2-19-9127/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

12. detsember 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-9127

Tsiviilasi

Flagito OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu

rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

18 183,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048, asukoht Tähe tn

34, 11619 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Kristjan Tuul (Advokaadibüroo Küllike Namm, e-post:

kristjan.tuul@namm.ee)

Kostja: SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood

12264460, asukoht Lennujaama tee 13, 11101 Tallinn),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl-Morten Jõgi

(Advokaadibüroo RASK, e-post: menetlus@rask.ee)

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Rahuldada hageja Flagito OÜ hagi kostja SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu rahalises nõudes.

2. Välja mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ hageja Flagito OÜ kasuks põhivõlgnevus

summas 14 700 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 928,5 eurot ja sissenõudmiskulud

summas 1 960 eurot.

3. Välja mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ hageja Flagito OÜ kasuks viivised

põhinõudelt (14 700 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.12.2019 kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud kostja SmartLynx Airlines Estonia OÜ kanda.

5. Välja mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ hageja Flagito OÜ kasuks hageja

põhjendatud menetluskulud summas 2 766 eurot (riigilõiv 750 eurot + põhjendatud õigusabikulud 2

016 eurot).

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal SmartLynx Airlines Estonia OÜ tasuda

hagejale Flagito OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks

tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on

märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada

kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute

tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Hageja nõue

1. Haginõude kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja hüvitise summas 14 700 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised summas 345,34 eurot, millele lisanduvad edasiulatuvad viivised ja

sissenõudmiskulud summas 1 960 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Reisijal T. A. oli kinnitatud broneering nr xxxx, reisijal A. R. oli kinnitatud broneering nr xxxx,

reisijatel M. P. ja M. P. oli kinnitatud broneering nr xxxx, reisijal T. T. oli kinnitatud broneering nr

xxxx, reisijal A.-M. A. oli kinnitatud broneering nr xxxx, reisijal R. T. oli kinnitatud broneering nr

xxxx, reisijal A. V. oli kinnitatud broneering nr xxxx, reisijatel A. P. ja K. H. oli kinnitatud broneering

nr xxxx, reisijatel B. K. ja A. A. oli kinnitatud broneering nr xxxx, reisijal D. I. oli kinnitatud

broneering nr xxxx, reisijal E. L. oli kinnitatud broneering nr xxxx, reisijal K. P. oli kinnitatud

broneering nr xxxx, reisijatel K. K. ja M. M. oli kinnitatud broneering nr xxxx, reisijal K. K. oli

kinnitatud broneering nr xxxx, reisijal K. K. oli kinnitatud broneering nr xxxx, reisijal K. S. oli

kinnitatud broneering nr xxxx, reisijal K. O. oli kinnitatud broneering nr xxxx, reisijatel L. A. ja M.

R. oli kinnitatud broneering nr xxxx, reisijatel S. R. ja M. R. oli kinnitatud broneering nr xxxx, reisijal

M. N. kinnitatud broneering nr xxxx, reisijal M. S. oli kinnitatud broneering nr xxxx, reisijatel R. K.,

M. K., R. K., R. K.ja R. K. oli kinnitatud broneeringud nr-d xxxx ja xxxx, reisijatel S. P. ja D. M. oli

kinnitatud broneering nr xxxx, reisijal T. T. oli kinnitatud broneering nr xxxx, reisijal T. L. oli

kinnitatud broneering nr xxxx, reisijal V. R. oli kinnitatud broneering nr xxxx, reisijatel A. P.-M., V.

P.-M., K.-M. P.-M. ja K. P.-M. oli kinnitatud broneeringud nr-d xxxx ja xxxx, reisijal M.-P. K. oli

kinnitatud broneering nr xxxx, reisijatel T. I. ja K. A. oli kinnitatud broneering nr xxxx, reisijal J. V.

oli kinnitatud broneering nr xxxx, reisijal G. M. oli kinnitatud broneering nr xxxx, reisijal O. T. oli

kinnitatud broneering nr xxxx ning reisijatel T. K. ja M. K. oli kinnitatud broneering nr xxxx

SmartLynx Airlines Estonia OÜ lennule xxxx 01.02.2019 lähtepunktiga xxxx (xxxx) sihtpunktiga

Eesti (Tallinn).

3. Eeltoodud lend hilines 3 tundi. Reisijad on loovutanud oma nõuded hagejale. Hageja esitas reisijate

eest kostjale nõudekirjad, milles nõudis reisijatele kompensatsiooni Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määruse 261/2004 (edaspidi Määrus) alusel. Kostja ei ole hageja nõuet tunnistanud ega nõutud

hüvitist tasunud. Hagejale teadaolevat tingis lennu xxxx hilinemise tehniline rike.

4. Lennu nr xxxx, lähtepunktiga xxxx (xxxx) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), vahemaa on 3 569 km.

Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt hagiavalduses toodud lennu hilinemise tõttu hüvitist summas

14 700 eurot (300 eurot x 49 reisijat) eurot.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

6. Kostja hinnangul ei või reisijad loovutada enda Määrusest tulenevat hüvitisnõuet kolmandale

isikule, mistõttu ei ole reisijate poolne nõuete loovutus hagejale kehtiv ning hageja ei ole nõuete

omanik. Reisijad võivad oma nõude lennuettevõtja vastu maksma panna üksnes isiklikult.

7. Kostja väitel hilines vaidlusalune lend nr xxxx alla 3 tunni, mistõttu puudub kostjal kohustus

hüvitist tasuda. Lennu saabumisajaks oli planeeritud kell 18.35 kohaliku aja järgi ning lend saabus

kell 21.32 kohaliku aja järgi, seega oli hilinemise kogukestus 2 tundi ja 57 minutit.

Kohtu põhjendused

8. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, asub

seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

10. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud

on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta

peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2

kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.

11. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:

a) Lennu nr xxxx osutajaks oli SmartLynx Airlines Estonia OÜ;

b) Lennu nr xxxx vahemaa oli 3 569 km;

c) Lennu nr xxxx hilinemise põhjustas tehniline rike.

12. Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas reisijate nõuete loovutamine hagejale on kehtiv

ning kas lend hilines vähemalt 3 tundi.

13. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 824 lg-st 1, mille kohaselt

kohustub reisijaveolepinguga üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut

(reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). VÕS § 827

järgi vedaja peab vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud tähtaja

jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida hoolikalt vedajalt võib tavalistel

tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 830 p 3 alusel vedaja peab hüvitama kahju, mis tekib

veotähtaja ületamisest. VÕS § 824 lg 3 kohaselt reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse

käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva

rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti.

14. Hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2014 määrus nr

261/2004 (edaspidi Määrus). Euroopa Kohtu praktika kohaselt (nt liidetud kohtuasjades C-402/07 ja

C-432/07; CC-549/07 ning C-257/14) tuleb Määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise

saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada

tühistatud lendude reisijatega. Seega võivad reisijad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette

nähtud Määruse artiklis 7, kui hilinenud lennu tõttu reisijad kaotavad kolm tundi või rohkem.

Määruse nr 261/2004 artikkel 7 lg 1 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude

puhul reisijatel õigus hüvitisele 600 euro ulatuses. Artikli 7 lg 2 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500

kilomeetri pikkuste lendude puhul, mis hilinevad alla nelja tunni lennuettevõtjal õigus vähendada

hüvitist 50%. Viidatud artikli lg 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid vahemaa mõõtmise suurringjoone

meetodil. Artikli 7 lg 3 järgi osutatud hüvitist makstakse sularahas, elektroonilise pangaülekandena,

pangakorralduse või pangatšekkidena või kirjalikul kokkuleppel reisijaga reisitšekkides ja/või

muudes teenustes.

15. Kostja hinnangul ei ole reisijate poolne nõuete loovutus hagejale kehtiv, kuivõrd Määruse artikkel

7 kohane nõue on isiklik nõue, mida ei või VÕS § 164 lg 1 kohaselt loovutada. Olukorras, kus viidatud

nõue oleks loovutatav, kaotaks hüvitisnõue oma eesmärgi, milleks on konkreetsele tarbijale

konkreetse juhtumi puhul konkreetses summas hüvituse maksmine.

Kohus ei nõustu kostja eeltoodud seisukohaga. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude

võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõuet

ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu

muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 166 lg 1 sätestab nõude

loovutamise piirangud, mille kohaselt ei või loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise,

tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid,

millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlaõigusseaduses ega Määrusest ei tulene, et

vaidlusaluste nõuete loovutamine oleks keelatud või et vaidlustatud rahalist kohustust ei saaks täita

kellelegi teisele kui ainult reisijatele. Kohtu hinnangul ei ole ka kostja poolt viidatud Euroopa Kohtu

lahendid (C-601/17; C-204/08) asjakohased, kuna ei käsitle Määruse alusel reisijate esitatud nõuete

isiklikku laadi või nende üleandmist reisijalt kolmandale isikule. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus,

et reisijate nõuete loovutamine hagejale on seega kehtiv.

16. Kostja väitel ei ole Määrusest tuleneva hüvitise tasumise eeldused täidetud, kuna vaidlusalune

lend nr xxxx hilines alla 3 tunni. Lennu saabumisajaks oli planeeritud kell 18.35 ning lend saabus

kell 21.32, seega oli hilinemise kogukestus 2 tundi ja 57 minutit. Hageja on hagiavaldusele lisanud

Tallinna Lennujaamalt saadud teabenõude vastuse (tl 178, II kd), milles täpsustatakse, et lend xxxx

maandus kell 21.27 ning jõudis väravasse kell 21.35. Euroopa Kohus on asjas C-452/13 leidnud, et

mõiste „saabumisaeg”, mida kasutatakse lennureisijatele põhjustatud hilinemise pikkuse

kindlaksmääramisel, tähistab aega, mil avatakse vähemalt üks lennuki uks, eeldusel, et reisijad

tohivad sel hetkel lennukist väljuda. Hagiavaldusele lisatud reisija M. R. poolt 01.02.2019 tehtud

videosalvestistest nähtub, et kell 21.36 ei olnud lennuki uks avatud ning reisijatel ei olnud võimalik

lennukist väljuda (hagiavalduse lisa nr 169). Kohtu hinnangul on eelnevaga tõendatud, et

vaidlusalune reis hilines vähemalt 3 tundi.

17. Vaidlustamata asjaolu on, et hagiavalduses toodud lennu xxxx lähtepunktiga xxxx (xxxx)

sihtpunktiga Eesti (Tallinn) vahemaa on 3 569 km, mistõttu on koos eeltooduga Määruse artikli 7 lg

1 p c eeldused täidetud. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul Määruse artikli 5 lg-s 3 märgitud

hüvitise maksmise keeldumise aluseid, kuivõrd kostja ei ole esile toonud, et lennu hilinemise oleksid

põhjustanud erakorralised asjaolud ning et ta võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et hilinemist

vältida. Pooled ei vaidle selle üle, et lennu hilinemise tingis tehniline rike, mis ei ole antud juhul

käsitletav erakorralise asjaoluna (Euroopa kohtu lahend C-257/14 p 41-43). Seega kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis summas 14 700 eurot (300 eurot x 49 reisijat) eurot.

18. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga hüvitise

nõude esitamisest kuni hagiavalduse esitamiseni järgnevalt: põhivõlgnevuselt summas 2100 eurot

perioodi eest 07.02.2019 kuni 14.06.2019 summas 58,92 eurot; põhivõlgnevuselt summas 3600 eurot

perioodi eest 09.02.2019 kuni 14.06.2019 summas 99,42; põhivõlgnevuselt summas 1500 eurot

perioodi eest 14.02.2019 kuni 14.06.2019 summas 39,78 eurot; põhivõlgnevuselt summas 1500 eurot

perioodi eest 16.02.2019 kuni 14.06.2019 summas 39,12 eurot; põhivõlgnevuselt summas 300 eurot

perioodi eest 18.02.2019 kuni 14.06.2019 summas 7,69 eurot; põhivõlgnevuselt summas 300 eurot

perioodi eest 19.02.2019 kuni 14.06.2019 summas 7,63 eurot; põhivõlgnevuselt summas 600 eurot

perioodi eest 20.02.2019 kuni 14.06.2019 summas 15,12 eurot; põhivõlgnevuselt summas 600 eurot

perioodi eest 21.02.2019 kuni 14.06.2019 summas 14,99 eurot; põhivõlgnevuselt summas 600 eurot

perioodi eest 11.03.2019 kuni 14.06.2019 summas 12,49 eurot; põhivõlgnevuselt summas 300 eurot

perioodi eest 27.03.2019 kuni 14.06.2019 summas 5,19 eurot; põhivõlgnevuselt summas 2100 eurot

perioodi eest 03.04.2019 kuni 14.06.2019 summas 33,14 eurot; põhivõlgnevuselt summas 300 eurot

perioodi eest 08.04.2019 kuni 14.06.2019 summas 4,41 eurot; põhivõlgnevuselt summas 300 eurot

perioodi eest 26.04.2019 kuni 14.06.2019 summas 3,22 eurot; põhivõlgnevuselt summas 600 eurot

perioodi eest 13.05.2019 kuni 14.06.2019 summas 4,21 eurot. Kokku summas 345,33 eurot. Lisaks

nõuab kostja viivist põhivõlgnevuselt summas 14 700 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 14.06.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt

14 700 eurot protsendina kuni kohustuse kohase täitmiseni.

19. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma

kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kuni

hagiavalduse esitamiseni summas 345,33 eurot, hagiavalduse esitamisest (15.06.2019) kuni

kohtuotsuse tegemiseni (12.12.2019) summas 583,17 eurot ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

20. Hageja palub kostjalt välja nõuda sissenõudmiskulud summas 1 960 eurot, s.o iga nõude

loovutanud reisija eest 40 eurot. Kostja ei ole hageja sissenõudmiskulud nõudele vastuväiteid

esitanud. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohtu hinnangul on hageja sissenõudmiskulude

nõue põhjendatud, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõudmiskulud

summas 1 960 eurot.

Menetluskulud

21. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.

22. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt

kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

23. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 750

eurot ja õigusabikulud summas 2 688 eurot, millele lisandub käibemaks summas 537,60 eurot, kokku

3 225,60 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud.

24. Kohus leiab, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 750 eurot on põhjendatud ja

vajalik kulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

25. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 19,2 tundi tunnihinnaga 140 eurot, millele

lisandub käibemaks. Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ja vaidluse sisu, on kohtu hinnangul

hageja lepingulise esindaja ajakulu 19,2 tunni ulatuses ülepaisutatud ega vasta töö mahule. Kohus

leiab, et põhjendatud on hageja lepingulise esindaja ajakulu 12 tunni ulatuses, s.o summas 1 680

eurot, millele lisandub käibemaks summas 336 eurot, kokku 2 016 eurot.

26. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on

põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt, mistõttu määrab kohus hageja menetluskulude

rahaliseks suuruseks kokku 2 766 eurot (riigilõiv 750 eurot + põhjendatud õigusabikulud 2 016 eurot)

27. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

28. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik