4-19-4901/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2019.a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-19-4901 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

23.01.2017.a otsus väärteoasjas nr 2780,16,011230; täiteasi nr 047/2018/366

Taotlus sissenõudja taotlus G.I-le asenduskaristuse kohaldamiseks Menetlustoiming asenduskaristuse kohaldamine

Taotluse esitaja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur asukoht Riia 132, Tartu; e-post louna@politsei.ee

Süüdlane G.I isikukood XXX; elukoht XXXX; tel nr XXXX; e-post: XXXX RESOLUTSIOON

1. Rahuldada sissenõudja taotlus G.I-le asenduskaristuse kohaldamiseks.

2. KarS § 72 lg 1 ja KarS § 69 alusel asendada G.I-le Politseija Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 23.01.2017.a otsusega väärteoasjas nr 2780,16,011230 määratud, kuid tasumata rahatrahv 291 (kakssada üheksakümmend üks) trahviühikut, so

1165,10 (tuhat ükssada kuuskümmend viis eurot ja kümme senti) eurot arestiga

29 (kakskümmend üheksa) päeva ning arest asendada omakorda 29 (kahekümne üheksa) tunni üldkasuliku tööga.

3. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kui kohtumäärust ei vaidlustata, siis jõustub see 28.12.2019.a.

4. Edastada kohtumäärus sissenõudjale, G.I-le ja kohtutäitur Ivi Kalmetile.

5. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saata jõustunud kohtulahend Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele.

Üldkasuliku töö tegemist koordineerib Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna

kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö tegemise korraldamiseks tuleb isikul olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Küsimuste ja/või probleemide korral tuleb pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7

500 414 või saata e-kiri aadressil . tartukrho.info@just.ee

2 (3)

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 23.01.2017.a otsusega väärteoasjas nr

2780,16,011230 määrati G.I-le LS § 224 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 300 trahviühikut ehk 1200 eurot.

Politsei-ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 07.02.2017.a rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise määrusega pikendati tasumist kuni 09.02.2018.a.

Kuna G.I ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Ivi Kalmet

12.04.2018.a tema suhtes täitemenetluse. Kohtutäitur teavitas 26.07.2019.a kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. 19.09.2019.a esitas sissenõudja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur Tartu Maakohtule taotluse G.I-le asenduskaristuse kohaldamiseks, kuna rahatrahvi sundtäitmine on isiku materiaalsest seisundist tulenevalt võimatu. Taotluses on märgitud, et G.I on rahatrahvi tasunud 34,90 eurot, tasumata summa on 1165,10 eurot. MENETLUSOSALISE SEISUKOHT G.I selgitas, et rahatrahv on tasumata ja ka hetkel seda tasuda pole võimalik. Ta on nõus, et arest asendatakse üldkasuliku töö tundidega.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. G.I ei ole rahatrahvi määratud tähtajaks täielikult tasunud. Kohtutäitur Ivi Kalmeti kinnitusel ei ole G.I ka sellist vara, millele sissenõuet pöörata. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et G.I-le Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 23.01.2017.a otsusega väärteoasjas nr 2780,16,011230 määratud rahatrahv selle tasumata osas tuleb asendada arestiga, kuivõrd isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda. G.I

3 (3)

avaldas nõusolekut üldkasuliku töö tegemiseks. Kõrvutades üldkasulikku tööd arestiga, tuleb tõdeda, et see on ühiskonnale kasulikum kui süüdlase poolt aresti kandmine. Kohus ei täheldanud, et G.I ei saaks tervisest tulenevalt üldkasulikku tööd teha. G.I-le on määratud LS § 224 lg 2 järgi rahatrahv 300 trahviühikut, so 1200 eurot, millest on tasumata 1165,10 eurot (291 trahviühikut) ja, millele KarS § 72 lg 2 alusel vastab 29 päeva aresti (291/10). Asendades süüdlase nõusolekul 29 päeva aresti 29 tunni üldkasuliku tööga, määrab kohus, et G.I tuleb lähtuvalt KarS § 69 lg-st 3 temale määratud üldkasulik töö ära teha 3 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik