2-16-18427/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-18427

Tsiviilasi

Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi XX (pankrotis)

vastu nõude tunnustamiseks XX pankrotimenetluses

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 28. juuni 2019 määrus ja

30. augusti 2019 täiendav määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Swedbank Liising Aktsiaseltsi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Swedbank Liising Aktsiaselts, lepinguline

esindaja Birgit Juhanson

Kostja: XX (pankrotis), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Helmer Indela

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 28. juuni 2019 määrus ja 30. augusti 2019 täiendav määrus

tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 12. juuni 2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-61784 kuulutati välja XX

(kostja) pankrot.

Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) esitas pankrotimenetluses 11. juulil 2012 nõudeavalduse

summas 16 605,91 eurot. Kostja esitas 15. novembril 2012 toimunud nõuete kaitsmise

koosolekul vastuväite hageja nõudele.

2. Viru Maakohtu lõpetas 31. juuli 2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-61784 kostja

pankrotimenetluse ja algatas tema kohustustest vabastamise menetluse. Määruse kohaselt on

määrus hageja suhtes täitedokumendiks vaid juhul, kui hageja nõuet tunnustatakse

kohtumenetluses. Pankrotiseaduse (PankrS) § 104 lg 2 alusel lõppes tähtaeg nõude

tunnustamise hagi esitamiseks 15. novembril 2015.

3. Hageja esitas 7. detsembril 2016 Harju Maakohtule (edaspidi: maakohus) hagi kostja vastu

nõude tunnustamiseks kostja pankrotimenetluses PankrS § 104 lg 2 alusel. Maakohus võttis

4. jaanuari 2017 määrusega hagi menetlusse.

2 (3)

Hageja esitas 15. novembril 2017 kostja vastu muudetud hagi kostjalt 11 455,56 euro

väljamõistmiseks liisingulepingust nr 0173358L ja käenduslepingust nr 0173358L tuleneva

kahju hüvitamiseks. Maakohus määras 25. jaanuari 2018 määruses, et menetleb asja

15. novembril 2017 esitatud hagiavalduse alusel.

Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus jättis 28. juuni 2019 määrusega, mida täiendas 30. augusti 2019 määrusega

(vaidlustatud määrused), hagi läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423

lg 2 p 2 ja PankrS § 167 lg 2 alusel. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja määras

need kindlaks rahaliselt.

Maakohus leidis, et seni kuni toimub võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, pole hageja

nõude esitamine kostja vastu üldises korras lubatud.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrused tühistada ja saata asi

tagasi maakohtule menetlemiseks. Ühtlasi palub hageja vähendada väljamõistetud menetlus-

kulude suurust põhjendatud ulatuseni.

Hageja märkis, et tal on õigus esitada oma nõue vastavalt PankrS § 167 lg-le 1, sest pärast

pankrotimenetluse

lõppemist

võivad

võlausaldajad

nõuded,

mille

võis

esitada

pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid

mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras.

Kuivõrd kostja kohustustest vabastamise menetlus käib, ei saa ka väita, et nõue on kohustustest

vabastamise tõttu lõppenud.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja vaidles kaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 23. oktoobril 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrused tuleb kooskõlas TsMS § 667

lg-ga 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks

maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada.

8. Maakohus on vääralt kohaldanud PankrS § 167 lg 2. Nimetatud säte näeb ette, et

võlausaldajad ei saa nõudeid, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud

esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu

vaidles, esitada peale seda, kui võlgnik on vabastatud pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest.

Praegusel juhul on kostja kohustustest vabastamise menetlus pooleli. Viru Maakohtu

28. juuni 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-61784 jäeti rahuldamata kostja taotlus enne viie

aasta möödumist tema kohustustest vabastamiseks. Seega on maakohus ennatlikult jätnud

hagiavalduse läbi vaatamata ja asi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.

9. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

3 (3)

10. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

esimese lause kohaselt võib määruse peale, millega hagi jäeti läbi vaatamata esitada

määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse

jätkamiseks maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm