväideteks miinimumsuuruses elatise maksmisele on

18.09.2018 seisukohas ja 17.10.2019 toimunud istungil asjaolu, et lapse emal on kostja ees

elatise võlg ning kostja on nõus maksma elatist igakordses miinimummääras sel viisil, et

väljamõistetav igakuine elatis arvestatakse tasaarvestuse korras maha U Sl kujunenud elatise

võlgnevusest. Samuti on kostja esitanud vastuväite, et hageja käib ise tööl. Kostja vaidleb

13.11.2019 esitatud seisukohas vastu elatise suurusele, kuna hagiavaldusest ei nähtu hageja

igakuised kulutused.

14. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb arvestada hageja igakuiste vajaduste

suuruseks kahekordne elatise miinimummäär, so aastal 2018 500 eurot ja aastal 2019 540

eurot. Riigikohus on märkinud, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi

vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning mõlemad

vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt

RKTKo nr 3-2-1-160-12, p 17). Miinimummääras elatise väljamõistmine tab alaealise lapse

ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on

selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist,

kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo nr 3-

2-1-174-16, p 13).

15. PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada

elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS

§ 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Seega annaks elatise vähendamiseks alust eelkõige kostja töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus soovib välja mõista

miinimumelatisest väiksema elatise, tuleb lapse vajadusi ja vanemate varalist seisundit

hinnata (RKTKo 2-16-118651, p 14). Kostja ei ole märkinud, et ta ei ole suuteline

miinimummääras hagejale elatist tasuma. Samuti ei ole kostja taotlenud väljamõistetava

elatise vähendamist alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 alusel. Seega ei ole vaja kindlaks

teha lapse igakuiseid vajadusi ega ka vanemate varalisi võimalusi ning hagejal ei ole vajalik

tõendada oma igakuiseid vajadusi.

16. Kostja ei ole ka tõendanud enda väidet, et hageja käib alates 22.06.2018 kuni käesoleva

ajani täiskohaga tööl. Kohtule kostja poolt esitatud tuludeklaratsiooni kohaselt hageja 2019.

aasta maksuvabatulu oli 1 084,79 eurot. Hageja on selgitanud, et X kool on 9-klassiline

õppeasutus, mille hageja lõpetas 2019 aasta suve alguses. Hageja on tõendanud, et ta õpib

2019/2010 õppeaastal koka õppekava statsionaarse õppe 1. kursusel. Hageja alustas õpinguid

02.09.2019 ja lõpetab õpingud planeeritult 06.2022 (tl 115). Kohus nõustub hageja

seisukohaga, et asjaolu, et hageja käis suvel tööl ja teenis raha, ei välista alaealise lapse

ülalpidamisnõude täitmata jätmist. Hageja selgitas 17.10.2019 toimunud istungil, et ta käib

tööl 1 kord nädalas või vahel 2-3 korda nädalas pärast kooli või nädalavahetusel. Septembris

sai kätte 106 eurot (tl 121 pöördel). Kohus märgib, et kuna hageja õpib statsionaarses õppes ja

käib tööl vastavalt võimalustele kooli kõrvalt, teenib u 100 eurot kuus, siis ei saa asuda

seisukohale, et alaealisel hagejal on piisavalt vara enda ülalpidamiseks.

17. Kostja on esitanud menetluses ka vastuväite, et on nõus maksma elatist igakordses

miinimummääras sel viisil, et väljamõistetav igakuine elatis arvestatakse tasaarvestuse korras

maha U Sl kujunenud elatise võlgnevusest. Kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele

rahasumma, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada (VÕS § 197 lg

1). Tasaarvestada ei saa ülalpidamise nõuet (VÕS § 200 lg 1 p 1). Käesoleval juhul ei ole

tegemist vastastikuste nõuetega – täitemenetluses on hageja nõue hageja seadusliku esindaja

(hageja ema) vastu ning käesolevas menetluses on tegemist hageja nõudega kostja (hageja isa)

vastu. Seega on mõlemal juhul õigustatud isikuks hageja ning kohustatud isikud on erinevad.

Teiseks, välistab TsMS § 200 lg 1 p 1 selgesõnaliselt elatisenõude tasaarvestamise.

18. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagiavalduse. Otsust võib muuta alates uue hagi

esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka

tasiulatuvalt (TsMS § 459 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et elatisehagis, ei ole lubatud

tasiulatuvalt otsuse muutmine (RKTKo 3-2-1-33-11, p 26). Eeltoodust tulenevalt muudab

kohus Tallinna Ringkonnakohtu otsust tsiviilasjas nr 2-13-20624 alates käesoleva hagi

esitamisest, so 22.06.2018. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kuivõrd hageja suutis

formuleerida oma lõpliku nõude alles 22.10.2019, saab nõude alguseks lugeda 22.10.2019.

Hagiavalduse esitamise ajaks tuleb lugeda esmase hagi kohtusse esitamise aeg.

19. Juhindudes TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka

kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Igakuine elatis tuleb tasuda PKS § 100 lg 4 kohaselt iga

kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks hagejate seadusliku

esindaja arvelduskontole , selgitusega "elatis." Samuti on Riigikohus märkinud, et PKS § 100

lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks

kuupäevaks (RKTKo 3-2-1-35-17, p 13.5).

MENETLUSKULUD

20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

21. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid

TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulude

jaotuse osas kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu

hinnangul oleks poolte menetluskulude jätmine kostja kanda tema suhtes ebaõiglane

olukorras, kus kostjal tuleb kasutada oma rahalisi vahendeid alaealise hageja ülalpidamiseks,

mitte menetluskulude eest tasumiseks. Elatise nõude puhul ei ole tegemist õiguslikult

keerulise vaidlusega. Elatise nõude puhul asjaolude väljatoomiseks ei ole vajalik

kvalifitseeritud õigusalane nõustamine. Samuti on Riigikohus märkinud, et poolte poolt

menetluses lepingulistele esindajatel kulutatud märkimisväärse summa oleks saanud kasutada

oma laste ülalpidamiseks (vt RKTKo nr 2-16-135, p 14).

22. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik