3-18-1766/15 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-18-1766 Otsuse kuupäev

12. detsember 2019, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi

E. T kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 1000 eurot (söömise ajal hammaste kahjustamine kiviga)

Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised

Kaebaja – E. T Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 13.01.2020. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. Kaebaja esitas 11.09.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebuse kohaselt kahjustas 23.06.2018 kaebaja toidus olnud kivi tema kahte hammast. Kaebaja andis kivi vanglaametnikule üle. Viru Vangla jättis 24.08.2018 vastusega rahuldamata kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise kahjunõude, millega aga kaebaja ei ole nõus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2. Kaebaja väidab, et 23.06.2018 sõi ta lõuna ajal tatart kanalihaga. Söömise ajal murdis kaebaja ühe hamba ja vigastas teist, kuna tatra sees oli väike kivi. Peale lõunat andis kaebaja leitud kivi vanglaametnikule üle. Hamba murdmise tõttu tundis kaebaja valu ja piina, mis süvenes peale kuuma toidu ja joogi tarbimist. Seega ei saanud kaebaja normaalselt süüa. Sellest tulenevalt palub kaebaja välja mõista vastustajalt talle tekitatud mittevaralise kahju summas 1000 eurot.

3. Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Vastustaja palus arvestada 24.08.2018 otsuses (vastus kahjunõudele) nr 6-16/145-2 toodud põhjendustega ja 15.11.2018 seisukohas nr 2-6/43334-3 toodud põhjendustega. Vastustaja selgitas, et ostab toiduaineid, sh tangaineid sisse tarnijatelt. Käesoleval juhul ei vaidlusta ka kaebaja, et võimalik võõrkeha oli tatratangude hulgas. Kuna riigivastutuseseaduse (RVastS) järgi kuulub hüvitamisele süüliselt tekitatud kahju, ei vastuta vangla juhuslikkusest tekkinud kahju eest (nt riskivastutuse põhimõtete järgi). Tõendatud ei ole, et kaebajal tekkis kahju ning see oleks põhjuslikus seoses vangla poolt pakutava toiduga. Sellest tulenevalt palus vastustaja jätta kaebuse rahuldamata.

Kohtu seisukoht

4. Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

5. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 23.06.2018 lõuna ajal oli vastustaja poolt pakutavas toidus (tatar kanalihaga) väike kivi sees, mille samal kuupäeval andis kaebaja vanglaametnikule üle (tl. 32).

6. Haldusorgani poolt avalik-õiguslikes suhetes tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seadus (RVastS). Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tulenevalt RVastS § 9 lg-st 1, füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muu hulgas süüliselt väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise korral. Seega kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui on täidetud kõik järgnevad eeldused: 1) vangla tegevus on olnud õigusvastane ja süüline, mis on kaasa toonud RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine ja talle kahju tekitamise; 2) esineb põhjuslik seos tekitatud mittevaralise kahju ja õigusvastase teo vahel 3) isik kasutas esmaseid õiguskaitsevahendeid kahju tekitamise ärahoidmiseks. Juhul, kui vähemalt üks nimetatud eeldusest on täitmata, ei kuulu hüvitamiskaebus rahuldamisele.

6.1. Esmalt peab kohus vajalikuks selgitada, et kaebuses toodud asjaolud ei kinnita, et kaebaja inimväärikust oleks vangla tegevusega alandatud või tekitatud tervisekahju, mis tingiks rahalise hüvitise määramise kaebajale. Kohus märgib, et vanglal on küll kohustus kontrollida kinnipeetavale jagatava toidu kvaliteeti, kuid väikese kivikese sattumine kaebajale jagatud tatrasse on siiski võimalik, vaatamata teostatud tavapärasele kontrollile. Teraning kaunviljade prügisus on seotud nende tootmise ja tootjapoolse sorteerimisega ega sõltu vanglast või toiduvalmistajast (sööklast). Kuivõrd kivikesed on teraning kaunviljadele väga sarnased, siis võib mõni kivike selle tuvastamatuse tõttu toidu sisse paraku siiski jääda. Selliseid leiud esinevad tihti ka kauplustest kuivainet ostes.

6.2. Kaebaja väitis, et toidus oleva kivi tõttu vigastas ta kahte hammast. Tulenevalt kaebaja hambaravi kaardist ei ole hambaarst tuvastanud 26.06.2018 ja 14.08.2018 toimunud vastuvõtul hamba murdmist. Kaebajale oli osutatud tavapärast hammaste ravi ning hambad on korda tehtud (tl. 12, 31). Kaebajal olid küll 26.06.2018 ehk vahetult peale kivi esinemist toidus tuvastatud 45 hamba suur kaariese ja 46. hamba suure täidisega kahjustused. Arsti kinnitusel ei teki sellised hammaste kahjustused toidus olevast kivist.

6.3. Kohus peab vajalikuks pöörata tähelepanu ühele tähtsale asjaolule, mis kohtu arvates kinnitab, et arsti poolt antud hinnang kaebaja 26.06.2018 hammaste seisundi kohta on õige. Nimelt, väitis kaebaja vanglale esitatud kahjunõudes, et kahjustatud hammaste tõttu ei saanud ta normaalselt süüa ja juua 3 päeva, kuna esines hammaste valu. See omakorda kinnitab seda, et 26.06.2018 olid kaebaja hambad korda tehtud. Kohus märgib, et kaebaja ei vaielnud vastu, et juba 23.06.2018 ja 26.06.2018 esinesid tal probleemid hammastega. Samas kohtule teadaolevatel andmetel puudub vanglal võimalus panna kinnipeetavale hammaste implantaate nende murdmise puhul või muudmoodi neid taastada. Järelikult, kui kaebajal on hambad korda tehtud 26.06.2018 ja ta ei kaevanud enam valu, viitab see asjaolu pigem sellele, et kaebajal oli just selline hammaste probleem, mida kirjeldab vangla arst hammaste ravikaardil. Vastasel juhul (kivi tõttu vigastatud hambad) jääksid korda tegemata kuni erahambaarsti külastamiseni. Sellest tulenevalt peab kohus usutavaks ja tõendatuks asjaolu, et 23.06.2018 toidus olev kivi ei põhjustanud kaebaja hammastele vigastusi. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja haiged hambad on korda tehtud ning kaebaja ei esitanud kaebuse koostamise aja seisuga vanglale pretensioone. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebajale ei ole tervisekahju tekitatud.

6.4. Kohus möönab, et haigete hammaste olemasolu korral võib toidu sees olev kivi põhjustada kaebajale valu, kuna üldteada on fakt, et haiged hambad on ülitundlikud ja valu võib ennast tunda anda mitu päeva. Samas ei saa kohus nõustuda sellega, et selline mõõdukas hambavalu, mis kestis mitte kauem kui 3 päeva, on tekitanud kaebajale selliseid kannatusi, mida saaks kvalifitseerida kaebaja inimväärikust alandavaks kohtlemiseks. Hambaarsti kinnitusel ei esine sellistel hammastel tavaliselt tugevat valu ja kaebaja ei ole selle üle ka 26.06.2018 toimunud vastuvõtul kaebanud.

6.5. Sellest tulenevalt ei ole täidetud RVastS § 7 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mittevaralise kahjunõude rahuldamise eeldused. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse rahuldamata.

7. Juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-st 1 ja lg-st 11, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/