2-18-1221/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-1221

Tsiviilasi

XX, YY ja QQ

avaldus

lähenemiskeelu

ning suhtlemiskeelu kohaldamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 8. augusti 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

RR määruskaebus

Menetlusosalised ja nende Avaldajad XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindajad

ringkonnakohtus

YY

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

ja

QQ

(isikukood

XXXXXXXXXXX), ühine lepinguline esindaja Maarika Pähklemäe

Puudutatud isik I RR (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reimo Mets

Puudutatud isik II

NN (isikukood

XXXXXXXXXXX), määratud esindaja vandeadvokaat

Marika

Jaanson

Saue vald, esindaja Liis Tooming

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta tähelepanuta XX 4. detsembril 2019 esitatud dokumentaalne tõend.

2. Tühistada Harju Maakohtu 8. augusti 2019. a määrus osas, millega maakohus

kohaldas lähenemiskeeldu (resolutsiooni p 1.3) ja suhtlemiskeeldu (resolutsiooni p

1.5) ning keelas kontakti otsimise QQ-ga (resolutsiooni p 1.4). Muuta maakohtu

määrust osas, millega maakohus rakendas liikumispiirangut (resolutsiooni p-d 1.1 ja

1.2). Maakohtu määrus jätta muutmata abinõu rakendamise tähtaja ja

menetluskulude jaotuse osas.

Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldus lähenemiskeelu ja

suhtlemiskeelu kohaldamiseks ning kontakti otsimise keelamiseks rahuldamata.

Liikumispiirangu osas muuta piirangu ulatust ning keelata RR-l viibimine kinnisasja

asukohaga XXX territooriumil. Lapsega suhtlemiseks antakse laps NN RR-le üle

XXX maja ees tänaval.

3. Rahuldada RR määruskaebus osaliselt.

4. Määruse tervikresolutsioon on järgmine:

2 (8)

4.1. Rahuldada XX, YY ja QQ avaldus osaliselt.

4.2. Jätta avaldus lähenemiskeelu ja suhtlemiskeelu kohaldamiseks ning kontakti

otsimise keelamiseks rahuldamata.

4.3. Rahuldada avaldus liikumispiirangu kohaldamiseks ja keelata RR-l viibimine

kinnisasja asukohaga XXX territooriumil. Lapsega suhtlemiseks antakse laps

NN RR-le üle XXX maja ees tänaval.

4.4. Kohtu poolt kohaldatud liikumispiirang kehtib kolm aastat.

5. Käesoleva määruse avalikustamisel asendada menetlusosaliste nimed initsiaalidega

ning jätta avalikustamata menetlusosaliste isikukoodid ja aadressid.

6. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning riigi

õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad

1. XX (avaldaja I), YY (avaldaja II) ja QQ (avaldaja III) esitasid 24. jaanuaril 2018 Harju

Maakohtule avalduse, milles palusid enda eraelu ja tervise kaitseks RR suhtes (puudutatud isik

I) lähenemis- ja suhtlemiskeelu kohaldamist.

Avalduse kohaselt elavad avaldajad ja NN (puudutatud isik II) koos XXX asuvas elamus.

Avaldaja I ja II on elukaaslased ning avaldaja III on avaldaja II laps, puudutatud isik II on

avaldaja I ja puudutatud isiku I ühine laps.

Avaldaja I ja puudutatud isiku I abielu kestis kuni 2014. aastani. Puudutatud isiku I suhtluskord

lapsega määrati kindlaks tsiviilasjas nr 2-14-5681. Alates abielu lahutamisest on avaldaja I ja

puudutatud isik I pidevalt tülitsenud. Puudutatud isik I solvab, alandab ja ähvardab avaldajat I

vahetult ja sidevahendite kaudu, mh on avaldaja I pidanud psühholoogi poole pöörduma. Lisaks

tekitas puudutatud isik I avaldajale I 26. septembril 2017 kehavigastuse. Politseisse

pöördumisest ei ole abi olnud. Avaldaja I kardab enda ja pereliikmete elu ja tervise pärast.

Puudutatud isik I on korduvalt tulnud avaldajate elukohta ning käitunud provotseerivalt.

2. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Menetluskulud palus puudutatud isik I jätta solidaarselt avaldajate I ja II kanda.

Puudutatud isiku I väitel ei vasta avalduses esile toodud asjaolud tõele ning selle eesmärgiks on

takistada tal oma lapsega suhelda. Avaldajate I ja II politseisse tehtud avaldused ei ole olnud

põhjendatud. Küll aga olid põhjendatud puudutatud isiku I avaldused politseisse, sest avaldaja

I ja II on tema suhtes agressiivselt käitunud (sh 26. juulil 2017, mil avaldaja II rebis katki tema

särgi). Avaldajate esitatud tõendid ei tõenda avalduse aluseks olevaid asjaolusid.

3 (8)

Puudutatud isik I peab suhtluskorra järgi lapsega kohtumiseks võtma lapse avaldajate elukohast

ja sinna tagasi viima, muul ajal ta seal viibida ei soovi. Suhtluskorda on võimalik selles osas

muuta.

3. Puudutatud isikule II määratud esindaja leidis, et lähenemiskeelu rakendamine ei ole

põhjendatud selliselt, et see piirab isa ja lapse suhtlemist. Alles siis, kui muud vahendid ei anna

tulemusi ning eksisteerib reaalne oht lapse elule ja tervisele, on lähenemiskeelu rakendamine

põhjendatud.

4. Saue Vallavalitsus toetas avaldust. Suhtlemiskeelu rakendamisel tuleb arvestada, et

avaldaja I ja puudutatud isik I jagavad puudutatud isiku II suhtes ühist hooldusõigust.

Maakohtu määrus

5. Harju Maakohus rahuldas 8. augusti 2019. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse

ja keelas puudutatud isikul viibida XXX ning määras, et lapse üleandmine puudutatud isikule I

toimub XXX ja YYY nurgal. Väljaspool nimetatud tsooni kehtib puudutatud isikul I avaldajate

suhtes 50 m lähenemiskeeld. Lisaks keelas maakohus puudutatud isikul I suhtlemise avaldajaga

III ning määras, et suhtlus avaldajaga I toimub üksnes e-kirjade ja SMS-ide kaudu ning

puudutab üksnes lapsega seonduvaid küsimusi (v.a kriitilistel hetkedel või kui avaldaja I ei

otsusta teisiti). Puudutatud isikule I kehtestatud piirangud kehtivad kolm aastat. Menetluskulud

jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja kulud, mis jäid riigi

kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on puudutatud isiku I käitumine avaldajate suhtes

agressiivne (v.a avaldaja III ja lapse osas), hirmutav ja nende pereelu häiriv, mistõttu tuleb

avaldus rahuldada ning lähenemis- ja suhtlemiskeelu piirangud kehtestada kolmeks aastaks.

Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-le 1 ja § 544 lg-le 1 ja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg-le 1.

Maakohtu arvates oli puudutatud isiku I käitumine nii kohtuistungil kui ka istungitevahelisel

ajal talitsematu ning üldisi suhtlusnorme eirav. Sellele osundasid ka perelepituse läbiviijad.

Puudutatud isikul I puudub igasugune kriitika oma käitumise osas. Ta põhjendab kõiki oma

kohatuid ja solvavaid tegusid väidetava huviga lapse käekäigu vastu ning teiste isikute

solvamist ei pea ta lubamatuks. Nt käis puudutatud isik I enne kohtu poolt ajutise

lähenemiskeelu kohaldamist avaldajate nõusolekuta nende kodus, koputas akendele ja vaatas

tuppa, mis häiris ja ehmatas avaldajaid.

Maakohus tuvastas, et puudutatud isik I jälitas 26. septembril 2017 avaldajat III ja ründas samal

päeval avaldajat I tema koduhoovis laste nähes. Määratud perelepitustel vehkis puudutatud isik

I kätega ja karjus ning kasutas ebatsensuurseid žeste, mis häiris avaldajat I ja muutis

perelepituse protsessi pingeliseks. Perelepituste ajal oli avaldaja I viimaseid kuid rase ning

sellised alandamised, kõrgendatud hääletoonil rääkimine ja karjumised on käsitletavad vaimse

vägivallana. Pärast ajutise lähenemiskeelu kohaldamist jätkas puudutatud isik I peretuttavate

kaudu avaldajate vaimset terroriseerimist. Nt OO kinnitas 18. juuli 2018. a e-kirjas, et

puudutatud isik I oli ootamatult teda linnas kohanud ja demonstratiivselt kõval häälel küsinud

avaldaja I raseduse kohta: “Kas sa tead et see rasvane lehm on jälle vatsakas?“

Maakohus leidis, et puudutatud isiku I sõnumid avaldajale I sisaldavad halvustavaid ja

alandavaid tekste, roppu vandumist, on ebatsensuursed ning kõned on ohjeldamatud. Seetõttu

võib puudutatud isiku I ja avaldaja I suhtlus toimuda vaid seoses lapsega ning e-maili ja SMSi

teel, v.a kui avaldaja I ei otsusta teisiti. Puudutatud isikul I ei ole lubatud avaldajale I helistada

(v.a hädaolukorras).

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

6. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega jätta avaldus lähenemiskeelu ja suhtlemiskeelu kohaldamiseks rahuldamata.

Menetluskulud palus puudutatud isik I jätta avaldajate kanda.

4 (8)

Määruskaebuse kohaselt ei ole puudutatud isikule I määratud lähenemiskeeld proportsionaalne.

Lähenemiskeelu tõttu on oluliselt raskendatud puudutatud isiku I suhtlus oma lapsega, mis on

põhiseaduse ja teiste seadustega kaitstud õigus. Samuti on raskendatud lapse suhtlus isaga, sest

laps on hetkel seitsmeaastane ega saa iseseisvalt oma isaga kohtumisi korraldada. Avaldajad ei

ole tõendanud, et esinevad tavapärasest tõsisemad asjaolud, mis õigustavad lähenemiskeelu

määramist.

Maakohus tuvastas valesti, et puudutatud isik I on avaldajate suhtes agressiivselt käitunud.

Seejuures märkis maakohus määruses, et puudutatud isik I ei ole avaldaja III suhtes agressiivselt

käitunud, kuid kohaldas sellele vaatamata ka tema suhtes lähenemiskeeldu. Avaldajad ei ole

oma väiteid tõendanud, mistõttu on põhjendamatu lähtuda nende väidetest ja jätta kõrvale

puudutatud isiku I väited. Ainuke fikseeritud vägivalla juhtum, mis leidis aset puudutatud isiku

I ja avaldaja II vahel, algatas avaldaja II. Eluliselt ei ole usutav, et politsei on korduvate

kuriteoteadete peale jätnud reageerimata.

Maakohus esitas põhjendavas osas faktiväidetena asjaolud, mis põhinevad üksnes avaldajate

väidetel ja on tõendamata. Politseisse esitatud teateid või haiglas koostatud ambulatoorset

epikriisi ei saa lugeda tõenditeks, sest need on vormistatud ainult avaldajate ütluste kohaselt

ning neid asjaolusid ei ole ükski selleks pädev ametiisik sisuliselt üle kontrollinud.

Võõrkeelsed dokumendid tuleb jätta tähelepanuta, sest nende tõlkeid ei ole menetluses esitatud.

Kohtupidamise keel on eesti keel.

Maakohtu määruse resolutsioon ei ole täidetav. Puudutatud isiku I last ei ole resolutsioonis

nimeliselt välja toodud, mistõttu ei ole avaldajatel kohustust last kokkulepitud kohta tuua ega

puudutatud isikul I tema sinna toomist nõuda. Lisaks ei ole puudutatud isikul I võimalik osaleda

lapse arengu jaoks tähtsatel sündmustel ega avaldajaga I peetavatel kohtuistungitel, sest ta peab

avaldajast I hoidma 50 m kaugusele.

7. Avaldajad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

8. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS

§ 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud osas, milles maakohus kohaldas

puudutatud isikule I avaldajate suhtes lähenemiskeeldu (resolutsiooni p 1.3), keelas

puudutatud isikul I avaldajaga III kontakti otsimise (resolutsiooni p 1.4) ning kehtestas

avaldajaga I osalise suhtlemiskeelu (resolutsiooni p 1.5). Selles osas tühistab

ringkonnakohus TsMS § 667 lg 2 alusel maakohtu määruse ning teeb ise uue määruse,

millega jätab nende abinõude kohaldamise osas avaldused rahuldamata. Liikumispiirangu

osas muudab ringkonnakohus abinõu kohaldamise ulatust ja täiendab selles osas määruse

põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

10. Ringkonnakohus selgitab määruskaebuse läbivaatamise ulatust.

Avaldajad on 25. septembri 2018. a menetlusdokumendis esitanud uue nõude – keelata

puudutatud isikul I kolmandatele isikutele ja meedias, sh sotsiaalmeedias, avaldada avaldajate

suhtes mistahes avaldusi ja kommentaare. Kolleegium selgitab, et tegemist on kahju tekitava

tegevuse keelamise nõudega ja seda lahendatakse hagimenetluses (VÕS § 1055 lg 1 esimene

lause). Maakohus ei ole nimetatud nõuet menetlusse võtnud ega teinud selle kohta lahendit.

Maakohtu määruse on vaidlustanud puudutatud isik I ning TsMS § 651 lg-st 1 (koosmõjus

TsMS § 659) tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Menetlusosaliste poolt seda nõuet puudutavad väited jätab ringkonnakohus tähelepanuta.

11. Kolleegiumi arvates juhindus maakohus lähenemiskeelu ja teiste isikuõiguse kaitse

abinõude kohaldamise taotlust lahendades õigesti VÕS §-st 1055, kuid maakohus on

5 (8)

faktiliste asjaolude tuvastamisel, millest nähtuks avaldajate rahu ja eraelu puutumatuse

rikkumine, rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus on jätnud asjas tähtsust

omavad asjaolud välja selgitamata ning ei ole lähenemiskeelu ja teiste abinõude

kohaldamist piisavalt põhjendanud, rikkudes sellega lahendi põhjendamise kohustust

(TsMS § 465 lg 2 p 8). Tegemist on hagita menetlusega (TsMS § 475 lg 1 p 7). TsMS §

477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

Ringkonnakohus saab menetlusõiguse normi rikkumised kõrvaldada. Ringkonnakohus on 21.

oktoobri 2019. a kirjaga selgitanud menetlusosalistele menetluslikku olukorda, vajadust välja

tuua nõude aluseks olevad asjaolud iga avaldaja suhtes eraldi ning teinud ettepaneku tõendite

esitamiseks (II kd, tl-d 3 ja pöördel). Kuna maakohus ei kuulanud ära avaldajat III, rikkudes

sellega TsMS § 545, siis nimetatud menetlustoimingu viis 13. novembril 2019 läbi

ringkonnakohus (II kd, tl-d 47 ja pöördel). Tulenevalt ringkonnakohtu selgitustest said

menetlusosalised esitada täiendavaid seisukohti ja uusi tõendeid (vt 22. novembri 2019. a

määrus; II kd, tl-d 125-126).

21. oktoobril 2019 määras ringkonnakohus avaldajatele avalduste ja taotluste esitamise

tähtajaks 6. november 2019. Pärast seda tähtaega, s.o 4. detsembril 2019, on avaldaja I esitanud

uue dokumentaalse tõendi (SMS-ide väljavõte). Kuna tõend on esitatud pärast kohtu poolt

määratud tähtaja möödumist, siis ringkonnakohus seda ei menetle ja jätab tähelepanuta (TsMS

§ 66).

12. Ringkonnakohus selgitab lähenemiskeelu ja teiste kaitseabinõude kohaldamise

põhimõtteid ning seejärel hindab, kuidas need kohalduvad praeguses asjas. Lähenemiskeelu ja

teiste kaitseabinõude kohaldamisel peab kohus kaaluma õigustatud isiku ja kohustatud isiku

huve ning hindama reaalset ohtu õigustatud isikule. Maakohus on jätnud hindamata, kas

avaldajate taotletud lähenemiskeeld ja teised isikuõiguse kaitse abinõud on sellega taotletava

eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Ringkonnakohus selgitab, et

lähenemiskeeldu ja teisi kaitseabinõusid kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid

ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist

tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust

(kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust

(kas rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks

lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava

isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva

piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sh peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse

määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt

Riigikohtu 5. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-14, p 17).

13. Avaldajad on taotlenud kolme erineva abinõu rakendamist, s.o liikumispiirang,

lähenemiskeeld ja suhtlemiskeeld.

13.1. Esmalt hindab ringkonnakohus liikumispiirangu kohaldamise eeldusi. Sellise

piirangu eripäraks on, et isikul keelatakse kindlaks määratud piirkonnas viibimine

sõltumata sellest, kas kaitstav isik selles piirkonnas viibib. Nimetatud piirangu

kohaldamist taotlevad kõik avaldajad. Maakohus keelas puudutatud isikul I viibida

XXX. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et puudutatud isiku I tegevus

on hirmutav ja avaldajate eraelu häiriv. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu

selgitusi.

Seda, et avaldajate elukohas on toimunud mitmeid konflikte, tõendavad avaldajate poolt

esitatud avaldused politseile (26. juuli 2017, 26. september 2017). Avaldajate poolt esitatud

andmetel on nad teinud 24. augustist 2014 kuni 7. jaanuarini 2018 12 väljakutset seoses

puudutatud isikuga I (I kd, tl 103). Kuigi nimetatud avaldused on koostatud avaldajate poolt

ning ühtegi kriminaal- ega väärteomenetlust nende alusel algatatud ei ole, tõendavad need

dokumentaalsed tõendid siiski, et puudutatud isik I käib avaldajate elukohas, põhjustades

6 (8)

sellega nii vaimseid kui ka füüsilisi konflikte ja tülisid. Avaldaja I sõnade kohaselt tekitas 26.

septembril 2017 puudutatud isik I talle kehavigastuse (I kd, tl 42, tl-d 152 ja pöördel, 153; II

kd, tl-d 8). Politsei- ja Piirivalveameti teatise kohaselt ei olnud tegemist karistusseadustiku

(KarS) §-s 121 sätestatud teoga (I kd, tl-d 154 ja pöördel). Kolleegiumi hinnangul ei tähenda

see, et avaldaja I poolt kirjeldatud sündmust pole toimunud. Ringkonnakohtul puudub alus

kahelda avaldaja I seletuses, et puudutatud isik I lükkas teda, mille tagajärjel tundis ta valu

puusas ning järgmisel päeva diagnoositi avaldajal I puusakontusioon [-põrutus]. Avaldaja I

seletus haakub teiste asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega. Samal päeval toimus avaldajate

elukohas rüselus ka avaldaja II ja puudutatud isiku I vahel. Kriminaalmenetlust ei algatatud,

kuid see ei tähenda, et Politsei- ja Piirivalveameti teatises kirjeldatud sündmust ei toimunud (I

kd, tl-d 36-37 pöördel, 39; II kd, tl 10). Kolleegium märgib, et kaitseabinõu kohaldamiseks ei

pea õigusrikkumist olema toime pandud, vaid piisab sellest, kui isiku senine käitumine annab

alust karta, et ta tekitab kannatanule kehavigastuse või rikub tema isikuõigusi. Asjaolu, et

puudutatud isiku I tegudes ei ole tuvastatud kuriteo- või väärteokoosseisu, ei tähenda, et tema

tegevus ei sekkuks intensiivselt avaldajate isikuõigustesse. Avaldajad on selgitanud, et

puudutatud isiku I tegevus on häiriv ja segab nende isiklikku elu.

13.2. Avaldajatel on õigus kodu puutumatusele. Esitatud tõenditest ja avaldajate

seletustest tulenevalt tekitab puudutatud isiku I avaldajate elukohas viibimine

menetlusosaliste vahel konflikte (karjumised, tõukamised, ähvardamised), mida

avalajad ei pea mõistliku arusaama järgi oma kodus taluma. Puudutatud isik I ei saa

õigustada enda käitumist ja avaldajate elukohas viibimist sellega, et ta on puudutatud

isiku II isa ja tal on õigus lapsega suhelda. Puudutatud isiku I ja lapse suhtlemist on

võimalik korraldada nii, et see ei riivaks avaldajate õigust kodu puutumatusele. Kui

avaldaja I rikub lapsega kindlaksmääratud suhtluskorda, siis on sellise olukorra

lahendamiseks sätestatud teised meetmed. Omavoli pole õigustatud.

13.3. Ringkonnakohtu hinnangul vajab maakohtu poolt kehtestatud liikumispiirang

muutmist. Kohustatud isikule pandav kohustus peab olema selge, mitte ebamäärane,

sellest peab nähtuma konkreetne tegevus, mida kohustatud isik peab lõpetama või

millest edaspidi hoiduma. Samuti tuleb arvestada, et avaldajal I ja puudutatud isikul I

on lapse ühine hooldusõigus ning laps peab vaatamata liikumispiirangu kohaldamisele

saama oma isaga suhelda (vt 21. detsembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-3364; II

kd, tl-d 12-17 pöördel). Avaldajate isikuõiguste rikkumise vältimiseks piisab, kui

keelata puudutatud isikul I viibida avaldajate elukohaks oleva kinnisasja territooriumil,

s.o XXX. Lapse üleandmine toimub XXX maja ees tänaval. Nimetatud abinõu on

proportsionaalne ja koormab puudutatud isikut I üksnes vajalikus ulatuses.

14. Järgnevalt hindab ringkonnakohus lähenemiskeelu kohaldamist. Maakohus on

avaldajate taotluse rahuldanud ning kohaldanud lähenemiskeeldu 50 m. Avaldajad ise taotlesid

50-100 m.

14.1. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praeguses asjas eeltoodud abinõu

kohaldamise eeldusi. Siinjuures tuleb kaaluda puudutatud isiku I õigust suhelda lapsega,

sest sellise abinõu kohaldamisel ei saa ta viibida lapsega seotud üritustel, kus viibivad

ka avaldajad. Avaldajad ei ole välja toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et sellise

abinõu kohaldamine on avaldajate isiklike õiguste kaitseks vajalik. Ringkonnakohus on

eelpool tuvastanud, et menetlusosaliste vahelised konfliktid leiavad aset avaldajate

elukohas. Puuduvad tõendid, et väljaspool seda piirkonda oleks puudutatud isik I

avaldajaid tülitanud, rünnanud või ähvardanud sellisel viisil, et see nõuaks

lähenemiskeelu kohaldamist. Kolleegium märgib, et väidetav elatise võlgnevus või

kindlaksmääratud suhtluskorra rikkumine ei anna praeguses asjas alust lähenemiskeeldu

kohaldada.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus avaldajate lähenemiskeelu kohaldamise taotluse

rahuldamata.

7 (8)

15. Maakohus on avaldaja III taotluse rahuldanud ning keelanud puudutatud isikul I ilma

elulise ohuta avaldajaga III kontakti otsimise.

15.1. Maakohus on nimetatud abinõu kohaldamist pidanud vajalikuks tulenevalt

sündmusest, mis leidis aset 26. septembril 2017, kui puudutatud isik I pakkus

bussipeatusest koju minevale avaldajale III, et viib ta autoga ära. Puudutatud isik I küsis

avaldajalt III informatsiooni koduse olukorra kohta ning andis oma telefoninumbri.

Ühtegi teist vahejuhtumit avaldaja III ja tema seaduslik esindaja välja toonud ei ole.

Avaldaja III avaldas ärakuulamisel, et ta arvab, et puudutatud isik I soovib temaga

suhelda, et häälestada teda enda poole ja perekonna vastu (II kd, tl-d 47 ja pöördel).

Kolleegiumi hinnangul on avaldajat III ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosus

väike ning ühe juhtumi põhjal ei ole keelu rakendamine põhjendatud. Ringkonnakohus

jätab avaldajaga III kontakti otsimise keelu rakendamise taotluse rahuldamata.

16. Maakohus on avaldaja I taotluse rahuldanud ning keelanud puudutatud isikul I muul

viisil avaldajaga I suhelda, kui vaid e-maili ja SMS-i teel ning seda vaid seoses last

puudutavates küsimustes, v.a kui avaldaja I teistpidi ei otsusta ise asju ajada. Samuti on

maakohus märkinud, et piirang ei kehti kriitilistel hetkedel.

16.1. Esmalt märgib kolleegium, et nimetatud piirang ei ole piisavalt selgelt

määratletud. Samuti ei ole maakohus nõuetekohaselt tuvastanud selle abinõu

kohaldamise eeldusi ega arvestanud selle mõju puudutatud isikutele. Suhtlemiskeelu

kohaldamisel on oluline arvestada, et avaldajal ja puudutatud isikul I on lapse suhtes

jäänud osaline ühine hooldusõigus ning määratud on suhtlemise kord (vt Harju

Maakohtu 21. detsembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-3364; II kd, tl-d 12-17

pöördel). Selleks, et hooldusõigust ja suhtlemise korda teostada, peavad vanemad

omavahel suhtlema. Kohtule esitatud telefonikõnede eristusest nähtuvalt suhtlevad

avaldaja I ja puudutatud isik I peamiselt SMS-i teel (II kd, tl-d 54-123 pöördel).

Olenevalt päevast on selline suhtlemine intensiivne, nt puudutatud isiku I poolt ca 30

saadetud sõnumit päevas. Samas on põhjendatud puudutatud isiku I selgitus, et lühikese

vestluse pidamine hõlmab endas mitukümmend sõnumit.

Avaldaja I on esitanud SMS-i teel saadetud sõnumite väljavõtted (I kd, tl-d 11-33; II kd, tl-d

30-37, tõlge II kd, tl-d 23 pöördel-25 pöördel). Nimetatud sõnumid on solvavad ja sisaldavad

ebatsensuurseid sõnu. Samas on need sõnumid seotud lapsega. Kolleegiumi hinnangul ongi

avaldaja I ja puudutatud isiku I üldine suhtlemisstiil pingeliste suhete tõttu ebaviisakas.

Pingelisi suhteid kirjeldavad ka kohaliku omavalitsuse arvamused, mis olid antud

hooldusõiguse lõpetamise ja suhtlemise korra muutmise asjas (II kd, tl-d 27-29 pöördel).

Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei ole võimalik keelata puudutatud isikul I suhtlemist

avaldajaga I, sest see oluliselt piiraks lapse võimalusi oma teise vanemaga suhelda. Laps ei ole

veel piisavalt iseseisev, et ise suhtlemisi korraldada, ning see sõltub oluliselt vanemast, kelle

juures ta elab, e avaldajast I. Kohus ei saa sundida, et isikud oleksid omavahelises suhtlemises

viisakad ning puudutatud isik I peab arvestama, et kui tema suhtlemine (telefonikõned ja

SMSid) ületavad tavapärase taluvuse piiri, siis võib avaldaja I blokeerida ta numbri. Seega saab

avaldaja I puudutatud isiku I kõnesid ja sõnumeid vältida muu abinõuga, s.o puudutatud isiku I

telefoninumbri blokeerimine ja sõnumitele mitte vastamine. Kui aga suhtlemine ületab

igasuguse mõistlikkuse piiri, saab kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise

nõude (VÕS § 1055 lg 2 teine lause).

17. Asja lahendamisel ei võta ringkonnakohus arvesse 16. oktoobri 2012. a ja 26. veebruari

2013. a Politsei- ja Piirivalveameti teatisi, sest need kajastavad mitme aasta taguseid

sündmuseid ja on kaotanud oma asjakohasuse (I kd, tl-d 34-35). Kuna tegemist ei ole lapse

hooldusõiguse ega suhtlemise korra kindlaksmääramise vaidlusega, siis ei oma asja

lahendamisel tähtsust ka psühhiaatri arvamus (I kd, tl 92).

18. Tulenevalt TsMS § 544 lg-st 1 võib abinõusid rakendada tähtajaga kuni kolm aastat.

Maakohus on kohaldanud eeltoodud maksimaalset tähtaega, mis hakkas TsMS § 547 järgi

8 (8)

kulgema alates vaidlustatud määruse kättetoimetamisest puudutatud isikule I. Ringkonnakohtu

hinnangul on tuvastatud asjaolusid arvestades eeltoodud tähtaeg liikumispiirangu abinõu jaoks

põhjendatud.

19. TsMS § 462 lg 2 esimese lause kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu

algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei

avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Asja sisu arvestades

asendab kohus omal algatusel menetlusosaliste nimed initsiaalidega ning ei avalikusta

isikukoode ega aadresse.

20. Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osaliselt, ei anna see alust muuta

maakohtu menetluskulude jaotust. Avaldajad ei ole oma õigusi kuritarvitanud. Kohtusse

pöördumise vajaduse tingis puudutatud isiku I käitumine ning menetlusosaliste suutmatus

olukorda kokkuleppel lahendada, mistõttu on õiglane jätta menetlusosaliste kulud nende endi

kanda. Ka määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 järgi

menetlusosaliste endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud TsMS § 172 lg 3 teise lause järgi

Eesti Vabariigi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

21. Menetlusosaline võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 549

lgd 1 ja 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 29.04.2020 määrusega

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 12. detsembri 2019. a määrus tsiviilasjas

nr 2-18-1221 muutmata osas, milles ringkonnakohus rakendas

liikumispiirangut ning keelas RR-l viibida kinnisasjal, mille aadress on XXX.

Tühistada ringkonnakohtu määrus ülejäänud ulatuses ning saata asi

tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Rahuldada XX, YY ja QQ määruskaebus.

3. Jätta XX 31. märtsil 2020 esitatud taotlus kõne- ja videosalvestiste

tõenditena vastuvõtmiseks rahuldamata.

4. Määrata OÜ ADVOKAADIBÜROO AKTSEPTUS vandeadvokaadi Marika

Jaansoni tasu ja kulude suuruseks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest

291 eurot 60 senti (sh käibemaks).

5. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.