1-17-10403/23 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-17-10403

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg 12. detsember 2019. a Kriminaalasja number 1-17-10403 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Hanna-Liisa Moks Taotluse esitaja

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Kaile Keldo Taotlus Erakorraline ettekanne V.T kohta Süüdimõistetu V.T

Isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; e-post: Kaitsja

Vandeadvokaat Marina Valge

RESOLUTSIOON Jätta kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne V.T-le Tartu

Maakohtu 07.11.2017. a otsusega kriminaalasjas 1-17-10403

mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.

TAOTLUSE

SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 07.11.2017. a otsusega tunnistati V.T 424 lg süüdi KarS § 2 9 kuud vangistust. järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks KarS § 74 lg 2 alusel määrati, et

V.T kuulub kohesele loeti ärakandmisele 7 päeva vangistust, millest kantuks tema kandmata k kinnipidamise aeg, s.o 2 päeva. Ära aristuseks jäi 5 päeva vangistust.

Ülejäänud karistus , s.o 8 kuud 23 päeva vangistust, ei pööratud täitmisele t , kui V.T

ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi. KarS § 75

2

lg 2 p 8 alusel määrati käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda V.T-le

liiklusalases sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel määrati V.T-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul kohtulahendi

kuulutamisest alates riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele. Kohtuotsus 23.11.2017. a. jõustus

08.11.2019. a esitas kriminaalhooldusametnik V.T suhtes erakorralise

ettekande ettepanekuga Erakorralise pöörata mõistetud ära kandmata karistus täitmisele.

ettekande kohaselt rikkus V.T kahel korral kohustust läbida sotsiaalprogramm ja on ilmunud kriminaalhooldusosakonda alkoholijoobes.

V.T põhjendas sotsiaalprogrammi mitte ilmumist haigusega ja alkoholijoovet väiksest kehakaalust tingitud jääknähtudega. Materjalidest nähtuvalt toimus esmakohtumine V.T-ga 07.12.2018. a. Kokku

on toimunud 20 kohtumist. V.T on haigestumise tõttu muutnud ühe

kohtumise, s.o 28.03.2018 eid haigestumise kohta ei ole V.T . a. Tõend

kriminaalhooldusametnikule esitanud. 04.04.2018. a

kohtumisel tõi tõendi puudumise põhjuseks elukoha kauguse perearstist tahtmatuse perearsti külmetuse tõttu tülitada. ja

V.T läbis esmase hindamise „Kainem ja tervem Eesti“ raames 21.12.2017.a.

29.05.2018. a Tartu likooli p ei tunnista Ü sühhiaatrikliinikust saadud vastuse kohaselt V.T tal puudub haiguskriitika ja puudub ka alkoholisõltuvuse probleemi, soov abi saada ning korduvat aega ei broneeritud.

Kohtuotsusest tulenevalt suunati V.T

sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“ oli teadlik, et peab programmi läbima ning . V.T kohtumistel oli temaga korduva programmi korraldusest, s.o individuaalkohtumine, lt räägitud

grupitund taaskord individuaalkohtumine. Esimest korda pidid grupitunnid toimuma ja

26.06.2019. a ja 03.07.2019.

V.T-ga a. Sellest lähtuvalt lepiti telefoni teel kokku

individuaalkohtumise aeg 20.06.2019. a kell 10.00-12.00 ning ametnik saatis talle kinnitusmeili 10.06.2019. a.

19.06.2019. a kell 19.37 teavitas V.T kriminaalhooldusametniku e-posti teel, et on juba ja ei ole uma. 20.06.2019. a hommikul mitu päeva haiguslehel võimeline liik V.T arvatavat telefonile ei vastanud, kui ametnik soovis täpsustada haiguse kestvust. Sellest lähtuvalt tühistati V.T grupitunnis osalemine. V.T-ga edasises suhtluses selgus, . a. et haigusleht lõpetati 21.06.2019 26.06.2019. a esitas V.T . a ambulatoorse epikriisi arstitõendi ja 10.07.2019 oma haiguse kohta, V.T millest nähtuvalt oli siiski juba liikumisvõimeline ja oleks saanud tulla kohtumisele ning kindlasti osaleda grupitundides. V.T

vabandas, et ei täpsustanud, et on järgmisel nädalal võimeline grupitundides osalema. V.T-le selgitati, et on rikkunud sotsiaalprogrammi kohustust ning kuna ta programmi järje pikad, siis ei ole võimalik garanteerida tema gruppi pääsemine enne korrad on katseaja lõppu ning kui ta oleks täpsustanud oma haiguse tõsidust või kestvust siis oleks saanud individuaalkohtumise aja lihtsalt ümber planeerida ning programmi läbida planeeri

tult.

Uuesti alustati Liiklusohutusprogrammiga 13.09.2019. a, kui V.T läbis

esimese individuaaltunni ning grupikohtumised toimusid 18.09.2019. a ja 25.09.2019. a.

Viimane programmi kohtumine oli kokkulepitud 03.10.2019. a. V.T ei ilmunud 03.10.2019. a Liiklusohutusprogrammi viimasele kohtumisele. Programmi läbiviija

helistas isikule kontrollimaks V.T programmi kohtumisele ilmumist.

3

Telefoni vestlusest oli võimalik aru saada, et V.T on joobes - jutt oli segane ja seosetu ning sõnad tavapärasemast pehmemad. Kriminaalhooldusametnik kutsus V.T erakorralisele kohtumisele 14.10.2019. a, kus

ta esitas arstitõendi ning põhjendas telefonis segast juttu retseptiravimite üledoosiga ning kinnitas, et ravimid ei olnud talle välja

kirjutatud vaid xxxxxxxxxxxxxxxxx ema käest võetud – mis olid emal pärast isa surma alles jäänud. Kriminaalhooldusametnik lubas kontrollida, kas nimetatud ravimid võivad koosmõjul

tekitada joobe efekti, kuigi ka retseptiravimeid ei tohi kuritarvitada - kui jah, siis viib kriminaalhooldusametnik programmi viimase kohtumise ise läbi 01.11.2019. a kohtumisel.

V.T ilmus 01.11.2019. a kohtumisele õigeaegselt. Ametnik alustas programmi viimase tunni läbiviimist. Viie minuti jooksul oli tunda tugevaid alkoholi lõhnu ning

isik tunnistas, et oli eelmisel õhtul joonud kuuspaki õlut, kuna tülitses naisega. V.T

oli nõus alkomeetrisse puhuma ning alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli

0.591 mg/l. Sellega rikkus V.T kohustust osaleda sotsiaalprogrammis ning

kohustust olla kriminaalhooldusosakonnas kaine. Kuna purjus inimesega ei ole võimalik kohtumist läbi viia ning ta rikkus teistkordselt kohustust programmi kohtumisel osaleda, siis jäi kohtu poolt määratud programm läbimata.

Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku V.T-le mõistetud karistus täitmisele pöörata. Kohus arutas erakorralist ettekannet 11.12.2019. a kohtuistung . il Kriminaalhooldusame ik i erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. tn jä V.T palus . karistust täitmisele mitte pöörata

V.T kaitsja taotles kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande rahuldamata jätmist.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku ei esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. KarS § 74 lg 4 sätestab, et süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib

kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi

vastavalt lg-s KarS 75 § 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Erakorralise ettekande kohaselt on V.T rikkunud kohustust osaleda

sotsiaalprogrammis ja ilmunud kriminaalhooldusosakonda alkoholijoobes. Kohtule esitatud

dokumente ja V.T selgitusi arvestades, on veenvalt tuvastatud, et

V.T on rikkunud kohustust läbida sotsiaalprogramm. Sotsiaalprogrammi

mitte ilmumise kohta 20.06.2019. a ja 03.10.2019. a on V.T esitanud

haiguslehed (tl 5, 7-8, 9). Sotsiaalprogrammi viimasele kohtumisele 01.11.2019. a ilmus

V.T alkoholijoobes (väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,591 mg/l kohta). Mõjuvad põhjused rikkumiseks puudusid.

Vaatamata sellele, et V.T on rikkunud kuriteoriskide maandamise seisukohast äärmiselt olulist nõuet – läbida Liiklusohutusprogramm –

ei pea kohus karistuse täitmisele pööramist antud juhul võimalikuks. Siinkohal arvestab kohus, et kriminaalhoolduse ajal (alates 23.11.2017. a kuni 07.11.2019. a) on V.T üldjoontes täitnud talle

määratud kohustusi ja nõudeid korrektselt. Probleemid sotsiaalprogrammi läbimise

4

kohustusega tekkisid V.T käesoleva aasta suvel. Kahel korral on

V.T esitanud haiguslehed sotsiaalprogrammi mitte ilmumise kohta.

Kolmandal korral on V.T ilmunud alkoholijoobes. Suur osa

sotsiaalprogrammist on V.T läbitud (läbimata viimane individuaaltund).

Kohus peab oluliseks sedagi, et 07.11.2019. a V.T lõppes

kriminaalhooldus. V.T ei ole küll käesoleval ajal töökohta (eelmisest töökohast koondati), kuid ta on Töötukassas arvel ja ta on enda selgituste kohaselt jätkuvalt

motiveeritud töötama. Kriminaalhoolduse ajal tasus ära ka oma võlad. V.T

Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks V.T-le mõistetud ja ärakandmata karistust täitmisele pöörata. Raina Pärn Kohtunik